o. kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilane, okassiga) eriti silmapaistvaks, et vältida röövloomade kallaletunge. · Kehaosa loovutamine - Kivisisalik loovutab saba, mis ca 8 kuu möödudes on enam-vähem sama pikk. · Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. · Pärilik kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon põhineb pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Kohastumuse liigid: · Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid.
Sõltuvus võib viia tingimusteta orjuseni. Agressiivsus on suunatud enda vastu, hädaldatakse, virisetakse. Ilustatakse olukorda, vabandatakse ennast välja. Depressiivsed lapsed on kuulekad, vaiksed, algatusvõimetud. Tekivad ülitundlikel, vähese võitlusvaimuga lastel, kui teda koheldakse abitult. Tundlik iga on 2 aastat. Tekib, kui ema seob lapse enda külge hirmust teda kaotada, tekitab lapses süütunnet, kui laps tahab iseseisvust. Äärmuslikul juhul pole lapsel soove, on loid. Laps pannakse arvama, et armastust saadakse ainult kodust, ei lasta suhelda eakaaslastega. Laps ei karastu ning hiljem ei saa hakkama. Ka siis, kui last ei armastata ja ta arvab, et see on tema süü, kui ema pole piisavalt naiselik, emalik või kui lapsi kasvatatakse mudeli järgi arvestamata lapse individuaalsust, kui vanemad on liiga noored või minnakse pärast lapse sündi kohe tööle. Depressiivne inimene tunneb lootusetust, ei usu tulevikku ega endasse. Ärahellitamise puhul löövad
Sageli põevad sälud talliperioodi alguses kergekujuliselt läbi ja saavutavad sellega immuuunsuse. Suuremad puhangud tekivad bakteri soodsa arengu tingimuste tekkimisel. · Vältida kontakti võõraste hobustega. Omada võistlustel alati oma joogi- ja hooldusvahendeid. Viirustest põhjustatud haigused Hobuste gripp. · Palavikuga kulgev, sagedamini hingamisprobleeme põhjustav viirusnakkus. Nakatumine toimub piisknakkuse teel. Isu väheneb, hobune on loid. Paranemine toimub mitme nädala jooksul. Sageli tekivad bakteriaalsed tüsistused, mida on vaja ravida antibiootikumidega. · Mõistlik on sporthobuseid regulaarselt vaktsineerida, kuigi vaktsineerimine ei taga 100%- list kaitset, põevad vaktsineeritud hobused reeglina kergemini, kui mittevaktsineeritud. Rinopneumoonia. · Sagedamini hingamiselundite kahjustusega kulgev viirusnakkus, mille mõned tüved võivad põhjustada ka märadel aborte
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
o v-kaolised sui ja kaei; o kiBi ‘kibi’, eDeB ‘edev’, metses ‘metsas’; Kontaktid lõunaeesti murretega: o kippe : kiBeDa, o makka ‘magan’; o sattaB ‘sajab’; o sisekadu: otsma, kikma; o tunnuseta infinitiivid, nt istu ‘istuda’, otsi ‘otsida’; o saava käände lõpp on s, nt suures mehes ‘suureks meheks’; Rootsi mõjud! Tähtsaimad erijooned Hääldus v – b enamasti vokaalide vahel, nt kõBa kiBi ‘ kõva kivi’; loid artikulatsioon: häälikute kadu erinevatest vormidest, nt kasvast ‘kasvasid’, panim ‘panime’; sageli on ootuspärase Q3 asemel Q2; hj-ühendeis on j NA vormides kadunud, jättes järele kas peenendatud või peenendamata h, lisaks võib tekkida eh-ühend, nt laha - laeha ‘lahja’; atter ‘ader’ : aDra, otter ‘ oder’ : odra; e-keel: o esisilbi i madaldumine, nt elm ‘ilm’; o h mõjul on i madaldunud ka II silbis, nt kuhe ‘kuhi’;
:) Õnnelik ;-) Naeratus silmapilgutusega. Flirtiv ja / või sarkastiline märkus stiilis "ära löö mind selle pärast, mida just ütlesin". :-)=) Eriti lai naeratus. :-I Loid või ükskõikne naeratus. Ka 'Hmm!' :-> Sarkasm. :- Salvav märkus. :-D Naer millegi üle. :^D Tore1 See meeldib mulle! :/) Ei ole naljaks. :-/ Hea nägu halva mängu juures. :-( Kurb, õnnetu, pettunud
Eneseavamine on enesekohase informatsiooni edastamine LEVINUD VÄÄRMULJED Kui teed järgmist: siis võid arvata, et paistad kuid võid hoopis paista Ei naerata Neutraalne, mõtlik, rahulik Partnerist mitte hüvitunud või võlututud, külm Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega Huvitav, ekstsentriline Ligipääsmatu, enesekeskne, seltskondlikult kohmetu Pöörad vähe tähelepanu oma välimusele ja stiilile Loomulik, välisest muljest mitte huvitatud Seltskondlikult hooletu, loid, enesessetõmbunud Ootad, et sind esitletaks Neutraalne, tagasihoidlik Eemaelhoidev, kohmetu, tõrjuv, passiivne Jälgid ja hindad teisi, enne kui asud suhtlema Ettevaatlik, tähelepanelik Mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega, mõtetega mujal Kasutad ettevalmistatud tervitusfraase Võluv, avatud, vaimukas Pealiskaudne, agressiivne, kalkuleeriv 6 Enesekohase info edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine
Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile- dooria, joonia ja korintose kapiteelid. 2.Kuidas austasid roomlased kunstis oma suuri vaejuhte? Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud 4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni? Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil.
Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile- dooria, joonia ja korintose kapiteelid. 2.Kuidas austasid roomlased kunstis oma suuri vaejuhte? Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud 4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni? Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil.
rahulikuks kui näeb, et ema jääb rahulikuks. Kui ema lahkub on laps võõra suhtes pelglik, aga saab sellest üle ja võib võõraga vabalt mängima hakata. Ema tagasi tulles rõõmustab. 2) ebakindlalt/ärevalt kiindunud laps kardab võõrast, kui too siseneb ja läheb endast välja. Ema lahkudes ei suuda laps kuidagi rahuneda, nutab lakkamatult. Ema tagasi tulles klammerdub ema külge. 3) vältivalt kiindunud terve katse vältel loid ja ükskõikne ema käitumise suhtes. Baumrind 1991: kasvatusstiilid 1) autoriaarne kindlad reeglid (neid ei kohandata muutustele nt. lapse suureks saamine). Lapsed kasvavad tugeva enesekontrolliga, kuulekad, kuid hilisemas elus vajavad pidevat juhendamist, sest kardavad eksida. 2) autoriteetne lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida.
rahulikuks kui näeb, et ema jääb rahulikuks. Kui ema lahkub on laps võõra suhtes pelglik, aga saab sellest üle ja võib võõraga vabalt mängima hakata. Ema tagasi tulles rõõmustab. 2) ebakindlalt/ärevalt kiindunud – laps kardab võõrast, kui too siseneb ja läheb endast välja. Ema lahkudes ei suuda laps kuidagi rahuneda, nutab lakkamatult. Ema tagasi tulles klammerdub ema külge. 3) vältivalt kiindunud – terve katse vältel loid ja ükskõikne ema käitumise suhtes. Baumrind 1991: kasvatusstiilid 1) autoriaarne – kindlad reeglid (neid ei kohandata muutustele – nt. lapse suureks saamine). Lapsed kasvavad tugeva enesekontrolliga, kuulekad, kuid hilisemas elus vajavad pidevat juhendamist, sest kardavad eksida. 2) autoriteetne – lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi – selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida.
Isiksuse põhiomadused on aga tema loomuse ja käitumise mõistmiseks otsustava tähtsusega. Cattelli teooria järgi võib inimese isiksuse määratleda 16 põhiomaduse kaudu: 1. endassetõmbunud kontaktivalmis 11. häirimatu ärevil 2. konkreetselt mõtlev kiire 12. alalhoidlik radikaalne abstraheerimisvõimega 13. kaasaminev sõltumatu 3. tundiline, tunnetele alluv asjalik, tundeid 14. loid tugeva enesekontrolliga valitsev 15. pingevaba kõrge sisepingega 4. alistuv domineeriv 5. moraalist sõltumatu kõrge kohusetundega 6. häbelik suhtlemisjulge 7. sentimentaalsuseta tundeõrn 8. usaldav- kahtlustav 9. asjalik mõtisklev 10. lihtsameelne läbinägelik Raamatus oli toodud kõigi omaduste pikemad kirjeldused, mis põhinevad 16PF testimanuaalil
Süütunne, enesesüüdistused ka see, et ma pole piisavalt hea Madal enesehinnang seotud sageli välimusega Väsimus/tüdimus ka peale puhkust Kurbus Surmaga seotud mõtted ka üldiselt mõtisklemine selle üle. Sellel ei pruugi olla kõiksuse mõtet taga Enesetapumõtted ja/või kavatsused Kergesti nutma hakkamine Kehalised vaevused Unehäired Isuhäired Depressiivne näolime (kurbus, positiivsete emotsioonide vähesus) Loid ja napisõnaline kõne Kehalise aktiivsuse puudumine. Suitsiidne käitumine: suitsiid on bioloogiliste, geneetiliste, psühholoogiliste, sotsioloogiliste, kultuuriliste ja keskkonnategurite keerulise vastasmõju tagajärg. 80% annab oma kavatsusest verbaalseid või käitumuslikke märke. Müüt on see, et kui inimene ütleb, et tapab ennast ära, siis ta ei tee seda. Kuidas rääkida selliste inimestega? o Küsida, mis juhtus? Rääkida sellest..
39. Äärmusgrupist lahkuja psühholoogilised probleemid, kultusjärgne sündroom. Probleemid on emotsionaalsed. Vanus läksid noorena, siis sa tegelikult ei tea alternatiive sellele elule. Kõik tuleb sul otsast peale õppida. Peab olema grupiväline toetus, et ta sinna tagasi ei läheks. Kultusjärgne sündroom: 1. Emotsionaalse tühjuse tunne. Aärmusgrupis valitsenud eesmärgipärasuse, elamuslikkuse ja intensiivse suhtlemise asemel on loid argivaikus. Inimesed, kes on harjunud elama pingestatult, tunnevad end "tavalises" elurütmis sihipäratutena. Kõik see, mis on tiivustanud ja innustanud, on kusagile kadunud. Igapäevaelu ei paku nii palju kütkestavat asemele. 2. Kaotusvalu, mis tekib väljakujunenud suhete purunemise tõttu. Eesti keeles on kasutusel sõna "lein", mis tähendab ennekõike kellegi surmale järgnevaid tundeid.
