ähvardavad ning ütlevad, et täpselt pole teada, mis juhtub, aga midagi juhtub... Inimesed on läbi lugenud paar raamatut, kus tehakse selgeks, et kõik ennustajad ja ennustused viitavad just sellele kuupäevale. Et inimene ikkagi uskuma hakkaks, on müügil hulk raamatuid. Vastava kuupäevaga T-särki hoiab käes Barack Obama, müügil on kõikvõimalikud riideesemed selle kuupäevaga. Pakutakse võimalust tellida katastroofikindlaid maju ja varjendeid. Võimalike katastroofide loetelus on suur hulk looduskatastroofe, mis Maal on senini esinenud ja esinevad ka edaspidi vulkaanipursked, maavärinad, tsunamid, kuumalained, troopilised tormid. Laamad liiguvad üksteise suhtes, lahknevad ja sukelduvad üksteise alla. Inimene pole võimeline ei maavärinaid ega vulkaanipurskeid ära hoidma, need on toimunud sadu miljoneid aastaid ja toimuvad ka edaspidi.Ükski geoloog ei oska hetkel kindlalt väita, kas ülitugevaid vulkaanipurskeid on lähiaastatel oodata või mitte
uurimistöö metoodika peatükk (referaadi korral esitatakse metoodika kirjeldus sissejuhatuses, siis eraldi metoodika kirjelduse peatükki ei koostata); teoreetilise uurimuse peatükid ja alapeatükid; arutelu. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad 3.8.1. Üldnõuded Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Järgnevates alapeatükkides näitena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid, samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus.
Kui samal leheküljel viidatakse samale allikale mitu korda, kirjutatakse korduval viitamisel autori ja aasta asemel „Ibid.“ või „sealsamas“. Kodus töötamine peidab endas ka riske (Ibid.). Allika osale, tabelile, joonisele, valemile või lisale viitamisel asendatakse lehe- külgede numbrid viites vastavalt töö alajaotusega, tabeli, joonise, valemi või lisa numbriga. Loetelu vormistatakse sõltuvalt sellest, kas elementide järjestus loetelus on oluline või mitte (Teadustöö alused 2003, 4.2.2). Kodus töötamise eelistust mõjutavad tegurid (Arvola 2006, joonis 9). Sisemiselt (sama töö osadele) võib viidata kas otse Valemist 2 on näha ... või kaudselt (viide on sulgudes) ... (vt valem 2). Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...). 16
Tee järgmistest lausetest nummerdatud loend. See on loendi 1 rida See on loendi 2 rida See on loendi 3 rida 5. Muuda iga ülesande tööjuhise taust halliks. Kopeeri siia oma neljanda punkti loendid. Tee nendest täpploetelu. · See on loendi 1 rida · See on loendi 2 rida · See on loendi 3 rida 6. Vormista dokumendile pealkiri (Harjutus 2) ilusemaks ja suuremaks. Kasutades selleks erinevaid variante (näiteks Word Art) 7. Muuda loetelus olevad tähed rooma numbriteks. I Esimene rida II Teine rida III Kolmas rida IV Neljas rida V Viies rida 8. Tihenda järgnev tekst normaalseks . See tekst on sõrendatud kirjas ning see on kehtestatud kasutades Format-menüüst Font... Character Spacing abi. Sul on võimalus taastada (muuta) kasutades Normal esitust. 9. Lisa selle ülesande juhendile topelt joon. 10. Leia vigased sõnad ja tõmba neile joon alla
Tänapäeva elu ja olu areng on kiire. Selleks, et teistest rahvastega suhet hoida ja nendest mitte palju erineda, tegutseme meie kultuurile mitteiseloomulikult. Eestlased on tublid, et on siiski suutnud säilitada suure osa oma kultuurist. Meil toimuvad endiselt laulupeod, mis on kindlasti meie kõige olulisem kultuurisündmus. On inimesi, kes tantsivad rahvatantsu. Samuti on populaarsed koorilaulud. Koolides on kohustusliku kirjanduse loetelus palju eesti klassikalisi teoseid, mis annavad ülevaate eesti talupoegade elust, näiteks Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“. Maapiirkondades ei ole talude pidamine ja loomade kasvatamine välja surnud. Ka on poodidest võimalik osta eestimaist toodangut. Tähistatakse suurelt Eesti rahvakalendri tähtpäevasid: jaaniõhtul toimuvad pidustused pea igas külas ja piirkonnas. 2008. aastal tegeles 13 protsenti eesti elanikest mõne rahvakultuurialaga
ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ETALONTURBE TÄIENDATAVUS Süsteemi ISKE täiendatud kuju ilmub uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. Iga järgmine versioon võib sisaldada uusi tüüpmooduleid koos vastavate turvameetmetega ja/või uusi turvameetmeid senistele tüüpmoodulitele. Süsteemi uue versiooni ilmumisel vaatab infoturbe spetsialist läbi täiendused moodulite loetelus ja moodulite turvaspetsifikatsioonides ning korraldab uutele moodulitele vastavate infovarade turbe ja võimalikud senistele moodulitele vastavate varade turvameetmeetmete täiendused. TURBEASTMED ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe tervik-
ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri
ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri
mälestusi, intervjuusid jne. See on vajalik taustsüsteemide kirjeldamiseks ning oma järelduste ja seisukohtade võrdlemiseks. Kasutatud materjalidest koostatakse viitekirjete (kasutatud kirjanduse) loetelu, mis sisaldab ainult töös viidatavaid materjale. Viidete järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki kasutatud materjali loetelu kohustusliku osana uurimistöö juurde. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade esimeste sõnade järgi. Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Olenemata valitud viitamise süsteemist on viitekirjete elemendid samad, erineb vaid ilmumisaasta asukoht: numbrilise viitamise korral on see kirje lõpul, nimelise korral aga autori nime järel
KOKKUVÕTE Nicky Hayes. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED 2002, Külim 1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja teemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust? Kuna eelmise küsimuse vastus annab ka sellele küsimusele vastuse, siis mina õppijana peaks sellest raamatust ainult kasu saama. 3. Mida said teada ja mis oli varasemast tuttav? Raamatus kirjeldas huvitavaid katseid
Keemilised Bioloogilised: bakterid, viirused, seened jne Füsioloogilised: füüsilise töö raskus, üleväsimus jne Psühholoogilised: tööstress Tööõnnetus ja kutsehaigus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise ja vormistama tööõnnetuse raporti 10 tööpäeva jooksul ning esitama selle Tööinspektsioonile allkirjastatult (paberkandjal või digitaalallkirjastatult). Töösuhted ja töövaidlus Töösuhetes on tööandja põhikohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja
Poolplokk 143,93 /alusetäis Vaheseina õõnesplokk 141,37 /alusetäis Balti kivitehas Õõnesplokk 74-89 /täisalus Silbet AS Silbeti plokid on valmistatud põlevkivituha baasil, kuivtihedus 500 kg/m3, survetugevus 2,5 N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10 W/mK, tulepüsivusklass REI 240, helipidavus 52 dB Silbeti plokk 127 /alusetäis Kergkruusplokid Kergkruusplokke kasutatakse 1 3 - korruseliste hoonete kandvate ja mittekandvate seinte ning vundamentide ehitamiseks. Toodete loetelus on lai valik heade tehniliste näitajate ja erineva paksusega plokke. Kergkruusplokkidest konstruktsioonidel on soojust salvestavad omadused ning soojusmahtuvust saab ära kasutada ehitise kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks. AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid.
Kasutatud kirjanduse nimekiri Töö lõpus esitatakse kasutatud kirjanduse nimekiri, kuhu pannakse kõik töös kasutatud allikad tähestikulises järjekorras. Internetiallika puhul lisatakse lehekülje külastamiskuupäev. Nt Eesti rahvakalender- http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvakalender (30.08.2010) Haavik, Õie 2006. Eesti rahvakombed läbi aastaringi. Tallinn: Argo. Õunpuu, Piret2001. Pühad ja kombed. Tallinn: Tänapäev. NB! Kasutatud kirjanduse loetelus ei kasutata teoste pealkirjade esitamisel jutumärke.
* Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis iseloomustavad vitamiine. a) Neid saadakse peamiselt toidust. b) Neid kõiki suudab organism ise sünteesida. c) Nad on makrotoitained. d) Nad on mikrotoitained. e) Nende vaegusel häirub ensüümide tegevus. f) Nad mõjutavad organismi ainevahetusreaktsioone. 5. Miks peab kasvav organism tarbima segatoitu, st nii taimseid kui ka loomseid saadusi? Sesti nii saab piisavalt erinevaid makro- ja mikrotoitaineid. Nt loomsed toiduained sisaldavad
ekvivalents disjunktsioon implikatsioon distributsioon inversioon konjunktsioon Question 10 Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Correct Mark 1 out of 1 Select one or more: vastuolu seadus neeldumisseadus päritolu seadus DeMorgani seadus
negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse või hoopiski rahulolematuse tunde. Millised on aga kõike tavalisemad negatiivsed tundeavaldused? Kõik me oleme kogenud negatiivseid emotsioone, neid siis kas ühe korra või korduvalt oma elu jooksul. Kõige levinumatest võime nimetada aga näiteks armukadedus, viha, kurbus, agressiivsus, raev, pettumus, hirm, kahetsus, kannatamatus ja põlastus. Muidugi on neid veel väga palju, kuid antud loetelus olevaid võime just oma tavaelus kõige tihedamini märgata. Samuti võime ka öelda, et negatiivsete emotsioonide kõrvale ei ole kohta lõbususel ja see võib omakorda kutsuda organismis esile mitmesuguseid reaktsioone. Iga inimene kutsub endas ise esile negatiivseid emotsioone, sellepärast võivad esineda ka mitmesugused arvukad tagajärjed. Need võivad tekitada terviseprobleeme, loendamatuid kannatusi ja samuti toovad esile ka üldise halva enesetunde. Kuna tundmustel on määrav
But I haven't got used to walking school yet. Aga ma ei ole veel jalgsi kooli minekuga ära harjunud. PUNCTUATION Punkt Full stop 1 lause lõpus: I was at home yesterday 2 kaudküsimuse lõpus: He asked me where I lived. 3 Lühendites, aga viimasel ajal (eriti Briti inglise keeles) jäetakse punkt lühendites sageli ära: e.g. Jan./ Jan Mr 4 Kümnendmurdudes 4.5 Koma Comma 1 loetelus. Kui loetelu sisaldab kolm või rohkem elementi, pannakse koma ka sidesõna and ja or ette: I had fish, rice, carrots and beans. Would you like tea, or water? 2 Snowdon, Wchich is the highest peaks in England and Wales, is 1,085 metres high. 3 küsijätku eraldamiseks: I's hot here, isn't it? 4 Saatelause eraldamiseks otsekõnest: He said,"I was right." "I was right," he said.
3) või on sooritatud muud õigusaktidega ettenähtud toimingud. § 44. Kontroll dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ning asjade tähtaegse lahendamise üle DOKUMENTIDE HOIDMINE § 45. Üldnõuded dokumentide hoidmisele § 46. Lahendatud paberdokumentide hoidmine · Lahendatud paberdokumente hoitakse registraatorites, kiirköitjates, mappides või muudes ümbristes (edaspidi toimik), mille seljale või kaanele märgitakse asutuse dokumentide loetelus vastavale dokumendisarjale antud tähis ja nimetus ning asjaajamisaasta number. § 47. Lahendatud digitaaldokumentide hoidmine · Lahendatud digitaaldokumente hoitakse andmekandjal ja vormingus, mis tagavad nende säilimise autentse ja terviklikuna vähemalt neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul. ASJAAJAMISE ÜLEANDMINE § 48. Asjaajamise üleandmise kohustus · Enne teenistus- või töökohalt vabastamist või teenistus- või
Eesti keele olevik ja tulevik Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ?
Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse organisatsiooni nime alusel ning millel puudub väljaandmise aeg: Allika välja andnud organisatsiooni nimetus (n.d.). Pealkiri. Külastatud aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näiteks: Amor. (n.d). Enesekehtestamine paarisuhtes. Külastatud aadressil http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes (23.08.2013) Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda kirjanduse loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näiteks: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö, Tartu Ülikool Internetimaterjalidele viidatakse järgmiselt:
nähtud selleks, et nad tekitaksid soojuse, valguse, heli, gaasi või suitsuefekte. Plahvatusohtlikud esemed esemed, mis sisaldavad ühte või enamat lõhke või/ja pürotehnilist ainet Muud ained ja esemed, mis on valmistatud eesmärgiga saavutada plahvatuse või pürotehnilise efekti abil teatav tulemus. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus Sadamas vastuvõetav pakitud ohtlik kaup peab olema nimetatud, pakitud ja märgistatud. Merereostusainete loetelus nimetatud ainet sisaldav kaubaühik peab olema varustatud märgiga MARINE POLLUTANT. Kui sadamasse saabub ohtlik kaup, mille pakkimisel on eiratud kehtivaid seadusi ja eeskirju, siis võib keelduda selle kauba sadamas vastuvõtmisest. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus Nii meritsi kui ka maitsi saabuvast ohtlikust kaubast tuleb sadamale ette teatada vähemalt 10 ööpäeva. Eelteated ohtliku kauba saabumisest saadetakse sadama kaptenile,kui
Lisad nummerdatakse (paremale ülanurka LISA 1) pealkirjastatakse fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud TEKSTISISENE VIITAMINE Kui viitad töö sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti.
koos terminite ja vastetega vaja, on suures osas internetis. prantsuse terminit, 10426 eesti terminit, 648 soome terminit. Praeguseks see sõnastik enam veebis vikis ja arvutikasutaja sõnastiku paberversiooni kasutatud terminiallikates toodud aadressil kättesaadav ei ole ning ei saa ka väita, et veebisõnastikus paberväljaande esmatrüki ilmumise ajal nii palju mõisteid, termineid ja keeli kasutusel oli. 1996. a arvutikasutaja sõnastiku kasutatud terminiallikate loetelus on 15 sõnaraamatut, standardit ja elektronsõnastikku, kolm raamatutes olevat sõnastikku ja aineregistrit. Lisaks on kasutatud välisfirmade terminibaase, mille kohta on märgitud, et need on kinnised ega kuulu viitamisele. Sõnastikus kasutatud tähised ja lühendid on toodud eraldi peatükis loeteluna koos seletusega. Näiteks O tähistab seletuse või määratluse algust. Näide: Desktop töölaud O kirjutuslaua elektronvaste kasutajaliideses
5) alates viieaastase, või kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus, siis noorema kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulu; 6) Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulu üks kord lähetusaastas. Linnade koefitsientide määramisel lähtutakse elukallidusest, valuutakursside muutusest, turvariskidest ja muudest olulistest asjaoludest. Ravikulud kaetakse ainult Vabariigi Valitsuse poolt koostatud loetelus olevate ravikulutuste puhul. Kui ametnikul on kaasas mitte töötav abikaasa, siis suurendatakse välislähetustasu 25%, iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse ametniku välislähetustasu Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses. Kaasasolev laps on pikaajalises lähetuses oleva ametnikuga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.
