professionaalsete parteritega. Palju kasutatakse ka praktikante, kes Swedbanki praktikale minnes, saavad sealt täieliku väljaõppe, praktilised kogemused. Swedbanki oma töötajaid motiveeritakse ja pakutakse erinevaid soodustusi, et töötajad end organisatsioonis hästi tunneksid. 3.eelneva kahe punkti alusel organisatsiooni tugevuste (seni hästi toimivate asjade/tegevuste) ja parendusvaldkondade (millised tegevused/ asjad puuduvad või on probleemsed) loetelud. · Swedbanki tugevuseks ja konkurentsieeliseks on pühendunud ja väljaõpetatud töötajad kes oma teadmistega pakuvad klientidele professionaalset ja parimat teenindust ja erinevaid võimalusi mis võiks olla kliendile parim. Ettevõte peab oluliseks, et mõlemad osapooled jääkisd lahenduste ja võimaluste pakkumise ja müümisega rahule. · Swedbank hindab ja hoiab oma töötajaid, pakub erinevaid soodustusi ja arenguvõimalusi.
2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; 3) fooliumtrükk; 4) plankide nummerdamine; 5) reljeeftrükk; 6) reljeefpitsat. 9. Plankide valmistamise põhimõte: Kirjaplank tehakse alati trükikojas. Üldplank tehakse trükikojas või arvutis. B plangi kasutatav paber peab olema hea kvaliteediga
kavatsetavad probleemid nii mitmesse ossa nagu vähegi výib ja nagu see oleks vajalik nende paremaks lahendamiseks. Kolmandaks - juhtida oma mõtteid kindla korra järgi, alates tunnetamiseks kõige lihtsamaist ja kergemaist esemeist ning tõustes vähehaaval otsekui astmeid mööda kõige keerukamate esemete tunnetamiseni, eeldades korda isegi niisuguste seas, kus puudub loomulik üksteisele järgnevus. Ja viimaseks - koostada kõikjal niivõrd täielikud loetelud ja niivýrd üldised ülevaated, et oleksin kindel, et ma pole midagi välja jätnud Descartesi reeglite järgi me peame hoolega mõtlema ennem, kui mingeid otsuseid langetame või mingite kindlate tegevustega alustame, hoolimatu ruttamine ja pea laiali eelduste tegemine toob üldjuhul kaasa eksimusi ning seega see muudab valeks ka eeldusest tehtud järeldused. Kõik mida me ei tunneta ei saa me lugeda ka tõeseks. Me peame suured probleemid ja eeldused harutama väiksemateks
Üld- ja eriosa. 5) teatavakstegemine- enne ei oma mingisugust toimet. Ametlik ja mitteametlik. Ametlik- omab õiguslikku tähendust. Mitteametlik- ajalehes trükituna nt. 3. Õigustloova akti muutmine, täiendamine või kehtetuks tunnistamine. Õigustloova akti toime lõppemise alused. Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise põhimõtted. Õigustloova akti kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise tehnika. Kehtetuks tunnistamisele kuuluvate õigustloovate aktide loetelud. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika. Ajaliselt varem kehtestatud õigustloovate aktide sätete vastavusse viimine uue vastuvõetava õigustloova akti sätetega. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika varem kehtestatud õigustloovates aktides. 4t L 2t S Kasutatakse konstanteerivat sõnastust- muudetakse, täiendatakse. Kui nii täiendamine kui muutmine, siis kasutatada sõna muutmine, sest see hõlmab täiendamise (pealkirja osas).
Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Kui lisasid on rohkem kui üks, kirjutatakse lehe parempoolsele ülaservale sõna “Lisa” koos järjekorranumbriga (lühendit “nr.” ei kasutata) ja selle alla sümmeetriliselt tekstiga sisukohane pealkiri. Vajaduse korral jaotatakse lisa osadeks, mis pealkirjastatakse lisa numbri ja alajaotise numbriga. 4 3. Loetelud, lühendid ja arvud tekstis Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, 1) kased; 2) pärnad; 3) tammed. väiketähtedega a) kased; b) pärnad; c) tammed. või muude märkidega (mõttekriips, tärn, punkt jne.). Iga loetelu punkti alustatakse uuest reast. Numbri järele pannakse ümarsulg, loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga.