Soodustab: flegmaatilised temperamendijooned, kalduvus mugavusele, leplikkus, kk mõjud: vanuseliselt faas, kus tekib oma mina. Depressiivsete joonte tekkimie 1,5-3 a. Kuidas laps koges ema suhtumist iseendasse mõjutab, kuidas laps hakkab endasse suhtuma. 1) Ära hellitamine. Hirm laps ära kaotada. Suured ohud, kus on nt üksikemad või lesed. Tehakse lapse eest kõik ära, laps peab tänulik olema. Laps tunneb tihti süütunnet ja sõltuvus säilib. Lapsel pole oma soove, passiivne, loid. Passiivsed ja äraootavad hoiakud. Vanemad kujutavad välismaailma ohtlikuna. Kõik mis on külm ja karm hoitakse eemale. Üksikud lapsed on ärahellitamise suhtes suurem riskigrupp. Täiskasvanuna on raske andestada vanematele. Teine variant: Hellitatakse laps ära, sest ei suhtuta lapsesse piisavalt hästi. Nt kasuema, kui laps hakkab tundma oma elu pärast süüd. 2) Toimetulematuses kasvanud lapsed- vanemad ei tule oma vanema rolliga toime. Programmemad, kes kasvatavad lapsi
reeglina 4-6 aastat. Majandustsükli faasid - traditsiooniliselt eristatakse nelja faasi: tipp (haripunkt, majandusbuum, kõrgkonjuktuur), langusfaas (retsessioon), alang (madalseis, tsükli põhi) ja tõusufaas (tõus, kasv, ekspansioon). Tipp Langusfaas e retsessioon Alang Tõusufaas Depressioon e surutis on pikaajaline ja sügav majanduslik langus, mida iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike kogutoodangu maht ja loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, üldise hinnataseme langus (deflatsioon) ja massiline pankrottide laine. Välisteguritest tingitud sokkide teooriad: sõjad (sõjalised tellimused kasvatavad majanduse kogutoodangut), ilmastik (kliima muutus mõjutab kogu majanduslikku tagavust esmajoones põllumajandustoodangu kaudu) ning kosmiline e ,,päikeseplekkide" teooria (päikeseplekkida
Soodustab: flegmaatilised temperamendijooned, kalduvus mugavusele, leplikkus, kk mõjud: vanuseliselt faas, kus tekib oma mina. Depressiivsete joonte tekkimie 1,5-3 a. Kuidas laps koges ema suhtumist iseendasse mõjutab, kuidas laps hakkab endasse suhtuma. 1) Ära hellitamine. Hirm laps ära kaotada. Suured ohud, kus on nt üksikemad või lesed. Tehakse lapse eest kõik ära, laps peab tänulik olema. Laps tunneb tihti süütunnet ja sõltuvus säilib. Lapsel pole oma soove, passiivne, loid. Passiivsed ja äraootavad hoiakud. Vanemad kujutavad välismaailma ohtlikuna. Kõik mis on külm ja karm hoitakse eemale. Üksikud lapsed on ärahellitamise suhtes suurem riskigrupp. Täiskasvanuna on raske andestada vanematele. Teine variant: Hellitatakse laps ära, sest ei suhtuta lapsesse piisavalt hästi. Nt kasuema, kui laps hakkab tundma oma elu pärast süüd. 2) Toimetulematuses kasvanud lapsed- 16
- Meeleline hing/aistimisvõime - on loomadel ja inimestel. See psüühika liik võimaldab tajuda ümbrust, kindlustades sellega liikumisvõimed. - Mõistuslik hing/mõtlemisvõime - on ainult inimestel. Mõistus on ainult inimesel ja selle poolest erineb ta kõigist loomadest. Temperamenditüübid: - Koleerik - kergesti ärrituv, tundlik, äge - Melanhoolik - kurvameelne, murelik, aeglane - Sangviinik - keevavereline, tormakas, seltsiv - Flegmaatik - tuim, loid, kannatlik 4 Wilhelm Wundt (1832-1920) - 1879 a - teadusliku psühholoogia tinglik sünnimoment - inimese psüühika uurimise katsed. Rene Descartes (1596-1650) Prantsuse filoosof ja mõtleja - «Arutlus meetodist». - Arvamus «On olemas üks asi, milles keegi pole kunagi kahelnud - see on iminese võime
