Alkoholi liigne tarbimine on mure, millega ei saa tegeleda pelgalt makes tõstes, sest alati leitakse moodus osta odavat alkoholi, suureneb illegaalsete jokide müük või mnakse naberriiki. Leidmaks tõelist lahendust tuleb tegeleda probleemiga otse, korraldades kampaaniaid ja õpetades juba varajasest east alkoholi õju organismile. Eriti tõhus on näidata norteele reaalsete näidete põhjal, kuidas võib alkohol elu rikkuda. Loengud inimestega, kes on sattunud õnnetustesse jobe tõttu, kuid nüüd elavad oma elu edasi. Raske on lahendada niivõrd suuremahulist probleemi, kui üks on kindel- maksude tõstmine ei tee kasu praeguses olukorras, pigem koormab see veelgi Eesti majandust, sest riigi saamata jäänud maksud lähevad piiri taha. Minu arvates kõige õigem lahendus on alustada noorte harimist varajasest east ning mitte rääkides vaid pinnapealselt, et alkohol on kahjulik vaid tuues välja
Vajalik on teada sotsiaalse mõjutamise võtteid ning praktiseerida ja kinnistada efektiivseid käitumismudeleid. · Tähelepanu võiks pöörata individuaalse suhtlemisoskuse-, teooria ja igapäevasest elust võetud juhtumite analüüsi kaudu- olemasolevate teadmiste täiendamisele ja suhtlemise baasoskuste arendamisele kontaktivõtus, aktiivses kuuulamises ja kehtestamises. · Töötajatele võiks korraldada suhtlemist käsitlevaid koolitusi või loengud. · Korralda ühiseid üritusi. 29 KOKKUVÕTE Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon, mille sobivaks vasteks eesti keeles võib kasutada mõistet "suhtlus". Suhtlemine on meile erakordselt tähtis teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks. Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilt)
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis Juhendaja nimi: Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees.................................................................................
pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Sihitu noorpõlv Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905. aastast elas Hitler
erivajadustega inimeste ning kehaliselt väheaktiivsete inimestega, et tõsta nende elukvaliteeti kehalise aktiivsuse kaudu. 2)Nimetage ja iseloomustage spordipsühholoogide tegevusvaldkondi. 1. Nõustamine. Eesmärk on õpetada spordips. kompetentse. (selle all mõistetakse antud kontekstis sellist akadeemilist teadmistel baseeruvat oskuste taset, mida ollakse suuteline rakendama igapäevases praktikas ja võistlustel) 2. Teadustöö. eksperimendid, uuringud jms 3. Akadeemilised loengud. täiendkoolitused, täiendkursused, suveülikoolid jms. 3) Nimetage kategooriaid, mille abil kirjeldab vajaduste saavutusteooria kahte erinevat hoiakute kujundamise teed. Sisemine hoiak, väline tegevus, käitumiskalduvus, emotsiooni suund, eneseteostuslik käitumine. 4)Milles seisneb kaotuse vältimisele ja edu saavutamisele suunatud sisemiste hoiakute vaheline erinevus? 12
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Too...
Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutli...
saj. Notre Dame'i katedraalikooli baasil. Tegutses kiriku algatusel ja juhtimisel. Tuntuim Collège de Sorbonne (1257- 1882) Sorbonne, Pariis 17.saj. ja kaasajal OXFORDI ÜLIKOOL - Asutati Oxfordi kloostrikoolide baasil. 12. sajandil Allus kirikule (Lincolnis resideeruvale piiskopile) CAMBRIDGE ÜLIKOOL - Asutati 1209 Oxfordi Ülikooli baasil. King's College Chapel. Cambridge Ülikooli, King's College üliõpilase päevakava 15. sajandil 4.45 äratus 5.00 - hommikune jumalateenistus 6.00 loengud 9.00 dispuudid üliõpilaste vahel 11.00 eine 12.00 individuaalne õppimine 18.00 eine 20.00 õhtupalvus ja öörahu Uusaja hariduse lähtekohti REFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS. Uusaegne kultuuriparadigma sai alguse HUMANISTIDEST, kelle käsitluse kohaselt inimene on nii iseenese kui maailma looja. Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest, mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees
· Aristokraatide meelisharrastus · Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. b. Gümnaasium, kui hariduskeskus: · Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. · Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. · Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. c. Spordivõistlused: · Igas linnriigis · Ülekreekalised · Usupidustuste raames 2. Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. a. Korraldamine: · Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) · Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. · Olümpiarahu, mil katkestati sõjad.
