Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
lõpetajat, kes orienteerub oma erialas. Bürokraatia, negatiivses tähenduses, võib aga viia halva avaliku halduseni. Eesti puhul on selle näiteks avalikud teenistujad, kes teevad oma tööd ,,nõukogude stiilis" ning võõrandavadselle läbi rahva riigist. Lahendamaks kõiki neid esiletoodud probleeme pakub autor välja lahenduse, nimelt reformida avaliku haldust, kasutades selleks kontrollmehhanismi. 2. Loeng: avaliku ja erasektori erinevused & ideoloogilised lähtepunktid G.T. Allison, 1992 (1980), 'Public and private management: are they fundamentally alike in all unimportant respects?', in J. Shafritz and A.C. Hyde, Classics of Public Administration, Belmont, CA: Wadsworth, pp. 457475 http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ALLISON.pdf Avalik ja erahaldus on vundamentaalselt sarnased kõigis mitteolulistes aspektides
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
Toiduahel jada organisme, keda seob järjestikku toitumine Autotroof taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise Heterotroof loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik
kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev 9.00-11.00 raamatukogus 10.00- 12.00 8.00-8.50 8.00- 10.00 10.00 17.00 13.15-16.30 sõitsin jalgrattaga jalutasin aiatööd loeng loeng maakodusse kooli 12.00-14.00 17.00- 18.00 12.00- 15.00 9.00-12.15 loeng sõitsin jalgrattaga jalutasin koju 18.00-20.00 koristasin maakodu 13.15-16.30 18.00-21.00 20.00- 21
the Treaty establishing a Constitution for Europe Four parts – Simplification – Constitutional style – No pillar structure.- lisbon treaty 2009 2007 January: Bulgaria and Romania join the EU, bringing membership to 27. 1981 – Greece (Colonels’ regime 1967-74) 1986 – Portugal and Spain (Franco’s regime 1939-75) 1990 – East Germany 1995 – Austria, Finland, Sweden I loeng Euroopa Liidu põhimõtted – subsitarity, confedarality, propotsionaalsus Conferral. This principle holds that the EU can act only where it has been given authority by the member states to achieve objectives set out in tile treaties, and that any areas of competence not specifically listed in the treaties default to the member states. (It mirrors the 10th amendment to the US constitution, which declares that powers not delegated to the federal government by the
Tony Garnier - "Tööstuslinn" tuleviku linnad toetuvad tööstusele. Sotsialistlik linn, kus puudusid kindlustused ja eraomand, kirikud, kasarmud, politsejaoskond ja kohtumaja; see oli linn, kus kohu täisehitamata pind oli avalik pargiala. Cite Industrielle 1904/1917 Tsoneeritud ülesehitus (ennetas moderniste) Mitmekesine hoonestus (normid) Kaasaegsed ehitusmeetodid vs sotsialistlik Arkaadia Hoonetüpoloogiate konkreetsed vormid, innovatiivsus (sh konstruktiivsed juhised) 4. loeng Eesti tsaariaeg 1868. kaotati orjus, inimesed said hakata ringi liikuma. Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19
· Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toimub 25. oktoobril kell 12.15. Kohtume pühapäeval kell 7. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J)
kombineerida keerukam Asukohatäpsus Piir määratud piksliga Sõltub vaid mõõtmisest Juurdepääs Kerge muuta Sageli keerukas andmestruktuur on lihtne Esitus Sobib piltidele Kaardiline, ei sobi piltidele Loeng 3 Kartograafia I, põhimõisted, mat. alus, projektsioon ; Loeng 4 Kartograafia II, projektsioonid, nomenklatuur, atlased Kaardistamine o Tööde kompleks, mis hõlmab eelkõige (väli)andmete kogumist kõige vahetumast allikast; o Välitöö tegemist topograafilise kaardi valmistamiseks o või topograafilise kaardiga temaatilise kaardi valmistamiseks Kaart maapinna üldistatud, vastavate leppemärkidega edastatud ja matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Üldgeograafiline e
Kapitalismi põhiüübid: Ratsionaalne kapitalism, poliitiline kapitalism, traditsiooniline kapitalism Domineerimistüübid: Legaalne, karismaatiline, traditsiooniline Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus
nende saamiseks tegema, kuidas toimib kõrgharidus ja milline on kooli sisekorraeeskiri. Paraku eelloetletud asjad ei paku mulle just kõige suuremat huvi ja selle tõttu suhtusin erialatutvustusse mõnevõrra külmalt. Õnneks aga reaalsus osutus hoopis vastupidiseks palju huvitavamaks. Selles arutluses analüüsin erinevate loengute sisu, püüan leida erinevusi ja sarnasusi ning sinna hulka lisada ka oma arvamuse. Minule isiklikult tundus loeng ID-kaardist ja sertifitseerimiskeskusest kõige huvitavam. Olen kõik hääletused sooritanud kasutades ID-kaarti ja kaks-kolm aastat olen kasutanud ka seda internetipangas. Kasutaja poole pealt oli mul küllaltki selged kasutusvõimalused ja funktsioonid. Ma teadsin küll, et sisestan ID-kaardi lugejasse, sisestan oma paroolid ning näiteks hääletan. Kuid kuhu see hääl läheb, mille alusel nad teevad kindlaks, et just mina selle
- Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid? - Eriala mis uurib geneetika osa loomade sh inimese käitumises. - Üldmõte on see et kui aru saada bioloogilistest alustest siis ehk saab disainida ravimeid mis aitavad - Koosneb bioloogiast, geneetikast, etoloogiast, psühholoogiast, statistikast 2. Käitumisgeneetika meetodid – inimestel kaksikuteuuringu põhimõtted ja geneetilised meetodid
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulud...
