Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3
saamiseks · Koordineerimine juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu · Suhtlemine juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega II. loeng: TEOORIAD 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, -konsultant ja -kirjanik. Peter Druckeri panus juhtimise arengusse on nii suur, et seda on raske hinnata. Ta vaatles juhtimist mitte kui teadust, vaid kui kunsti - midagi, mis on seotud nii majanduse, ajaloo, sotsiaalteaduste, juriidika kui ka loodusteadustega.
Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Lää...
Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3
likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. 2. Keskkonnaõiguse ajalooline areng – Õpik lk. 42 – 46 , Loeng Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R
k õ r g e Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Loeng 8: Personalimajandus ehitusfirmas. Töötajatega sõlmitavate lepingute liigid. Loeng 9: Raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamise siseeskirjad Loeng 10: Ehitusfirma finantsjuhtimine.Kulude analüüs ehitusfirmas. Loeng 11: Ehitusfirma tulud ja kulud Loeng 12: Kasum kui ehitusfirma tegevuse näitaja. Kasumiaruannete skeemid. Bilanss. Loeng 13: Omad ja võõrvahendid. Laenuliigid, nende saamine ja tagasimaksmine Loeng 14: Ehitusprojekti ökonoomika.
Kõige levinumaks eraõiguslikuks vormiks on kujunenud sihtasutused (ca 70). Äriühingute arv keskvõimu tasandil on aastatega langenud (ca 40). Mittetulundusühingute suur arv on mõnevõrra eksitav, sest enamuse moodustavad sellest maaparandusühistud, mille kohustuslik liige on riik maa omanikuna. Avaliku halduse ülesehituse peamised karakteristikud ja Eesti avaliku halduse struktuuri arengu kolm etappi (Külli Sarapuu tekst). LOENG 2 (SARAPU tekst on välja prinditud) Avaliku halduse ülesehituse peamised karakteristikud: Horisontaalne spetsialiseerumine samal tasemel olevate organisatsioonidevaheline funktsioonide jaotus; nt ministeeriumitearv jm; Eestis pigem tugevad ministeeriumid suure otsustusvabadusega; pluss kiire ja paindlik probleemidega tegelemine; miinus nn piirideülesed küsimused ja mitmetahulised probleemid (mis täna valdavad) takerduvad
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod. Aktiivkomponente iseloomustavad võimendusomadused ja / või nende elektriliste omaduste sõltuvus neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Taoliste komponentide hulka kuuluvad paljud pooljuht- ja vaakuumseadised. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 1 (1) 5.1.2. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad Kui graafik, mis näitab ahela (lülituse) väljundparameetri sõltuvust sisendparameetrist, on sirgjooneline, siis on tegemist lineaarse ahelaga (lülitusega). vatupidisel juhul on tegemist mittelineaarse e. ebalineaarse ahelaga (lülitusega). Lineaarses ahelas pinge ja voolu vahelist sõltuvust kirjeldavaks funktsiooniks on võrdeline sõltuvus. Sama kehtib ka ahela v
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüst...