kõvasti mõjutatud gooti romaanist. John Keats on ka oluline inglise romantik. Ta on nagu Blake’gi ehk tema peale on hilisemad luuletajad toetunud. 1814.-1815. aastal hakkas kirjutama ja ka oma toid avaldama. Tema „Lugedes Chapmani Homerose tõlget“ on üks esimestest teostest. Ta kohtus Cockney koolkonnaga, kes õhutasid teda kirjutama. Jäi tuberkuloosi kätte ja suri noorena. Looming: suhteliselt kerged värsid fantastiliste kujunditega; varjundid; nüansid. Põhihoik on loid melanhoolia. Keatsi luule on põhiliselt meeltele mõjuv. Prantsuse romantism Jõuab Prantsusmaale hilja, kuna seal on sõda. Romantistlikud ringid, Cenacle, moodustatakse 1820ndatel. (Lugeda Chateaubriand’i „René“) Chateaubriand on mahukas autor. Tema peateos on „Kristluse vaim“, mille üheks osaks ongi „René“. Teda loetakse prantsuse romantismi rajajaks. Germaine de Staël oli aadlisoost naiskirjanik. Ehk rohkemgi kirjandusteadlane. Uuris Rousseau’d
jaoks läbi mõtestatud, on enesetapp veelgi ohtlikum, sest nad ei ole aru saanud surma lõplikkusest Enesetapumõtted ja/või kavatsused Kergesti nutma hakkamine Kehalised vaevused kõhu- ja peapiirkond Unehäired mõnikord ei saa üldse magada, teinekord magab liiga palju; uni kui põgenemine Isuhäired Depressiivne näoilme (kurbus, posit emots vähesus) Loid ja napisõnaline kõne Kehalise aktiivsuse puudumine Laste puhul võib depressioon olla seotud ka kätumishäirega; tegelikult selle taga depressioon, aga ta ei suuda seda teismtoodi välja elada, näitab seda välja hoopis vastupidiste sümptomitega (tunni segamine jne) Suitsiid on bioloogiliste, geneetiliste, psühholoogiliste, sotsioloogiliste, kultuuriliste ja keskkonnategurite keerulise vastasmõju tagajärg. Levinud müüt kes ütleb et teeb, seda tegelikult ei tee
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
New Yorgis oma spiraalikujuliselt tõusva vaatesaaliga. NB! Suurenda pilte! a) F. L. Wright. Solomon Guggenheimi muuseum New Yorgis. b) F. L. Wright. Maja kose kohal (nn. Fallingwater). Pennsylvania, USA. __________ 1 etalon näidiseksemplar, mõõdupuu 2 minimalistlik viidud miinimumini, peagu olematu 3 Le Corbusier [lö korbüsjee] sveitsi päritoluga prantsuse arhitekti Charles-Édouard Jeanneret' [sarl eduaar zan´ree] pseudonüüm 3 Frank Lloyd Wright loe: fränk loid rait 4 Guggenheimi muuseum [gugen´haim] 20. saj. kunsti muuseum, millele pani aluse ameerika tööstur Salomon Guggenheim 1937. a.; muuseumi hoone valmis 1959. a. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas seletad lahti sõna "funktsionalism"? 2. Mida tead funktsionalismi rajajast? 3. Miks nimetatakse üht tema projekteeritud hoonet Villa Savoye'ks? 4. Miks nimetas see arhitekt oma lahendust ,,ideetuks"? 5. Milliseid funktsionalistlikke hooneid tead Eestis? 6
Mis on aneemia? Aneemia diagnoosimisel on põhiliseks näitajaks vere vähene hemoglobiinisisaldus. Nimeta lapseea kõige sagedasemini esinev aneemia? Rauapuudusaneemia Millised on düsalimentaarse aneemia iseloomulikud kliinilised sümptomid? Düsalimentaarne - lapse põhitoit/ainuke toit on rauavaene. 1. Nahk ja limaskestad muutuvad kahvatuks, kui hemoglobiini väärtus on alla 70–80 g/l. 2. Väljendunud aneemia korral on laps sageli loid ja väsinud. 3. Hemolüüsi korral lisandub naha ja limaskestade kollasus ning sageli kaasneb põrna suurenemine. 4. Tahhükardia ja/või tahhüpnoe lisandumine viitavad olulisele kudede hüpoksiale ning sellised lapsed vajavad uuringuid ja ravi haiglas. Millised on rauapuudusaneemia ravipõhimõtted? Ravi oleneb aneemia põhjusest ● vähendada piima tarbimist, loobuda lutipudelist ja mitmekesistada menüüd.