22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26 1 24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid 28 25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid 29 2 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus Materjal: Loeng, Õpik1 lk. 13 - 26 Keskkonnaalaste ebakindlate riskidega tegelemiseks on põhimõtteliselt kaks strateegiat: kahju hüvitamine (ex post ) kahju ennetamine (ex ante ) Nende põhjal võib tinglikult eristada kolme mudelit keskkonnakaitses: tagajärgedele suunatud mudel (curative model ) vältimisele suunatud mudel (preventive model ) ettevaatuspõhimõttel põhinev mudel (anticipatory model )
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline
Uut arheoloogiat hakati nim ka POSTPROTSESSUAALSEKS arheoloogiaks. Uus pööre 1990ndatel aastatel mil üritati neid erinevaid suundi kokku võtta ning tänapäeval räägitakse seega TÕLGENDAVAST arheoloogiast. Siin peab alati tõlgendama ,,miks see on nii". See näeb ka ette - arheoloog peab tõlgendama, seejuures võib kasutada mitut tõlgendust, kuid samas peab leidma ka argumendid miks ta nii põhjendab. SLAID : MUINASKULTUURIDE UURIMINE LOENG 3 (FAIL 2) Arh uurimistöö jaguneb 2 etappi VÄLITÖÖ Jaguneb kaheks: -arh. luure (maastiku inspektsioon) dokumentatsioonide ja erinevate paikade vaatlemine -arh. kaevamised ühe objekti uurimine - iga arheol. kaevamine hävitab seda objekti see on äärmiselt vastutusrikas arheol uurimistöö etapp. Mida vähem kaevatakse seda parem.Mida aeg edasi seda paremaks läheb tehnika ning võib olla kunagi tehnika areneb sedasi et ei peagi kaevama.
Kuna õppemeetod on vahend eesmärkide saavutamiseks, algab meetodi valimine õppija vajadustest lähtuva eesmärgi püstitamisest. Eesmärgid peaksid peegeldama põhilist nihet, mida tulemuslikkuse korral oleks vaja saavutada õppija käitumises, teadmistes, arvamustes mõtteviisis, hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid 1) Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs. 2) Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine. 3) Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal).
tulevad lihtsalt igavad loengud. Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Iga nädal tuli loengut andma keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047- cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 27. august loengusalvestus] toimus 27. augustil ja tegu oli nii öelda kooliaasta avaloenguga. Kahjuks ise ma loengust osa võtta ei saanud, sest polnud võimalik enne 1.septembrit Tallinnasse elama asuda. Loengus võtsid sõna Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi ja Juri Tretjakov
1. Milline on ideaalne gaas? (Kolm tingimust ja olekuvõrrand) – 1) molekulid on punktmassid, 2) puuduvad tõmbejõud, 3) kõik põrked on elastsed. Võrrand: pV = m/M * R * T 2. Mis on molekuli vabadusaste? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 1 aatomist? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 2 aatomis? (Põhjendada) sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 1 aatomist koosneb – i = 3 (on 3 kulgliikumissuunda), 2 aatomist – i = 5 (on 3 kulgliikumissuunda ja 2 pöörlemistelge). 3. Termodünaamika esimene seadus? (Tähtede tähendused) – gaasile antav või võetav soojushulk on võrdne gaasi siseenergia muudu ja gaasi poolt tehtud tööga dQ = dU + dA (Q – soojus, dU – siseenergia muut, dA – tehtud töö muut). 4. Kuidas välistab termodünaamika esimene seadus perpetuum mobile? Iga masin saab teha tööd kas väliskeskkonnast saadava soojusenergia ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt 5...
