Autasude süsteem devalveerus nõukogude perioodi jooksul. See, kes sai ordeni 1930ndatel ja see, kes 1972ndatel ei olnud ühiskonnas samal tasemel. Devalveerumise taga võib olla ka Brežnev ise, sest talle endale meeldis palju autasusid saada (mitte ainult NSVLi autasud). Kuna Brežnevile jagati autasusid lahkelt, hakati neid ka ühiskonnas laiemalt jagama. Ka varjatumad kihistused – nomenklatuuri pool. Need olid salajased ametikohtade loetelud, mida aeg ajalt üle vaadati ja täpsustati. Pealekaebused. Kompartei liikmetel kohustus ühiskonna mädapaiseid avada. Pealekaebused tekkisid tavaliselt inimsuhete probleemidest. Nõukogude süsteemis arvestati väga hoolikalt altpoolt tulevaid kaebusi. Süüdistused arhiveeriti, erinevatel tasanditel oli pealekaebuste informatsioon olemas, mida sai vajadusel kasutada. Ajaloo ajakirja Nõukogude ajal välja andma ei hakatud. Käe pani ette Kreml. Pea kogu Nõukogude perioodi
eesmärkidele. Õigusakti tekst peab olema liigendatud peatükkideks ja artikliteks. Tavaliselt toimub liigendamine järgnevalt: 1) kohaldamisala ja formuleering 2) materiaalsed sätted 3) korraldus- ja kohaldamissätted 4) üldised lõppsätted (implementeerimissätted, jõustamise aeg, adressaatsätted jne.). Pikkades õigusaktides tuleb peatükid grupeerida alapeatükkideks või osadeks ( inglise k. parts). Direktiivides tuleb detailsed sätted nagu tabelid, loetelud, klassifikatsioonid jne. Avaldada õigusakti lisadena, mis mahuliselt võivad küündida sadadesse lehekülgedesse. EL-i seadusandluse sõnastuses valitsevad EL-i kahe suurima liikmesriigi Prantsusmaa ja Saksamaa traditsioonid. Seal on prantsuse haldusõiguse üldised põhimõtted ja sõnastusviis ning saksa õigusteaduse abstraktsus ja süsteemiühtsuse rõhutamine. Viimasel ajal hakkab sõnastuse stilistikasse tungima ka inglise kasuism ning paljusõnalisus.
suurema arengu. Keele põhjalikum reformimine ja rikastamine algas 20.saj alguses keeleuuendus (J.Aavik) + keelekorraldusliikumine (J.V. Veski). 1920. moodustas Tartu Õigusteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid K.F. Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse õigussõnavara väljakujundamisel. Alguses võeti ette nuhtlusseadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste õigusharude sõnavara. Oskussõnade loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusseadustikku puudatavad oskussõnad, siis kriminaalkohtu-seadustiku, tsiviilkohtuseadustiku ning tsiviilseadustiku omad. Juriidiliste oskussõnade komisjoni töö kokkuvõttena ja edasiarendusena ilmus 1934. a "Õigusteaduse sõnastik". Selles sisaldus alates 1920ndatest tehtud töö vili. Seisti valiku ees kas minna lihtsama vastupanu teed ja võtta oskussõnu üle rahvusvahelisest
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...
72 Ettevõtte konkurentsieelise nurgakiviks on tugevused, mis avaldavad suuremat mõju tegevustulemustele ja võistluspositsiooni kindlustamisele. Nõrkustest on olulised ennekõike need, mis võivad saada ettevõttele saatuslikuks ja millele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Loetelud ei pea olema pikad. Soovitav on piirduda 3-5 kõige olulisema teguriga. Tähtis on ka prioriteetsus. Tabel x. SWOT-analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed (Strengths) (Weaknesses) • • • • Võimalused Ohud (Threats) (Opportunities)
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
Avalik kord hõlmaks sellisel juhul ka seaduses sätestatud juhud ja korra. Sellest lähtuvalt saab termin "avalik kord" hõlmata ainult neid norme, ilma milleta oleks ühiskondlik kooselu väljakannatamatu ja ohtlik. Ka kõlblust tuleb tõlgendada nii, et hõlmatud oleksid ainult kõige sügavamad moraalsed väärtused. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide puhul on probleemiks nende ammendav iseloom. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonid ei ole ammendavad loetelud. Siiski tuleb silmas pidada seda, et kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga varustatud põhiõiguse piiramine muudel põhjustel kui seaduse reservatsioonis sisalduvail, on lubatav ainult erandjuhtudel. Reeglina tohib kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigust piirata ainult seaduse reservatsioonis loetletud põhjustel. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvaid formaalseid erinõudeid, nagu
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd t...