Kose (waterfall) mudel: requirements -> design -> implementation -> verification -> maintanance. Tuleneb ehitusest. Kose mudeli puudused: nõuded fikseeritud iga protsess peab olema lõpetatud enne kui teine algab protsess algab algpunktist, kus arendaja ja klient ei saa üksteisest tegelikult aru Kose mudeli eelised: parem koordineerida The Manifesto for Agile Software Development Agiilsed metodoloogiad: XP, Scrum, Kanban (vt loeng 3) LOENG 2 - Kuldar Nõue on dokumenteeritud vajadus, mida süsteem peab rahuldama. Nõudeid võib liigitada: kasutajanõuded – süsteemi lõppkasutaja vaatepunktist süsteeminõuded – kirjeldavad ära süsteemi funktsioonid, mis vastavad kasutajanõuetele funktsionaalne nõue – kirjeldus kuidas süsteem peaks käituma – võimaldab isikukoodi järgi võlgnevuste nimekirja filtreerida
Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koordineerimine, suhtlemine (toimuvad horisontaalsete osategevuste sees). 2. loeng 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Peter Drucker oli juhtimisteadlane, ta kujundas juhtimise ja organisatsiooni mõisted selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Tema arvates on inimesed organisatsiooni suurim väärtus ning juhtide ülesandeks on nende inimeste kogupotentsiaali avaldamine. Suurima mõjuga raamat 1954 ,,The Practise of Mangement". 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad
17:15-17:45 Käin poodides 17:45-18:00 Läheme Tokyo55te 18:00-20:30 Tähistame ema 43. sünnipäeva Tokyo55s 20:30-21:00 Lähen koju 21:00-23:00 Vaatan Discoveryt, pesen 23:00 Lähen magama 20.nov.2013 (kolmapäev) 23:00-8:30 Uni, magan 8:30-9:00 Pesen, söön hommikust, riietun 9:00-9:30 Lähen ülikooli 9:30-11:45 Disk.mat. loeng 12:00-14:15 Väljendusoskuse harjutustund 14:15-14:45 Lõuna 15:00-15:30 Arvutikasutaja täiendusõppe kaitmine 16:00-19:15 Füüsika täiendusõpe 19:15-19:30 Lähen toidupoodi 19:30-20:00 Poes 20:00-20:15 Lähen koju 20:15-22:45 Õpin, vestlen sõpradega facebookis 22:45-23:00 Pesen 23:00 Lähen magama 21.nov.2013 (neljapäev) 23:00-8:30 Uni, magan
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad: 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Nagu näha osutusid kõige vajalikumak...
56 4 6 Jalutamine J 08.00 15 trollipeatusesse 7 Trolli ootamine E 08.15 2 8 Trollisõit kooli T 08.17 10 9 Kooli kõndimine J 08.27 2 10 Riietumine E 08.29 2 11 Esimene loeng K 08.31 90 12 Söömine S 10.01 14 13 Teine loeng K 10.15 90 14 Paus V 11.45 10 15 Kolmas loeng K 11.55 90 16 Paus V 13.25 20 17 Neljas loeng K 13.45 90
Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Juhtimise teooriad Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukor...
Mikroökonoomilise majanduskäsituse arengust: · mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19. sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani; · koostegevusteooria (struktuuriökonoomika ja institutsiooniökonoomika) said alguse 20. sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on
Fotoheterotroofid organismid, mis kasutavad elutegevuseks orgaanilisi aineid ja valgust. 2. Fotosüntees on süsivesikute süntees CO2-st lähtuvalt, kasutades selleks valgus energiat. 12 H2O + 6 CO2 + nähtav valgus = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O ehk 6 H2O + 6 CO2 + nähtav valgus = C6H12O6 + 6 O2 Fotosünteesivad organismid: rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid, tsüanobakterid 3. Kloroplasti ehitus on kujutatud loeng 20 slaid 5. a) Fotosünteesi pigmendid asuvad membraanis; b) valgus reaktsioonid toimuvad graanitülakoidides (ATP taandamine ja NADHP produtseerimine); c) valgusest sõltumatud protsessid (Calvin-Bensoni tsükkel) toimub stroomas; d) vee oksüdatsioon toimub tülakoidides ehk luumeni siseosas. 4.Klorofülli molekuli ehitus kujutatud loeng 20 salid 11. Sarnane heemile, st *porfüriin, *tsentris Fe2+ asendatud Mg2+-ga, *mis kordinatiivselt seotud nelja N aatomiga, *II
tekivad nende tervikluse, käideldavuse või konfidentsiaalsuse kao korral. Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Spekulatiivne empiiriline Teoreetiline rakenduslik Uurimistsükkel Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!)
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
filmis. Culture generally refers to patterns of human activity and the symbolic structures that give such activity significance. Different definitions of "culture" reflect different theoretical bases for understanding, or criteria for evaluating, human activity. In some contexts, a frequent usage of the term culture is to indicate artifacts in music, literature, painting and sculpture, theater and film. 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Encyclopaedia Britannica (2003): "Inimesele e. Homo sapiens'ile eriomane käitumine, mille moodustavad ühtlasi materiaalsed objektid kui lahutamatu osa sellest käitumisest. Kultuur koosneb keelest, ideedest, uskumustest, kommetest, koodidest, institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest."