"Ajust inimeseni" Ajust inimeseni loengu viis läbi Jaan Aru, kes on Tartu Ülikooli teadur. Tema loeng rääkis ajust ja selle kasutamisest. Ta rääkis, kui keeruline aju tegelikult on ja siiani ei tea keegi täielikult, mis ajus toimub ja kuidas see üldse töötab. Ta rääkis, kuidas väga ammu ühe õnnetuse tõttu hakati inimetele tegema ajuoperatsioone, et aju taastada ja parandada, kuid need ei ole toiminud. Kuna inimaju on nii keeruline, siis on peaaegu, et võimatu muuta inimeste sellega, et lõikad ajust mingi nii öelda juhtmed läbi
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike
Essee Dan Yashinsky loengu põhjal Käisime viiendal novembril Tiigi seltsimajas kuulamas Dan Yashinsky loengut. Alguses kui Tiigi seltsimajja jõudsin vaatasin, et issand jumal. Siin on ainult vanemad inimesed, kindlasti on siin väga igav. Õnneks oli hoopis vastupidi. Kahjuks pidin varem ära minema ja ei saanud täiesti lõpuni olla, kuigi oleksin väga tahtnud, sest sel hetkel kui lahkusin oli loeng minu jaoks juba väga väga huvitav. Alguses kui Dan rääkima hakkas sain kohe aru, et ta on väga hea jutustaja. Teda kohe tahtsid kuulata. See on minu jaoks anne. Ta suutis panna sind kuulama isegi kui sa seda teha ei tahtnud. Ta jutustas nii põnevalt ja kaasas publiku. Tema hääl oli selge ja tugev, diktsioon super. Usun, et isegi need inimesed, kes inglise keelt ei oska said temast väga hästi aru. Usun,
Tööstusomand Loeng-seminaride OIEO.03.012 konspekt Kohtumised: 18.03.2018 22.04.2018 - kaubamärgid 20.05.2018 patendid jms 50% kordadest peab kohal olema (st min 2x kohal, 1x puudumine) Kodutööd: 1. 40% Essee (2-3 teema vahel valida saab teada 22.04.2018 teemad) 2. 30% Kaasus 1 3. 30% Kaasus 2 2019.a jaanuariks tuleb üle võtta uus kaubamärgi direktiiv. Muutused ÕISis ,,uus kaubamargidirektiiv.pptx" failis olemas. KAUBAMÄRK 1 Mis on kaubamärk? Tähis, mis aitab eristada ühe tootja/teenusepakkuja kaupa teiste omast Miks me kaitseme kaubamärke? - Tarbija ei satuks eksitusse (päritolufunktsioon e eristusfunktsioon) - Toodete ja teenuste kvaliteedi tagamine (kvaliteedifunktsioon) - Annab tarbijale infot, et oskaks kiiremini ise otsustada - Teenusepakkuja/tootja kaitsmine (nn goodwill kaitsm...
("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 15%”)? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.......................................................................................
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise
· Metüülfenidaati ja amfetamiini, vähem modafiniili tarvitavad sageli ülikoolide õppejõud ja teadustöötajad, üha rohkem üliõpilased · USA-s on selline tarvitamine karistatav - aga seda on ka sõduri keeldumine, kui talle antakse käsk ülesande täitmisega seotult närviergutit võtta · Aju-uurijate arvamuste peajoon kaldub pooldama kognitiivsete eluviisiravimite laialdasemat mõistlikku tarvitamist 6. loeng närviergutid Amfetamiin, kokaiin, MDMA (Ecstasy), khat, nikotiin, kofeiin. Amfetamiin · Sarnaneb looduslikule efedriinile · Esmasüntees 1887, taasavastamine 1927, tablettidena kättesaadav 1937, juba enne seda algeline sissehingamispreparaat · Astma ja depressiooni ravi, kehakaalu alandamine · Teises maailmasõjas ulatuslikult kasutusel väsimuse vähendamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks · Praegu levinumaid uimasteid, sobivad kõik manustamisviisid
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K
tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi Poliitiline mudel: Poliitiline mudel – mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv 2. Loeng Heaoluökonoomika Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mis kasutab mikroökonoomika vahendeid ja püüab anda soovitusi: mida antud ühiskonnas tuleks toota, kuidas peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulek jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne ning oleks tagatud sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on see metoodiline käsitlus, mis võimaldab hinnata ressursside paiknemist majanduses ning tuvastada kriteeriumid, millal on õigustatud valitsuse
apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) Glutamiin (Gln, Q)
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
