Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
TMS - täitemenetluse seadustik TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus TUIS - töötajate usaldusisiku seadus TvLS - töövaidluse lahendamise seadus TvLSE seletuskiri - seletuskiri töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu juurde. 20.03.2017 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal
Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega · Liiklus- ja tööohutusega · Tollikonventsiooni CARNET-TIR raamatute väljastamisega 9.05.2010 Transport ETV0120...
ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 Rakk rakutüübidkoedECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub see enne mitoosi ja meioosi.
( nt olid pärit Rootsist ja läksid ülikooli Itaaliasse, siis õppima pidid ikkagi ladina keeles ) · Sageli üliõpilased õppisid mitmes ülikoolis. · Ülikoolis peeti loenguid õppejõud luges mingit raamatut ette, aga samas ta ei tohtind raamatut sõna-sõnalt ette lugeda. Toona ei olnud Euroopasse veel jõudnud paber ning pärgament oli kallis. Selle pärast pidid üliõpilased kirjutama puulaastude peale. · Enamasti olid hommikupoole loengud ja õhtupoole dispuudid ( dispuut vaidlus mingil kindal teemal, eesmärk ei olnud niivõrd tõe selgitamine, vaid seal hinnati tugevat häält, argumente ja mõnikord olevat dispuudid nii tuliseks läinud et lõppesid kaklusega ) · Ülikoolihariduse eest tuli ka raha maksta. Loengute eest tuli maksta. · Aeg-ajalt üliõpilaste teadmisi kontrolliti ka eksamitega. · Üliõpilastel oli ka oma kaitsepühak, kelle poole nad enne eksameid pöördusid
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
lähtudes inimtunnetuse psühholoogilisest olemusest, kelle tegevust ei saa segada kõrvalised tegurid sedavõrd, nagu nad võivad segada «seesolijaid». Reklaamipsühholoogilise teenistuse töö vormid: 1) Konsultatsioonid. 2) Ekspertiis. 3) Andmepankade loomine, kasutamine ja tasuline teabetarne reklaamipsühholoogiat puudutavates küsimustes. 4) Sihteksperimentide läbiviimine eel- ja järeltestimiseks. 5) Tasulised loengud reklaamipsühholoogiast erinevatele spetsialistidele. 6) Praktilis-teoreetiline (täiendus)koolitus. 7) Lepingulised tööd. Neuromarketing - uuritakse aju vastuseid välistele stiimulitele ja inimeste üldseisundile. Neuromarketingi põhistateegia: 1) fMRI - funktsionaalne magnetresonants-kuvamine. 2) PET - positronide emissiooni tomograafia. 3) MEG - magnetoentsefalograafia. 4) EEG - aparatuuri abil saadud ärritussündmusega seotud aju biopotentsiaalide registreerimine.
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme,
pidime 11. klassis valima suuna mida tahame LÜGis õppida mina valisin Spordi ja Tervise suuna. Teadmine, et läheme täiesti uude koolimajja oli ootusärev, ning kohale jõudes, ei olnud ühtegi põhjust pettumiseks või nurisemiseks, olin väga rahul, et ka mina sain selles koolis käia. 2013 algas minu teekond LÜGis. Tunnid Tundide pikkus oli uudne, algas ettevalmistus ülikooliks, kus loengud minimaalselt 90min, Lügis olid tunnid 75min vana 45min asemel, esialgu oli see väga harjumatu, aga päevad olid igati positviised, kuna tundidega jõudis töödelda palju materjali ja reaalselt ka midagi omandada, mitte ainult nuusutada igat teemat. Mida pikemad tunnid, seda vähem tunde päevas mis andis selge võimaluse oma koolikott kergena hoida. Päevade pikkus väga ei muutunud, oli vähem tunde aga päevad olid ikkagi sama pikad.