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja se...
Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks Heterotroofid kasutavad neid ehituskividena edasiseks sünteesiks CO2, O2, H2O retsükliseeritakse Joonis loeng 16, slaid 6 4. Joonistage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem ja iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad ühes ja teises. Loeng 16 slaid 8 5. Otsustage, kas kõrge ATP tase rakus a) stimuleerib anabolismi b) inhibeerib anabolismi, c) stimuleerib katabolismi d) inhibeerib katabolismi 6
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
praetor urbanus ja praetor peregrinus (linna praetor ja peregriinid olid välismaalased) Peregriinid kasutasid teistsugust õigust kinnisvara võõrandamiseks. Pandiõigust pidi praetor kinnitama 2 süsteemi rooma õiguses: 1) institutsionaalne süsteem pärit Gaiuse teosest ‘’Instituudid’’. Kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused - eriosa -> alaosad nagu asjaõigus (reaalne õigus), obligatsiooni õigus, perekonnaõigus, pärimisõigus
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus
Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi. 5a hiljem mõisteti õigeks kuna mälupildid olid pärit ajalehtedest. Elisabeth Loftus valemälestused, eriti efektiivne võltsitud fotodega ->
Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 - Rõhk kui skalaarne suurus. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, . Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele (rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi).
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
1) Pinnavormid a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud) c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid H - geoid h - ellipsoid Kujutamise viisid Kõrgusarvud Horisontaalidega (samakõrgusjooned) - joonel asuvad punktid on sama kõrgusega, horisontaal ei hargne ega lõiku Nõlvakriips - näitab languse suunda. Horisotaali väärtus on on kirjutatud languse suunas. Täiendavad leppemärgid Kevad 1. loeng Joonte orienteerimine (tõeline asimuut, magnetiline asimuut, direktsiooninurk, rumb) Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD- horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon Joonte orienteerimine- looduses või kaardil olevate joonte asukoha määramine Tõelise meridiaani suhtes- nurk päripäeva, tõeline asimuut, meridiaanide koonduvus Magnetilise meridiaani suhtes- magnetiline asimuut, kompassi abil
sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. Energia Põhiainevahetus Liikumine, töö neerude osmootne töö hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV)
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL.........................................................
Merkantilism : realism, riik Marksism: klass Poliitilise süsteemi mõju majandusele (Spero) (poliitiline olukord mõjutab majandussüsteemi) Rahvusriigi tekkimise ajastu Merkantilism Suurbritannia hegemoonia vabakaubandus Imperialism merkantilism II MS järgne aeg (sisuline) o Lääs vastastikune sõltuvus o Ida sõltumatus o Lõuna sõltuvus II loeng - Siseriiklikud majandussüsteemid Riikide süsteemide uurimine Majandusteadus vs IPE Võrdlused 1980ndate arengud: o Sotsialism plaanimajanduse kokku kukkumine o Aasia Tiigrid mingisugune riigi regulatsioon on hea o Majanduskonfliktid nt. Usa ja Jaapani kaubandustüli o Integreerumine sarnased majandused ühinevad Peamised erinevused Riigi majanduse eesmärgid Riigi roll majanduses
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastav...