Askeldavad. Taustal kuulda lapse kisa. Ho: Vaatame nüüd, kui palju palavikku on. Palavik on jälle kõrge 39 kraadi. Ma lähen ütlen valveõele ja ta annab lapsele rohtu. Sammud ja ukse hääl. Ukse hääl ja sammud. Ho: Siin on pärakuküünal. Tõstke tal jalad natuke üles ja pange see ravim pärakusse. Askeldavad. Taustal kuulda lapse kisa. Ema: Tal tekkis ka köha. Ho: Sellest peab arstile rääkima, tema tuleb ja määrab ravimi. Ema: Laps on selline viril ja loid. Ja on kogu aeg väsinud. Ho: See ongi kopsupõletiku puhul nii. Andke talle palju juua, väga hea on vaarika- ja mustsõstratee või erinevad lahjad morsid. Ma tuulutan natuke tuba ka, on väga oluline, et toas on värske õhk. Akna avamise hääl. Ho: Kui laps ennast ise voodis ei liiguta, siis peate tema asendit iga kahe tunni järel muutma. Peate teda katsuma ka, kas ta higistab. Kui ta on ennast märjaks
. "Ood kreeka vaasile" (urnile on tõlgitud). Sensuaalne ja värvivarjundid, mis on omased kujutavale kunstile - tõstabad Keatsi luulet esile - sellega seos ka sajandi lõpu luulega. Keats on just see, kellel on seos Elisabethi aegsete luuletajatega ja prerafaliitidega. Keatsi värsid on kerged, nad pole Schellilikult abstraktsed, detailikujutus, loomingu vältel tal kujunemine toimub ja hilisemad asjad on lihtsamad. Üldine toon on seesama mis sajandilõpu luuletajatel - loid melanhoolia. Õige romantism Prantsusmaal läheb lahti 1820. aastatel, märgiline daatum võiks olla ka 1818, seotud Victor Hugoga. Sajandipikkuse eluga autor - sellisel juhul me ei saa öelda, et ta on pesuehtne romantik. Samas tema "Jumalaema kirik Pariisis" on üsna kliseelik romantistlik teos. Iseäraliku romantismi on tinginud Pr ühiskondlik atmosfäär. Kaks varajast autori, kellest tuleks rääkida. Siin on ka proosa asetus mõnevõrra teine.
Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi. Laps ei ole teistmoodi inimloom. Need tunded saavad ohtlikuks lapse jaoks alles siis, kui nad hakkavad kuhjuma ja nende taustal hakkavad need depressiionid tekkima. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, et ta midagi teeks, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last).
Aknad täis lillelist jääd: mis sa sealt vaatad või näed! Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... 12 Linnas on siledaid teid - on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ... Lõke preerias Lõkkesuits, hõõgvel söed, hobu hommikust õhtuni käis nüüd on tulnud öö. Kõrgel kuu, tuul on loid, rohulõhna kõik preeria täis, kuula mind kauboi. Sul ees on kodutee, sa peagi poega näed, üks päev vaid sadulas on olla veel, öö ja päev. Tean see kõik, aga laulust, mu sõber kauboi, ei kao nukker noot. Läände jäi, piiga hell, Võõrais rantshodes saatuseks, sai võõras karjakell. Lootust tõi lasso lend, aga õnnest jäi kirjades vaid igatsev legend. Ei sul ei lõpe tee ja kuigi poega näed, nii palju otsida ja leida veel siiski jääb. Hõõgvel vaid hoia söed,
Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. · Milline inimene on melanhoolik? Koleerik? Sangviinik? Flegmaatik? Melanhoolik: kurvameelne, murelik inimtüüp. Koleerik: kergesti ärrituv, tundlik, äge inimtüüp. Sangviinik: keevavereline, tormakas, seltsiv inimtüüp. Flegmaatik: tuim, loid, kannatlik inimtüüp. · Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi. Biheiviorism: tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon
– J B Watson (1878–1958) Psühhodünaamiline teooria (S. Freud) • Alateadvus, tungid • Id / Ego(selle teooria järgi ego peab hoidma id ja superego normis) / Superego • Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Hippokrates – 4 temperamenditüüpi • Galenos Koleerik kehavedelik on kollane sapp- kipuvad üle reageerima Melanhoolik Must sapp- muretsevad Sangviinik Veri – seltsivad, tormakad, rõõmsameelsed Flegmaatik Lima- kannatlik, aeglane, loid, reserveeritud Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Kretshmer ja Sheldon kehatüüp Endomorfne- Ektomorfne- pigem hea enesekontrollija, ergas, intellektuaalne. Mesomorfne- väga ekstavertne, väljapoole elav, teatud olukorras võib olla kuritahtlik. – pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • G. Allport – Kesksed ja teisesed tunnusjooned Uuris, millised on üldse sõnad, mis on inimese iseloomustamiseks välja mõeldud.
