Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude
inimeste tegude omamoodi objektiivse mõõdupuu rolli. Tekkis ettekujutus ühtsest mõistuspärasest korrast, millele alluvad nii loodus kui ka inimeste ühiselu. Seaduskorra tagamine, võistlev kohtupidamine ja orjanduslik-demokraatlik riigijuhtimine tõstsid tähelepanu keskmesse loogilise arutluse, seaduste analüüsi, retoorikameisterlikkuse, võistlevate tegevuskavade jms arendamise vajaduse. Kujunesid teoreetilise mõtlemise olulised mõisted nagu logos, seadus, substants, põhjus, ideaal jt. Polise kooselu kõige täiuslikuma ja eneseküllase vormi otsimine oli paljude mõtlejate sihiks. Tollane kreeklane samastas end oma polisega; mõtlejate jaoks oli polis ennekõike ühelt poolt teataval viisil organiseeritud inimkooslus ning teiselt poolt inimeste loomupärase eluviisi, eneseteostuse, keskkond. Poliitiliste õpetuste lähemaks vaatlemiseks on vajalikud mõned
Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Kasutatud kirjandus: Galina Streltsova. Blaise Pascal. Vene keelest tõlkinud Andres Raudsepp. (Sisaldab lisana Pascali väiketeosed "Eessõna traktaadile tühjusest" ja "Kolm arutlust ülikuseisusest"). Sari "Suuri mõtlejaid", Eesti Raamat, Tallinn 1986 Blaise Pascal ,,Mõtted." tõlkinud Kristiina Ross Hortus Litterarum Logos 1998 http://et.wikipedia.org/wiki/Blaise_Pascal#Kirjandus 13
Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus eluruum, maja Logos õpetus, teadus. Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Keskkonnategurid. rõhk, tuli, vesi, hapnikusisaldus, toitained, soolasisaldus, happelisus, muldkeskkond Ökosüsteemi mõiste. - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Biotsönoos
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne
lisa tähendusele mitte midagi 20.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Deflatsionism ei anna „kogu tõde“ tõest. Otsustused on hüpoteetilised Tõde kui väärtus Teadmine I? 21.Iseloomustage epistemoloogia põhiprobleeme. Epistemoloogia on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega/mõistetega. Episteme – teadmine kreeka keeles ja logos - õpetus. Epistemoloogia, ehk tunnetusõpetusega seostuvad järgmised probleemid: Mis on teadmise ulatus? Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: skeptitsism – me teame väga vähe, palju vähem sellest, mida me arvame end teadvat. Väide Me ei tea mitte midagi, kukutab ennast ise, sest kui me ei tea midagi, siis ei saa me ka teada, et me midagi ei tea. realism – me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast.
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
· See ei vastaks Jumala väärikusele, kui ta loonuks sul kuhja ... Ja nii edasi ad infinitum. Nii on võimatu mateeria vahetult ise. lisada terade lisamisega kuhja. · Jumal kasutab selleks jõudusid, mille nimeks on "ideed". · Philoni jumalakujutlus · ZENON ELEAST · Ideede koondmõisteks on LOGOS s.o. Maailma valitsev u. 490 - 430 mõistus. · Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid · Philon nimetab Logost ka "Jumala pojaks". kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike · Logos vahendab Jumalat ja inimesi. Seisab inimeste eest APOORIAID.
üles ehitatud sai. Infot täpsustasin ka teiste sugulaste kaudu. Suur tänu neile. Tänan ka oma juhendajat, kes andis nõu töö ülesehituse asjus, abistas materjali leidmisega ning tutvustas erinevaid digitaalseid võimalusi sugupuu ülestähendamiseks. I SUGUVÕSA UURIMINE 1.1 Mis on genealoogia? Genealoogia nimetus tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: esimene pool genos tähendab suguvõsa või perekonda, teine logos õpetust või teadust (Must 2000:11). Genealoogia ehk sugukonnateadus (kõnekeeles peamiselt suguvõsauurimine või sugupuu koostamine) on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ning sugulussuhteid (Puss 2006). Genealoogia pakub eluloolisi andmeid, aitab selgitada varanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi suhteid (ENE 3:131). Genealoogia on universaalne uurimisteema, millega on tegeldud ja tegeldakse kogu maailmas (Puss 2006)
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Oli üksildane, masside põlgaja, demokraatia vastane. Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbikäimatud teid. Vanaduses elas üksikuna. Säilinud pn 130 fragmenti. ''Ma ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda'', ''Kõik voolab, miski pole püsiv''. Hüüdnimi ''tume'', ''hämar''. Aforismid sisaldavad raskelt mõistvat pildikeelt. Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv. See on LOGOS SÕNA. Ürgaineks on tal TULI. Maailmaprotsess on tsükliline. ''Suure aasta'möödudes muutuvad kõik asjade uuesti tuleks. Kosmost juhiv välk. Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsuse vastandites. ''Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg''. Võitlus on kõige isa. Tsitaat: ''Eeslid eelistavad kullale õlgi''. Demokritos (u 460-370 eKr) õpetaja oli Leukippos. Pärit Abderast Traakia rikaste kaupmeeste kihist.
