II astmes? 10p Eesti keele õppimine algab I kooliastmes suulise kursusega. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba omandatud. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, millega kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Sel kooliastmel õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas. Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel;
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 1http://www.hot.ee/maclap/principe/val00_03.html#ptk_1......
Pikaajalises mälu jaguneb: 1. Protseduuriline mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantiline mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodiline mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mälu protsessid. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist
Kolmandas osas küsitlesime 11.klassi õpilasi kohustusliku kirjanduse teemadel ning tegime saadud andmetest kokkuvõtte. Uurimistöö ülesandeks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11.klassides. 1. Kohustuslik kirjandus 1.1. Kohustusliku kirjanduse olemus Kohustuslik kirjandus on teadus- ja haridusministeeriumi poolt välja pakutud teoste kogum, mida vastavas kooliastmes peab lugema. Kohustuslik kirjandus hõlmab endas tuntud õpetlike teoste täielikku läbilugemist ning hiljem loetu põhjalikku töötlemist ning selle üle arutlemist. Tihti tekitab sõna "kohustus" noortes koheselt vastumeelsust ning tekib kiusatus minna kergema vastupanu teed ja lugeda ainult raamatute kokkuvõtteid. Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli.
K u l u d: Isiku pingutused käituda abikaasa jaoks sobivalt , truudusetus abielus, abikaasapoolne hoolimatus, loobumised, vaba aja puudumine. Sotsiaalse vahetuse teooria järgi sõltub r a h u l o l u suhtega ka sellest, millised on ootused, millisena inimene suhet ette kujutab. Otsused viitavad inimese vajadustele, soovidele ja arusaamisele sellest, milline peaks olema abielu. Nende kujunemisele aitavad kaasa lisaks varasematele suhetele ja kogemustele ka loetu ning kuuldu. Kriitiline olukord tekib, kui inimene võrdleb ideaalset või varasemat suhet reaalsega, ning leiab, et viimane on halvem. Ootused partnerile võivad olla ebareaalsed või vastuvõetamatud, ning abikaasa ei suuda või ei soovigi neile vastata. Probleemid tekivad ka siis, kui abikaasad ei räägi omavahel, mida nad teineteiselt ootavad. Teadmata, mida abikaasa vajab, on keeruline teda ka õnnelikuks teha.
ooperitest, ja kes tahtis poisist teha midagi suurt, midagi erakorralist. Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. Sellele järgnes sügav kiindumus Homerose, Sophoklese ja Shakespeare'i kirjandusteostesse. Nii kirjutada, nii luua- see mõte vaimustas ja haaras. Loetu mõjul valmis draama "Leobold ja Adelaide", kus tegevustik oli niivõrd dramaatiline, et nelikümmend kaks inimest kaotas elu. Muusikuist ilmus peagi Weberi kõrvale Beethoven. Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9. sümfoonia. 4 Kunstilised otsingud Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu
Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne. Kõige olulisem on magatud une kvaliteet. Unenorm muutub koos eaga väiksemaks, aga inimene ei taha seda endale tunnistada. Samaviisi muutub ka unevajadus, sest uni on seotud inimese füsioloogia ja anatoomiaga nagu kehakaalgi. Naisterahvad kurdavad küll rohkem, ei arvata, et nad oleksid rohkem unetud kui mehed. Unetus on täiesti üldinimlik probleem - ka erialakirjandusest loetu kinnitab seda. Patsientidega, kes on arsti poole pöördunud unehäiretega, on nii: uneaegsete hingamishäiretega on tõepoolest ülekaalus mehed ja lihtsalt unetuseprobleemiga jõuavad arsti juurde enamasti naised. On levinud seisukoht, et enamasti norskavad mehed, aga tegelikult norskavad ka naised. Nii on ühtmoodi unetuid nii naisi kui ka mehi. 4 Unetuse sümptomid ja tagajärjed Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest
Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi tulles oli vihane ning hakkas L vägisi suudlema, see ei meeldinud L-le, ning tõukas teda. G kukkus voodist välja ning seejärel lõi G L-i nii, et terve nägu oli verine. Mees läks minema. Tuli hommikul ja vabandas. L otsustas algul ära kolida, kui mõtles siiski G võimaluse anda. Paar kuud oli kõik ok. Siis avastas L, et ta on rase
ots lahti, jõuab terve töö paremini lugejale kohale. Iga haritud inimene tunneb uute asjade vastu huvi ja üldiselt inimesed ei salli lõpetamata asju. Seega, kui ma olen toonud kõik aspektid ühest valdkonnast ja samamoodi teisest valdkonnast, siis põhimõtteliselt iseenesest mõistetav on, et neid ka kõrvutatakse, see ongi koht, kus ma sooviks teistest eralduda ja tahan, et inimesed rohkem süveneks ja mõtleks järele loetu üle ja seejärel omal soovil võrdleks loetut. 14 Kirjanduse loetelu Aava, K. 2003. Kõnekunst. Tallinn: Avita Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Tallinn: Avita Crusius, T ja Channell, C. 1995. The aims of argument. London ja Toronto: Mayfield Publishing Company Grauberg, E. 1996. Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn: Tallinna Bakalaureuse Erakool Grauberg, E. 1989. Loogika ja vaidluskunst. Tallinn: Olion Kaldjärv, M. 2007
4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Osaoskuste arendamiseks sobivad II kooliastmes: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; 2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine; 3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt küsimustele vastamine, tabeli täitmine, joonise täiendamine jm); 4) järjestusülesanded (nt sõnad lauseks, laused/lõigud tekstiks); 5) eri liiki etteütlused; 6) ümberjutustused; 7) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad); 8) projektitööd; 9) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine); 10) rollimängud. (PRÕK. Lisa 2) 10
Mälu ja mõtlemise iseärasused Düsleksia tunnused: lugemine on väga aeglane, sõnade tähenduse mõistmine on raske, sarnase kõlaga sõnad lähevad tähenduselt segi, sõnu hääldatakse valesti, tähed on ebaselged, lugedes vahetavad tähed oma kohti, lugedes võib mõni rida või sõna vahele jääda, reavahetus on raske, read vahetavad oma kohta, lauseid on raske meelde jätta ning korrata, loetu mõistmine on raske, häälega lugemine on vastumeelne, esineb probleeme lugemisele keskendumisega. Kirjutamisraskused e düsgraafia: Arvutamisraskused e düskalkuulia matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähendusest arusaamise raskused; puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest; numbriliste sümbolite mitteäratundmine; raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises;
tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted; analüüsib kriitiliselt reklaami ning arutleb reklaami ja mainekujunduse teemadel; oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelelisi vahendeid. Õppeteema, alateemad. Soovitatavad õpitulemused Lõiming teiste õppekava tee- Tunde Põhimõisted Õppematerjal Õppetegevus
romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".) Romantism levis Euroopas ...........................................(millal?) Romantismi tekkimine ja areng olid seotud kahe suure ajaloosündmusega: 1) ....................... ........................................................... 2) ...............................................
arvutisse, digitaalsele kujule viimiseks. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks, muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus koopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamiseks kasutab skanner optilist tärgituvastust. Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, muuta tähesuurust, paigutada illustratsioonid sobivatesse kohtadesse ja seejärel välja trükkida. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4 Esimesed keskaegsed ülikoolid.............................................................................................6 Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides....................................................................................7 Õpetajad keskaegses ülikoolis..............................................................................................8 ...