o Efektiivsuse ja kvaliteedi tõus, innovaatilisus Teenused o „Pehmed“, sotsiaalsed väärtused o Kollektiivsed teenused ja hüved sotsiaalteenused- turva- ja hooldekodude ülalpidamine, vanurite hoolekanne, sotsiaalabi ja sotsiaalteenuste osutamine. Nt. MTÜ Eakate Hooldekodu sport- spordibaaside ja rajatiste ülalpidamine, spordiüritused kultuur- rahvamajade, raamatukogude ja muuseumide ülalpidamine, loengud, üritused Nt. MTÜ Vene Muuseum noorsootöö- Nt. Kristiine Noortekeskus kohaliku elu edendamine ning piirkondlik areng- KOVide vaheliste koostööorganisatsioonide või kohalike elanike aktiviseerimistegevus o peab mõistma, jälgima detaile, kohanema, olema huvitatud ja seotud, arendama Probleemid: o emotsionaalne hoiak (ratsionaalsus varjus) o väike jätkusuutlikkus
Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor. Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar, gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared. Gooti kultuuri keskuseks olnud linn kujutas endast tugevasti kindlustatud üksust, mis oli ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega. Linna üheks peamiseks ehitiseks kujunes katedraal (e peakirik, toomkirik, münster). Religioossete teenistuste läbiviimise kõrval tähistati seal ka riiklikke tähtsündmusi, toimusid loengud, teatrietendused jne. Ehitustüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid. Põhijaotus jäi katedraalil samasuguseks nagu romaani ajastulgi – kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud mitmelöövilise põikihoone e transeptiga, millele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani.
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, er...
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
Nemad vaimustusid ratsionaalsemast ja harmooniat taotlevamast kubismist. Enne II ms oli Eestis ainus rühm, mis oli rangelt pühendunud ühele kunstivoolule. Enne EKR oli Eestis juba kubistlikke jooni, see tuli siia Jaan Vahtraga, viljelesid veel Aleksander Mülber, Aleksander Krims ja Kuno Veeber. Kõrgaeg oli 1924-25, kus korraldati kõige rohkem näitusi. Peaaegu igal pool käisid näitustega kaasas ka selgitavad loengud. Võttis osa 1925.a Eesti II kunsti ülevaatenäitusest, ja hõivas omaette ruumi. Esimestel näitustel kajastunud pildid olid värvirõõmsamad. Kriitika pööras selle rühma tegevusele päris suurt tähelepanu. Jaan Vahtra: kui rütm/jooned on õigesti jaotatud, tekib nenede vahel tasakaal Pärast 1928.aastat tegevus vaibus. Eesliinil Märt Laarman(1896-1979) ja Arnold Akberg(1894-1984). Ka skulptor Juhan
comparative concept, WALSis on tunnus (feature), väärtus ehk mõõdik (koosneb keelest ja parameetrist) ning allikas. Inimõiguste deklaratsiooni paralleelkorpus (kiri ja kõne) https://udhr.audio/ Katsed Psühholingvistikas katseline meetod kõige tavalisem Foneetikas ka Keeleteaduslikum perspektiiv EKSAM Materjal: Morfoloogia ptk + grammatikamõistete lisa + soomeugri ja indoeuroopa keeled (maailma keelte ptk) + Loengud Vorm: Mõisted lühidalt defineerida Üks pikem avatud vastustega küsimus Üks loogika ülesanne loengutel saadud teadmistele toetudes lahendada
Tegi Euroopa reisijuhi. "Hingejõust". Nõrga tervisega. Rajas oma päevakorra ja toidumenüü. Käis väljas pargis jalutamas kindlal kellaajal; ei rääkinud sel ajal, ainult hingas. Enne kui midagi otsustas, mõtles pikalt. Kaks korda mõtles abielluda - esimene kord naine abiellus, teine kord lahkus daam Köningsbergist. Meesteriiete värv peaks olema kooskõlas valitseva aastaajaga. Kindel päevaplaan - kell 5 tõusis üles, 7-9 olid loengud, kell 9-13 sündisid teosed, lõunasöök, külalised (eelistas mehi praktilistest eluvaldkondadest), jalutuskäik, 22.00 voodisse. Suri 12. veebruar 1804. Köningsbergi linn leinas, suured matused. 3 peateost: "Puhta mõistuse kriitika" (1781), "Praktilise mõistuse kriitika" (1788), "Otsustusvõime kriitika" (1790). "Religioon puhta mõistuse piirides" (1793) - see on ka tähtsam; hea teada, aga pole nii oluline. 1803 otsustas oma koguteosed välja anda, aga ei jõudnud. 20.saj