KUS? MILLAL? KELLELE? KUIDAS? VEENMISKÕNED Esineja mõjutab kuulaja hoiakut ja käitumist Poliitiline kõne Avaldus Deklaratsioon Müügikõne Reklaamkõne OLMEKÕNED Eesmärk on meeleolu loomine Tervituskõne Õnnitluskõne Lauakõne Tänukõne Avamiskõne Lõpuaktuse kõne Esitlemine Pühadekõne TEATMEKÕNED Teadmiste andmine Teadaanne Seletus Aruanne Kuulutus Informatsioon Raport Reportaaz Loeng Kommentaar Ettekanne Referaat Kirjeldus IGAPÄEVASED SITUATSIOONID Osalemine Meenutus Vestlus Arutelu Väitlus Koosolek Läbirääkimine Seminar Kasutatud pildid: http://www.clip-art.com/
muutust aruandeperioodi jooksul eri tegevusliikide lõikes. (kassapõhine aruanne) Omakapitali muutuste aruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad sisaldama: raamatupidamistavat (RTJ või IFRS); kasutatud arvestuspõhimõtete kirjeldust jne… LOENG 2 Kulude liigitamine Kulu – tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud
guanolüültsüklaasiga, mis tagab sekundaarne signaali cGMP tekke GTP-st, mis toimib ülekandemolekul, aktiveerib vasodilaatorina-veresoonte ensüüme laiendajana) · cGMP GMP tsükliline aktiivne 9. Kasvufaktorid. Näited vorm, mis toimib veresoone · vt. loeng 2 küsimusi laiendajana, sekundaarne signaali 10. Signaalretseptorite tüübid ülekandemolekul · Ioonkanalite retseptor: 13. Mis on erinevat ja ühist kõigil Signaalmolekul seostub retseptoriga ensüümretseptoritel? ja ioonkanal avaneb. Ioonid tungivad · Ühine: Ensüümretseptoritel
Sissejuhatus psüühikasse (3 loeng) Me ei saa enne maailmast aruu, kui me seda ei näe. Fotoretseptorit ei ole(nägemisnärvi ei ole seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. Loeng Muutuv ühiskond ja muutuv majandus *Sotsiaalne muutus: olemus- Sotsiaalne muutus- sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning stsiaalse käitumise muutumine- Ajadimensioon- enamasti järk-järguline piiridhägusad Arengutee- katkestused ja jätkuvused; unikaalsused ja sarnasused Komplekssus- sotsiaalsete muutuste põhifa29ktorite mitmekesisus, vastasmõju Mõjufaktorid-
tagajärge. o Käitumuslik tagapõhi keskkonna mõju käitumisele. o Kognitiivne kuidas inimene võtab infot vastu o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline teadvus + alateadvus o Neuropsühholoogiline füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist. II loeng Psühholoogia uurimismeetodid · Eksperiment tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine. · Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. · Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
Töökeskkonnaohutus 26 tundi ja tööseadusandlus 39 tundi Aivar Kalnapenkis ja Mehis Adamson Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja Mooduli teemad ja hindamisülesanded alateemad Mõistab oma vastutust analüüsib juhendamisel enda Suhtluspõhine loeng SWOT analüüsi koostamine KARJÄÄRI teadlike otsuste langetamisel isiksust ja kirjeldab oma Testid juhendi alusel PLANEERIMINE elukestvas tugevusi ja nõrkusi Karjääri mõiste, karjääri
jääk). Otsene jagamine: Q(z)/g(z)=f(z) Nt. jagame koodi 1111111 koodiga 1011 saame 1111111/1011=1101 Hulkliikmete jagamine tabeli kujul: 1111111 jagaja hulkliige: 1011 1011 1101 1001 1011 01011 1011 0000 (jääk) Või nii, et jagamise tulemuseks on otsese jagamise jääk: (1111111/1011)mod g(z)=0000, kus taandava hulkliikme rollis fm(z) rollis on hulkliige g(z) 43. Hulkliikmete juured (raamat lk.45-46 ja loeng 14(alates slaid 12)) Tekitava hulkliikme juured on ka kõikide lubatud koodsõnade hulkliikmete juurteks. Lubatud koodsõnade hulkliikmete juured kuuluvad korpusesse GF(2m). Arvesse võttes tsükkelkoodi omadust 3. On sellisteks juurteks tekitava hulkliikme gr(z) juured. Kõik korpuse GF(2m) korrastatud elemendid on hulkliikme (zn+1) juured, kui n=2m-1. 44. Eraldamatute tsükkelkoodide koostamise algoritm. Kasutuse eelised ja puudused. (raamat lk.38-40)
pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud
· vastasel juhul teisendatakse mõlemad int-tüüpi 1.0/2 1/2 Laienemise järjekord: · byte, short, int, long, float, double · laiemaks automaatselt · kitsamaks tuleb ilmutatult näidata double f = 4; double d = 6.4; int i = (int) d; // d ise ei muutu, i on 6 Sõne · Ei ole Javas algtüüp, hiljem käsitleme põhjalikumalt String s1 = "On"; String s2 = "september"; String s3 = s1 + " " + s2; 2. Loeng Avaldised Loogilised avaldised Java Python Selgitus ! Not Loogiline eitus (unaarne) && And Loogiline Ja (binaarne) || Or Loogiline VÕI (binaarne) Operatsioonide prioriteedid a++ ; a-- (Täidetakse kõige varem) ++a --a +a -a ~ !