Pergamoni saj. e.m.a. Berliini Pergamoni altar. Muuseumis. Pergamoni altari friisireljeefid. Surev titaan. Pergamoni altar. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises stiilis Mustafiguuriline Punasefiguuriline krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud
hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist. (Smith, Cowie, Blades, 2003, 355-356) Lugemisraskuseks (düsleksia) võib pidada olukorda, kus lugeja teeb lugemisprosessi 3 käigus sedavõrd palju tehnilisi vigu, et selle tõttu kannatab loetu mõistmine. Lugemisraskuse kohta on loodud palju erinevaid definitsioone. Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16)
w1 w2 w3 w4 w5 w6 11 Pinuautomaadid. KV grammatikat realiseeriv pinuautomaat. Pinuautomaat on lõplik automaat koos magasinmäluga. Magasini saab laadida sümboleid, see on lõpmatu DEF: Lõplik pinuautomaat on struktuur M = (Q, Σ(sisendid), Γ(magasin), δ, Q0, F) δ :Q×Σε×Γε →P(Q×Γε) (hetkeolek x sisend x magasinist loetu = olek x magasini pandu Automaat aktsepteerib sõne, kui ta alustab lähteolekust ja tühja magasiniga ning jõuab aktsept. olekusse. a,b → c (sisend, magasinist loetu = magasini pandu) ε - sisendist v magasinist ei loeta v ei kirjutata sinna Teoreem: Iga KV keel on aktsepteeritav mingi magasinmäluga automaadi abil. nt {0n1n | n>0 } vt üleval. Lõpliku magasinmäluga automaadi poolt aktsepteeritav keel on kontekstivaba. KV keelte hulk ongi see hulk keeli, mida pinuautomaadid aktsepteerivad
2. 5. Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurimus oskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuaalide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endid ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii. Intellektuaalil oli väga arenenud kriitikameel, järjekindel pühendumine õpetamisele, oma ideede ja loetu edastamisele. Talle oli südamelähedasem uurimismeetod kui selle objekt. Tal oli tohutu usk uurimismeetodisse. 2. 6. Kunstnik Kunstil oli suur tähtsus keskajal. Mõnikord vaadeldi pilte kui kirjaoskamatutele mõeldud raamatu aseainena. Pildid on ennekõik rahvale õpetuseks. Alguses jaotati kunstnikud töötegijate hulka aga hiljem hakati neid rohkem väärtustama. Kõrgem positsioon oli kullasseppadel ja klaasmeistritel, kes valdasid keerukat tehnoloogiat ja hinnalisi materjale
neid seesmiselt ei huvita. Probleemid · Opositsioonisolek (40% algklasside lapsi ja 65% noorukeid): hakkavad vastu täiskasvanutele, ei tunnista autoriteeti (võivad muutuda õelaks kui peavad alluma), on agressiivsed. · Raskused kaaslastega suhtlemisel (50%). · Võimetele mittevastav õppimine (80%). Raskused kirjutamisega, halb motoorika, madal planeerimisoskus, raskustes mõtete korrastamisega, lugemisel raskustes loetu mõistmisega, tähenduse leidmisega · Raskused täidesaatva käitumisega. Halvad planeerimisoskused · Raskused üleminekul ühest süsteemist teise (st 1.klass, põhikoolis üleminek aineõpetajate süsteemile) · Raskused murdeeas vanematest eemaldumise ja iseseisvumisega (tormiline murdeiga) · Erilisi raskusi ennustavad: tõrjutus, varajane antisotsiaalne käitumine Põhjused multidimensionaalsed · Neuroloogilised kahjustused · Ema raseduseaegsed haigused, töötamine,
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
Tutvusin ka natuke õpilaste vanuses 15-17 a. teadmistega keisrite piirkonnas. Kasutatud kirjandus oli minu jaoks natuke raskesti kättesaadav, kuid ma arvan, et ma sain oma töös välja tuua kõik mis oli vajalik Samuti muutus minu isiklik arvamus Rooma keisrite kohta kuna seniajani olen arvanud et keisrid on ajalukku läinud nende isikupärase ning edasiviiva valitsemisega kuid nüüdseks on minu arvamus mõne õilsa keisri kohta hoopis vastupidiseks muutunud.Ma arvan et kõik loetu tuleb mulle edasises elus kasuks. 16 Rooma kaardid , http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&q=map+of+rome 20 SISUKORD: SISSEJUHATUS......................................................................................................2 1. VANA-ROOMA TUTVUSTUS..........................................................................3 1.1 Rooma riigi valitsemine ja territoriaalne laienemine
Niisiis on raamatu kooslugemisel ja arutamisel üsnagi sügav tähendus: koos emotsionaalse lähedusega on meil võimalus vahendada lapsele olulisi väärtushinnanguid, mis avardavad tema maailmapildi mitmeid tahke. Lastel, keda on suunatud raamatute võlu avastamisele, on märksa avaram silmaring ning nad on paremini suutelised mõistma ennast ja teisI. Kooslugemise üks eeliseid on ka see, et vanema enese vaimustus ja huvi loetu vastu on innustav ja kaasakiskuv(samas :83). Lapsega koos lugemine on tegevus, mis peaks rõõmu pakkuma mõlemale poolele ning olema vaba käsust ja sunnist. Seda tegevust kroonib kindlasti edu, mis väljendub vanemate ja lapse suurepärastes vastastikes suhetes ja teineteise mõistmises. Head suhted aga on eelduseks, et suudame last paremini abistada iseenda ja teda ümbritsevate inimeste mõistmisel(samas:84-85).
