Ta ei valetanud kunagi ja seega rääkis ta alati kõigest, mis südamel. kokkuvõtte Hinnang loetud teosele: Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hästi kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja käitumist. Lõpupeatükid olid just need, mis mulle kõige rohkem huvi pakkusid. Seda sellepärast, et lõpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb võimalus mõtiskleda loetu üle. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lõpuks imbub välja loo moraal. Olgugi et see lõpptulemus siin üpris kurb on. Tsitaadid: Raamatus oli palju looduskirjeldusi ja üldse asjade kirjeldamisi. ,,Neemega ühel tasapinnal laius avar veteväli, nii rahulik ja läbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutus mäeküngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi,
Tegevus toimub 16. sajandil ja vaadeldakse pigem Menocchio elu kui tervikut, mitte tema elu möldrina, nagu pealkirjast mulje võib jääda. Menocchio ei olnudki tegelikult üks tavaline mölder, temas peitus palju enamat. Erinevalt teistest temaga samasse klassi kuuluvatest inimestest oskas ta nii lugeda kui ka kirjutada, see aga kujundas talle teistsuguse maailmapildi, mida ta igal võimalusel teistega jagada üritas. Nagu tekstikatkes ka mainitud on, ei olnud vaid raamatutest loetu see, mis Menocchiot teistest eristas. ,,Menocchio asetas alateadlikult enda ja trükitud lehe vahele filtri, mis laskis läbi teatud lõigud ning varjutas teisi, mis laiendas mingi sõna tähendust, rebis selle kontekstist välja ning seejärel tegutses see Menocchio mälus edasi, moonutades teksti enda sõnu." [Carlo Ginzburg ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm"] See näitab, et Menocchiol olid välja kujunenud omad arusaamad elust, eriti usuküsimustes
garantiisid nagu ravi- ja pensionikindlustus ja tööandjad rikuvad lisaks ka muid tööseadusandlusest tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt puudub töötajal kindlustunne (nt töötasu väljamaksed ei ole õigeaegsed, sõltuvad tööandja suvast või makstakse puhkusetasusid välja vaid ametlikku töötasu aluseks võttes, mis tähendab ümbrikupalka lisaks saavale töötajale puhkuse ajaks tavapärasest väiksemat sissetulekut jne). Internetist loetu põhjal tundub, et osade ümbrikupalga saajate jaoks tähendab varjatud töötasuga nõustumine seda, et vastasel juhul ei oleks neil üldse tööd ning seetõttu on nad ümbrikupalgaga rahul. Kui paljud ümbrikupalga saamisega rahulolematud töötajad aga arvavad, et kui nad sellise situatsiooniga ei nõustuks ja keelduks varjatud töötasu saamisest, siis kaotaks nad töökoha. Selgub, et taoline kartus on üle poolte ümbrikupalka saavatel, aga seda mittesoovivatel töötajatel.
vastustega küsimust. Kas eakaaslased avaldavat survet: 1. Suitsu proovimisel; 2. Marihuaana ja/või narkootikumide proovimisel; 3. Alkoholi joomisel; 4. Koolist poppi tegemisel; 5. Kuriteo toimepanekul; 6. Koolile mittepühendumisel. Kahele eelnevale küsimustikule artiklis põhjalikke tulemusi välja ei toodud, kuid on olemas standardiseeritud indeks (Cronbach alfa 75). Tänapäeval näeme üha enam, kuidas eakaaslaste arvamus ja ka sotsiaalmeediast loetu läheb lastele korda. Mõnikord lapsed võivad tahtlikult survestada teist ja seetõttu tehakse poppi, rikutakse teisi reegleid. Poisslastel on oluline juba noorena uusi asju katsetada ja seetõttu satutakse pahandustesse ning teinekord jääb kool tahaplaanile, lõpuks ei paku haridus sootuks enam huvi. Autor on välja toonud, et põhiline sooline erinevus on siiski seotud õppimisharjumuste ja üldise kooli kogemusega. Poistel on põhikoolis lugemistestide tulemused madalamad kui
omanikul häiritakse privaatsust Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? 10. Informatsiooniallika kaitsmine. Vilepuhujad ehk pealekaebajad. Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalseid informatsiooni allikaid. 11. Temaatiline lugemisülesanne. Valitud tekstikatke lugemine, selle mõistmine ja loetu üle arutamine. Olenevalt sellest, millise teema juurde sobiva tekstikatke leian. Materjalid:' Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole. Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability in Europe and beyond. Köln: Halem. Foster, C., McMenemy, D. (2012) Do librarians have a shared set of values? A comparative study of 36 codes of ethics based on Gorman's Enduring Values (ÕISis) Lisaks kohtulahendid, mis on nimetatud ÕISis.