(Lõhmus 2012) Eesti tööturupoliitikas, haridussüsteemis ja sotsiaalhoolekandes on hulgaliselt puudusi. Arvestades seda, kui vähe Eesti riigieelarvest igal aastal sotsiaalsfääri raha eraldab, ei ole mõeldav, et inimesed nende toetustega toime tulla saaks. Minu arvates Eesti sotsiaalpoliitika ei toimi hästi, sest selles on rohkem vajakajäämisi kui positiivseid külgi. KASUTATUD MATERJALID Kõre, J. Sotsiaalpoliitika – kellele ja kuidas? Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 27.10.2012. Loenguslaidid: slaid 9. Lauristin, M. Eesti arengukriitiline reflektsioon inimarenguaruannetes ja selle ühiskondlik mõju. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 27.11.2012. Loenguslaidid: slaid 17. Lõhmus, M. Kultuur, kommunikatsioon ja meedia. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 07.10.2012. Loenguslaidid: slaid 19. Pikhof, H. Eesti tööturupoliitika on lapsekingades
· Kaks Asp jäätik töötavad koos üldiste hape-alus katalüsaatoritena · Ühel Asp jägil on madal pKa, teisel kõrge pKa · Deprotoneeritud Asp toimib nagu üldine alus, võttes vastu HOH prootoni ning moodustades OH- Siirdeseisundi · Teine Asp (üldine hape) võtab vastu prootoni, soodustades tetraeedrilise vaheühendi teket. (Vaadata joonist lk 22 loeng 8) Substraadi sidumisele järgneb kahe prootoni üheaegne ülekanne, mis loob aluse vee nukleofiilseks atakiks substraadi karbonüüsi süsinikule.Asp32 toimib nagu üldine alus, võttes vastu prootoni vee molekulilt. Asp215 toimib üldise happena, andes prootoni peptiidi karbonüülrühma hapnikule. Lüsotsüüm Kovalentne ja üldine hape-alus katalüüs: · Lüsotsoom hüdrolüüsb polüsahhariidahelaid ja lõhustab teatud bakterirakke nende rakuseina
FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA I LOENG - RAKUD -Rakk elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud
Tunneb, kogeb, tajub, otsustab. Mina on teadvustamiskeskus universumis. Mina on see kes meid elus juhib. Identiteet - kes ma olen? Milline ma olen? Milliseks ma võiksin saada? Kasvatuse ja hariduse protsessid kujundavad meie identiteedi. Kasvatus=sissejuhatus ellu Põhiküsimused kasvatuses Kes on inimene? Milliseks peab ta saama? Hilisrenessanssil sai inimesest küsimus iseenda jaoks; hiljem seisused muutusid vähemtähtsaks ja oli iga inimene oli oma saatuse sepp. 2. loeng Sissejuhatus kasvatusteadusessse: Kasvatus on: 1 kasvandikus peituvate instinktide ja pürgimuste terve ja harmooniline arendamine. 1 isiksuses kõlbelise iseloomu kujundamine. 1 kultuuriväärtuste vahendamine kasvavale põlvkonnale. 1 inimlik toiming, mille mõtteks on eelduste loomine inimese mitmekülgsele arengule ja kasvule. 1 inimese kasvamine ja arengu reguleerija. 1 kasvamise saatja, kasvaja aitaja.
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide
· sisukord : references => table of contents => insert table of contents sisukorra värskendamine vajalik et lehekülje nr'd oleks õiged. kogu fieldi värskendada vaja vaid kui oled peatükke lisanud vms. · Õppematerjale leiab näiteks: http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/ · Varasemaid eksamitöid harjutamiseks http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/arvestus/ Loeng 2: 1. Kirjamärgi suurust mõõdetakse pointides. 2. 72 pt = 1 toll = 2,54 cm => 3pt ~ 1 mm. 3. Heading 2 suurus oleks hinnanguliselt 18 pt. 4. Crtl ja Enter on ,,leheküljepiir" viib järgmisele lehele. insert lindil on ka valik ,,blank page" 5. Paragraphi aknas => ,,justified" rööpne joondus. Indendation taane. special taane : ,,first line" normaallaadile anda 1 cm(taandrida). Ja siis ei taha enam siis see võtab selle ära.
Võrdsus vs vabadus Huvide harmoonia Efektiivsus vs õiglus Kosmopoliitne vs rahvuslik Rahuarmastus Valitsuse või turu läbikukkumine Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia - Turu roll - Erinevad küsimused: o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziimid - Muutuste seletamine II loeng - Teooriad Liberalism Ideoloogia: - Turg ja riik on lahus - Turg on konfliktivaba - Riigi roll turus peaks olema väike Eeldused: - Indiviid - Ratsionaalsus - Kauplemine - Suhtelised eelised Merkantilism Ideoloogia: - Konfliktsus nii majanduses kui poliitikas - Industrialiseerimine Eeldused: - Riigid on tegutsejad - Riigid on jõu maksimeerijad - Ratsionaalsus Rikkus ja jõud: - Vajalikud üksteise saavutamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