väljamõtlemisele, lähtudes inimtunnetuse psühholoogilisest olemusest, kelle tegevust ei saa segada kõrvalised tegurid sedavõrd, nagu nad võivad segada ,,seesolijaid". Psühholoogilise teenistuse töösuunad: 1. Konsultatsioonid 2. Ekspertiis 3. Andmepankade loomine, kasutamine ja tasuline teabetarne reklaamipsühholoogiat puudutavates küsimustes 4. Sihteksperimentide läbiviimine eel või järeltestimiseks 5. Tasulised loengud reklaamipsühholoogiast erinevatele spetsialistidele 6. Praktilisteoreetiline koolitus asjast huvitatuile 7. Lepingulised tööd andmete süstematiseeritud esitamiseks, reklaamide ja reklaamikampaaniate süvaanalüüsiks jne. Neuromarketing Neuromarketing tajumise, mõtlemise, otsustamise, eelistamise, tundmuste ning isikuomadustega seotud ajuprotsesside kuvamise meetodite kasutuselevõtt reklaamialal. Funktsionaalse magnetoentsefalograafia, positronide emissiooni
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbri...
Keskaegne ülikool oli oma ehituse poolest nagu tsunft. Õppejõud doktor oli meistri osas. Temast allpool olid bakalaureused vanemad õpilased, kes võisid juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis ja nooremad õpilased moodustasid õpipoisid. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vabat kunsti. Kui need selged olid, võis jätkata õpinguid õigus-,arsti- või usuteaduskonnas. Loengud ehk dispuudid oli ladina keelsed ja seal loeti ette raamatut ja üliõpilased kirjutasid selle üles. Hiljem arutasid nad probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased põisid, kes pidid oskama ladina keelt. Õppeaeg oli koolis tavaliselt 8 aastat. Keskaegset filosoofiat kutsutakse tavaliselt skolastikaks. Seal oli eesmärgiks õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid hoolega piiblit ja ka näiteks Aristotelese teoseid. Lisaks skolastikale tegeldi astroloogia ehk
juurde toodi Soomest ja Skandinaaviast õiguskantsleri instituut järelevalveks õigusliku korra ja seaduste täitmise üle. 23 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 47 kohta vt P. Järvelaid (viide 3), lk 20 jj; A.-T. Kliimann. Õiguskaitse Õiguskantsleri kaudu. Tänapäev, 1939, nr 2, lk 45 jj; W. Meder. Das Institut des Justizkanzlers in Estland. Rigasche Zeitschrift für Rechtswissenschaft, 1939, nr 1, lk 48 jj; A. Mägi. Eesti riiklik korraldus. Loengud Eesti riigiõiguses Eesti Teadusliku Instituudi Õigusteaduskonnas 1952/53. ja 1953/ 54. õppeaastal. Stockholm: Eesti Teadusliku Instituudi Kirjastus, 1954, lk 53 jj. Hea kokkuvõte sisaldub Maret Altnurme bakalaureuse- töös: M. Altnurme (viide 3), 1. ptk, § 1 alapunkt 2. 24 Ülevaade Õiguskantsleri tegevusest 1938. ja 1939. kalendriaasta kohta. Tallinn, 1940. 25 Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. Vastu võetud 7. aprillil 1938. RT 1938, 36, 315
Praktika Praktikandid teevad reaalselt tööd ja saavad selle eest tasu; head juhendajad; lisaväärtuse pakkumine: praktikaseminar, ühisüritused ja -külastused ettevõtte objektidele, koolitused jne Esmane kontakt erialaõppuriga Ettevõtte juhtide ja spetsialistide loengud ja seminarid kutse- ja kõrgkoolides; õppekäigud ettevõtte objektidele; karjäärimessidel osalemine; inseneri-võistlused; töövarjuks olemine jt tegevused Esmane kontakt üldhariduskooli õpilasega Ühisprojektid kutse- ja kõrgkoolidega ettevõttele oluliste erialade tutvustamiseks üldhariduskoolides ning erinevate
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).
hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).
hädad. Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).
Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk 13-16 Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica 2012, 4 Muda, M., Orgo, I.-M., Tavits, G., Treier, T. Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008, lk-d 19-33 Tavits, G. Tööõiguse olemus. - Juridica 1997, 4 Tavits, G. Töötegijad, kes ei ole töötajad. - Juridica 1998, 3 Tavits, G. Individuaalse tööõiguse põhimõisted. - Juridica 2003, 9 7 Seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?
Sellest koguti kokku aabits ja tänapäeva on kõik niiöelda selle ühe aabitsa järgi õppinud. (Justinianus pani kokku koodeksi.) Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks? Mida me tahame? Mida on vaja treenida?-Rooma õiguse traditsioonist peale on kujunenud et õpitakse korrates tekste. See on tänaseni nii. Nt selleks et õppida ära uus keel või õppides juriidilist terminoloogiat siis õpime korrates tekste ja kuulates, milleks on loengud ja seminarid. Tegelikult peab veel omandama elamisviisi, selle ameti pidamisviisi. Selleks elasid kloostrites tudengid ja õppejõud koos, sõid koos, õppisid koos. Loeti ühiselt tekste. Niikaua kuni õigus oli valitsejate oma võis saada surmanuhtluse püüdes seda kritiseerida või muuta, aga peale rooma impeeriumi langust tekkis esimest korda võimalus õigusega mängida. Klossa- lehe äärtele professorite poolt kirjutatud kommentaarid
1764 -1766 viibis Prantsusmaal ja Šveitsis, kus kohtus nii füsiokraatide kui ka entsüklopistidega. Lääne-Euroopas püsisid veel feodaalsuhted, kuid ilmnesid juba ka uue kapitalistliku ühiskonnakorra alged. Suured leiutised 18. saj. teisel poolel: ketrus- ja kudumismasinad, 1784 aurumasin, 1797 treipink, mille lõiketera oli juhitav, 1807 aurulaev, 1825 esimene raudtee, 1876 telefon. 1759. a. avaldas Smith oma kogutud loengud eetikast ja moraalist pealkirja all „Moraalitundmuste teooria“. 1776. a. ilmus Adam Smithi ligi 10 aastat kirjutatud teos „Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest” ehk lihtsalt „Rahvaste rikkus“ (An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations) Raamatus esitas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna uue majandussüsteemi raamistiku. Esimene peatükk raamatust on pealkirjaga „Tööjaotus”.
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
Sellest koguti kokku aabits ja tänapäeva on kõik niiöelda selle ühe aabitsa järgi õppinud. (Justinianus pani kokku koodeksi.) Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks? Mida me tahame? Mida on vaja treenida?-Rooma õiguse traditsioonist peale on kujunenud et õpitakse korrates tekste. See on tänaseni nii. Nt selleks et õppida ära uus keel või õppides juriidilist terminoloogiat siis õpime korrates tekste ja kuulates, milleks on loengud ja seminarid. Tegelikult peab veel omandama elamisviisi, selle ameti pidamisviisi. Selleks elasid kloostrites tudengid ja õppejõud koos, sõid koos, õppisid koos. Loeti ühiselt tekste. Niikaua kuni õigus oli valitsejate oma võis saada surmanuhtluse püüdes seda kritiseerida või muuta, aga peale rooma impeeriumi langust tekkis esimest korda võimalus õigusega mängida. Klossa- lehe äärtele professorite poolt kirjutatud kommentaarid. Klossaatorid- kirjutasid
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsess...