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad...........................................
-Ei ole teada, kas oli või mitte (pigem mitte) *Avamisel hetkel oli Academia Gustaviana *Eesti vabariigi ajal püstitati Tartusse Gustav II Adolfi kuju -Nõukogude ajal kuju eemaldati, taasiseseisvumisel taastati -Peahoone taga *Õppetöö nagu teistel ülikoolidel -Neli teaduskonda -Kunstid, sellel ajal juba nimega filosoofia -Usuteaduskond -Õigusteaduskond -Arstiteaduskond *Olid loengud ja dispuudid (vaidlused) *Oli 1706 üliõpilast immatrikuleeritud -Need, kes alustasid õppimist *Tartus oli ülikool 1632 1656, siis viidi Tallinna -Oli Rootsi-Poola sõda -Tallinnas hääbus (õppejõud ei läinud, vähem õpilasi) -Vahepeal ei olnud ülikooli *1690 1699 uuesti Tartus (taasavati) *1699 1710 oli ülikool Pärnus -1710 Pärnu alistus, enne alistumist varad ja õppejõud evakueeriti Rootsi
jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus, lk 31-32. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt. 2. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004. 8 Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist 1. Võimude lahusus. Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimu: seadusandlikku (parlament), täidesaatvat (Valitsus) ja kohtuvõimu (kohus). 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.
Kõige selle kõrval leidis Cauchy mahti veel kurameerida. Tema väljavalitu Aloise de Bure, kellega ta 1818. a. Abiellus ja nelikümend aastat koos elas, pärines vanast haritud perekonnast ja oli nagu temagi tuline katoliiklane. Neil oli kaks tütart, keda kasvatati rangelt usklikena. Ei saa jätta mainimata üht sellest ajast pärinevat silmapaistvat teost, Innustatuna Laplace'i ja teiste poolt, pani Cauchy 1821. a. kokku oma Polütehnilises Koolis peetud analüüsi loengud. See raamat jäi kaua aega teadusliku ranguse musternäiteks. Cauchy teose ,,Infinitesimaalarvutuste loengute kokkuvõte" (Resume des locons sur le calcul infitesimal) tõlkis vene keelde Peterburi teaduste Akadeemia erakorraline akadeemik Viktor Jakovlevis Bunjakovski (1804-1889) ja see ilmus 1831. a. Peterburis pealkirja alla ,,Kuninglikus Polüdehnilises Koolis õpetatavate diferentsiaal- ja integraalarvutuse kursuste lühiesitus" . (Alates 29
Mika Waltari Sinuhe raamatu analüüs Tuule Kivihall 10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine. Si...
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
Ravil head tulemused. Paracelsus saksa arst, filosoof, looduseuurija. Tänapäevani tuntud meetodid. Eelkõige farmaatsias. Nimi Celsuse järgi. Viini ülikoolis 1517 lõpetas. Edasi Feraara ülikoolis. Humoraalpatoloogia 4 mahla õpetus. 1527 õppejõud, linnaarst. Loenguseeria ,,Intimatio" kritiseerib eelnevate aegade teadlasi. Armastas teatraalsust. Eesmärk reformida meditsiini õpetust. Visati välja ülikoolist. Loengutes teemal haavad, haavandid, kasvajad. Loengud emakeeles. Teosed saksakeelsed. 1517 Lutheri reformid. ,,Haiglaraamat" Nürnbergis keelati, liikus Sveitsi, seal 4 osaline raamat ,,Opus Paramirum" tema eluajal ei ilmunud. J.Bruno hukkus tuleriidal, mainis tuleriidal Paracelsust. Keemias mainiti Paracelsust. Vastuolus humoraalpatoloogiaga. Uskus taimedesse. Taime asemel soovitas kasutada toimeainet, eraldas ainet taimest. Haigus kui keemiline protsess, ravida keemiliste ainetega. Esitles uue ettekujutluse haiguse olemusest e