1. Üldine 1.1 Keelkond: Kuulub austroneesia keelkonda, Põhja-Uus-Guinea keelte hulka (Põhja ... s.a). 1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP),
Koostas: Klass: 10 Kunda 2009 Üks ime teise otsa. Babülon avaldas kreeklastele suur muljet. Nende jaoks olid imetabased 3 rajatist Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605-562 eKr) linnas: esiteks linnamüürd, mille kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2. kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet. Müür ja torn olid juba selleks ajakslangenud, kui Aleksander Suur 331. aastal eKr oma sõjaväega Babüloni saabus. Kuna Babüloniga olid Sanheribil pidevad lahkhelid ja ta sõdis selle linnaga alatasa. 689. aastal eKr otsustaski ta Babüloni lõplikult hävitada. Möödus ainult paarsada aastat ja Babülon seisis jälle endises hiilguses ja toreduses. Nebukadnetsar oligi kuningas, kes oma 43 valitsemisaja jooksul vahetpidamata ehitas.
Kas joonisel kujutatud olukord suurendab või vähendab hõõrdumist keskkonnas? 4p a)Liu laskmine veetorus b)Avatud langevari c)Sportauto kere disain d) Liiva puistamine teele …vähendab…………. …suurendab… …vähendab……… …suurendab…….. 6. Märgi joonisele kuulile ja autole mõjuvate jõudude ( raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, veojõud ) suunad noolega ja noolte värvid vastavad loetelus olevate liikidega. Noole saad: Insert, Shapes. Noole värvi saad valida klõpsates noolele ja valides Format, Shape Outlift. Olemasolev nool näitab auto liikumise suunda. 8p Kui kuul on paigal, siis talle mõjuvad jõud on vastassuunalised ja võrdse suurusega. Jõudude sümbolite abil kirjutatakse see järgmiselt: Fe = Fr 7. Kui suur raskusjõud mõjub 55000g õpilasele Maal? 5p Andmed ja teisendus Lahendus: valem ja tehe
alapealkirjad olema juba eelnevalt vormistatud pealkirjadena (Heading). Aeg-ajalt tuleb sisukorda uuendada. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed. 2.3. Kasutatud lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle ainult sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses ka kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a, jne, nt, vt, vms, nn, n-ö) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad (näiteks USA, ÜRO, ROK). Sobimatu on lühendada Eesti Vabariik (EV). Kui töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad esmakordsel kasutamisel tekstis
Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku kontsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad aine, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jt. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus. E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud Toidu pakendil oleval koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks "säilitusaine vääveldioksiid" või "säilitusaine" E220. 1 Kahjuks ei hoidnud kõiki pakendeid alles
Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Viitama peab igat lõiku, mis ei ole töö autori enda kirjutatud, lõigu lõppu pannakse ümarsulgudesse number, mitmendal kohal on allikas kasutatud materjalide loetelus. LISAD - vähemtähtsad pildid, joonised, skeemid, Lisad on nummerdatud, näit. Lisa 1, Lisa 2, ... tabelid jm, millele on referaadi tekstis Lehekülgede numbreid lisadele ei panda. viidatud.
Tavaliselt ei seata selliseid väljaütlemisi kahtluse alla, aga kohe tegutsema ka ei hakata, sest see kriitiline aeg tundub olevat veel piisavalt kauge tulevik. Kahjuks oleme probleeme eitades jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas. Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise. Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera vähkkasvajaga. Kui inimkond tahab kasvava rahvastikuga toime tulla, peame õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik.