NEUROLINGVISTIKA HARJUTUS Neurolingvistiline programmeerimine--1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise. NLP loojateks peetakse John Grinderit (keeleteadlane) ja Richard Bandlerit (matemaatik ja psühholoog). Nad nimetasid loodut "Ajude kasutamise juhendiks". Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm...
toiime tulnud. Sellist arvamust kinnitab ka ümbritsevate inimeste suhtumine. Uuringutes leitud, et h.aktiivsete laste vanemad lahutavad oma abielu sagedamini. Õpetajad võivad sama pere vennale-õele pidevalt teada anda h.aktiivse lapse käitumisest, lootes sel viisil panna vastutust ka neile. H.aktiivse lapse olemasolu klassis segab õpetajal tunni läbiviimist. Õpetaja häiritud ja vihastub, kui korduvaid märkusi tähele ei panda. Tihti panevad õpetajad ise kusagilt kuuldu v loetu põhjal diagnoosi ning käituvad temaga vastavalt sellele. RAVIMID Raviks on kasutatud ajutegevust ergutavaid aineid e simulante. Eestis võimalik kasutada ravimit nimega ritaliin. Seda saab välja kirjutada ainult lastepsühhiaater v ka neuroloog, kui lapse diagnoos on kindel ja pole vastunäidustusi. Selle toimel ergutatakse aju pidurdust, mistõttu h.aktiivsusele omased tunnusjooned vähenevad. Kõrvaltoimed sagedamini: söögiisu langus, unehäired, võib suureneda ärritatavus.
Ta oli Judithi de ja austas teda vga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rkis ta alati kigest, mis sdamel. Kokkuvte: Hinnang loetud teosele: Hirvektt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hsti kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja kitumist. Lpupeatkid olid just need, mis mulle kige rohkem huvi pakkusid. Seda selleprast, et lpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb vimalus mtiskleda loetu le. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lpuks imbub vlja loo moraal. Olgugi et see lpptulemus siin pris kurb on. Tsitaadid: Raamatus oli palju looduskirjeldusi ja ldse asjade kirjeldamisi. Neemega hel tasapinnal laius avar vetevli, nii rahulik ja lbipaistev, et paistis puhta mgihu sngina, mis oli surutus mekngaste ja metsade raamistusse. Jrve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi, ahenedes luna pool
Läbi tekstide püüavad autorid arendada sallivust, sõbralikkust, viisakust, mis aitaksid lisaks keeleõppimisele kujundada väärtushinnanguid ja hoiakuid. Lugemisülesanded on mitmekesised ja selgesti on võimalik eristada lugemiseelseid, -aegseid ja -järgseid harjutusi. Eelnevalt püütakse välja selgitada juba olemasolevad teadmised teemade kohta, et neid oleks hiljem parem siduda uute teadmistega, ning pakkuda sõnavara ja uusi keelestruktuure, mis loovad baasi ladusaks loetu mõistmiseks. Lugemisaegsetest harjutustest on peaaegu igas õppeühikus kasutatud sõnade ja väljendite leidmist tekstist. Palju kasutatakse ka küsimustele vastamist, lausete lõpetamist, nii piltide järjestamist kuid loetu ka sobitamist pildiga. Lugemisjärgsete ülesannetena kasutatakse ümberjutustamist, teksti kohta mittekäivate lausete parandamist, lausete moodustamist teksti põhjal ja ka arutelu tekstiga seotud teemadel
Robert Kasela 10a SKANNER Skanner on arvuti lisaseade, mis muudab graafilise kujutise signaalijadaks. Selleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Skanner on faksiimileside saateaparaadi tähtsaim sõlm ja üks personaalarvuti sisendseameid.