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt ...
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose j...
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
tervistav, kre filo said osa jumala valgusest kui nad vaatasid maailma alguse küsi. Origene. Ja cle lõid kristliku teoloogia kui teaduse. Samuti mõtiskl teaduste väärtuste üle, teo panid kõige kõrgemale. O nõuab teoloogidelt, et nad peaksid kõik maailma tarkade teosed läbi lugema. Seadma, sünd kr ja uuspla. ,,Põhiõpetusest" kirj jumala ja poja suhet valguse ja valguskiire suhtega. Jumal immateeriaalne, loonud maailma ei millestki, logos vahendajad, kõik asjad koopiad. Kõikidele asjade ideed olemas, seeläbi loodud kõik. Alg lõi kõik täiuslikuna, vaba taha hea/kuri, Karistuseks patu eest on inimene seotud kehada, kuid on puhastumise võimalus. G nyssast, vaata vihkust 2. Nikolaus Kusast (Cusanus) ja tema tunnetusõpetus Kasutas palju matemaatilisi spekulatsioonie, mõtlemises palju momente, mis on uudsed, uusaegses maailmapildis tavaline, tähtsaim teos: "De docta ignorantia" õpetatud mitteteadmisest. Sakslane ordus
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 1. teema: Filosoofia sünd Antiik-Kreekas. Maailmamõistmine ja selle kandjad. Selleks, et kõnelda filosoofia ajaloost, tuleks eelnevalt juba omada ligikaudset ettekujutust sellest, mis on filosoofia. Küsimusele, mis on filosoofia, ei ole aga tänapäeval enam niisama lihtne vastata. Viimaste sajandite filosoofiat iseloomustab nimelt sedavõrd suur voolude ja vaadete paljusus, et nende kõikide jaoks ühist ning seejuures olemust- avavat määratlust on arvatavasti võimatu anda. Vaadete mitmekesisus on siin nii laialdane, et õigem olekski kõnelda mitte filosoofiast, vaid filosoofiatest. Nimelt erinevad mõned kaasaegsed filosoofiasuunad üksteisest mitte üksnes selle poolest, et nad annavad samadele küsimustele vastandlikke vastuseid, vaid koguni sellega, et neil puuduvad isekeskis üldse sellised küsimuseasetused, mida ühiselt mõtet-omavateks tunnistataks. Üheks vähestest asjaolud...
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas
demokraatia eksport toiminud ning püsinud Jaapanis, Lääne Saksamaal, Panama, Grenada. Ebaõnnestunud demokraatia eksport oli Kuuba, Haiti, Nikaraagua Poliitiline ideoloogia - nende tekkimine on seotud valgustusajal aset leidnud fundamentaalsete majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja vaimsete muutustega - ratsionalistliku maailmapildi esilekerkimine, milles poliitikat nähti kui kõiki ühiskonna liikmeid puudutava nähtusena. Ideoloogia termin tuleneb kreekakeelsetest sõnadest eidos ja logos ning tähendab " teadus ideede kohta". Poliitilistel ideoloogiatel on 3 funktsiooni: seletamine, hindamine ja suunamine. Ideoloogiate peateemadeks on seisukohad, mis jagunevad kaheks: Inimloomuse olemus muutuv ja muudetav muutumatu Indiviidi ja rühma vahekord indiviid on rühma suhtes esmane ja riik on mõeldud indiviidide jaoks Indiviidi tuleb käsitleda esmalt rühma liikmena, rühm on indiviidi suhtes esmane
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus ...