ülevaate saamisel ja sisu mõistmisel siiski olulised, näiteks küsimustikud, andmete õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid. Nii tabelitele kui ka joonistele tuleb kindlasti viidata. Töös tuuakse välja ka ettepanekud näiteks ettevõtte töö parandamiseks. Tööst peab olema selgesti nähtav ka töö teostaja isiklik panus antud probleemi käsitlemisel (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 7. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut.
ülevaate saamisel ja sisu mõistmisel siiski olulised, näiteks küsimustikud, andmete õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid. Nii tabelitele kui ka joonistele tuleb kindlasti viidata. Töös tuuakse välja ka ettepanekud näiteks ettevõtte töö parandamiseks. Tööst peab olema selgesti nähtav ka töö teostaja isiklik panus antud probleemi käsitlemisel (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 7. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut.
1. Millised on ettevõtte tugevused, nõrkused? 12.2. Millised on ettevõtte võimalused, ohud? Tabel. OÜ XXX SWOT-analüüs turule minekuks. Tugevad küljed (Strengths) Nõrgad küljed (Weaknesses) · · · · Võimalused (Opportunities) Ohud (Threats) · · · · NB! Koostatud loetelud ei pea olema pikad, oluline on prioriseeritus. (soovitavalt 5- 7 kõige olulisemat punkti). Ettevõtte konkurentsieelise nurgakiviks on tugevused, mis avaldavad suuremat mõju tegevustulemustele ja konkurentsipositsiooni kindlustamisele. Nõrkustest on olulised ennekõike need, mis võivad saada ettevõttele saatuslikuks, vähemtähtsad võib kõrvale jätta. Ülesanne nr. 13. Püstitage turunduseesmärgid.
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg. Kasutada otsingufunktsioone leidmaks sobivad väärtused tabelitest töölehel Lisa. 6. Oma ülesande variandi number leida valemi =MOD(XX; 20) abil, kus XX on matriklinumbri kak 7. Lisada uued töölehed järgmiste nimetustega: Filter_1 , Filter_2 Risttabel+Diagramm, Otsing_1, ...
lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid anda hoidlasse. Oluline on tagada, et need arhivaalid säiliksid autentsetena, kasutatavatena ja juurdepääsetavana kogu säilitusaja jooksul. Organisatsiooni asjaajamiskorras kehtestatakse arhivaalide hoidlasse koondamise põhimõte, s.t. kas hoidlasse antakse -kõik arhivaalid või -ainult alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid. Arhivaalid antakse üle korrastatult. Üleandmist tõendavaks dokumendiks on arhivaalide loetelud. ARHIVAALIDE KARBISTAMINE Vastuvõetud arhivaalid pannakse hoidlas arhiivipüsivast materjalidest arhiivikarpidesse. Säilikute hulk karbis peab olema kasutamise hõlbustamiseks optimaalne, s.t igas karbis peab olema ca 2 cm ulatuses vaba ruumi. Üksteise peale paigutatakse kuni kolm karpi. Säilikud on soovitav hoida horisontaalasendis vältimaks dokumentide deformeerumist. Lühi- ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale on lubatud hoida ka vertikaalasendis.