saavutamise väärtust. d) Enesekaristamine või korrigeeriv tagasiside- tagasiside ebaõnnestumiste ja ebasoovitavate käitumiste kohta peaks olema konstruktiivne ja positiivselt raamitud, see võimaldab muuta käitumist. Enese kritiseerimist ja süütunde tekitamist peaks vältima. e) Märkide süsteemi loomine- on suunatud tegevuse hoidmisele valitud suunal ja sobivate käitumismudelite rakendamisele. Nimekirjad, loetelud, märkmed, sedelid jne. 2. Loomuliku tasu strateegia Loomuliku (omase) tasu strateegiad on suunatud situatsioonide loomisele, kus töö või ülesanded ise on motiveerivad, huvi ja rahuldust pakkuvad. Tegevusse tuuakse sisse meeldivaid ja rahuldust pakkuvaid külgi. Tähelepanu pööratakse vaid meeldivatele tegevuse külgedele ja püütakse ignoreerida ebameeldivaid. Eesmärgiks on tugevdada kompetentsusetunnet, otsusekindlust ning eneseteostust ja enesemääramist.
kavand tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba. Menetlus sarnane KMH menetlusega (programm ja selle avalikust), aga mitmete SPD menetlus ei ole avalik! ERANDID Naturaaladel: Panga panga näide (Mustjala valla maanõunik ! otsustas, et KM ei ole ja turistid on tähtsamad). Piirangud ja keelud 1) kinnisomandi kitsendused maakasutuse regul (LKalad, rand ja kallas, planeeringud) 2) keelatud ainete, tehnol, tegevuste loetelud e nn mustad nimekirjad (Hg, Kd, radioakt ü) 3) piiratud kasutusega ained, tegevused, tehnol e nn hallid nimekirjad (Zn, Ar) 4) potents kkohtlikud tegevused lisanõuded (evpomavastutus) (riskivastutus) (erinevad loaprotseduurid avalik menetlus, tegevuse asukoha valik, KMH, parim võimalik tehnika) 5) kaubanduspiirangud ohust taime ja loomaliikide kaitsel, jäätmealases kontrollis ja osoonkihi kaitsel [WTO (vabakaubandus) versus CITES (kk)] Kkseire
pruugi olla veel probleemi tunnetanudki (nt elukindlustuse müük). Kui müüja mõistab, millisesse ostuprotsessi faasi klient on jõudnud, siis saab ta vastavalt kohandada oma käitumist. See säästab aega ja jõupingutusi ning tõstab edu tõenäosust. Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem: vajaduse või probleemi tunnetamine; ostuotsustus; ostujärgne käitumine. Toodud loetelud peegeldavad kaht äärmust, reaalses elus jäävad paljud juhtumid nende vahele. Ka eri isikute käitumine samade toodete ostul võib olla erinev. Uue toote ostuprotsessil läbitakse järgmised etapid: tajumine (tarbija märkab toodet); huvitumine (kogutakse infot toote kohta); hindamine (kaalutakse prooviostu); katsetamine (esimene ost); tunnustamine (regulaarne ost). Perekonna korral võib eristada viit rolli, mida täidetakse toote ostuprotsessi juures. Nende
Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (19192003) Vooruste ja tegude seos Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad eelkõige head, st vooruslikud inimesed (hoolimata sellest, et vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu). Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, kuigi vahel võib ka nii juhtuda. Kuidas kritiseerida vooruseetikat? 1. Teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. 2. Voorusteoreetikud lihtsalt defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, käsitlevad pahelistena)! 3. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid; ei võimalda vastata küsimusele"Mida on õige teha (antud olukorras)?" 4. Teooria eeldab, et on olemas selline asi nagu inimloomus, milles
30%-ni ja näitab viimastel aastatel isegi teatud kasvutendentsi68. Karistuse mõistmise alused on paigutatud §-s 56 kindlasse süsteemi, mille tipus on süü suurus. Selle tuvastamiseks on kaks võimalust. Esimene neist tuleneb KrK §-dest 37 ja 38, mis on väheoluliste muudatustega üle võetud KarS §-desse 57 ja 58. Nendes paragrahvides sisaldub kergendavate ja raskendavate asjaolude loetelud, kusjuures viimane on antud ammendavana. Teine variant tuleneb StGB §-st 46 ning sel juhul ei anta kohtunikule ette ei kergendavate ega raskendavate asjaolude loetelu. See jätab tal käed vabaks mis tahes asjaolude arvestamiseks kas süüd suurendavana või vähendavana. Need variandid näivad esmapilgul teineteist välistavat vähemalt raskendavate asjaolude osas: kui need on ammendavalt määratud, ei saa süüd suurendavana arvestada mõnda muud