Tallinn: Eesti Lastekaitse liit. Parman, A. URL= http://www.kehrakogudus.ee/vana/juht/j4.htm/ . 1998. Paul, M., Grof, E.-M. (1997). Üldsotsioloogia. Tallinn: Pirgu arenduskeskus. Siplane, A. (1997). Orvuna kasvanute toimetulekust. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool/Sotsiaalteaduskond/Sotsiaaltöö õppetool. Sõnkoval, L. (2000). Sotsiaaltöö nr.2. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. Tankler, M.(1999). Kuidas areneb laps. EEKBL Laste- ja Noortetöö keskus. Kristlik Kirjandusselts LOGOS. Tallinn. Tonts, K. (1999). Kasupere taasiseseisvunud eesti hoolekandes. Tartu: Tartu Ülikool/ sotsiaalteaduskond/ eripedagoogika osakond. Toren, C. (1996). The Social Science encyclopedia. Kuper, A. Kuper, J. London/ New York. Tulva, T. Tikerpuu-Kattel, A. Viiralt, I. Väljataga, S. Laps Eesti ühiskonnas: probleemid kodus ja koolis. Tallinn: Tallinna pedagoogika Ülikool. Tuulik, M., Tuulik, A. 1999. Perekonnaõpetus. Tallinn: Riikliku eksami ja kvalifikatsioonikeskus. , . 1995. Tartu:
Piibli järgi sai Mooses (elas 13 sajandil e.Kr) need käsud kahel kivist tehtud laual Siinai mäel Jumalalt eneselt. Seega käsud on vastavalt sellele pärimusele Jumala enda kirjutatud. Sellega on rõhutatud mõte, et see seadus ja õigus ei ole inimese enda looming, vaid on jumalikku päritolu. See teadmine tõstab nende käskude autoriteetsust ja tähtsust. Kümne käsu kohta kasutatakse väljendit "dekaloog", mis on kokku pandud ladina ja kreeka sõnast (ladina deka "kümme", kreeka logos "sõna). Esimesed kolm käsku reguleerivad meie käitumist Jumala suunas, seitse järgmist käsku suunavad meie suhet teiste inimestega. 1.Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. Algne mõte. On ainult üks elav ja tõeline Jumal, kogu kosmose ja maailma looja ning valitseja, kes on ennast ilmutanud, näidanud, teada andnud enda poolt välja valitud juudi rahvale, nii nagu sellest kõigest on juttu Piiblis
ettevalmistamatult · koosolekul domineerivad ühe eriala esindaja arvamused · otsusteni jõutakse diskussiooni- des, kuid ei jõuta lõplike otsusteni, või ei panda paika vastutusi otsuste läbiviimiseks · probleemi(de) vältimine · ebaküps ideede hindamine · halb eestvedamine · riskantsed otsused · alternatiivide genereerimise ebaõnnestumine · grupimõtlemine 19 2. PSÜHHOLOOGIATEADUS Termin ,,psühholoogia" tuleneb kreeka keelest psyche ´hing´ ja ,,õpetus" logos ´hingeteadus´, ´hingeõpetus´. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb ja seletab vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholooge huvitab, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast. Seega tegeletakse käitumise kirjeldamise, seletamise, ennustamise, vajadusel muutmisega. Psühholoog Psühhiaater Psühhoterapeut Omab vähemalt bakalaureusekraadi psühholoogias ning kuulub erialasesse assotsiat-siooni või
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel ...
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
objektide vöö (TNO). Nad tiirlevad mööda stabiilset, täisringile lähedast orbiiti mööda. Neil on ligikaudu 300.a. tiirlemisperiood ümber Päikese. Sarnaselt asteroididele Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, võib cubewanosid vaadelda kui eraldi ,,korrusel", iseseisvaid väikeplaneete astroloogilises hierarhias.Suurimad cubewanode vöö esindajad on hetkel Quaoar ja Varuna. Sellesse gruppi kuuluvad veel Chaos (1998WH24) nr.19521, Deucalion (1999HU11) nr.53311 ja Logos nr. 58534. Deucalion kuulub omasuguste hulgast väiksemate kilda, kuid on huvitav selle poolest, et kõikide cubewanode, millede orbiidid on enam-vähem kindlalt paika pandud (kindlaks tehtud), on just Deucalioni liikumine kõige lähedamal ekliptikale.Tema orbiidi kalle on vaid 0.22 kraadi. Mitte ükski suurtest planeetidest ei liigu oma orbiidil nii lähedal ekliptikale, kui Deucalion. (12) 31
Kuressaare Gümnaasium PSEUDOTEADUSED Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 4 TÄNAPÄEVAL ON TIHTI RASKE VAHET TEHA, MIS ON TÕELINE JA MIS ON VÄLJA MÕELDAD VAID SELLEKS, ET KEEGI SELLE PEALT SAAKS RAHA TEENIDA. PALJUD INIMESED TEEVAD TÄHTSAID OTSUSEID ASTROLOOGIALE PÕHINEDES, KASUTAVAD HOMÖOPAATIA RAVIMIEID, USUVAD, ET VÕLUVITSA ABIL SAAB ERINEVAID ASJU LEIDA, USUVAD PENDLI VÕIMETESSE JNE. SEDA SORTI NÄHTUSTEL PUUDUB TIHTIPEALE IGASUGUNE TEADUSLIK TÕESTUS VÕI ON VAJALIKUD KATSED VÄGA HALVASTI KORRALDATUD. PALJUSID NENDEST TEOORIATEST ON RASKE ÜMBER LÜKATA VÕI TÕESTADA, SEST KASUTATAKSE ÄHMASEID JA TESTIMATUID VÄITEID. KASUTATAKSE KA NÄILISEID TEADUSLIKKE VÄLJENDEID NAGU ENE...