selgitused kirjutatakse üksteise alla. 5 Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Näide Y = C + S (1) kus Y majapidamiste agregeeritud sissetulek C tarbimine S säästmine 1.5.2. Loetelud Kui loetelu üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide Mudel sisaldab nelja agregeeritud turgu: 1) hüvitisteturg, 2) tööjõuturg, #9 kapitaliturg, 4) rahaturg. Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite, väiketähtede või mitmesuguste märgistega. VormingLõik Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0
Tabel. OÜ XXX SWOT-analüüs turule minekuks. Tugevad küljed (Strengths) Nõrgad küljed (Weaknesses) · · · · 8 Võimalused (Opportunities) Ohud (Threats) · · · · NB! Koostatud loetelud ei pea olema pikad, oluline on prioriseeritus. (soovitavalt 5-7 kõige olulisemat punkti). Ettevõtte konkurentsieelise nurgakiviks on tugevused, mis avaldavad suuremat mõju tegevustulemustele ja konkurentsipositsiooni kindlustamisele. Nõrkustest on olulised ennekõike need, mis võivad saada ettevõttele saatuslikuks, vähemtähtsad võib kõrvale jätta. Püstitage turunduseesmärgid. Operatiivseid turunduseesmärke sõnastades peab silmas pidama, et oleksid kajastatud
3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid. * Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. * Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks
................................................................ 17 3.3.4. Tabelid .................................................................................................................... 18 3.3.5. Joonised .................................................................................................................. 19 3.3.6. Valemid .................................................................................................................. 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .................................................................
uurimused, stuudiumitööd, artiklid ja õpperaamatud. Sekundaarsete infoallikate all mõeldakse neid publikatsioone ja andmestikke, milles leidub informatsiooni primaarallikate kohta. Sekundaarpublikatsioonide hulka kuuluvad resümeed, indeksid ja entsüklopeediad, mille abil pääseb primaarpublikatsioonide juurde. Tertsiaarsete infoallikate abil saab infot primaar- ja sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud ja bibliograafiate bibliograafiad ning info ja kirjanduse otsimise juhid. Interneti allikate suhtes tuleb olla kriitiline, kuna need ei pruugi alati tõesed olla, peab olema tähelepanelik. Võimalik on kasutada ta virtuaalraamatukogusid, mis sisaldavad kõrgtasemelist materjali uurimistöös kasutamiseks. (2004: 8384) KIRJANDUSEGA TUTVUMINE Kirjandusega tutvumine uurimisprotsessi jooksul on tähtsal kohal. Enne uurima asumist tuleb
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on ...
juhatuse liikme leping ) TLS lähtub põhimõttest, et tööleping kuulub võlaõiguslikke lepingute hulka, mistõttu ka TL kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega. Kandev põhimõte pooli kohustatakse toimima heas usus (midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) ja mõistlikult (terve mõistus) ning kasulikult teisele poolele ja lojaalselt. Kui on seaduses väljendid " eelkõige, muuhulgas, sealhulgas" siis need on lahtised loetelud. Riina Vään 1 Töösuhteid reguleerivad põhimõtted: · Seadus annab miinimumgarantiid aga alati saab kokkuleppida soodsamaid sätteid · TA ülesandeks on ka korraldada töötajale ohutu ja tervislik töö. Üldvastutus lasub tööandjal. Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest
kui moraal ja õigus polnud eraldunud Konstitutiivsed reeglid – määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega Kompetentsinormid – näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab Menetlusnormid – on nagu kasutusjuhendid Seaduskeele määratlused kui õigusnormid – vajalikud selleks, et defineerida mõningad seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka loetelud. Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita. Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab, et õigusnorm on sellel konkreetsel juhtumil kasutatav, järgitav või rakendatav – juhtumile (tegu, sündmus) omistatakse õigusnormi eelduste kaudu õiguslik tähendus. 1. Mida tähendab õigussuhe? Ava selle olemus ja mõiste!