täiustada siis saate seda teha ühes keskses kohas (LINQ to SQL klassis) ning tehtud muudatustega arvestatakse kõigil veebilehtedel, mis neid andmeid kasutasid. Kasutades traditsioonilist ADO.NET lähenemist peate te muudatusi tegema eraldi igal lehel, mis andmetega tegeleb! Andmete kuvamine lihtsate loetelude abil Lihtsateks loeteludeks nimetatakse kasutajaliidese elemente, mis võimaldavad vaid ühe väärtuse loetelu. Lihtsad loetelud on: 307. AdRotator võimaldab kuvada bannereid. Iga kord kui kasutaja tuleb lehele, valitakse juhuslikult uus pilt kuvamiseks 308. BulletedList täppidega loetelu 309. DropDownList ripploend 310. ListBox kerimisribadega loetelu kastis 311. RadioButtonList raadionuppudega loetelu, kust saab valida vaid ühe väärtuse 312. CheckBoxList valikukastidega loetelu, kust saab valida mitmeid väärtuseid
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
Oma struktuurilt on AutoLISP üks lihtsamaid program- meerimiskeeli, kuigi ta on traditsiooniliste programmeerimiskeeltega võrreldes küllaltki omapärane. Selle keele algvariant (nimega LISP) töötati välja juba 1960-ndatel aastatel ja leidis lääneriikides kasutamist tehisintellekti keelena. Johtuvalt oma nimetusest LISP (= LISt Processor) töötleb programmeerimiskeel AutoLISP eelkõige loetelusid ja ka AutoLISP- keelsed protseduurid ise on tegelikult teatavad loetelud, mis omakorda sisaldavad alam- loetelusid jne. AutoLISP-keelsed programmid (enamasti nimetatakse neid küll protseduuri- deks) tuleb kirjutada tekstiredaktorite abil tekstifailidena. Ei tule aga kasutada keerulisi, dokumentide koostamiseks mõeldud redaktoreid (näiteks Microsoft Word), sest nemad lisavad faili koosseisu suurel hulgal nähtamatut teksti, mille tõttu sellised protseduurid arvutis ei "jookse". Seetõttu tuleb AutoLISP-keelseid protseduure koostada ja korrigeerida
ikaldusaastatest. Neist leidub teateid nii kroonikates kui ka dokumentaalsetes allikates. Henriku Liivimaa kroonika teatab taudist: 1211-1212. 1315-1317 ikaldus kogu Euroopas. 1343-1345 Jüriöö ülestõus. 1351. aastal jõudis katkulaine Liivimaale 1/4 elanikkonast suri. Näljahäda 1420.-1430. aastatel. Toiduainete hinnatõus näitab ikaldust ja nälga. Tallinnas 1464. aastal jäi alles vaid 1/3 inimesi. Linnarahvastiku suurus: Kodanike ega maksumaksjate loetelud ei näita linnaelanike koguarvu, sest mitte kõik linlased ei olnud täieõiguslikud kodanikud või maksukohuslased. 1210. aastal Riias elas 1000 inimest, paarkümmend aastat hiljem 2400, 1350. aastal Riias elas 6000 - 7000 elanikku. Alles 15. saj alguses kasvas elanike hulk 8000 inimeseni. Umbes 1550 elas Liivimaa suurimas linnas Riias vähemalt 12 000 asukat. Tallinnas 1372. aastal elas 5000. 1538. aastal Tallinnas elas 6700 inimest
Avalik kord hõlmaks sellisel juhul ka seaduses sätestatud juhud ja korra. Sellest lähtuvalt saab termin "avalik kord" hõlmata ainult neid norme, ilma milleta oleks ühiskondlik kooselu väljakannatamatu ja ohtlik. Ka kõlblust tuleb tõlgendada nii, et hõlmatud oleksid ainult kõige sügavamad moraalsed väärtused. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide puhul on probleemiks nende ammendav iseloom. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonid ei ole ammendavad loetelud. Siiski tuleb silmas pidada seda, et kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga varustatud põhiõiguse piiramine muudel põhjustel kui seaduse reservatsioonis sisalduvail, on lubatav ainult erandjuhtudel. Reeglina tohib kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigust piirata ainult seaduse reservatsioonis loetletud põhjustel. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvaid formaalseid erinõudeid, nagu välisleping ja