Nimetatud õigus on põhiseaduse kohaselt igaühel, kuid Riigikogu valimise seaduse paragrahvi 51 alusel on see õigust piiratud aktiivse agitatsiooni ajal. Põhiõiguse piiramine seisneb poliitilise välireklaami teostamise kui informatsiooni levitamise keelus. Põhiseaduse paragrahvis 45 on samuti väljatoodud, et seadus võib põhiõigust piirata, kui see on teatud asjaolude kaitseks avalik kord, kõlblus, teiste inimeste õigused ja vabadused, tervis, au ja hea nimi. Ükski neist loetelus esinevast määratlusest pole aga kohaldatav välireklaami keelu suhtes. Seega piirab Riigikogu valimise seaduse § 51 põhiõigust, mis on sätestatud põhiseaduse § 45. Keelu eesmärgiks on vähendada poliitilise reklaami mõju valijatele valimisteperioodil. Riigikogu on lootnud, et antud normiga on valimised ausamad. Eeldati, et erakonnad, mis kulutavad rohkem raha reklaami peale valimiste eel, pälvivad ka suurema eelise valijate häälte saamises
Seaduste, määruste jm õigusaktide nimetamisel ei ole esisuurtähe kasutus õige. Lause nr 11: Järgarvude loetelu tuleb esitada, nii punktide, kui ka komadega. 5. Lühenda ja vajaduse korral kääna lühendit. Numbreid nrd Arvelduskonto ar Miljon mln niiöelda nö Niinimetatud nn kaasa arvatud k.a Registrikoodiga regnr Euroopa Liidu EL 6. Kirjuta loetelus esitatud nimed ja nimetused õigesti (kui neis on vigu) ning paiguta nad sobiva malli veergu. Kui on mitu kirjutamisvarianti, kirjuta fraas vastaval kujul igasse veergu, kuhu ta sobib. muusikal Hull Sinu Järele, Saksa laen sõnad, kali ,,Magus Suvi", Müügi juhtimise 6. Aasta konverents, kampaania ,,Eelista Eestimaist", Jaan krossi kogutud teosed, Maksu ja tolliamet, riigihangeteseadus, lokaal
Kui samal leheküljel viidatakse samale allikale mitu korda, kirjutatakse korduval viitamisel autori ja aasta asemel „Ibid.“ või „sealsamas“. Kodus töötamine peidab endas ka riske (Ibid.). Allika osale, tabelile, joonisele, valemile või lisale viitamisel asendatakse lehe- külgede numbrid viites vastavalt töö alajaotusega, tabeli, joonise, valemi või lisa numbriga. Loetelu vormistatakse sõltuvalt sellest, kas elementide järjestus loetelus on oluline või mitte (Teadustöö alused 2003, 4.2.2). Kodus töötamise eelistust mõjutavad tegurid (Arvola 2006, joonis 9). Sisemiselt (sama töö osadele) võib viidata kas otse Valemist 2 on näha ... või kaudselt (viide on sulgudes) 16 ... (vt valem 2). Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...).
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu la...
tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kalendriaastaks kehtestatud piirmäära ulatuses. Haigekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele. Haigekassa võtab hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses: 1) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 2) üle 63-aastaselt kindlustatud isikult.
Eutanaasia, halastus või surm? Eutanaasia ehk suretamisabi on paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige surma kiirendamine. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel on elutahe täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite ...
Seal on rohtlad kõrrelised, nad kõdunevad kiiresti ja tekib hea huumuskiht ja tänu sellele tekivad mustmullad. Millised protsessid võivad põlluharimist nimetatud loodusvööndis takistada? Päikesekiirguse hulga muutumine aasta jooksul põhjustab taimekasvatuse perioodilisuse ja võimaldab saada 1saagi aastas, see aga toob kaasa majanduslikke probleeme, sest paljude mehhanismide kasutusaeg on lühike, tööjõuvajaduse hooajaline ja toodangu ületalve säilitamise kulud suured. 6. Milliste loetelus toodud riikide põllumajandust iseloomustavad tabelis olevad näitajad? 4p Nicaragua, Egiptus, Taani, Türgi, Itaalia, Suurbritannia, India Riik Põllumaj Haritavat Rohumaid Spetsiali- Peamised kultuurid hõivat % maad % % seerumine Suurbritannia 2 29 48 looma- suhkrupeet, nisu, oder,
TÖÖÕNNETUS, KUTSEHAIGUS Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise ja vormistama tööõnnetuse raporti 10 tööpäeva jooksul ning esitama selle Tööinspektsioonile allkirjastatult. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur. Töökeskkonna ohutegurite hulka kuuluvad füüsikalised (müra, vibratsioon), keemilised (kemikaalid), bioloogilised (niiskus, hallitus, bakterid), füsioloogilised (füüsilise töö raskus, sundasend, ühte tüüpi liigutuse kordamine) ja psühholoogilised ohutegurid (pikalt üksi töötamine, stress). OLMETINGIMUSED Töötajate isiklike riiete ja eririietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad ja kindlad ruumid.