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteoori...
Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
liimitud toorikud, spoon.
III. Spetsiaaltootmise grupp. Tinglikult kuulub siia tootmine, kus tooraineks on ümarmets ja pooltooted,
toodangu konstruktsioon on äärmiselt lihtne: tiku-, pliiatsi-, tünni, vooritarvete, taara jne. tootmine.
puitjäätmete kasutamine, puidujahu, fibroliidi, arboliidi ja teiste plaatmaterjalide tootmine ning detailid
laastu-liimi segudest.
2. Tootmisprotsess
2.1.Tehnoloogilise protsessi üldandmed
VL: Tehnoloogia (
Unicode-i kirjapanekuks on kasutusel mitmesuguseid kaardistusi, tuntud kui UTF (Unicode Transformation Format). Nende seas on UTF-32, UTF-16, UTF-8 ja UTF-7, kusjuures numbrid näitavad, kui mitu bitti on minimaalselt tarvis ühe tähemärgi kirjapanekuks. UTF-32 puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Loogika olemus – klassikalisest kreekakeelsest sõnast logos, algtähendusega sõna ehk mida räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Kreeka loogikud: Permenides (5 saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi Zenon Eleast (5 saj e.m.a.) – apooriad/paradoksid Sofistid: Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428 – 347 e.m.a.) ARISTOTELES: Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt. Aristotelese „kategoorilised väited“: Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a
UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
inimsuhete vahel. Claude Lévi-Strauss on selgitanud, et antropoloogia uurib seda, kui erinevad võivad inimesed olla ja püüab leida sarnasusi erinevate ühiskondade vahel. Antropoloogia uurib suuri küsimusi, jagades need samal ajal väikesteks osadeks. Peaaegu kõiki sotsiaalseid süsteeme on võimalik uurida antropoloogiliselt. Kaasaegsed süsteemid aitavad kaasa uuringutele. ANTROPOLOOGIA KONTUUR Antropoloogia tuleneb kreeka keelest. Anthropos + logos = inimene + põhjus. Seega antropoloogia tähendab põhjusi ja teadmisi inimeste kohta. Sotsiaalantropoloogia tähendab teadmisi inimeste kohta ühiskonnas. Kultuuriantropoloogia tähendab teadmisi inimeste kultuurist. Suhe kultuuri ja ühiskonna vahel: Kultuur kirjeldab omandatud kognitiivseid ja sümboolseid aspekte olemasolu kohta. Ühiskond kirjeldab sotsiaalsete organisatsioonide seotust inimeste eluga, võimusuhteid ning vastastikuseid seaduspärasusi
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika
Propagandta iseloomustab rõhuasetus sihilikkusel ja manipulatsiivsusel. Teadaolevalt on propaganda ajaloos esimene märkimisväärne inimene Aristoteles. Tema jaoks oli veenimise eesmärk arusaamade ja seisukohtada edasiandmine. Aristotelese ,, Retoorika" on veenmiskunsti klassikaline teos, milles väidetakse,et veenmine tugneb kolmele sambale: 1. Ethos ehk kõneleja isikuomadused 2. Pathos ehk auditooriumi viimine sobivasse emotsionaalsesse seisundisse 3. Logos ehk argumendid ja nendest tuletatud järeldused Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost,sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Sihtgrupi veenmiseks peab kasutama kõnelejat, keda inimesed usaldavad ja kellega nad suudavad samastuda. Et inimesed propagandisti sõnumit toetaksid, peavad tema argumendid olema ratsionaalsed ja nende mõju emotsionaalne. Uudelepp: propaganda inimese kui massi integreeritud osa hoiakute ja käitumise mõjutamine
teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus
Ta kutsus sotsiolooge üles uurima asju nii nagu need reaalsuses on ning konstrueerima uusi kontseptsioone, mis peegeldavad sotsiaalseid asju nende naturaalsuses. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna ,,sotsioloogia" ladinakeelsest sõnast socius (kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism põhineb arusaamal, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Inimtegevuse mõistmisel tuleb lähtuda loodusteaduslikest meetoditest ehk ühtegi teooriat ei tohiks pidada tõeseks ega vääraks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