hoopis teistsugune, viitsimatus edasi unistada - kunagi unistas, et keegi teda armastaks, nüüd kui armastas, oli see ainult häda ja viletsus 18. - mt oli raamatukogus selle pärast, et tõlkida prantsuse luulet, pidas oma tööd mõttetuks, kuid oli rahul sellega, et talle vähemalt maksti, Franz oli tark professor ja hea palgaga - raamatukogus istus mt kõrval naine, kes tegi agaralt märkmeid oma loetu kohta, siis naise vastas istus vene tüdruk, kes pigem tegeles millegi muuga, kui raamatutega - mt armastas puhtaid tänavaid, ilusaid pakendeid ja elumugavust, tegelikult ka Franzi, samas unistas, et ta põue taskus oleks pomm, mida poole ooperi pealt lahkude tooli alla saaks jätta, et see siis plahvataks ja plahvatus ohvriterohke oleks - tegelikult ei tahtnud mt kellelegi viga teha, tahtis, et kõik haihtuks valutult õhku ja tema koos sellega
Õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi struktureeritud ja kohandatud õpilaste arengutasemele. Hea õpetaja suudab klassis luua õpimotivatsiooni ka siis, kui see algul puudub. Avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilaste motiveeritust, häid baasteadmisi ja õpioskusi. Avastuslikul teel õppematerjali omandamine võtab alati rohkem aega kui õpetaja esituse või raamatust loetu põhjal meeldejätmine. Positiivne see, et äratab tõelist huvi ja pühendumis õpitavatele probleemidele ja suureneb probleemide sügavuti käsitlemine. VI Põhilised õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Metoodiline võte on ühe või teise õppemeetodi raames kasutatav
Komorbiidsus SPETSIIFILINE ÕIGEKIRJAHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumi. Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus. Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T. Eraldiseisvana haruldane SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemis vilumuse arengu häirumine, häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg. Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T . Sageli kaasnevad kirjutamisraskused, emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
Kui aga keegi tahtis et tal oleks kaunis eksistents, hea maine, et ta oleks võimeline teisi valitsema, siis ta pidi seda tegema. See oli isiklik valik. ,,Enesehooles" enese eest hoolitsemine, millegi kallal töötamine või millegagi tegelemine. Selleks on vaja tähelepanu, teadmisi ja tehnikat. See polnud indiviidile peale sunnitud, igaüks otsustas ise kas hoolitseda enda eest või mitte. Ülestähendused (nimekirjad, arveraamatud, isiklikud märkmikud, kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.
Kui aga keegi tahtis et tal oleks kaunis eksistents, hea maine, et ta oleks võimeline teisi valitsema, siis ta pidi seda tegema. See oli isiklik valik. „Enesehooles” – enese eest hoolitsemine, millegi kallal töötamine või millegagi tegelemine. Selleks on vaja tähelepanu, teadmisi ja tehnikat. See polnud indiviidile peale sunnitud, igaüks otsustas ise kas hoolitseda enda eest või mitte. Ülestähendused (nimekirjad, arveraamatud, isiklikud märkmikud, kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.