pidulauda. Lauakombed muutusid peenemaks, kadus ära ühest kausist söömine. Maal suurenes poetoidu osa, näiteks osteti soolasilku ja heeringat üha enam kaupmehe käest. Mitmekesistus aedviljade ja viljapuude valik, 1930ndail hakkas levima tomati kasvatamine. Aed ja puuvili tegi söögivalikut tervislikumaks, suhkru ja püülijahutoodete kohta seda öelda ei saa. Pole ühiskonda avaliku arvamuseta, mis omakorda eeldab suhtlemist. Infohulk ei käinud veel üle jõu, ajalehest loetu ja raadiost kuulatu arutati pereliikmete ning tuttavatega läbi. Meedia ei surunud oma seisukohti eriti peale, pidades tähtsamaks erapooletuid sõnumeid. Subjektiivse arvamuse avaldamiseks oli eriline ajakirjandslik zanr, veste, mille raames jagasid lugejaga oma mõtteid Milli Mallikas (Hugo Raudsepp), Jaan Kägu (Ernst Joll) jt. Väljamõeldud mõlgutajad. Tähtsaks kõneaineks oli poliitika, erakondade kemplemised ja väidetavad korruptsioonijuhud
valetades suutis siiski väga paljusid uskuma panna, et "nii ongi". Paraku - ideoloogia on siiski mõjuvõimas. Siinset lugu ajendas kirjutama lugemiselamus külma sõja ajaloost. Erinevalt tehnokraatide arvamusest on ka ajalugu arenev ja uuenev teadus, mis võib muuta arusaama tegelikkusest. Lugedes kaheköitelist "Mitrohhini arhiivi," mis põhineb autentsetel, rõhutan autentsetel, KGB salajastel dokumentidel külma sõja ajast, seostus loetu nii mõnigi kord sündmustega Eesti tänapäevas. Selgituseks niipalju, et Vasili Mitrohhin oli KGB arhivist aastatel 1972-84, tehes pidevalt väljakirjutusi salajastest dokumentidest. Külma sõja lõppedes õnnestus tal pageda oma arhiiviga Inglismaale, kus koostöös Cambridge'i lähiajaloo professori Ch. Andrew'ga kirjutati kaheköiteline teos KGB aktsioonidest üle maailma. Allpool mõningaid noppeid loetust. KGB on alati olnud huvitatud monumentidest ja nende ümber toimuvast. Nõukogude
Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid lähedase veekogu või nõlvakul avanevate allikate tõttu head looduslikud võimalused. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde väike harutee. Ridaküla õued seisid kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Kui tihedalt ühtsel külaalal asetsevate õuedega ridaküla asus kahel pool teed, nimetati külasid TÄNAVKÜLADEKS. 1) Tee loetu põhjal skeem tänavküla kohta. Paiguta õigesti majad ja teed. 2) Too välja kaks erinevust tänav- ja sumbküla vahel. 2.1.......................................................................................... ................................................................................................ 2.2............................................................................................... ................................................................................
Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid lähedase veekogu või nõlvakul avanevate allikate tõttu head looduslikud võimalused. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde väike harutee. Ridaküla õued seisid kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Kui tihedalt ühtsel külaalal asetsevate õuedega ridaküla asus kahel pool teed, nimetati külasid TÄNAVKÜLADEKS. 1) Tee loetu põhjal skeem tänavküla kohta. Paiguta õigesti majad ja teed. 2) Too välja kaks erinevust tänav- ja sumbküla vahel. 2.1.......................................................................................... ................................................................................................ 2.2............................................................................................... ................................................................................