lehekülgede arv. Refereerimine ja tsiteerimine on... teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavalt allikatele. Viitamine Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab olema kogu töö vältel ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud. Lisad ...paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Esitatakse andmed ja materjal, mis põhiosas pole tekstiga haakuv. Igale lisale tuleb tekstis viidata. Lisad tuleb nummerdada. Kaitsmine Uurimistöö esitatakse juhendajale vähemalt 3 nädalat enne kaitsmist. Pärast retsensioonide lisandumist tööle annab juhendaja loa esitada töö kaitsmisele. Kaitsmine toimub avalikult komisjoni ja publiku ees.
Uurimuse tulemuste esitamine kirjalikus töös (tabelite, jooniste jms vormistamine) a. Väiksemad teksti b. suuremad lõppu lisadena 15.Viitamine, allikakirje vormistamine (loeng ei toimunud, ppt ja juhendi materjalide põhjal) a. Kui iga loll teab siis ei viita (keskharidus) b. Viitamine i. Joone all – lisad ülanumbri lause või lõigu lõppu ii. tekstisisene – tuuakse välja allika järjekorra number kirjanduse loetelus või lisatakse ka autori perekonna nimi, ilmumisaasta ja lk nr nt: (38, lk 5) või (Pelmeen 2050, lk 1-2) c. Kirjandusallikad esitatakse tähestikulises järjekorras d. Autor, Pealkiri, teose ilmumise koht, kirjastus ja aasta
mida kauplus ise valmistab ning iseteenindamisega müügisaalis müüb, peavad olema märgistatud vastavalt toidu märgistamise nõuetele. Toidu müügipakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave · Toidu nimetus, võimalik, et näiteks koos töötlemisviisiga, nagu näiteks keedetud, praetud, suitsutatud. · Koostisosade loetelu kõikidest toidu valmistamiseks kasutatud koostisosadest nende sisalduse alanevas järjestuses. Lisaained esitatakse samuti koostisosade loetelus. Need esitatakse lisaainetegrupi ehk rühmanimetuse ja sellele järgneva E- numbri või keemilise nimetusega (näiteks säilitusaine E 250 või säilitusaine naatriumnitrit). · Oluliste koostisosade kogused. Toidus sisalduvate oluliste koostisosade kogused tuleb ära märkida protsentides, näiteks krevetid krevetisalatis ja sink singivõileiva puhul. · Netokogus. Pakendit ja võimalikku säilitamise ajal toimuvat vedelikukaotust ei
Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse ainult äärmisel vajadusel kui isiklikule kommunikatsioonile. Õppe- ja loengumaterjale reeglina teoreetiliste allikatena ei kasutata Vahendatud viitamine Näiteks, kui Isen`i ja Means`i uurimust on tsiteeritud Ganzel`i töös, siis viidete loetelusse kirjutatakse see allikas, kust viide pärineb ja ka originaalallikas. · Töös kirjutatakse: Isen ja Means (1982, tsit. Ganzel, 1999 järgi). Töö lõpus kirjanduse loetelus tähistada tärniga need kirjandusallikad, mida ei ole otseselt loetud (antud juhul Isen`i ja Means`i 1982 a. täisviide). Ilma tärnita kirjutada viidete loetellu Ganzel´i 1999 a. täisviide. Otsesed tsitaadid Algallikast pärinev otsene tsitaat esitatakse jutumärkides ja viitesse lisatakse lehekülje number. · Bandura (1994, p 14) väitis, et "t unnetatud võimekus viitab inimeste kalduvusele enda tegude üle järele mõelda ning oma käitumist vastavalt isiklikele
andmeid tuleb säilitada. Siiski leitakse, et mõistlik oleks säilitada kogu uurimistoimik, sest nimetatud materjale võib vaja minna, seda juhul kui tööõnnetuses kannata saanud töötajal tekib kunagisest vigastusest terviseprobleem. 2. Kutsehaigestumise dokument 4 Millal antud dokumentide koostamine on vajalik? Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur. Dokumendi koostamine on vajalik, et välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kuskohast on võimalik leida infot dokumendi vormide kohta? Info antud dokumendi vormide kohta on kättesaadav jällegi kõige kasutajasõbralikumalt Tööinspektsiooni kodulehel. Taas jõuab infoni toimides järgmiselt: www.ti.ee