Wagner rõhutab: Mina olen kunstnik. Ma ei ole nagu Bach, kes pidi raha teenima mulle peab raha antama. Wagneri jaoks on kunst, kunstiteos kõige mõõt (see on tegelikult ka Wagneri muusikadraama tuum: ooper kui k u n s t i t e o s, mida ei tohi suvaliselt muuta, mingeid võõraid aariaid vahele toppida, vanu dekoratsioone kasutada jms.) Kunst on ainuke idee, millesse Wager uskus. Oleme varemgi rääkinud (sissejuhatavad loengud. Liszt). Kuidas 19. saj. kunst tahtis nihkuda religiooni kohale. Suuresti tänu Wagnerile kestis romantism edasi 19. sajandi II poolel. positivistlikul ajajärgul, mil usuti tõestatavatesse asjadesse, tõestesse faktidesse, teaduse ja tehnika progressi. Wagner oli üks vähestest, kes tunnistas nende probleemide olemasolu, mis paratamatult tekkisid teaduse ja tehnika arengu tõttu ning kes nägi ohumärke lääne tsivilisatsiooni arengus. Rängad probleemid olid tema
loogikasüsteemi, kus ta tõi olulise uuendusena sisse matemaatikast tuttava funktsiooni mõiste ja kasutas seda mitmekohaliste suhete (nagu näiteks ``A on B isa'') tähistamiseks. Ülimõjukad Saksa filosoofid Immanuel Kant (1724-1804) ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) tegelesid muu hulgas samuti sümboolse loogikaga, kuid üpris vähesel määral. Puhta mõistuse kriitikas viitab Kant loogikale kui lõpetatud, valmis tehtud konstruktsioonile. Kanti loengud loogikast tegelevad peaaegu ainult loogika ajalooga. Hegel kinnitab oma monumentaalses teoses Loogika, et senised loogikauuringud on olnud ``tehnilised manipulatsioonid'' ning asub seejärel uurima loogika ``sisu'' vastandades seda ``vormile''. Ei Kant ega Hegel tegelenud kuigivõrd sümboolse, matemaatilise loogikaga. Sellegipoolest on Kanti ja Hegeli fundamentaalsed filosoofilised teosed puhta mõistuse analüüsidega väga olulised loogika, sh sümboolse loogika, hilisema arengu jaoks. 2
tõesus kui verifikatsioon realiteedid ühildumine realiteetidega ratsionalistlike vastuväidete tagasilükkamine absoluutne tõde tõde ja tegelikkus ratsionalistlike tõekäsituste kriitika 1907. aastal ilmunud raamat, mille aluseks on tema avalikud loengud. James omistas enamus hariduse Euroopas. Pragmatism oli esimene originaalsusele pretendeeriv suund üldse, millega Ameeriklased välja tulid. LOE POLEEMIKAST! Vastandab teaduse ja tavamõistuse, igapäevapraktika. Teadus läks vastuollu. Allumine looduslikele põhjustele. Kuidas on võimalik eetika, valikute tegemine ja enda elu kujundamine. Modernism pöördub iseenda vastu – modernism on vastand traditsioonilisele ühiskonnale. Traditsioonilies ühiskonnas saab inimene käitumisvormid
9. 1631. aastal esitas Johan Skytte Gustav II Adolfile palve muuta gümnaasium ülikooliks. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Ülikooli pidulik avamine sai teoks 15. okt(uue kalendarri järgi 25. okt)1632. Korraldus-Tartu ülikoolis on 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Alustati filosoofiaga, sellega sai kõrghariduse. Kokku läks umbes 9 aastat. Õppetöö põhivormiks olid loengud. Teiseks vormiks olid dispuudid(vaidlused). Rootsi ajal on õppinud seal 1651 üliõpilast PÕHJASÕDA (1700 1721) 1. Rootsi ülemvõim Läänemerel. 2. Poola, Saksi, Venemaa, Taani - Rootsi vastu suunatud. 3. Põhjasõja algus. 4. Narva lahing. 5. Narva ja Tartu vallutamine Peeter I poolt. 6. Eestlaste osavõtt Põhjasõjast. 7. Tallinna kapitalleerumine. 8. Uusikaupunki rahu, selle tingimused. Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. 1