aktiivsuseoaas - matemaatikakateeder, mida juhatas 1687. aastast Jakob Bernoulli ning alates 1805. aastast tema vend Johann.Kuna Euler oli väga andekas ja tal oli fenomenaalne mälu, siis jäi tal õpingutest aega üle. Seda vaba aega kasutas ta Johann Bernoulli matemaatika loengute külastamiseks. Bernoulli märkas peagi andekat noorukit ning soovitas tal tutvuda iseseisvalt algallikatega ning kutsus teda laupäeviti oma koju täiendavaks vestluseks nädala kestel loetu üle. Bernoulli juures sai Euler tuttavaks professori poegade Niklaus II (1695-1726) ja Daniel I-ga (1700-1782). Euleri ja vendade Bernoullide vahel tärkas sõprus, mis jäi püsima kogu eluks.Õpingud ülikoolis edenesid hästi. Pärast kahe aastast õppimist, 9. juunil 1722, anti 15-aastasele Eulerile aktusel bakalaureusekraad. 23. oktoobril 1723 astus Euler vastavalt isa soovile usuteaduskonda. Peale usuteaduslike ainete õppis ta veel kreeka, ladina ja heebrea keelt
SELETUSKIRI 1. Loe läbi alljärgnev seletuskiri. 2. Tutvu Riigi Teatajas asuva õigusaktiga „Ehitise tehniliste andmete loetelu“: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097611 3. Kirjuta eelpool loetu põhjal välja seletuskirja 12. osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas
Dianne'ile. Sel perioodil diagnoositi Rowlingul kliiniline depressioon ning peeti võimalikuks enesetappu. See haigus tõi talle aga idee Dementoritest, hingeta olenditest ,,Harry Potteri" jaoks. 1995. aasta augustis lõpetas oma esimese romaani ning elatudes ainult sotsiaalheaolust. Ta kirjutas paljudes kohvikutes, eriti Nicholsoni Kohvikus, kui suutis Jessica magama panna. ISIKLIK SEOS JA ARVAMUS LOETU KOHTA: Harry Potter ja Azkabani vang on minu jaoks parim seni kirjutatud triloogia osa. Et raamat arusaadavam oleks, soovitan ka eelnevad osad läbi lugeda. Teos on fantaasiast, imelistest seiklustest, nõidusest ja sõprade omavahelisest usaldusest, et võita halb ja päästa endid.
Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurismusoskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuualide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endit ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii. Intellektuaalil oli väga arenenud kriitikameel, järjekindel pühendumine õpetamisele, oma ideede ja loetu edastamisele. Talle oli südamelähedasem uurimismeetod kui selle objekt. Tal oli tohutu usk uurimismeetodisse. Kunstnik Kunstil oli suur tähtsus keskajal. Mõnikord vaadeldi pilte kui kirjaoskamatutele mõeldud raamatu aseainena. Pildid on ennekõik rahvale õpetuseks. Alguses jaotati kunstnikud töötegijate hulka aga hiljem hakati neid rohkem väärtustama. Kõrgem positsioon oli kullasseppadel ja klaasmeistritel, kes valdasid keerukat tehnoloogiat ja hinnalisi materjale
teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi. Aktiivse lugemisoskuse kujundamine väärib tähelepanu, sest isegi kui õpilasel on piisavad oskused saada aru kuuldavast keelest (tunneb sõnavara, evib head mälu ja järeldamisoskust), võib tal
(Maila) Düsleksia sünonüümidna kasutatakse mõisteid: · Sõnapimedus · Primaarne lugemisvõimetus · Spetsiifiline arengudüsleksia · Spetsiifiline lugemisraskus Levinumad definitsioonid: · Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. · Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud. · Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine:
1. seminar: Platon ja Aristoteles Tekstid: 1. Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 18291842 2. Aristoteles, Nikomachose eetika, I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid! 1. Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles? Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust.
