on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0 x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas) X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 < Ut (kus Ut on toitepinge). Ehk 0 Kõrge nivoo on -""-...
Üldjuhul ei pruugi väljundis olla järjestikused kahendarvud, võivad olla ka suvalised kahendkoodid. Kahendloenduri puhul on need järjestuses. m- järgulisel loenduril saab olla maksimaalselt 2^m väljundkombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend, mille mitteaktiivne olek tähendab seda, et impulsid ei mõjuta väljundväärtust. Iga impulsi saabumisel C-sisendisse läheb loendur järgmisesse olekusse. Iga järgnev olev sõltub eelmisest. R-sisendi abil võib määrata algseisu. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatakse viit parameetrit: loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2...
45 3.2 KÜLASTUSLOENDUSE MEETODID .................................................................................................................................... 48 3.2.1 Loendusmatt .......................................................................................................................... 53 3.2.2 Infrapuna loendur .................................................................................................................. 55 3.2.3 Raadiokiir-loendur.................................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine...
II 1. Loendurid . Loenduril on sünkrosisend ja m väljundit. Impulsi saabumisel muudab üks/mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu kombinatsioonide järel jada kordub. Väljundis ei pruugi olla järjestikused kahendarvud. M-järgulisel loenduril võib olla maksimaalselt 2 m kombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend E. Kui E pole aktiivne, et reageeri loendur sisendite muutusele. Kui sisend C = 1, läheb loendur järgmisesse olekusse. Käivitamisel läheb loendur juhuslikku olekusse. Seda on võimalik muuta sisendiga R, mis võimaldab viia loenduri mingisse kindlasse olekusse (ka algolekusse). Paralleel- ja järjestiklaadimisega loendur. Loenduri omadused: - Loendamise seaduspärasus (kindel järjekord) - Moodul võib olla 2n (n – järkude arv) või väiksem - Kahendloendurite korral loetakse + või - suunas - Loendur on sünkroonne või asünkroonne...
Kui laguneb, toimub loenduri torus lahendus ja relee vabastab haamri, mis purustab sinihappe pudelikese. Kui jätta kogu süsteem tunniks ajaks omaette, võib öelda, et kass on elus siis, kui ükski aatom pole vahepeal lagunenud. Esimene lagunev aatom oleks ta mürgitanud. Kasti pannakse kass, Geigeri loendur, servomehhanism, balloon mürkgaasiga ning ampull, mis sisaldab ühte radioaktiivse aine aatomit, mille poolestusaeg on üks tund. Seadeldis on konstrueeritud nii, et juhul kui aatom peaks lagunema, käivitab loendur servomehhanismi, mis omakorda purustab mürgiballooni. Seejärel suletakse kast tunniks ajaks, misjärel vaadatakse, mis seal sees on. Teoreetiliselt, peaks kastis olema kas elus või surnud kass. Kui...
Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus), samuti on olemas aja parameeter. Jaguneb sünkroonseteks (taktsagedusega) ja asünkroonseteks (muutub siis, kui sisend muutub). Nt: triger, register, loendur Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Välistav või summa mooduliga 2, y = !x1x2 v x1!x2. Kui mõlemad väärtused on samasugused siis vastus 0, kui erinevad siis vastus 1. Summaator 2 kahendarvu aritmeetiline summeerimine. Poolsummaator (ei arvesta ülekannet) ja täissummaator (arvestab ülekannet). S = A + B Lahutaja 2 kahendarvu vahe. V = A-B Summaator-lahutaja kaks varianti, kas liitja ja lahutaja funkt. võrdlus või lahutamine on täiendkoodi liitmine....
T-triger(Toggle) Loendustriger, kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurides . Funktsioon väljendub XOR kaudu. Väljundi uus väärtus sõltub alati eelmise väljundi väärtusest. Registrid on hulk ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise saab registris teha ka muid operatsioone, näiteks nihe. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendi mõjul suureneb v väheneb ühe võrra. Loenduri moodul määrab, mitmeni loendatakse või kui on reversiivne loendur, siis määrab, millest alustatakse. XII. Käsuformaadid 0,1,2,3 ja 1,5 aadressiga arvutid /231-235/ Kõikides käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuhu salvestada tulemus....
Taktimpulsse ehk taktkellasignaale genereerivaid lülitusi nimetatakse taktgeneraatoriteks. Mis on loendusregister (counter) ? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid nimedega T1CON, TMR1H ja TMR1L ? Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. · T1CON juhtib lülituse ja taimeri tööreziimiga; · TMR1 (TMR1H ja TMR1L) sisaldab 16. jadaloenduri tähendust; koosneb ka 8. jadaregistridest, kättesaadavad lugemiseks ja salvestuseks. Milleks on vajalikud sagedusjagurid (prescalers)? Mida saab seadistada Microchip PIC taimeri 1 seadistusregistrist bittidega T1CKPS1 ja T1CKPS0 ? Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega...
Andurid muutuvad oluliseks teguriks automaatikas ja robootikas ning nad koguvad suurt tähtsust süsteemide struktuurielementidena...................3 Igapäevaelus kasutatavad andurid: suitsuandur, tulekahjuandur, temperatuuriandur, rõhuandur, kiirusandur, kiirendusandur, asendiandur, siirdeandur, jõuandur, momendiandur, pingeandur, vooluandur, lähedusandur, induktiivandur, magnetvälja andur, Geigeri loendur (kiirgusandur), valgus(tatus)e andur / optiline andur, heliandur (mikrofon) jne................................................................................................... 3 Andur...................................................................................................................... 4 Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on...