ning arutelu käigus oma käsilehtedele. proovim luua paralleele ning tuua erinevusi Remarqueäi kirjelduse ning Soopani kirjelduse vahel III faas – Arutletakse õpilased ühendavad Tööleht/lehed. refleksioon kohtumisluljete üle, loetu ja kuuldu. Pastakas. otsitakse erinevusi ja Valmistutakse sarnasusi . praktilisteks Köidetakse kokku ülesanneteks. eelnevates tundides Õpilased loevad ja täidetud materjal ning täidavad/äiendavad valitakse kirjanditeemad
Nimetatakse kätega mõtlemiseks. Kujundlik ja verbaalne mõtlemine samal ajal kui kujundlik (piltlik) mõtlemine opereerib tajukujundite, kujutluste, tulevikuvisioonidega, on sõnalise ehk verbaalse mõtlemise põhisisuks mõistete kasutamine. FANTAASIA 1. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Reprodutseeriv fantaasia aluseks on mingile mallile, nõudele, kirjeldusele vastavate kujundite loomine (eksamil on reprodutseeriv fantaasia abiks loetu või loengul kuuldu meenutamisel). Meenutav kujutlusvõime ( võimaldab äsjaseid sündmusi värvikalt kirjeldada). Ruumiline kujutlusvõime( tehniliste jooniste lugemine on kerge). Kujutlus on tihedasti seotud tajuga: mida kirkamalt, detailsemalt midagi tajume, seda parem tuleb selle töötlemine fantaasiavallas. Loov fantaasia kui reprodutseeriv kujutlus üritab meeles taastada kirjeldust, siis loov fantaasia visualiseerib ja mõtleb välja midagi täiesti uut
tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks. Kujundlik ja verbaalne mõtlemine- samal ajal kui kujundlik (piltlik) mõtlemine opereerib tajukujundite, kujutluste, tulevikuvisioonidega, on sõnalise ehk verbaalse mõtlemise põhisisuks mõistete kasutamine. FANTAASIA 1. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Reprodutseeriv fantaasia- aluseks on mingile mallile, nõudele, kirjeldusele vastavate kujundite loomine (eksamil on reprodutseeriv fantaasia abiks loetu või loengul kuuldu meenutamisel). Meenutav kujutlusvõime ( võimaldab äsjaseid sündmusi värvikalt kirjeldada). Ruumiline kujutlusvõime( tehniliste jooniste lugemine on kerge). Kujutlus on tihedasti seotud tajuga: mida kirkamalt, detailsemalt midagi tajume, seda parem tuleb selle töötlemine fantaasiavallas. Loov fantaasia- kui reprodutseeriv kujutlus üritab meeles taastada kirjeldust, siis loov fantaasia visualiseerib ja mõtleb välja midagi täiesti uut
memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui seda ei suudeta, siis tuleb teksti ikka ja jälle üle lugeda. Töömälul on kolm alasüsteemi: üks nägemis-ruumilise, teine kuulmis-sõnalise informatsiooni hoidmiseks ning kolmas tähelepanu koordineerimiseks. Materjali püsimist lühimälus mõjutab pidevalt ka uue materjali pealetung. Näiteks kui teil on vaja meeles pidada mingi tähtis lause või number ja samal ajal keegi midagi ütleb, siis on
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
meeskunstnik (repro 6), fotoalus sellele puudub. Nende ja Rodini kahe töö keskel Lilli Suburgit ilmselt tema 75nda juubeli fotojäädvustusel lillesülemite keskel uurides, võib vaatamata pidulikule hetkesituatsioonile näha lääneliku ikonoloogia vastava tüüppoosi sisseharjutud zesti ja kindlat otsest vaadet. Edasine iseloomustus kipub siiski muutuma liigselt tõlgenduslikuks, tekib oht projitseerida nähtavale juurde loetu, kogu sündmuste ja ideederohke pikk elu, otsida tehtu üle rahulolu. Või vastupidi, kibestumust luhtumistest? Vaatamata kõigile segavaile asjaoludele on Rodini ja Düreri idee-kujud Suburgile lähedased; pole isegi vahet, kas võtta Suburgi-poolselt poseerimiszesti selle foto tarvis n-ö programmilisena või harjumuslikkusest tingitud automatismina. Ka mediteerijakuju rahu võiks leida, kuigi tuuletu leegi absoluutne vertikaal on kaldu ja toetatud.