võrreldes puhta glükoosi tarbimisega. Kõrge glükeemilise indeksiga: Kartul, banaan, rukkileib, sai, riis, müsli, mesi, sokolaad, rosinad, siirup. Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia välja teistest enam rauda sisaldavad toiduained. Kas mõni oluline rauaallikas on puudu? Maks, teraleib, sepik, rosinad, ploom, uba, suitsukala, sealiha, kanaliha, päevalilleseemned. Puudu on linnuliha, kuivatatud puuviljad, loomaliha. Märkida järgnevas loetelus ära head vitamiin C allikad. Jogurt piim juust jäätis kanamuna sealiha kanaliha maks keeduvorst viiner verivorst teraleib röstsai sepik maisihelbed mesi toores porgand õun keedukartul kartulikrõpsud rosinad pirn banaan apelsin kiivi tomat ploom paprika sibul salat uba hernes kurk päevalilleseemned sokolaad metsapähklid rapsiõli seened suitsukala limonaad Selgitage, miks sportlase toidus süsivesikutest kunagi puudu ei tohiks olla?
KORDAMINE RAVIMTAIMED, VITAMIINID 1. Millal võib ütelda, et ravimtaime puhul on tegemist ravimiga? Kui ravimtaim on ravimiametis nimetatud seal olevas loetelus, on ta määratletud ravimtaimena. Kui preparaat sisaldab ravimtaimi, siis peavad nad olema registreeritud raivimina. 2. Kes teostab järelevalvet toidulisandite üle? Toidulisandite üle teostab järelvalvel veterinaar- ja toiduamet. 3. Kuidas suhtuda ravimtaimede kasutamisse rasedatel? Mida vähem seda parem. 4. Milliseid üldiseid kõrvaltoimeid võivad ajaliselt ravimtaimed põhjustada? Varajased ja hilised. Seedehäired, allergiad, maksa- ja neerufunktsiooni häired. 5
trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Eestis levinud tava järgi peavad kõik kasutatud allikad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Sel juhul pannakse loendile pealkirjad Kasutatud kirjandus. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimustöö ulatuses olema ühtne. Trükis ilmunud allikast pärinevale näitele järgneb sulgudes viide. Kui kogu materjal pärineb ühest teosest, siis esitatakse selle teose andmed sissejuhatuses ja sulgudes on vaid leheküljenumber (numbrid). Kui näited pärinevad erinevatest allikatest, siis sisaldab viide ka allika autori (Alver 205)
korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Arvutikasutajal on lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 5.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses
Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõte algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata, pikkus ei ole rohkem kui 2 A4-ja. 6.6. Kasutatud lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad (nt USA). Kui töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad esmakordsel kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT).
Rakendades valemit 1 𝑆 = 2 𝑎𝑏 sin 𝑦 (valem 2) kus a ja b on kolmnurga küljed (m), γ on nurk külgede a ja b vahel (kraad). 3.3.7. Loetelud Loetelus on reavahe 1 ja loetelu punktid tähistatakse kas märgistega (punktid, tärnid vms) või araabia numbrite või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg. Kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata, kasutatakse loetelus nummerdamist. Muudel juhtudel on soovitav kasutada märgiseid (nt punkt, tärn). Igasugusele loetelule peab lisama kommentaari või hinnangu. Loetelu paigutus ja kirjavahemärkide kasutamine oleneb loetelu punktis olevate sõnade hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) …, 2) …, 3)… või a) …, b) …, c) …
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