platonistlikku akadeemiat, kuid omas ka erinevusi. Aristoteles jagas oma kuulajad kahte rühma - algajaiks ja edasijõudnuiks. Viimasele, kitsamale ringkonnale, mis moodustas ühtlasi õpetaja enese lähema sõprusringi, tavatses ta pidada ettekandeid hommikuti: neis, nn. "akroaatilisis" loenguis puudutati kõige keerukamaid teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi. Laiemale õpilasperele peeti ettekandeid peamiselt õhtuti ja need, nn. "eksotsentrilised" loengud, kus käsitleti peamiselt retoorikat ja poliitikat. Võrreldes akadeemiaga oli peripateetilise kooli õppeainestik mõnevõrra avaram: filosoofia kõrval, mis siingi oli peaaineks, omistati tähelepanu ka teistele teadustele, eriti aga loodusteadustele. Jõuka mehena, kellel ei puudunud peale muu ka aineline toetus Makedoonia kuningakojalt, võis Aristoteles muretult anduda teaduslikule tööle ja uurimisele, soetada ja koguda sellal võimalikke vahendeid
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Raul Maasik Mürkgaaside kokkupuuted inimestega Uurimistöö Juhendaja:Anu Mägi õpetaja Järva Jaani 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele:.....................................................................................7 1.3.Kodukeemia gaasid................................................................................................................8 1.4.Militaarsed mürkgaasid...............................................................................
Inimestes võivad ülekaalus olla tunded(89%), tahe(10%), mõistus(1%) 2. Arthur Schopenhauer 1788-1860 Sündis praeguses Gdanskis, isa oli jõukas, sai suure varanduse ja hea hariduse. Ta oli väga pessimistlik, vastuvoolu ujuja. Saksamaal olid juba uued moodsad filosoofid(Hegel), kuid tema ajas vana voolu(Kanti). „Maailm kui tahe ja kujutlus“ polnud populaarne, püüdis Hegelit välja süüa. Läks samasse ülikooli tasuta lektoriks ning pani loengud samale ajale, kuid tema saalid jäid tühjaks. Ei meeldinud inimestele. Hegel suri koolerasse, Schop elas edasi. „Juurdekirjutamisi ja mahatõmbamisi“ sai väga populaarseks. Kant: Das ding an sich(asi iseeneses, seda me ei tea), das ding für mich(asi minu jaoks, seda me teame). Schop arvates saab teada ka das ding an sich -> maailma olemuseks on tahe. Kui maailma olemuseks on tahe, on ka meie olemuseks tahe, aga tahe on lõputu, kuid täitmine alati piiratud
tegemist; c) soovitatakse ühiskonnale vastuvõetamatute ja üldse väljasurevate isikute sigimise ärahoidmiseks viimased töökolooniatesse suunata; 5 d) kutsutakse üles konkreetsete sammude astumiseks eugeenilise hariduse levitamisel - kõrgematesse koolidesse oleks vaja sisse viia tõutervise loengud, koolide viimastes klassides peaks tõutervishoid olema sunduslik aine (üldtervishoiu raames). e) Vastav haridus oleks vajalik ka kirikuõpetajatele. f) Rootsi riigi eeskujul oleks vajalik luua eugeenika instituut. g) ,,Liig sage eestlaste abiellumine muulastega ei ole perekondliselt ega tõupuhtuse seisukohalt soovitav". (Kalling) Need juhtlaused olid tegelikult leebemad edasiarendused Eesti arstide karmimatest ja
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes
Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. Kirjad Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 24 5.2. Elektroonilised allikad Elektroonilistele allikatele viidatakse, kui vastav allikas paberkandjal puudub või pole kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele [e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev)