saj alguseks oli üldkeel läbi teinud suurema arengu. Selle sajandi teisel kümnendil tegutseti keele reformimisega. Ka algas 1920ndatel õigussõnavara põhjalik uuendamine. 1920. moodustas Tartu Õigusteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid F. Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse õigussõnavara väljakujundamisel. Alguses võeti ette nuhtlusseadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste õigusharude sõnavara. Oskussõnade loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusseadustikku puudatavad oskussõnad, siis kriminaalkohtu-seadustiku, tsiviilkohtuseadustiku ning tsiviilseadustiku omad Õiguskeele kujundamisel tehti 1920-1930ndatel ära suur töö. Esmakordselt läheneti probleemile konstruktiivselt, täie jõu ja tahtmisega. Õiguskeeles kinnistusid terminoloogias üldkehtivad põhimõtted, mis väljendusid järgmiste asjaoludena:
) 3.1. Kui on olemas sobiv märgistuskeel, kasutage informatsiooni edastamisel piltide asemel märgistust. 3.2. Looge dokumente, mis järgivad avaldatud ametikke grammatikareegleid. 3.3. Reguleerige paigutust ja esitust laaditabelite abil. 3.4. Märgistuskeele ja laaditabelite atribuutide väärtuste määramisel kasutage pigem suhtelisi, kui absoluutseid ühikuid. 3.5. Esitage dokumendi struktuur päiseelementide abil vastavalt nende spetsifikatsioonile. 3.6. Märgistage loetelud ja loetelupunktid õigesti. 135 3.7. Märgistage tsitaadid. Ärge märgistage tsitaate vormindamise otstarbel, näiteks treppimisel. 6.5. Tagage juurdepääs dünaamilisele ainesele või esitage leht alternatiivsel kujul. 7.2. Enne kui kasutajaagendid lubavad kasutajatel ekraani virvendust reguleerida, püüdke seda vältida, s.t reguleerige piltide värskendussagedust (ingl "refresh
11. Kasutage vähe sõnu. Kasutage lühifraase, mitte täislauseid. 12. Kasutage maksimaalselt kuut loetelu punkti. Vältige loetelu koostamisel üle kuue loetelu punkti kasutamist. 13. Kasutage maksimaalselt kuut sõna. Vältige ühe loetelu punkti koostamisel üle kuue sõna kasutamist. 14. Kasutage maksimaalselt kaht alajaotust. Ärge kasutage loetelude koostamisel üle kahe alajaotuse. 15. Hoidke loetelus ühtset stiili. Jälgige, et loetelud oleksid koostatud samas stiilis, näiteks algavad kõik tegusõnaga jms. 16. Ärge pange punkte loetelu lõppu. Tegemist ei ole lausetega. 17. Ärge tehke esitlusest showd. Ärge kasutage selliseid efekte, nagu sõnade sisse lendamine jms. Merlecons ja Ko OÜ 294 SUDOKU Juhend minisudoku lahendamiseks Tavaliselt koosnevad sudokud 9 x 9 ruudust. Minisudoku koosneb aga 6 x 6 ruudust
On palju erinevaid veebisaite, mis pakuvad kasutajale abi mitmesuguste tööde kirjeldustega tutvumisel. Selle veebisaidi on töötanud välja Kanada föderaalvalitsus. Kanadas on hea koht alustamiseks veebisait Job Futures (http:// www.jobfutures.ca/en/home.shtml).* Sellel veebisaidil on esitatud kutsealade tähestikuline · Making Career Sense of Labour Market Information loetelu ning kitsapiirilisemad loetelud, mille aluseks on järgmised kategooriad: (http://www.makingcareersense.org/) · äri, rahanduse ja haldusega seotud ametid; See on Interneti-käsiraamat tööturuinfo tõlgendamise kohta. Veebsaidi autor on Elaine 0'Reilly Kanada karjääriarenduse sihtasutusest.
maneerist, hooldustööde läbiviimise õigeaegsusest ja kütuse ning määrdeainete kvaliteedist. Uute sõidukite puhul on hoolduskulude arvutamine suhteliselt lihtne, sest koostetehased on näinud ette mitmeaastased garantiiajad, hooldusvälbad, hoolduste käigus tehtavate tööde loetelud ning teenin- dusettevõtte poolt nende maksumused. Kuna sõiduki vananedes ja kuludes suureb vajadus remondi ja varuosade järele, ei tohiks jaotada remondikulusid auto ekspluatatsiooniperioodile ühtlaselt. Aastatega remondivajadus suu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