Lugemise erinevad astmed: 1. Mehaaniline lugemine- lugemisoskuse madalaim tase. Mõte suunatud lugemistehnikale. 2. Lugemine subjektiivse mõtlemise astmel- lisandub arusaamine. 3. Lugemine objektiivse käsitluse tasemel- lugemine suunatud lugeja teadvusele, loetava kujutlusele. Loosse sisse elamine. Loo sisu analüüsimine ja mõtestamine. 4. Produktiivne lugemine- iseenda õpetamine. Loetu analüüsimine ja järelduste tegemine. Keeleline suhtlemine- eelkoolieas tähtsal kohal kõne areng. Laps vajab keelelist suhtlemist täiskasvanuga. Lugemaõppimise puhul on oluline lapsega vestelda, arutleda ja küsimusi esitada kirjanduspala kohta. Sellist meetodit on oluline kasutada ka rühmas, keele ja kõne valdkonnas. Lapse iga küsimus väärib tähelepanu. Igale tõstatud probleemile on vaja kindlasti reageerida,
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
all on. Sissejuhatuses * võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid, * võid rõhutada teema tähtsust, * võid mainida enda seotust selle teemaga, * võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada. PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat: ALUSTEKST * omaenda mõtted, arvamused, seisukohad, * tunnis arutatu, raamatutest loetu, * teadaolevad faktid, * teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu! KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus
materjalide kasutamine oma sõnadega. Parafraas ei tähenda mitte seda, et mõni sõna tekstis moepärast ära vahetatakse, vaid teksti ümbersõnastamist nii, et autori mõte säilib. Parafraas võimaldab kasutada teiste kirjutajate materjali oma mõtete toetamiseks. PARAFRASEERIMINE Parafraseerimine hõlbustab mõistmist või muudab paremaks kirjutaja enda töö. See nõuab tekstist arusaamist ja loetu mõtte täpset ning adekvaatset tõlgendamist. Näide: A. Lunter on oma maailmakirjanduse õpikus välja toonud mõtte, et modernismi seisukohalt viib teadus täiuse poole. REFEREERIMINE Refereerimisel esitakse allikmaterjalis kajastuvaid ideid või seisukohti teksti autori sõnastuses. Refereering sõnastatakse nii, et oleks arusaadav, kus kajastuvad refereeritava autori ideed ning kus algavad refereerija tõlgendused ja
Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arend...
Lugu lõpeb ootamatu puändiga, kus toimus plahvatus ja Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina ning maja vajus mürinal pooleks. Tundub, et autori eesmärgiks ongi lugejat panna sündmuste üle mõtlema. Autor ei kirjelda Isanda mõtteid, nendest pole lugejal aimugi. Autor jätab lugejale fantaasia ruumi, lugeja saab ainult oletada ja mõelda, miks ja kuhu läks Isand. Üldiselt valdab selles osas lugejat siiski teadmatus ja uudishimu. Autor paneb lugeja mõtlema ning loetu üle arutlema. Lugejale on jäetud suur mõttevabadus. Teose taotluseks on küsimine, mitte vastamine. Miks oli Isand viimasel ajal imelikult käitunud? Miks ta lahkus? Miks ta tagasi ei tulnud? Kuhu ta üldse läks? Kas ta ehk lõpuks oleks tulnud ja avastanud, et maja on pooleks? Kas Popi ja Huhhu elud lõppesid selle plahvatusega või neil õnnestus siiski pääseda? Seda kõike ei tooda konkreetselt välja, lugeja peab selle üle arutlema ja mõtisklema.
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
Seda oli täpselt õigel hulgal, miski ei tundunud ülepakutud ega liigne. Illustreeriv materjal aitab loetut mõista ja meelde jätta. Näiteks asjaolu, et lõigu kõrval on Giuliano di Medici pilt tekitab õpilases uudishimu antud isiku kohta ning ta tahab teada, kellega täpselt tegu on. Selleks loeb ta lõigu läbi, saades vastuse oma küsimusele, aga ka omistades uut teemaga seonduvat materjali. Ühe peatüki põhjal ei saa teha üldistusi,kuid loetu ja nähtu jättis siiski positiivse emotsiooni. Lausete pikkus ei olnud häirivaks teguriks õppetüki sisu mõistmisel, need olid sisult lihtsad ja arusaadavad. Tekst oli esitatud mõnusas jutustavas. Meeldis üldine kujundus alapeatükkide jaotus, mõistekastike peatüki alguses, illustreeriva materjali rohkus. Kasutatud kirjandus 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil
Ettekanne loetud kirjanduse põhjal Raamatu autor: Doris Lessing Raamatu pealkiri: ,,Viies laps" Lühikokkuvõte loetu põhjal Raamat algab sellega, kui kaks inimest- mees ja naine- David ja Harriet kohtuvad peol, alguses silmitsevad üksteist kaugelt, hiljem said nad aru, et on teineteise jaoks lausa loodud. Neil olid suured tulevikuplaanid, soovisid kohe abielluda, soovisid endale maja, palju-palju lapsi. Abiellusid, ostsid endale tohutu suure- lossi suuruse Victoria ajastu stiilis maja, see oli absurne elamiseks noorpaarile, aga mitte sugugi nii absurdne neile, kes lootsid saada palju lapsi, seal oli
Materjali mäletamine oleneb huvidest, kalduvustest, selle töötlemise eesmärkidest, meeleolust ning tahtepingutustes. Neid tegureid võib arvestada meeldejätmise motivatsiooni kujundavateks teguriteks. ( 1.) Ainevalda süvenemine Fakt või väide jääb kergemini meelde, kui see siduda teiste tõikade või väideteda, vaadelda asja erineva nurga alt, näha seda teises väärtusskaalas või mingi teise eriala kontekstis jne. Veel paremini jääb õpitav meelde, kui kuuldu või loetu iseseisvalt läbi mõelda ja oma kogemustega võrrelda, teooriale rakendust otsida ning erinevad teemad ja probleemid omavahel siduda. ( 1.) Mäluhäired Mõnel inimesel võib esineda võimetust äsja vastuvõetud informatsiooni õppida, st.püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada. Sellistel inimestel on tavaliselt täiesti normaalne sekundaarne ja tertsiaalne mälu, ka nende primaarne mälu on igati toimiv. Ometi ei suuda nad
8. Mis oli ja millal toimus Landeswehri sõda? 1919. aasta juunis toimunud sõda eestlaste Rahvaväe ja baltisaksa maakaitseväe Landeswehr'i vahel. 9. Millal ja millise lepinguga lõpetati Vabadussõda? Tulemus? 1920, 2. veebruar. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri, Venemaa pidi loobuma kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 10. Selgita mõisted: Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi. manifest ametlik teadeanne, näiteks 23. veebruar 1918 loetu Pärnus ette Eesti iseseisvusmanifest. repressioon surve avaldamine, karistamine. maavalitsus Eesti autonoomia ajal kandis Eesti täidesaatva võimu organ Maavalitsuse nime. kuberner suure maa-ala valitsusjuht. 11. Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti vabariigi I põhiseadus? Sisu? 1920. aastal Asutava kogu poolt. · Seadusandlikut võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu.
ees kohustusi, jagada rõõme ja muresid. Tõsi ta on, et head ministrit tuleb nii öelda poputada, et ta liialt omakasule mõtlema ei hakkaks, sest siiski oluline on rahvas ja nende rahulolu. Muidugi peab ka ministri tööga rahul olema valitseja. Machiavelli on silmapaistev renessanssiaja mõtleja.Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Loetu põhjal võin ma öelda, et palju, mida ta räägib on iseloomulikud tollele perioodile, millal ta elas, kuid nagu ka näeme võib tõmmata paralleele ka tänapäevaga. Arvan, et Niccolo Machiavelli ,, Valitseja" on väga kaulik lugeda ka tänapäeva poliitikutel, et nad saaksid olla paremad niinimetstud valitsejad, sest seal on nõuandeid, mis peavad paika ka tänapäeval, kui on ka asju, mis tänapäeval enam paika ei pea. Kasutatud materjal:
memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui seda ei suudeta, siis tuleb teksti ikka ja jälle üle lugeda. Töömälul on kolm alasüsteemi: üks nägemis-ruumilise, teine kuulmis-sõnalise informatsiooni hoidmiseks ning kolmas tähelepanu koordineerimiseks. Materjali püsimist lühimälus mõjutab pidevalt ka uue materjali pealetung. Näiteks kui teil on vaja meeles pidada mingi tähtis lause või number ja samal ajal keegi midagi ütleb, siis on raske neid kaht
päästis ja Hiie pääses oma isa karmikäelise võimu alt, muutus ta tundmatuseni. Hiie silmadesse tekkis sära, ta naer muutus vastupandamatuks ning Leemet armus temasse. Hiie oli alati olnud vaikne ning tähelepandamatu, kuid siis pääsesid tema keelepaelad valla ja Hiie tundis ennast jälle elusana. Hiie ja Leemet olid koos õndsuse tipul, kuid nende õnn oli kahjuks üürike. Nende pulmas ründas Hiiet hunt ning ta suri. 6 Isiklik seos teemaga & arvamus loetu kohta Valisin raamatu, kuna olen seda ka varem lugenud ning see on ühtlasi üks mu lemmikumaid eesti uudiskirjandusest. Antud teos on Kivirähale omaselt tabava ja vaba keelekasutusega, tsenseeritult kaoks ilmselt ka osa raamatu võlust. Päid lendab ning verd pritsib ,,Mees, kes teadis ussisõnu" sündmustiku vältel rohkem kui keskmises õudusfilmis, kuid ometi ei toimi see hirmutavalt. Masendavana mõjuvad hoopis raamatu tegelaste saatused, tuletades