,,Quellen zur Geschihte des Untergangs livländisches Seögständigkeit I-XI" 1861-1885. Ka Rootsi allikate säilitamine TÜ all Schirreni idee. Schirren 1840. aastail demokraat, vastu aristrokaatia ülemvõimule. Kalduma konservatismi, kaitsma aadli seisuslikku ühiskonna mudelit, mille vastu Moskva press. Püüab kaitsta Balti provintse, nende ajalugu ja eriseisundit. 1862 asutas Dorpati Tagesblatti, mis ilmus 1,5 aastat. Ajakirjal polnud menu, 1864 algavad noorsoole suunatud populaarsed loengud. Avalikud loengud kõigile TÜs. Plettenbergi kangusest, Liivimaa maanõunik. Patkulist, keda Schirren peab kangelaseks, et aristrokraatia eest seisab Rootsi absolutismi vastu. Hiljem pettus. Schirren oli väga hea lektor, kujundlik ja vaimukas. Mõned, et tema loengute mõjul sai neist ,,baltlane". ,,Liefländische Antwort" Schirren väliskirjanduse tsensor, oma teosele võimaldas kiire leviku, patt seda enam et sisu on... Schirren vabastatakse professori ametist ja põgeneb Saksamaale
teda piisavalt, käskis isevalitseja muuta pansioni tavaliseks kroonugümnaasiumiks, kus korrarikkujate karistamiseks seati sisse isegi ihunuhtlus. Niisugust kasvatus- vahendit pidas tsaar kõige paremaks ja tulemusrikkamaks. 16-aastane Lermontov esitas kohe pansionist lahkumise avalduse ja jätkas oma õpinguid Moskva Ülikoolis, kus ta astus moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda. Lermontovi ülikooliõpingud ei kulgenud korrapäraselt. Aigul jäid koolera tõttu loengud sageli ara, hiljem puudus Lermontov ise tihti tundidest, sest mõnede ülikooli õppejõudude tase oli madalam paljude üliõpilaste vaimsest tasemest. Üha enam köitis Lermontovi kirjanduslik looming. Ta ülikooliõpingud jäid ootamatult pooleli: võtnud osa ühest tollal sageli esinenud üliõpilasrahutusest, pidi ta 1. juulil 1832. aastal esitama lahkumisavalduse. 1832. aasta hilissuvel sõitis ta koos vanaemaga Peterburi. Algas uus elu Nikolai-aegses
Tema isa keelas selle ära. Ta arvas, et Helvi ei saa hakkama ning soovitas tal minna edasi õppima. 1.september 1949. aastal sai Helvist Tartu Õpetajate Instituudi loodusteaduse-ja maateaduse osakonna 5. kursuse üliõpilane. Viiendale kursusele võeti keskkooli lõpetanuid juurde. Kursusel oli 30 inimest: 21 tütarlast ja 9 noormeest. Kursusejuhatajaks oli noor energiline bioloog Ludvig Raudsepp. Paljud tüdrukud olid temasse armunud. Õppetöö põhivormiks olid loengud, peale selle olid huvitavad katsed, laboratoorsed tööd, seminarid, õppekäigud ja välitööd. Suvel toimusid õppeekskursioonid katsejaamadesse, majanditesse, kooliaedadesse, kaunitesse kohtadesse Eestis ja Lätis. Sellest kõigest on Helvil kustumatud mälestused, mis ei unune eal. V kursuse lõpetas Helvi edukalt. VI kursuse II semestril haigestus Helvi tuberkuloosi. Ta pandi kolmeks kuuks haiglasse. Sel aastal jäi tal kool lõpetamata
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2015 Y ................................................................................................................14 Sisukord YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5 Ülikooli üldine struktuur 5 ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS 7 Õpetajaks saamine 7 Õpetajate karjäär 7 ...