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt
2. Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) 3. Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukohad) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? a. Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid) b. Ökomaksud c. Seadused d. Kodanikuühiskonna arendamine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele. o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid
juhtub, kui materialism üle pea kasvab. Usun, et praeguse aja noored inimesed tajuvad kas juba praegu või hakkavad tajuma, et elu vanema põlvkonna väärtuste järgi pole nende jaoks ning asuvad otsima midagi muud, panustades karjääri asemel pigem täisväärtuslikesse suhetesse ning pidades ameteid, mis neile rõõmu ja rahulolu valmistavad. Kasutatud kirjandus: 1 Andu Rämmer. Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid. Loeng ainekursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalteadustesse" raames. 11.11.09. Loenguslaidid (fail Slaidid_Rämmer.pdf). Slaid 3. 2 Andu Rämmer. Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid. Loeng ainukursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalteadustesse" raames. 11.11.09. Loenguslaidid (fail Slaidid_Rämmer.pdf). Slaid 4. 3 Sutrop, M. & P. Valk & K. Velbaum (2009). Väärtused ja väärtuskasvatus: valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. A. Rämmer
Üldbioloogia. Teine loeng. Füsioloogia-uurib organismide talitlust ehk funktsioneerimist. Anatoomia- uurib organismide ehitust( peamiselt eehitust) Morfoloogia- uurib organismide välisehitust. Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel. Ökosüsteemi kaks kõige olulisemat protsessi on: aineringe ja energiavood. Aineringe ehk ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis.
matemaatika süvakool matemaatika erikool ma väga vabandan ma palun vabandust maakaart geograafiline kaart huvitegevus kooliväline tegevus televiisori hind televiisori maksumus 6. Leidke sobivam sõna(stus). (11 p) 8 p marsruuttakso- liinitakso mikroskeem- mikrolülitus kutsume kõik meie sõbrad- kutsume sõpruskonna sotsnik- vaarak riigikogu spiiker- riigikogu esimees see on temapoolne abi- abistamine pedagoogikaalane loeng- õpetlik loeng riskifaktorid- riskitegurid, ohutegurid nahaalne- häbematu, jultunud tegime kõik õpetaja juhendamisel- tegime kõik õpetaja juhendusel viige need parandused töösse sisse- parandage vead 7. Kumb variantidest on õige? (4 p) 4 p kalake kalakene mõlemad variandid on õiged tilgatult tilgatumalt mõlemad variandid on õiged 8. Moodustage ainsuse omastav, osastav, sisseütlev ning mitmuse omastav ja osastav järgmistest sõnadest
Jõul põhineb hegemoonia. (et keegi ei hakkaks ülbama) Euroopa Kontsert- 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees) · Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest) · Kui keegi võidab, siis keegi kaotab · Teatud valdkonnas siiani domineerib (piiratud energia) -Pluss-summa mäng (koostöö) · Õnn on piiramatu · Kõik võivad võita · Teatud valdkondades domineerib Realismi olemus ja ajalugu
2014. a Tartu NAKi suvepäevadel jõudis huvilisteni isehakanud kirjandusteadlase ja luuleanalüütik Lauriito pedagoogiline loeng “Puud metsa taga ehk seks ja Liiv”. Ette kanti Juhan Liivi luulekatkendeid ning üritati tema loomingut vaadelda kui seksuaaleksperimente ja -perverssusi. Tähelepanu, provokatiivne ja ühekülgne tõlgendus ei sobi banaalse sisu tõttu alaealistele kuulajatele! Loeng on lisatud helifailina: http://www.plaanikomitee.ee/latted2014/029A_140711_1040%20Lauriito%20Merivoo %20ETTEKANNE.MP3 Välja nopitud salmid (koos diagnoosiga): Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