haldamine , valminud uurimistööde elektrooniline vastuvõtt; uurimistööde protsessi koordinaator õpetaja, kelle kohustuseks on tähtajalise ajakava väljatöötamine ja selle jälgime, kontakt õpilastega ja õpetajatega, kollokviumiteks ja kaitsmiseks vajalike materjalide ettevalmistamine, kontakt õppealajuhatajaga uurimistöö erinevate etapiliste ürituste planeerimisel (sissejuhatavad loengud, kollokviumid, kaitsmine); õpetajad ja kooli töötajad uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine; arvutiõpetaja, eesti keele ja võõrkeeleõpetajad erinevatel uurimistööde etappidel õpilaste juhendamine ja tagasiside (hindena või punktidena); raamatukogutöötaja uurimistööde edastamise korraldamine õpilasretsensentidele ja õpetajatele-retsensentidele ning juhendajatele hinnangu
Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus, publitsistika, poliitika, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 10) [kehtetu RT I 1999, 97, 859 jõust. 6.01.2000]
; Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, 1999. 2. Haldma, T.; Karu, S. Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko, 1999. 3. Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A. Loengud ärikorraldusest I vihik, Tallinn: TTÜ 1998. 8. Rünkla, J. Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 9. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996. 12. Abiks põllumehele. Jäneda: JÕNK, 1996. 13. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996. 14. Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid,...
juunis kirjutaski Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule 15. oktoobril 1632. a avati Academia Gustaviana, kus oli Euroopas levinud tava kohaselt 4 teaduskonda: filosoofia (seal alustati õpinguid), usu, õigus ja arstiteaduskond, õppekeel oli ladina keel, et saaks omandada laiemat haridust õppides ka teistes Euroopa ülikoolides esimene kantsler Skytte õppetöö põhilised vormid: loengud ja dispuudid esinemis ja vaidlusoskuse arendamiseks, õppetöö kestis normaalselt kokku 9 aastat õpilased: rootslased, soomlased, sakslased ja on teada üks lätlane, aga eestlaste kohta andmed puuduvad (talupojad võisid ametlikult ka seal õppida, aga neil puudusid võimalused kõrgkooli pääsemiseks), aga mitmed õppejõud ja üliõpilased suhtusid huviga maarahvasse, uurides eestlaste ajalugu ja rahvakultuuri
Samas on kõne kuulamisel ja teksti lugemisel ka erinevusi: - Kirjalikku teksit lugedes haarame sõna tervikuna, suuliselt on sõna ajas välja venitatud - Suuline kõne on segasem – kõnevoolus on raske sõnu eristada nt võõrkeelse teksti puhul - Kuulates on mälu palju suuremas töös sest kuuldes peab eelneva meelde jätma - Kõnet esitatakse tavaliselt väljahingamise ajal, pausid on selleks et kõnes midagi rõhutada, loengud väsitavad sest peab mõtlema ja töömälu töötab kõne tõlgendamiseks - Suulise kõne korral on palju mõistmist abistavaid märke – prosoodilisi märke mida kirjalikus tekstis asendavad kirjavahemärgid - Erinevusi kõnele kuulamise ja lugemise vahel tõestavad laste-täiskasvanute võrdlused Kõne kiirus keskmiselt 12 foneemi sekundis. Kõnetaju ühikuks on silp, mõnel juhul lähtume ka foneemist ehk üksikust häälikust Probleemid kõne tajumisel:
Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestril esitatu kirjapanekuga. Lisatud on paljude v¨aidete t~oestused, mille esi- tamiseks napib loengutel aega. Samuti on tunduvalt mahukam n¨aite¨ ulesannete hulk. ¨ Uhtses kontekstis on lisatud ka keskkoolis-g¨ umnaasiumis matemaatilisest anal¨ uu¨sist esi- ~ tatu. Oppevahend pakub t¨ aiendavaid v~oimalusi u ¨li~opilaste iseseisvaks t¨o¨oks