ometigi vabastatama Tartu ülikooli teenistusest Tema asemele valiti a. 1841 Christoph Conrad Stremme37. See valimine osutus suureks õnnetuseks ülikoolile. Juba Stremme esimesed kavandid näitasid selgelt tema täielikku saamatust ja ebapraktilikkust; kõik nad leiti Peeterburis täitsa kõlbmatud olevat. Oma vabanduseks juhib Stremme tähelepanu sellele, et ta kohalikkude oludega tuttav polevat ja vene keelt ei mõistvat; ka olevat ta tööga üle koormatud, nimelt võtvat loengud palju aega (milles kõigis oli palju tõtt). 12 Stremme kavandite absoluutne ebapraktilikkus sundis kuraatorit ja ülikooli valitsust uute ehitiste läbiviimiseks (tarvidus nende järele suurenes iga aastaga) kutsuma jälle ajutiselt kedagi praktilist arkitekti. Sarnane leiti a. 1843 Karl Winkler'i38 isikus. Kuid sellega ei võitnud ülikool palju, sest Winkler osutus (vähemalt ehitustehnilises suhtes) mitte palju paremaks kui Stremme
Noortele peaks rohkem edastama infot, et kondoomi kasutades on partnerid suguhaiguste eest kaitstud. Inimeseõpetuse tundides peaks rääkima rohkem abordist ja kuidas on võimalik ennetada rasedust. Arvame, et koolis ei ole piisavalt infot seksuaaltervise kohta. Ainus tund, kus sellest räägitakse on psühholoogia ja seal puudutatakse teemat meie hinnangul vähe. Arvame, et meie koolis võiksid toimuda seksuaaltervise teemalised loengud või vestlusringid. Teemat võiks avada nii, et see paneks noori palju rohkem mõtlema kui lihtsalt mingi õpik, kus on kirjutatud, et kasuta kondoomi. Kui rääkida teismeliste rasestumisest, siis 2000. aasta oli üle Eesti murranguliseks punktiks, mil sünnituste arv oli suurem kui abortide arv. Ida-Virus sai sellistest näitajatest rääkida 2004. aastal. Sellest aastast alates on sündide arv abortide omast suurem.
1693 J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid Gustav II Adolf, J.Skytte: Tartu Ülikool asutati 1632, 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura, meditsiin; õppetöö ladina keeles, mis oli teadus-ja õppekeel. Õppetöö vormid: loengud ja dispuudid. Johan Skytte ettevõtmisel. Rootsi kuninga Gustav II Adolf kinnitas ülikooli asutamise. 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused: Bengt Gottfried Forselius rajas 1684 aastal Tartu lähedale piiskopi mõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. Samuti koostas ta lihtsustatud aabitsa, kus puudus õ- täht
Klassitsim:tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal 16.saj.Cleopatra (1552,Seneca mõju) 16saj Inglismaa. Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles,Euripides) 16.-17.saj vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus Probleem: ladina või kreeka algupära? C.M.Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise teema) William Shakespeare. 16.saj Saksamaa: Philipp Melanchthlon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus.Originaaltruudus 16.-17.saj Romantism:kreeka algupärandid P.B Shelley „Vabastatud Prometheus“ Kreeka tragöödia ja teadus: Sigmund Freud, muusika Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche- uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja Sfinks(Anna Haava eestindus) 40
Filipp Fjoforovits Fortunatov tema lähenemisviis keelenähtustele näitab tema haruldast perspektiivitunnet ta sai nt aru vajadusest eristada diakrooniat a sünkrooniat ja oskust intuitiivselt tabada õigeid analüüsikriteeriume nt vältis ta psühholoogia sissetoomist keeleteadusesse. Temast ei jäänud järele palju töid ent siiski rajas ta tähelepanuväärse lingvistikakoolkonna, eriti tugevat mõju avaldasid tema loengud. 47. Praha funktsionalism Esmajoones huvituti sellest, kuidas häälikuline üksus funktsioneerib kommunikatiivse märgina. R. Jakobson, N. Trubetzkoy, V.Mathesius, N. Trnka, B. Havranek, J. Mukaronsky. Põhiideed: *keel on funkts. süsteem, st. väljendusvahendite süsteem, mis teenib mingit kindlat eesmärki *iga keelenähtust on vaja vaadelda funkts. ja
SI: Struktureeritud intervjuudes kontrollisime me skaalal ühest (üksikud tarvitajad) kuni viieni (enamik tarvitajaid), kas kinnipeetavad osalevad tegevustes, mida mainiti poolstruktureeritud intervjuudes ja millist kasu need tegevused kinnipeetavaile toovad. Lisaks said vastajad väljendada oma arvamust selles osas, kui suur on nende kinnipeetavate hulk, kes midagi ei tee. Vastused on näha järgnevas tabelis. Tegevus Tugigrupi Loengud Rehabilitatsio Sport Kool Kirik Töö Ei mingit d oni- tegevust programmid* 1 18 23 13 13 (9 8 18 20 5 (üksikud kinni- (6 kinni-
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. Gümnaasiumid ja koolid: Johan Skytte eestvedamisel loodi 1630. aastal Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus sarnanes kõrgkoolile. 1631. avati gümnasium veel Tallinnas ja Riias. 1631. palus Skytte Tartu gümnaasium muutaülikooliks. 1632. juunis kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. 15. oktoobril 1632 avati pidulikult Tartu ülikool. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis- ja vaidlemisoskuste arendamiseks. Tartu ülikool tegutses esialgu kuni 1656. aastani. 1690 avati see uuesti. Et Tartu seisukord ei olnud pärast Vene-Rootsi sõda kiita, koolis ülikool 1699. Pärnu. Kujutav kunst ja arhitektuur: Christian Ackermann oli tuntuim puunikerdaja. Maaklamistutele püstitati rõngasriste. Eesti linnad säilitasid enamasti keskaegse väljanägemise. Kõige rohkem tehti ehitustöid Narvas. Valdavaks sai uus stiil- barokk.