...........................................25 8.11 Tingimuslausete seotus õige alternatiiviga.......................................................26 8.12 Kolme või enama osapoole võrdlus.................................................................26 8.13 Protsessi kirjeldava tegusõna täielikkus...........................................................26 8.14 Protsessi kirjeldavate nimisõnade täielikkus....................................................26 8.15 Lõpetamata loetelud.........................................................................................26 9 Lisa 2 Spetsifikatsiooni mitmetimõistetavust leida võimaldav küsimustik....27 1 Lugejaskond ja käsitlusala Antud dokumendi lugejaskonnaks on eelkõige avaliku sektori, kuid laiemalt ka igasuguse tellija-poole IT juhid, kes peavad tagama tellitava tarkvara vastavuse hanke aluseks olevatele vajadustele. Dokument kirjeldab testimise alaliike, eesmärke ja seda,
Slaididel on pealkirjad 1 2 KUJUNDAMINE 13 P 2.1 TEKST Tekst loetav (kirja suurus) 1 Slaididel teksti piisavalt (mitte ülekuhjatud) 1 Puuduvad kirja- ja trükivead 1 Puuduvad sisulised vead 1 Loetelud stiilsed läbi esitluse 1 2.2 PILDID Min 3 pilti 1 Piltide paigutus slaidil 1 Piltide sobivus 1 Piltide nähtavus 1 Piltide loomulikkus (mittemoonutatud) 1
Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste kultuslaulude tekkimine. Neid nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (paiaan Apolloni kultuses, ditüramb Dionysose kultuses), või koori koosseisu järgi (parteenion tütarlastekoori laul). Peale laulude olid levinud ka genealoogiad värsivormis perekonnalood, mida õpiti pähe. Samuti esinesid värsivormis mitmesugused kataloogid, eriti jumalate ja heeroste loetelud. Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Filosoofid ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K
b) ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt c) mitmelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt 2) järjestamata (järjestus ei ole oluline, elemente ei nummerdata) a) lühemad ühelauselised elemendid esitatakse horisontaalselt b) pikemad ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt. Kui töös kasutatakse palju lühendeid, tähistusi, tabeleid või jooniseid, võib lisadena koostada nende loetelud, näidates vastavad leheküljenumbrid. Teksti alajaotus ei tohi alata ega lõppeda loeteluga. 4.3.2. Valem Valemi kirjutamisel kasutatakse Word’i võrrandiredaktorit (Insert-Object-Microsoft Equation 3.0), kus tähekõrgus põhielemendina on 12 punkti ja kirjatüüp on Times New Roman kursiivis. Valem kirjutatakse eraldi reale ja joondatakse keskele. Valemis kasutavad üksikud tähed ja sümbolid kirjutatakse tekstis kursiivis, viimata neid eraldi reale. Valemi
............................................................................ 36 3.11. Joonised........................................................................................................................37 3.12. Lisad ............................................................................................................................39 4. TEADUSTÖÖ KEEL........................................................................................................... 40 4.1. Loetelud......................................................................................................................... 40 4.2. Lühendid ....................................................................................................................... 42 4.3. Arvud ............................................................................................................................ 42 4.4. Valemid..............................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte ming...