treenitav. Dennett: Kvaalide kui sõnulseletamatute, seesmiste, privaatsete, vahetult hoomatavate kogemuse omaduste “asemel on suhteliselt või praktiliselt sõnulseletamatud avalikud omadused, millele saame osutada kaudselt , osutamisega meie privaatsetele omadusdetektoritele – mis on privaatsed üksnes eripärasuse tähenduses.” 10. Kvaalid(Nagel, Mis tunne on olla nahkhiir? Ja Jackson, Epifenomenilised kvaalid) Teadvuse loengud. Esimeses loengus juttu sellest, kas teadvusel on subjektiivseid kvaliteete, mida füsikalism hõlmata ei suuda. Teises loengus üldisemalt sellest, kas teadvust saab reduktiivselt käsitleda ning võimalikest positsioonidest selles küsimuses. Teadvuse mõiste Teadvus ehk consciousness ← ladina conscientia (moraalse alatooniga kaasteadmine). Saksa keelde tõlgiti kui Bewusstsein Uusaja algul: sisemine teadmise allikas, kui tekkis uusaegne vaimu reflekteeriv käsitlus
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
eestvedamisel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli lähedane kõrgkoolile. Hiljem avati gümnaasiume veel Tallinnas ja siis Riias. o 1632a kirjutas kuningas olla Tartu Ülikooli asutamisele, kus said õppida ka talupojad. Oli 4 teaduskonda- folosoofia-, usu-, õiguse-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli kokku 9aastat. Ladina keeles toimus õpe. Õpima asuti noorelt isegi 10a. o Õpitööde põhivormisks oli loengud ja dispuudid, esinemis ja vaidlus oskusese arendamine. o Tartu ülikoolis õppis ka hulganiselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. o Ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656aastal. 1690a avati ülikool taas, kuid 1699a kolis see Pärnu. (tegevus lõpetati 1710) LÄÄNEMEREMAAD SÕJA EEL o Rootsi kuningriik oli 17saj II poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri on Rootsimaa sisemereks saanud.
dud eksperimentidel. Selleks uuritakse erineva tasemega sportlasi, võistkondi ja ka treenereid. Eksperimentaalgruppides viiakse läbi uuringuid, kus kasutatakse mitmeid mõjureid ja stiimuleid (intervention) ning jälgitakse erinevusi, muutusi ja kasvutempo- sid. Vaatluse alla kuuluvad ka kehaliselt vähem aktiivsed valimid. 3. Akadeemilised loengud. Akadeemilised loengud toimuvad ülikoolidess. Periooditi viiakse spordipsühholoogia loenguid läbi täienduskoolitustel, täienduskursustel, suveülikooli- des, treenerite tasemekoolituse raames, spordialade seminaridel. Sportlane on SPORTLASTESSE SUHTUMISE KAKS ERINEVAT LÄHENEMIST: isiksus, keda 1. Sportlane kui vahend. Sageli käsitatakse sportlast vahendina mingi eesmärgi realiseeri- tuleb suunata misel
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see
käitumine 75 Kasutatud materjal 1. K Hilborn. Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeerium. 2007. 233 lk 2. J. Saar. Kriminaalpsühholoogia. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2007. 259 lk 3. T. Bachmann. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. 2009. 440 lk 4. T. Bachmann. Psühhonoomia juriidilises kontekstis: tutvustavad loengud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2003. 158 lk 5. J. Allik & R. Häidkind, & J. Harro. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikkoli Kirjastus. 2002. 280 lk 6. C. Lombroso. Introduction. In C. Lombroso – G. Ferrero. Criminal Man, According to the Classification of Cesare Lombroso. Montvlair, N.J,: Patterson Smith. 1972. 322 lk 7. E. Sagarin. Taboos in Criminology. Beverly Hills, CA: Sage. 1980. 148 lk 8. D. C. Rowe. Biology and Crime. Los Angeles, CA:Roxbury Publishing Company
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