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
(3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt. teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama- ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed;
k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. Barokk: Jean Racine (1639-1699)?!?!? Antiigist teemad ja tegelased Klassitsism: tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal Cleopatra (1552, Seneca mõju). 16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). Probleem: ladina või kreeka algupära? Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Jean Racine (1639-1699) Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale
Cleopatra (1552, Seneca mõju). 16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus Probleem: ladina või kreeka algupära? Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale.
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEG...
"Torm", "Suveöö unenägu". Peamiselt ajalookroonikad, mida on Shakespeare'il palju. Lisaks tõlkis "Itaalia, hispaania ja protugali luule õilmed". Mõlemad Schlegelid on loojad ja teiselt poolt lihtsalt kirjanduse ja keele teadlased. Need vaated oli Friedrichiga enamasti ühised. Taotles universaalsust. Püüdis käsitleda kogu maailma kirjandust. Vennaga võrreldes selgem, vähem müstiline, tema teosed on osutanud suuremat mõju. Siin paistavad silma ka tema loengud, mis on levinud sajandi alguses pikka aega käsikirjaliselt. Hiljem on sellest saanudki teosed kahe loengusarja pinnal. Loenud draamakunstist ja -kirjandusest - määratleb romantilist lüürikat vastandases seda antiikkunstile. Hindab romantilist luulet klassikalisest luulest kõrgemaks, sest romantiline luule püüdleb lõpmatuse poole, jääb kättesaamatuks. Selline ideaali puudumine on kreeklaste loomingus puuduseks. Romantiline luule on kättesaamatu ideaali luule. Romantiline luule
Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus. Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides erinevad. Õppetöö oli korraldatud kahes vormis: Loengud, õppejõud sõna otseses mõttes luges ette. Ülikoolide kaitsepühak oli Püha Nikolaus. Ülikooli juhiks oli valitud rektor. Rektor oli see, kes juhtis ülikooli rahandust. Oli ülikooli nõukogu eestistuja. Teaduskonda juhtisid dekaanid, kes olid samuti valitud õppejõudude seast. Igas teaduskonnas oma dekaan. Ülikoolil oli autonoomia. Ülikoolil oli ka kõhtuvõim. Ülikoolis piiskopi esindaja. Piiskopp oli andud ülikoolile tegutsemisloa.
saksakeelses ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniß der Estnischen Sprache" (181332). Baltisaksa pastorite uurimuslikke artikleid. Tartu ülikool: Lektor Johann Samuel Friedrich Boubrig: ühise kirjakeele vajaduse tõstatamine; eeskuju soome keelest ("Ueber die Dialecte der ehstnischen Sprache und ihre mögliche Vereinigung zu einer allgemeinen Schriftsprache" (1843). Lektor Dietrich Heinrich Jürgenson loengud eesti kirjanduse ajaloost, k. a ülevaade varasemast kirjasõnast (ilmunud ÕESi toimetistes 1843-44). Peab huvi suurenemist eesti keele vastu pastoritest kirjameeste Rossihniuse ja Stahli teeneks. Neli perioodi: 1) vanim kirjasõna Stahl; 2) Stahl 1715. a UT; 3) 1715 1817 (O. W. Masing); 4) 1817 1840. aastad. Lektor Friedrich Robert Faehlmann seisukoht, et keel on rahva minevikku avav tähtsaim mälestusmärk.
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate ar...