kainestusmajas. Alkoholil on kindel koht suguhaiguste ja HIVi levikul, sest purjuspäi ei tundu kondoomi kasutamine kuigi oluline või siis pannakse see valesti peale. Tekib depressioon, mis on otseselt seotud enesetappudega. Siin ei ole riskitegur mitte ainult alkoholisõltuvus, vaid ka lihtsalt purjusolek. Ligikaudu 50% meeste ja 27% naiste enesetappudest on seotud alkoholi kuritarvitamisega. ,,http://www.alkoinfo.ee/" 1.3.3 Loetu tähtsamad faktid · Alkoholi tarbimine kasvatab haiguste ja tervisehäirete teket hüppeliselt. · Mida vanem on inimene, seda suuremad on riskid tervisega. · Maks peab suuremate alkoholi tarbimise käigus intensiivsemalt tööd tegema. · Tolerants väheneb, kui maks on kahjustatud alkoholi liigsest tarbimisest. · Igal aastal sureb haigustesse 9000-10000 inimest. 1.4 Alkoholism 1.4
ülesannetega. Lapsel saab arendada nii kuulmis- kui nägemistähelepanu. Taju ja tähelepanu ülesandeid leiab netist aadressil: http://www.hot.ee/helvi40/HP/helvi/taju_ul.htm . Parandusõppe tunnis arendatakse operatiivmälu, lühiajalist ja pikaajalist mälu. Operatiivmälu saab arendada läbi teatud numbrite, hulga vms meeldejätmise ning ka järjest pikemate teabeüksuste kordamisega. Lühiajalist mälu arendatakse kuuldu, nähtu, loetu põhjal joonistamise või lause lõpetamisega. Et arendada pikaajalist mälu on hea tutvustada lapsele nägemis- või kuulmismälule tuginevaid meeldejätmise meetodeid. Meeldejätmise eri võtete omandamine ning oskus uut infot varemõpituga seostada aitab lapsel materjali teadlikumalt meelde jätta ja täpsemalt meenutada.15 Mälu arendamiseks sobilikke harjutusi leiab Internetist aadressil: http://www.hiie.tartu.ee/parandusope/jta_meelde_mis_on_pildil.html .
võimu alt, muutus ta tundmatuseni. Hiie silmadesse tekkis sära, ta naer muutus vastupandamatuks ning Leemet armus temasse. Hiie oli alati olnud vaikne ning tähelepandamatu, kuid siis pääsesid tema keelepaelad valla ja Hiie tundis ennast jälle elusana. Hiie ja Leemet olid koos õndsuse tipul, kuid nende õnn oli kahjuks üürike. Nende pulmas ründas Hiiet hunt ning ta suri. 5 Isiklik seos teemaga & arvamus loetu kohta Valisin raamatu, kuna olen seda ka varem lugenud ning see on ühtlasi üks mu lemmikumaid eesti uudiskirjandusest. Antud teos on Kivirähale omaselt tabava ja vaba keelekasutusega, tsenseeritult kaoks ilmselt ka osa raamatu võlust. Päid lendab ning verd pritsib ,,Mees, kes teadis ussisõnu" sündmustiku vältel rohkem kui keskmises õudusfilmis, kuid ometi ei toimi see hirmutavalt. Masendavana mõjuvad hoopis raamatu tegelaste saatused, tuletades lugejale meelde, et inimkonna
Lisbethi eestkostja ning advokaat Palmgren talle vabaduse kätte, ajapikku saavutades Lisbethiga ka küllaltki soojad suhted või vähemalt nii soojad, kui Lisbethi puhul saavutada sai. Mikaelist saab esimene inimene, kellesse Lisbeth armub ning keda ta jäägitult usaldab, kuigi raamatu lõppedes nende suhtest veel midagi paljulubavat ei kujune; vastupidi, Lisbeth otsustab suhted katkestada, kartes vastuarmastuseta jäämist. Isiklik seos teemaga ja arvamus loetu kohta 5 Valisin raamatu, sest olen selle kohta kuulnud mitmeid kiidusõnu ning Millenniumi-triloogia on saavutanud rahvusvahelise fenomeni staatuse. Samuti olin enne teose lugemist näinud selle põhjal vändatud filme nii Rootsi kui ka Ühendriikide produtseeritud varianti ning need olid põnevad ja meeldejäävad, mistõttu otsustasingi "Lohetätoveeringuga tüdrukut" lugeda. Asusin juba lugema ka triloogia järgmist osa "Tüdruk,
kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte
teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 7 Kokkuvõtte ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud..