vaeseid kodusid. Põhiseisukoht oli, et iga Rootsi laps satuks kultuurikeskkonda vähemalt alates sellest päevast, kui ta kooliväravast sisse astub. Selles vaimus asutigi uuendama ja kaunimaks muutma õppematerjale, samuti koolide seni üpris süngeid interjööre. Sel eesmärgil võeti ühendust oma aja tuntumate kirjanike ja kunstnikega. 1906 ilmus Selma Lagerlöfi "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" ning imestusega tõdesid nii lapsed kui nende õpetajad, et huviga loetu jääb märksa paremini meelde kui see, mida kohustuslikus korras tuubid. Samal ajal asusid laste heaks tööle kunstnikud. Carl Larsson ja Nils Kreuger maalisid koolide seinu, luues sellega arusaama inspireerivast kunstist. Alles viimase 15 aasta halvenenud majanduslik olukord on sundinud suure osa koolide kunstikogudest kahjuks maha müüma. Ellen Key põhimõte "ilu kõigile" ja kultuurilise eneseväljenduse õigus on
maavaldused. Nüüd loodi asundusalud. Kadusid sotsiaalsed vastuolud. Peale maa võõrandati ka loomad jms. Kuid asi oli edukas.. 1924. aastal rahandusminister Otto Strandman alustas pööret majanduspoliitikas. Eesmärgiks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine. Selleks kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, raskendati laenude saamist. Esmatähtsaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Loodi Maapank ja masinaühistuid. Maavaldused olid aga killustunud ja seda loetu miinuste pooleks. Kujunesid keemiatööstus, kütusetööstus, puidutööstus. Loodi tselluloosi- ja paberikombinaadid. Rahareform. Leo Sepa eestvedamisel. Saadi laenu, et rahasüsteem ümber korraldada. 1. jaanuarist 1928. hakkas kehtima kroon. See oli seotud rootsi krooniga. Sisepoliitika. Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud. Põllumajanduse edendamine suurtalude moodustamise teel. K. Päts, J. Laidoner. 2. Eesti Rahvaerakond. Rahvusluse rõhutamine. J
tasandi soorituseks) Kõneoperatsioonidega seotud piirkonnad ajukoores (horisontaalne areng) Laste puhul ei saa öelda, et a la grammatika on vale, järelikult on Broca piirkond kahjustunud, täiskasvanutel saab. · Esimesed kolm on kõneloome, ülejäänud kolm kõnetajuga. 1. Dünaamiline piirkond (otsmikusagar) - Ülesanne: ütluse planeerimine, ütluse/teksti mõtte mõistmine. - Patoloogia: raskused (keerulise) ütluse moodustamisel, mõistmisel. Loetu mõistmise raskused. Sisutühi jutt, ei lähe situatsiooniga kokku. Mõttelüngad. 2. Broca piirkond(otsmikusagar) - Ülesanne: vastutab hääldamise(kõneliigutuste järjestamine)plaani ja ka grammatika eest - Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, vältepuue, silbipuue, pausid, kineetiline apraksia). Kirjutamis- ja lugemispuue 3. Posttsentraalne piirkond(kiirusagara eesmine osa, peale tsentraalvagu) - Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik)
· Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus · Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri · Levimus 3-4%, P>T · Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg · Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme · Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T · Sageli kaasnevad kirjutamisraskused emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired · Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal) Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire · Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses · Sageli kaasnevad häired
1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema
kolmeks alaliigiks. Esimeseks sünteesioskuseks on taksonoomia järgi tervikliku suulise või kirjaliku sünumi koostamine, sellele järgneb randematele kriteeriumidele vastava terviku, näiteks eksperimendi kavandamine, ja lõpuks abstraktsete seoste loogilise süsteemi koostamine, mille näitena on tabelis toodud matemaatilise teoreemi tõestamine. Siinkohal peetakse silmas originaalse tõestuse väljatöötamist, mitte õpetaja esituse või õpikust loetu reprodutseerimist. Hindamine on kognitiivsete õpitulemuste kõrgeimaks astmeks, sest see eeldab kõigi eespool kirjeldatud oskuste kasutamise võimet. Taksonoomias eristatakse selle kategooria all hindamist seesmise kooskülalisuse alusel, näiteks mingi mõttearenduse üle otsustamine selle loogilisuse aluse, ja hindamist väliste kriteeriumide järgi, kus hinnanguline otsustus langetatakse randema mõõdupuu alusel. 10