Skytte; · 1630. aastal asutati Tartus Eesti alade esimene gümnaasium; · 1632. aastal asutati Tartu Ülikool Skytte poolt (Academia Gustaviana pühendatud Gustav II Adolfile, kes kirjutas alla TÜ asutusürikule, natuke aega enne oma surma); · Seal õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid; · Teaduskonnad: filosoofia (kõigile), teoloogia, juura, meditsiin; · Õppekeel: ladina keel (teaduskeel); · Õppevormid: loengud ja dispuudid (avalikud filosoofilised vaidlused); 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused · 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; · Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist; · Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa;
hoolekanne ning sotsiaalabi ja -teenuste osutamine; kodutute, töötute, puuetega inimeste, vanurite ja abivajate aitamine) ◦ spordi valdkond (KOV omanduses olevate spordibaaside ülalpidamine, võistluste ja treeningute korraldamine, spordirajatiste hooldamine) ◦ kultuuri valdkond (rahvamajade, raamatukogude ja muuseumide ülalpidamine; huviklubid; harrastustegevused, loengud, näitused ja muuseumide tegevus; laululava või seltsimaja tööd; kultuurimaja haldamine) ◦ kohaliku elu arendamise valdkonnas ◦ jäätmekäitlus ◦ noorsootöö • Probleemid: ◦ Ebapiisav konkurents – eelkõige sotsiaalteenuste valdkonnas on konkurents teenuselepingutele küllaltki väike ◦ Suurenenud vahenduskulud ◦ KOV haldussuutlikkus – sp ka teenuste lepinguline delegeerimine Eesti omavalitsustes veel
Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355– 358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. 24 Kirjad Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 5.2. Elektroonilised allikad Elektroonilistele allikatele viidatakse, kui vastav allikas paberkandjal puudub või pole kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele [e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev)
1) Lühiloeng või ettekanne - reeglina ühe poolne, esitajalt auditooriumile suunatud sõnumi edastus või arutus kindlal teemal. Esinejaks võib olla vastava valdkonna ekspert, koolitaja või inspireeriv kõneleja nii organisatsioonist kui ka väljas poolt organisatsiooni. Eriti oodatud ja asjakohased on organisatsiooni enda ekspertide, tippjuhtide või juhtkonna liikmete sõnavõtud ning töötajate informeerituse suurendamise eesmärgil peetavad loengud. 2) Videod, filmid- nii spetsiaalselt õppeks loodud kui ka kaudsemalt konteksti sobivad videod ja filmiklipid või terve õppefilm rikastab ja on emotsionaalselt atraktiivne õppematerjal. Filmide kasutamisel on otstarbekas nii enne kui ka peale filmi vaatamist teha arutelu ja analüüsida, mida antud filmist on õppida, millised on järeldused ja rakendamisvõimalused töökontekstis.
· 1630 Tartus akadeemiline Gümnaasium · Muutus 1632 Tartu Ülikooliks · 1631 gümnaasium Tallinnas (GAG) · Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) · Avati 15.10.1632 · Õppimine oli avatud kõigile ka talurahvale · 4 teaduskonda - Filosoofia baas - Usuteaduskond - Õigusteaduskond - Arstiteaduskond · Nominaalne õpiaeg 9 aastat · Õppetöö ladina keeles · Vastuvõtutingimusi polnud · Õppetöövormid dispuudid ja loengud · Ülikooli tegevus katkes 1710 · Paus 1656-90 · 1690-1710 tegutses Pärnus Õpikust talurahvakultuur Vene aeg 1721-1918 Põhjasõda 1700-1721 Põhjustajad: · Venemaa(Tsaar Peeter I) - Sõja peasüüdlane, vajas väljapääsu Läänemerele - Paranesid suhted Poolaga - Sõlmis järgnevatega 1699 liidulepingu · Poola(Kuningas August II Tugev) - Pelgas nii Rootsi, kui ka Venemaa ofensiivset välispoliitikat
Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Baka- 6a, spetsialiseerumine 6+6a. Filosoofia teaduskond oli ettevalmistav. Teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Tunnistati maa kerakujulisust ja usuti, et see asub universumi keskpunktis ning et päike ja teised planeedid tiirlevad selle ümber. Arvati, et leidub ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