Väsimuse dimensionaalsus o Füsioloogiline väsimus / füüsilise suutlikkuse alanemine o Objektiivne väsimus / töö tulemuslikkuse alanemine o Subjektiivne väsimus / väsimustunne Akuutne ja krooniline väsimus – pööratav ma olen väsinud puhkan natuke, siis jaksan jälle. Taastumine Väsimuse avaldumine o Objektiivsed füüsilised ilmingud – teistele märgatavad, näoilme, punased silmad, loid ja kõnkis istumishoiak o Subjektiivsed füüsilised ilmingud – pole teistele alati märgatavad. Ntks emotsionaalne tuimus. o Emotsionaalsed vaimsed ilmingud – tujukus, hajameelsus, motivatsiooni puudus. o Käitumuslikud ilmingud – vigade tegemine, äkilisus, suutmatus asju lõpuni teha, ebaproduktiivsus. Väsimusega seotud tegurid o Individuaalsed tegurid – Sugu, vanus, haridus ja SMS, pere, tervis jms
väärtustada ning seada elu loodusega kooskõlas. 34. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Õnnetuks teevad inimesi lähedase surm, häbitunne, surmahirm, terviserike, vaeseus jne. Inimene ei saa olla õnnelik, kui ta elab pettekujutlustes. Kui hüved ja voorus puuduvad, on inimene õnnetu ning ebakindel. Eraldatus muudab inimese üksikuks ning endassetõmbunuks, ka rumaluse tagajärjeks on õnnetu olek. Rumal inimene on loid, teeb oma tegevusi vastumeelselt, ta ei saa olla rahul ega õnnelik. Inimene, kes tunneb pidevat lähenevat surmahirmu, ei suuda oodata tulevikust head, samas ei lase ta ka lahti minevikust, mis teeb ta omakorda õnnetuks ning ebakindlaks. 35. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV
uurimisel on täheldatavad kopsuhaiguste tunnused, kuid lõplikku laboratoorset diagnoosi ei ole). Kõige olulisem sellega on vältida sekundaarset bakteriaalset infektsiooni. Kliiniline pilt: Sagedamini ja raskemini haigestuvad 10 päeva kuni 1 aasta vanused noorveised. Täiskasvanud loomad põevad haigust ilma kliiniliste tunnuste avaldumiseta. Haiguse peiteaeg on 1-5 päeva. Haigel vasikal tekib palavik (40 - 41,5 ºC), loom on loid, isu puudub või on vähenenud, hingamine on kiirenenud. Esimestel päevadel eritub ninast limast nõret, mis hiljem muutub mädaseks. Suurenenud on pisara- ja süljeeritus, konjunktiviit. Võib areneda bronhopneumoonia. Haiguse arenedes tekib köha. Healoomulise kulu korral kaovad haigustunnused 6.- 14 päeval ja loomad tervistuvad. Tüsistuste korral tekib tugev valulik köha, ninaeritis muutub tihkeks ja venivaks, loom kõhnub ning karvkate tuhmub.
puutuma tranquillus, a, um vaikne, rahulik tantum adv. ainult, vaid, üksnes; nii(võrd), trns praep. c. acc. üle, sealpool, teisel pool niipalju trnse, i, itum, re üle v teisele poole tantus, a, um nii suur; gen. tant nii kõrgelt, minema, ületama; läbi minema, läbistama; nii palju, nii kallilt (millekski) üle minema, muutuma; ette tardus, a, um aeglane, pikaldane; loid, jõudma, ennetama; mööda minema, nürimeelne mööduma tctum, n katus; maja, elamu trnsfer, tul, ltum, ferre üle kandma, üle teg, tx, tctum, ere katma; varjama; viima; tõlkima kaitsma trs, tria, gen. trium num. kolm tells, ris f maa; maapind, muld tribnus, m tribuun, tribuse vanem; ~ plbis
rasked kui ka see, et tuleb otsustada, mis täht ja kuhu kirjutada. Kui laps kirjutab ainult aeglaselt ja muid probleeme pole, siis see ei ole düsgraafia – mõni laps ongi aeglasem. Lisaks lugemise eeloskustele peab oskama määrata häälikute pikkusi Osadel kirjutamisraskustega lastel on peenmotoorika probleem. See ei ole küsimus, et laps ei tea, kuidas tähte tehakse, vaid ei saa kirjutamisega hakkama – käsi liiga pinges või liiga loid. Lapsed, kellel peenmotoorikaga seotud tegevustes on raskusi tuleb silmad lahti hoida lasteaias ja püüda peenmotoorikaga tegeleda, et vähendada sellega seotud probleeme koolis. Lugemise psühholoogiline sisu. Kirjutamine kui helide tõlkimine visuaalseteks märkideks. Kirjutamine on lugemise vastandtoiming. Kui lugemisel tõlgiti visuaalseid märke helideks, siis kirjutamisel tõlgitakse helisid visuaalseteks märkideks. Nad on omavahel
kõht kala koletu ning seda jätkamas saba delfiini.206 Sellele Scyllale on külge liidetud vähemalt metsikud loomad, hirmuäratavad ja kiired, kuid millistest koletistest on nood moodustanud tarkuse? (10) Inimese suurim kunst on voorus ise; sellega ühendatakse kõlbmatu ja lõtv liha, mis on osav ainult toitu vastu võtma, nagu ütleb Poseidonios. Too jumalik voorus kaob libedusse ja tema kõrgemaile, auväärseile ja taevastele osadele põimitakse külge loid ja jõuetu lojus. Too teine rahu ei anna küll ise hingele midagi juurde, kuid ta eemaldab takistused; nauding aga lagundab ja nõrgestab igasuguse jõu. Kust leida nii mittesobivat kehade ühendust? Kõige tugevamale asjale lisatakse kõige jõuetum, kõige tõsisemale vähe tõsine, kõige pühamale verepilastuseni ohjeldamatu. (11) "Kuidas siis," öeldakse, "kui voorusele ei kujune takistuseks hea tervis ja rahu ja valude puudumine, kas sa neid siis ei taotle?" Miks ei peaks ma neid taotlema
loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad. Et vaskuss on loid ja kaitsetu loom, siis on tal ka ohtralt vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud jne. Nende käest aitab pääseda sisalikele iseloomulik kaitsereaktsioon - saba äraheitmine. Vaskussi saba on pikk (kuni poole kehapikkusest moodustab saba) ja kergesti murduv. Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20... 30 looma
Kokku rändas Eestist välja 15-20% kogu rahvastikust. Kui Eesti iseseisvus ja Venemaa seda tunnistas, lubati kummagi riigi kodanikel oma maale tagasi pöörduda (opteeruda), kui nad seda soovivad. Seda võimalust kasutas suur hulk ida-eestlasi, peamiselt siiski linnadest või siis neid, kes olid Venemaale sattunud sõjakeerises. Ida-eestlaste arv vähenes, kuid jäi veel kaunis suureks (umbes 150 tuhat). Iseseisvas Eestis oli rahvusvaheline ränne võrdlemisi loid. Rännati välja peamiselt Ameerikasse. Teine maailmasõda ja nõukogude reziim muutsid aga Eesti ränded hoopis ebatavalisteks. Sõjaga seoses toimus rida sundrändeid, mis tugevasti vähendasid Eesti rahvastikku. Kõigepealt, 1939-1940. aastal lahkus senine tulnukrahvastik - sakslased. 1944. läksid ära ka rootslased, kes olid Loode-Eestis elanud sajandeid ja juba ammu muutunud põlisrahvastikuks. Nõukogude okupatsiooni eest põgenes läände umbes 70 000 eestlast
Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi. Laps ei ole teistmoodi inimloom. Need tunded saavad ohtlikuks lapse jaoks alles siis, kui nad hakkavad kuhjuma ja nende taustal hakkavad need depressiionid tekkima. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, et ta midagi teeks, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last)
kaasatundmist nõrkadele ja süüdlastele või inimsoole tervikuna? Kui sügavamalt järele mõelda, siis sünnivad ka heasoovlikkus ja sõprus püsivalt üksikule objektile suunatud kaastundest. Sest kui me ei taha, et keegi peaks kannatama, siis mida muud see tähendab kui soovi, et ta oleks õnnelik? Kui kaastunne oleks tõepoolest ainult selline tunne, mis asetaks meid kannataja kohale--tundmus, mis metsinimeses on hämar ja samas elav, tsiviliseeritud inimesel küll arenenud, aga loid --, siis mida muud see idee teeks, kui aina kinnitaks minu esitatud väidete tõesust? Tõepoolest, kaastunne on seda elavam, mida lähemalt pealtvaataja end kannatajaga samastab. Aga on ju ilmne, et säärane samastumine pidi olema loomulikus olekus lõpmata palju lähedasem kui mõistusliku arutlemise seisundis. Just mõistus on see, mis sigitab eneseimetlust, ja järelemõtlemine tugevdab seda; just järelemõtlemine muudab
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vi...
jätab õpingud ja eneseharimise, luuletuste kirjutamise, mida ta nooruses oli armastanud. Teoses on seda kirjeldatud nii: ,,Oli kuidagi kurb see mulje, mille Sagrits viis kaasa oma sõbrast, sellest hoolimata, et see ise näis olevat igati rahul ja õnnelik. Kuid ta näo poisilik ilme oli kadumas, mis võis ju tulla sellest, et ta pidi koolis range olema. Ja hoolimata sellest, et ta nüüd rohkem tegeliku tööga oma muskleid harjutas, oli ta oleks lõtv ja loid, kuidagi meeldetuletav seda olekut, mis on inimesel suvisel kuumal ajal. Sagrits oleks tahtnud temale omase teravusega öelda, et Juulius nägi välja nagu kassipoeg, keda lapsed on liiga palju süles väntsutanud." Juulis läheb tütarlastekooli õpetajaks, aga ütleb ise, et ei tunne, et ta peaks üldse õpetaja olema, sest et suuda oma õpilasi oma ainet nii armastama panna, nagu tema seda tegi. ,,..., kuid millal oligi tal aega raamatute jaoks
Tänu sellele, et depressiivsed inimesed agressiivsusega käivad väga aralt ja oskamatult ümber, siis see on ka nende madala enesehinnangu üks põhjuseid. Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last)
reageerib lihase pikenemisele, lihase kokkutõmbel kääv lõtvub. Lihaskäävi pikkust reguleeritaksse seljaajust saadetud impulssidega.) Lihastoonus - Lihase iseärasus, mis on esile kutsutud närviimpulsside pideva voo poolt lihasesse ning mis tingib lihase vastupanu välja venimisele. Ebanormaalset lihastoonust võib määratleda kui: hüpertoonus (kõrgenenud lihastoonus, näiteks spastilisuse korral), hüpotoonus (kõrgenenud lihastoonus; loid halvatus), atoonia (lihastoonuse kadu). HS korral on lihastoonuse hindamine üks tavalise neuroloogilise uuringu osa. 27. Silelihaskiudude talitluse iseärasused (struktuur, regulatsioon, plastilisus, AP teke ja kulg). Silelihased veresoonte ja siseelundite seintes, tahtele allumatud, ei väsi Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes
Lutsult ilmunud kokku 17 näidendit trükis. Aastast 1922, kui asutati Eesti Kirjanikkude Liit ja Luts liikmeks võeti, hakkas ta kutseliseks kirjanikuks, 1920-ndate keskel kujunes Luts "Postimehe" heaks püsiautoriks, Lutsule märkimisväärseks sissetulekuallikaks. Sama ajal töötas ka raamatukogus ja hiljem avas Tartus oma raamatupoe. "Kevade" (trükis I-II 1912-13) - kirjutamist alustas 1907. aastal. rututa, inimlikes dimensioonides püsiv, aga mitte loid ega lohisev jutustamisviis. Ka kõige pingelistemal süzeekäänakutel annab autor aega kujutluspiltidesse sissse elada. Kriitiliselt hakkab silma vanaromantilisi lauseid ja lõike, kirjanik paistab olevat veel otsapidi XIX sajandi kauniskirjanduse tundepaisutuste juures. "Kevade" aegumatuse põhjuseks on arhetüüpsete hingeseisundite kaasakiskuvad kirjeldused. "Kevade" ja nagu Luts isegi näivad seisva ühe jalaga XIX ja teise jalaga XX sajandis, teoses ebamäärane
inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär. VALE suurem 57. Pikal perioodil tekkivad kogutulu muutused IS-LM mudelis, mis tulenevad hinna muutustest, vastavad liikumistele piki AD kõverat. Lühiperioodil on hinnad paindlikud ning seega põhjustavad kogutulu muutused IS-LM mudelis kogunõudluskõvera AD nihkeid. VALE jäigad 58. Retsessiooni ehk surutist iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike kogutoodangu maht ja loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, üldise hinnataseme langus (deflatsioon) ja massiline pankrottide laine. VALE depressiooni 59.Kui investeeringud on intressitundlikud (elastsed), siis IS kõver on suhteliselt lauge ja vastupidi, kui investeeringud on vähetundlikud intressimäära muutuste suhtes, siis on IS kõver suhteliselt järsk. Vastus: ÕIGE 60.Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis raha ringluskiiruse kasv
Erinevaid sotsiaalseid protsesse ühiskonnas saab reguleerida vaid seaduste kaasabil. Näiteks neis piirkondades, kus on madal iive, saab seda tõsta seaduste abil võimaluste loomisega. Kõrge iibega riikides tuleks seaduse kaasabail otsida võimalusi, kuidas iivet pärssida. Olulised erinevused on rahvaste vahel, kes elavad külmemates piirkondades võrreldes nendega kes elavad soojemas. Külmemas paigas on inimene tegutseja, võtab vastu kiireid otsuseid, soojades piirkondades inimene on loid, laisk, kaldub armastusele. Miks ta pani oma raamatule pealkirjaks ,,Seaduste vaim" iga seadus, mis kuskil vastu võetakse, võetakse vastu konkreetse adressaadi jaoks. Õigus peab olema loodud konkreetse ühiskonna jaoks. Pole mõtet tuua võõrast õigust sisse ja arvata, et see hakkab kohe toimima. Tuleb arvestada rahva vaimu. Seadusandja peaks sotsiaalseid vajadusi arvestada ka siis, kui see tema enda põhimõtetega pole eriti kooskõlas. Rahva vaimu
CATELL´I 16 ISIKSUSE JOONT (BIPOLAARSET FAKTORIT): Suundumus Suundumus kõrge skoor madal skoor A Affectia Sizia heasüdamlik tõrjuv sõbralik reserveeritud B Intelligence Unintelligence taiplik loid fantaasiarikas fantaasiavaene C Ego Strenght Ego Weakness püsiv lapsik rahulik muretsev E Domination Subordination kehtestav ebakindel enesekindel tagasihoidlik F Surgency Desurgency
peitmine arvutikuvari, kaustadehunniku vms hoidva raamina taha) Näoilme on pahur või mõttelage, seos Näoilme on kooskõlas mõlema osapoole tunnetega puudub tunnetega, naeratav Hääl on väga vali või väga vaikne Hääl on selgelt kuulda Kõne tempo katkendlik, kärsitu või väga Kõne tempo on keskmine või veidi aeglasem aeglane, kõhklev Kogu olek on loid, uimane või siis Olek on ergas, tähelepanelik, erksus püsib pealetükkiv, närvidele käiv pikema suhtlemise käigus ka Järjest rohkem on rõhutatud just mitteverbaalsete suhtlemisvahendite valdamist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka "loeme". Oled ehk isegi olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner
1577 Frankfurdi deklaratsioon- kõik läänemeres kaubandusest huvitunud pooled kinnitavad, et ei vii Venemaale keelatud aineid. · Mitmed Lübecki varasemad privileegid taastatakse. · 5 punkt- Rootsi tagastab kõik valdused, mis ta on hõivanud keisrile, keiser annab selle eest kompensatsiooni, summas kokku ei lepitud. Tallinnat ja Paidet keeldusid rootslased üle andmast. Keiser tahtis need valdused anda Taanile. Sõjategevus suhteliselt loid. EI osaleta aktiivseelt sõjategevuses. Jätkuvad pinged poolakate ja leedulaste vahel ( 1569 sõlmitakse kokkulepe alles). Ka venelased pole enam eriti aktiivsed Liivimaa valduste tõttu( Venamaal on toimumas opritsnina). 60ndate a juures mainitakse mõisamehi, kes olid tekkinud juba sõja alguses, reeglina oli tegemist endiste sõjasulastega, vasallidega ja aadlimeestega, kelle mõisad olid sõjas kaduma läinud. Ordumehi on nende hulgas ka. Põhivaenlaseks on neil venelased, kuid oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