Lugemisoskuse uurimine: Lugemisoskuse omandamine tähendab nii lugemistehnika omandamist kui ka loetust arusaamist. Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise lugemise ning tekstist arusaamise oskusest. Lugemistehnikat võime lugeda omandatuks siis, kui tähekombinatsioonide tajumine ning hääldamine õpilasele enam raskusi ei valmista ning ta võib kogu oma tähelepanu pöörata loetu mõtestamisele. Olenevalt lugema õpetamise meetoditest on lugemisoskuse arengut kirjeldatud läbi erinevate etappide, mis lähevad teineteiseks üle harjutamise tulemusel. Iga lugemisetappi iseloomustab mitu tunnust: lugemisviis, tüüpilised vead, tempo ja sellega seotud ladudus, ilmekus, aimamine ja selle kontroll, sünteesi ja mõistmise vahekord. Lugemisviisi iseloomustavad kaks peamist tunnust: tajumisühik ja esmase sünteesi ühik. Tajuühik kajastab seda loetava
kokku) ning olles viljakas eas naine, ka menstruaaltsükkel. 12 Martin Lloyd-Elliott, 2005. tõlk. Anneli Kritsmann, 2006. Seksuaalse kehakeele saladused. Tallinn: kirjastus Koolibri 38 Kaks inimest peegeldavad teineteise kehahoiakut ja liigutusi, mis viitab vastastikusele külgetõmbele. Tuleb panna tähele mitmeid asju, üks neist võib olla ühesugune käteasend. Ajal, kui teadvus imestab, kas loetu kehtib ka me endi kohta, siis see, mida nimetatakse alateadvuseks, mõjutab ja kontrollib seksuaalseid reaktsioone kõige ümbritsevaga seoses. Mõningad ehedad näited sellest on: · Iha pahvak hõrku lõhnaõli; · Vastumeelsus arbuusisuurused ja ilmselgelt kunstrinnad või huuleimplantaat, mida oleks justkui mesilane nõelanud; · Erutus mälestus esimesest armastusest, mille eesistuja kuklajoon uuesti meelde tõi;
· Iseseisev lugemine Kui õpilastel on lugemisel tekkinud juba küllalt enesekindlust ja oskusi, siis on aeg hakata iga päev iseseisvalt lugema nii omavalitud raamatuid kui õpetaja antud palu. Õpetaja võib seejärel anda lastele mitmesuguseid ülesandeid, mis haakuvad läbiloetud teemaga, nagu lihtne ümber- jutustamine, vastamine arusaamist kontrollivatele küsimustele või teema laiendamise kohta esitatavatele küsimustele, et loetu seostuks lapsel tema eelnevate kogemustega. Iseseisva lugemisega seotud tegevusi saab keeleoskuse arendamise eesmärgil kasutada ainekava eri kontekstides vastavalt sellele, kuidas teemasid järjestikku käsitletakse. Nii lihvitakse keelt ja suhtlemisoskust ning samal ajal saadakse uusi teadmisi paljudes eri valdkondades. Sellise tegevuse ajal kasutavad õpilased kõige elavamalt kümbluskeelt, saavad uut infot ja jagavad kaaslastega oma mõtteid. · Suunatud kirjutamine
Välistatud teised probleemid o spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus Võivad kaasneda o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused o kehv käekiri Levimus 3-4%, P>T Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine o häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika Varases eas kõne-keeleprobleemid Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T Sageli kaasnevad o kirjutamisraskused o emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired Üldine õpiedukus langenud Spetsiifiline arvutamisvilumuse häire Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses Sageli kaasnevad häired o emotsionaalsel tasandil