matemaatiliste ülesannete lahendamisel. Põhiliste ja häiritud kognitiivsete protsessidena käsitletakse visuaalset ja auditiivset taju, mälu, töömälu, kõne ja mõtlemist. (Lukanenok 2009: 10) Iseloomulik SÕR õpilastele on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel järgmistes valdkondades (Lukanenok 2009: 10 järgi): a) suuline eneseväljendus; b) kuuldud kõne mõistmine; c) kirjalik eneseväljendus; d) lugemistehnika; e) loetu mõistmine; f) aritmeetiliste tehete sooritamine; g) matemaatiline mõtlemine, probleemide lahendamine. Lugemis ja kirjutamisraskused tavakoolis võivad olla põhjustatud üldistest õpiraskustest ja vaimsete võimete mahajäämusest või vastupidi: õpiraskused on põhjustatud lugemis- ja kirjutamisraskustest, suutmatusest töötada kirjaliku tekstiga. Sellisel juhul on tegemist spetsiifilise õpiraskusega. (Irv 2010)
Need aga ei pruukinud olla ühetugevused. (Hagopian, 1993, lk 174-175). Farmis päris parteid moodustunud polnud, küll aga oli olemas valitsus (sead), sõjavägi (kõik elanikud vajadusel) ja salapolitseina mõned nuhid ning ka koerad. 7 KOKKUVÕTE George Orwelli "Loomade farmi" lugedes tekib terav paralleel Stalini-aegsest Nõukogude liidust loetu, televiisorist nähtu ja kuulduga. Raamat on tugevaks irooniliseks allegooriaks Stalini-aegsele Nõukogude Liidu ajaloole. Raamat kirjeldab allegooriliselt Stalini teed võimule ja ka seda, kuidas ta oma eesmärke teostas. Selleks läks vaja ideoloogiat, propagandamasinat, isikukultuse kehtestamist ja rahvast tööriistaks. Ka loomade farmi diktaator Napoleon kasutas samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud
• Inglise sonett – (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Narratiiv. Milles seisneb kultuuri loolisus? Lugu on millegi loomine sõnade ja kujunditega, see käivitab sündmused ja teod ka pärismaailmas, sest tahetakse loetut ka reaalsuses rakendada. Milline toime on lugudel? Maailm ei toimi toetudes mingitele põhimõtetele, kord maailmas ja arusaam sellest luuakse lugude kaudu. Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest. Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised – tõestisündinud, fiktsionaalsed - väljamõeldud Mis on tekst ja lugu?
Kas pole mitte imetlusväärne? Need protsessid on ka väga tähtsad arendamise seisukohalt. Ka slovaki uurija D. Hapala (1983) väidab, et meelde jääb 90% materjali, mida on kuulatud, nähtud, läbi arutatud ja meie endi poolt aktiivselt rakendatud; 80% materjali jääb meelde siis, kui seda kuulata, vaadata ja läbi arutada (Leppik 1992:116). Ainult materjali lugemine või kuulamine on omandamise ja arendamise seisukohalt väheefektiivne. Hea oleks, kui loetu üle saaks kellegagi mõtteid vahetada ja vaielda. Nii suureneks oluliselt püsimällu jääva materjali hulk. Ja mis veel suurepärasem areneb ka õppija. (Ibid:46) 7 KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis on käsitletud õppimist kui mõistet ning mälu osa õppeprotsessis. Mälu osa hõlmab nii erinevaid mälu liike kui ka etappe ja salvestusprotsesse.
sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises Mustafiguuriline Punasefiguuriline stiilis krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga
Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti
1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema
RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internetist). Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