5. Konspekteerimisoskuste õpetamine koolis. Resümeerimisoskuste kujundamist võib alustada tekstilõikudest ühelauseliste kokkuvõtete tegemisega pärast lugemist. Häid tulemusi annab ka meetod, kus õpilastel lastakse resümeerida teksti selleks, et seda hiljem õpilastele kokkuvõtvalt seletada. Kokkuvõtte tegemisel võiks lähtuda põhimõtetest: välja jätte endastmõistetav, kahtlusi tekitav; asemdada võimalusel loetelud üldistava mõistega ja madalamat järku tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmusega; valida välja/sõnastada teeslause. Üldisemad näpunäited konspekteerimiseks: teha vahet üldisemal ja konkreetsemal informatsioonil, lühendada sõnu, parafraseerida, toetuda esituse või enda loodud struktuurile. Õpilaste konspekteerimisoskuste kujundamiseks on soovitav anda enne iseseisvat tööd või loengut õpitava sisu kondikava, mis juhib tähelepanu olulisemalt
keelatakse teksti poolitamine (soovituslik pealkirjade (laadide) juures) TÄPP-, NUMMERDATUD JA MITMETASEMELINE LOEND (AVALEHT (HOME)) Loetelu lisatakse lõigu ette. Seega kui loetelu on valitud, siis ENTER- Sorteerimine klahvile vajutus alustab uue lõigu numbriga või täpiga. Kui numbrit või täppi vaadeldava lõigu ette ei soovita, siis tuleb teha reapiir (Shift+Enter). Täpploetelu (Bullets) - iga lõigu ette Loetelud Loetelude tasemed, lõigu taanded lisatakse täpp, sümbol (Symbol) või pilt- sümbol (Picture Bulleted). Neid kõiki saab määratleda täpploetelu dialoogakna valikust Määratle uus täpp (Define New Bullet). Täiendavalt vt nummer-
Meil, Eestis, on tüüpilised Eesti/Vene ja USA/Inglise keeleseaded (vt. Tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja Arvud koma 13,05 punkt Kuupäevad punkt 3.05.2002 kaldkriips Kellaajad koolon 14:28:15 koolon Loetelud semikoolon a; b; c koma NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Regional Options Tõeväärtused peratsioonid (funktsioonid), ng väärtuste diapasoon. se lahtrisse või leitakse valemi poolt. . Väärtuste esituses valemites on eleseadetest, mis on määratud Window'sis udes (võivad esineda valemites) keeleseaded (vt. Tabelit) USA/Inglise näide 13.05 05/13/01
b) ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt c) mitmelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt 2) järjestamata (järjestus ei ole oluline, elemente ei nummerdata) a) lühemad ühelauselised elemendid esitatakse horisontaalselt b) pikemad ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt. Kui töös kasutatakse palju lühendeid, tähistusi, tabeleid või jooniseid, võib lisadena koostada nende loetelud, näidates vastavad leheküljenumbrid. Teksti alajaotus ei tohi alata ega lõppeda loeteluga. 4.3.2. Valem Valemi kirjutamisel kasutatakse Word’i võrrandiredaktorit (Insert-Object-Microsoft Equation 3.0), kus tähekõrgus põhielemendina on 12 punkti ja kirjatüüp on Times New Roman kursiivis. Valem kirjutatakse eraldi reale ja joondatakse keskele. Valemis kasutavad 10
A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed deklaratiivsed – paigutatakse õigustloovate aktide algusesse (nt seaduse eesmärk) – õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid kollisiooni – kui on valida, mis õigusnormi rakendada, siis kollisiooninorm annab teavet selle kohta, millist normi sellel juhul rakendada Kaalutlusnormide olemus e mõiste seondub diskretsioonivolitusega – need on ametnikele
eeluurimisorgani nõudel. (6) Omanik võib eraarhivaali üleandmisel arhiivi kehtestada arhivaalile juurdepääsupiirangud. Arhivaalile juurdepääsu tingimused sätestatakse lepingus. (7) Asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud arhivaalide kohta kehtestab juurdepääsupiirangud asutuse juht avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Juurdepääs sellisele teabele võimaldatakse avaliku teabe seadusega ettenähtud korras. (8) Juurdepääsupiiranguga arhivaalide loetelud ja nimistud ning arhivaalidele juurdepääsu tingimused on avalikud. Juurdepääsupiiranguga arhivaalidele võimaldatakse juurdepääs vaid juurdepääsuõigust omavale isikule isikut tõendava dokumendi alusel ja allkirja vastu. Kaalutlemine: Kui juurdepääsupiiranguga arhivaalile juurdepääsu taotleval isikul ei ole seadusest tulenevat õigust konkreetset arhivaali näha, st. see ei ole ametikohustuste täitmiseks