Mida lugema õppimiseks vaja on? - Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratndmine ja eristamine - Nägemine – tähtede äratundmine, sarnastel tähtedel vahe tegemine - Pertseptsioon – hääldamisega samal ajal liigutuste tunnetamine - Mälu – eelnevalt loetud tähtede, sõnade ja lausete meelespidamine, et teksti mõista - Tähelepanu – detailide märkamine, olline igasuguse ppimise juures - Analüüsivõime – loetu mõistmine, järelduste tegemine Palju viise kuidas lugema õppimine ja lugemine võib häiritud olla 1. Fonoloogiline lugemine – tähed või tähtede grupid häälikueks-helideks, raskused lugema õppimise alguses 2. Grafeerimiline lugemine – sõna jäetakse meelde, raskused hiljem - miks hea lugeja kirjavigu ei märka? Sõna võtame tervikuna, kui vead on sees siis see ei häiri meid Tähelepanu puudulikkus lugemishäirel
Eesti vanema loodusteadusliku õppekirjanduse uurija Vello Paatsi kirjutab: "Rahva- koolis sisendavad looduse kaitsmise vajadust M. Kampmanni luge- mikud, mis kõnelevad puude rikkumisest, lindude kaitsmisest, taunivad loomade piinamist, räägivad lindude kasulikkusest, loomakaitseseltsi- dest ja nende tegevusest, looduserikkujale seadustega ettenähtud karis- tustest" (Paatsi 2003: 144). Nagu Jakobsoni lugemik, ei toiminud ka Kampmaa õpik mitte ainult kooliraamatuna, vaid teosena, millest loetu jäi paljudele taluinimestele ainsaks kokkupuuteks nii looduskirjan- dusega kui kirjandusega üldse. Mart Mäger (1994: 62) osutab, et näiteks leevikese nimetus on rahva seas levinud just tänu Kampmaa luge- mikule. Kampmaa koostas ka ülevaateteose "Eesti kodumaa", mille esimene osa ilmus 1918. aastal. Siitpeale algas aga juba emakeelse tea- duse kiire arengu ajajärk, samuti iseseisvale vabariigile patriootlike kodanike kasvatamise ja harimise periood, milles lõi kaasa kujunev
äratundmine, rea hoidmine. • Pertseptsioon - hääldamisega samal ajal liigutuste tunnetamine, aluseks häälikuanalüüsile. • Mälu (nii lühi kui püsi-) – eelnevalt loetud tähtede, sõnade ja lausete meelespidamine, et teksti mõista, ka elukogemuste meenutamine. • Tähelepanu – detailide märkamine, oluline igasuguse õppimise juures. Tähtede vahelejätmine nii lugemisel kui kirjutamisel samuti tähelepanu probleem. • Analüüsivõime – loetu mõistmine, järelduste tegemine, eesmärkide seadmine kirjutamisel Fonoloogilise ja grafeemilise lugemise erinevused, mõju lugemaõppimise ja lugemise eri etappides. 1. Fonoloogiline lugemine – tähed või tähtede grupid häälikuteks; raskused lugema õppimise alguses. 2. Grafeemiline lugemine – sõna jäetakse meelde; raskused hiljem. Loengus lühidalt tutvustatud neuroloogilised arenguhäired: peab oskama nimetada ja mitte segamini
kursori liikumist. Erinevalt hiire kursorist, mis peatub koos hiire peatumisega, jätkab juhthoova kursor hoova peatumisel oma liikumist suunas, kuhu kang osutab. Kursori peatamiseks tuleb hoob viia püstiasendisse. Skänner - arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse. Skänneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Skänner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skänner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogupaberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. On olemas ka käsiskännerid, mida kasutaja veab mööda skaneeritavat kujutist
Levivad uued ideed vabaduse üle. Samuti üksikindiviidi tähtsuse järkjärguline suurenemine, vabaduse mõiste ei ole enam niivõrd seotud kogukonnaga /ühgrupiga, kuiüksikindiviidi endaga. Jürgen Habermas on seda protsessi kirjeldanud, kus avalikkuse mõiste muutub fundamentaalselt . 19 sajandil lugemisgrupid, 20.sajandil massiavalikksu . Lugemisgrupid olid 19 sajandil levinud kooskäimise vorm . Jõukama keskklassi esinejad kogunevad , et arutada omavahel , mida keegi kuskil lugenud on . Loetu põhjal arutatakse edasi , kuidas mõjutada pol . Avalikus n elitaarne ja jõukas , kuid moodustab üh ainult pisikese fragmendi . Massiavalikus suhtleb meediaga ja saab sealt pol ideid , kuid on pol vähemaktiivne kui olid lugemisgrupid. ( Habermas). Massiavaliku on valmis vstu võtma ka väga radikaalseid poliitilisi ideid ja ideoloogiaid . Tunnusjooneks on järjest suurem passiivsus( massiavalikkuse). D. Bell räägib ideoloogia lõpust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