Töötajaks võib olla täisealine isik (18.a.), alaealine (noorimad 13-14.a.). Leping kirjalik, kui töösuhe üle 2 nädala. Lepingu sõlmimise eest vastutab tööandja. Lepingu sõlmib töötaja isiklikult. Tööleping sõlmitakse: 1) määramata ajaks; 2) määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Alaealise töötaja puhul: *Valitsuse määrusega kehtestatud tööde loetelud, mis on välistatud, mis lubatud. Ei tohi olla füüsiliselt raske, peab olema kõlbeline, õppimist ei tohi segada. *Peab olema lapsevanema / eestkostja kirjalik nõusolek. *13 14.a. puhul peab kohalik tööinspektor lisaks kontrollima, et kõik oleks õigusaktidega kooskõlas ja töö oleks sobilik. *EL.-i direktiivis on lubatud töötada alates 7.-ast eluaastast teatud töödel; N: kultuuriüritused. Tähtajaline TL. Tähtajalise TL.-u võib sõlmida: teatud töö tegemiseks
tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja näide Arvud koma 13,05 punkt 13.05 Kuupäevad punkt 13.05.2002 kaldkriips 05/13/01 Kellaajad koolon 14:28:15 koolon 14:28:15 Loetelud semikoolon a; b; c koma a, b, c NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Region and Language veeb d Language Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. Valem esitatakse kujul: = avaldis
näiteks teadlikkus (knowing) sisaldab teadmisi (knowledge), mis baseeruvad tähelepanekutel, kliinilistel ilmingutel, uurimistööde tulemustel ja teaduslikul lähenemisel. Vältida tuleb konspektistiili, slängi, paljusõnalisust, sõnakordusi, liigsete võõrsõnade, ajakirjanduslike, käibe- ja poeetiliste fraaside ning emotsionaalsete väljendite kasutamist. Töö väärtust tõstab lihtne üldmõistetav väljenduslaad, asjakohane sõnavara ja teksti läbimõeldud liigendus. 4.2. Loetelud Loetelu osad peavad olema vormiliselt ühesugused. Loetelude koostamisel tuleb kogu töö ulatuses kasutada ühtset stiili (Format/Bullets and Numbering). Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbrite või tähtedega, mille järel on ümarsulg või punkt (Format/Bullets and Numbering/Customize). Loetelu järjekorda võib tähistada ka tingmärkidega (Bullets), siis alustatakse iga punkti uuelt realt. Nummerdamist kasutatakse 38
Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 2.11. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, ankeedid, memuaarid, intervjuud, suuremahulised arvandmed, luuletused, mõõtmis- ja vaatlusprotokollid, suuremad plaanid, geograafilised kaardid, CD- või DVD-plaadid jms). Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jne allkirjastatakse, millest 13 selgub ka materjalide päritolu (näiteks Autori erakogu; K. Kase eraarhiivist jne). Kui
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6...
.29 3. Lehekülje kujundus.............................................................................................. 30 4. Pealkirjad ja sisukord........................................................................................... 30 5. Tekstisisene informatsioon...................................................................................31 5.1. Lühendid........................................................................................................31 5.2. Loetelud.........................................................................................................31 5.3. Arvud.............................................................................................................32 5.4. Valemid......................................................................................................... 32 5.5. Tabelid...........................................................................................................32 5.6
RESÜMEE SISSEJUHATUS 1. KASUTATUD METOODIKA 1.1. Süsteemi tutvustus (äri-, tarkvara-) 1.2. Metoodika (iteratiivne arendusprotsess UP) 1.3. Tööriista tutvustus (Enterprise Architect vms) 2. TEHTUD TÖÖ KIRJELDUS (faaside/iteratsioonide kaupa) 2.1. Algfaas (Visioon ehk terviku ülevaade) 2.1.1. Ärimodelleerimise tulemid Ärisüsteemi (-teenuse) määratlus ja lühikirjeldus, lausendid ja loetelud Eesmärkmudel ja ärikasutusjuhud, äriprotsesside struktuur Põhiprotsessi (äriteenuse osutamine) töövoog, tegevusdiagramm Üldine kontseptuaalne klassidiagramm 2.1.2. Tarkvara nõuete analüüsi tulemid Üldine tarkvara kasutusjuhtude diagramm ja lühikirjeldused Olulisemad funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded 2.1.3. Järgmise iteratsiooni (fookuse) planeerimine 2.2
allikaid on ikka lõpptekstis viidatud. 18 Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata. Viitamise ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistamise nõuded on toodud käesolevas juhendis uurimistöö vormistamise all, vt peatükk 7.3. ja 7.5. 6.8. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, luuletused jms). Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse ning tuuakse välja sisukorras. 7. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Uurimistöö vormistamisel on oluline järgida just selles haridus- või teadusasutuses, kus tööd kaitsma hakatakse, kehtivaid vormistamisnõudeid. Käesolev juhend on aluseks TJG-s valmivate uurimistööde vormistamiseks. Kindlasti on ta sobilik ka teistes haridusasutustes juhul, kui seal eraldi vormistamisjuhendit ei ole
nagu vähegi võib ja nagu see oleks vajalik nende paremaks lahendamiseks. Kolmandaks - juhtida oma mõtteid kindla korra järgi, alates tunnetamiseks kõige lihtsamaist ja kergemaist esemeist ning tõustes vähehaaval otsekui astmeid mööda kõige keerukamate esemete tunnetamiseni, eeldades korda isegi niisuguste seas, kus puudub loomulik üksteisele järgnevus. Viimaseks - koostada kõikjal niivõrd täielikud loetelud ja niivõrd üldised ülevaated, et oleksin kindel, et ma pole midagi välja jätnud. 18) Filosoofia põhiseisukohad: kahtlus, filosoofia esimene printsiip, Mina olemus, tõsikindla teadmise reegel, Jumala olemasolu (esimene tõestus, mis käib läbi põhjuslikkuse ja täiuslikkuse) Mis on see mina, kes paistab seda vaha nii selgelt ja täpselt tajuvat? Kas ei tunneta ma iseennast mitte ainult palju tõesemalt, palju kindlamalt, vaid ka palju selgepiirilisemalt ja evidentsemalt
võtmesõnade tähistamiseks. Konspekteerimine- sobib nii kirjaliku teksti kui ka loengutel märkmete tegemiseks. a) resümeerimine- lühikokkuvõtete tegemine loetud informatsiooni põhiideedest. Info resümeerimine soodustab õppimist, sest eeldab õpitava teadvustamist ja analüüsimist. Lähtuda põhimõtetest: välja jätta endastmõistetav, välja jätta kahtlusi tekitav, asendada võimalusel koostisosade loetelud üldistava mõistega, madalama järgu tegevuse loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmusega, valida välja teeslause või sõnastada see ise, kui see tekstis puudub. Mõned õpilased omandavad resümeerimisoskuse iseseisvalt teistele aga tuleb seda õpetada. b) struktuuri kaardistamine- võrreldes resümeerimisega on struktuuri kaardistamine rangem kokkuvõte sisust. Edastatud informatsiooni struktureerimiseks on mitmeid võimalusi: näited, sündmuste ajaline
saada, kuid aju uurijal sugugi mitte võimatu. Kord aastas ilmuv ajakiri Annual Review of Psychology pühendab esimese artikli psühholoogile, kes on oluliselt muutnud ja kujundanud psühholoogia tänapäevast nägu. Sellel, 2002. aastal anti see suur au Endel Tulvingule, kes pealkirjastas oma artikli paljuütlevalt: "Episoodiline mälu: teadvuse juurest aju juurde" (Tulving, 2002). Teaduse genoomi moodustavad iga artikli või raamatu taga olevad kirjanduse loetelud. Nende põhjal võib kindlaks määrata, kes on antud töö "vanemad", kellelt on päritud ideid ja mõtteid. Igas teadlases, kes muidugi tahab endale seda rolli võtta, on sama palju isekust kui päris geenis teadlase eesmärgiks on "nakatada" võimalikult palju teisi artikleid ja raamatuid oma "geneetilise materjaliga", ideedega, mille ajalist ja ruumilist levikut on kõige parem jälgida viidete põhjal. Tsiteeritavus on parim näitaja, mis iseloomustab seda, kuidas kellegi ideed on
täiustada siis saate seda teha ühes keskses kohas (LINQ to SQL klassis) ning tehtud muudatustega arvestatakse kõigil veebilehtedel, mis neid andmeid kasutasid. Kasutades traditsioonilist ADO.NET lähenemist peate te muudatusi tegema eraldi igal lehel, mis andmetega tegeleb! Andmete kuvamine lihtsate loetelude abil Lihtsateks loeteludeks nimetatakse kasutajaliidese elemente, mis võimaldavad vaid ühe väärtuse loetelu. Lihtsad loetelud on: 97. AdRotator võimaldab kuvada bannereid. Iga kord kui kasutaja tuleb lehele, valitakse juhuslikult uus pilt kuvamiseks 98. BulletedList täppidega loetelu 99. DropDownList ripploend 100. ListBox kerimisribadega loetelu kastis 101. RadioButtonList raadionuppudega loetelu, kust saab valida vaid ühe väärtuse 102. CheckBoxList valikukastidega loetelu, kust saab valida mitmeid väärtuseid
selge, siis on õige aeg äriideest loobuda. Arvatakse, et 40-st 100.Loetle organisatsioonilised funktsioonid. äriideest on pikaajaliselt edukas vaid üks; 3)koostatud 1)juhtimisstruktuuri loomine. Põhimäärused, juhtimisskeemid, ettevõtmiseks vajalike varade nimestik; 4)koostatud eeskirjad. 2)mehitamine (inimestega komplekteerimine) bilansitabel, otsustatud, millised p 3 loetelud varad tuleb osta, 3)õiguste ja kohustuse siirdamine, ehk jaotamine 4)käsutamine millised rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: ja motiveerimine. omavahendid, laenud või ühingu osaõiguste müümine; 101.Loetle projekteerimislepingu lisad, mis peaks tagama 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud omanikule kontrolli ehituse maksumuse ja kvaliteedi üle.
alusel, tuginedes keskmisele rentaablusele, määratud ka eeldatav müügimaht; 2)uuritud, kas olemasoleval turul on kavandatav müügimaht saavutatav ja mille arvel. Kui see ei ole selge, siis on õige aeg äriideest loobuda. Arvatakse, et 40-st äriideest on pikaajaliselt edukas vaid üks; 3)koostatud ettevõtmiseks vajalike varade nimestik; 4)koostatud bilansitabel, otsustatud, millised p 3 loetelud varad tuleb osta, millised rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; 7)kavandatud spetsialiseeritus ja koostöö teise firmadega; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõtte juriidiline omandi vorm; 9)määratud turunduspoliitika; 10)määratud eeldavad kulud, klassifitseeritud püsi- ja muutuvkulud; 11)määratud minimaalane tootmismaht, mille puhul kulud
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
esindajad Ainesidemos (1 saj eKr) ja Agrippa (1-2 saj). 4 Cicero, M. T. Topica (Die Kunst, richtig zu argumentieren). Hg. Bayer, K. Bayer, G. – Tusculum, Darmstadt, 1994. äärenr 5, 26; 28; 7, 30; 31. /…/ Definitsioon on lause, mis seletab defineeritavat tulenevalt selle mõistest. On olemas kaks definitsiooni põhiliiki: üks käib nende asjade kohta, mis tõeliselt eksisteerivad, teine nende kohta, mida ette kujutatakse. Definitsioonidest on ühed loetelud ja teised analüüsivad jaotused; /…/ Loetelulises definitsioonis loetletakse üles selle asja koostisosad, näiteks nagu keha juures pea, õlad, käed, küljed, jalad, jalalabad ja kõik ülejäänu; analüüsiv definitsioon koosneb aga liikidest, mida kreeklased tähistavad sõnaga , meie autorid aga, kui nad midagi sellist käsitlevad, nimetavad seda liigiks (species), /…/
Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid nee...
vastavates situatsioonides. Moraalsed voorused A järgi on vaprus, tasakaalukus, lahkus, eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. Kuldne kesktee äärmuslike käitumiste vahel. A ei pea oma loetelu lõplikuks, aga ta teab, et neid on rohkem kui Platonil, kes pidas tarkust, vaprust, tasakaalukust ja õiglust lõplikeks ja piisavaks. Moodsaid voorusteoreetikuid: Anscombe, MacIntyre, Foot, Taylor Vooruseetika kriitika: teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. see, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. voorusteoreetikud defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistusi voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, peavad pahelisteks) ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid, ei võimalda vastata küsimusele „mida on õige teha.... (olukorras)“ eeldab, et on olemas inimloomus, milles sisalduvad üldised käitumise ja tundmise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
