Iga väljundi trigerid on ühendatud järgmise noorema järgu trigeri sisendiga. Sünkroonsignaali tagamine lülitab kõik trigerid sisendites olnud signaalidele vastavatesse seisunditesse. Nii on arv ühe järgu võrra paremale nihutatud. Kõige vanema järgu trigerisse loetakseinfo väljaspoolt. 44.RAM. Random Access Memory muutmälu, suvapöördusega mälu st võib pöörduda ükskõik millise aadressi osa poole sama ajaga. Saab kirjutada, kustutada, lugeda. (sram, dram) 45.Asünkroonne loendur. Ümberlülitusaeg ei ole samasugune. Kasut indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 46.Sünkroonloendur. Ümberlülitumine toimub samaaegselt või paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on koguaeg samasugune. Kasutatakse arvutites, andmetöötluses. 47.Ringloendur. Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 48.DAM. Seadis, mis muudab digitaalsignaali analoogsignaaliks. 49.ADM ehitamise idee loenduri ja DAM baasil. 50.Reversiivne loendur
loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasutatakse indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Näited loenduritest: Kahendloendur loendab järjestikulisi kahendkoode. Kümnendloendur loendab koode 0-9, moodul on 10. St loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest. Gray koodi loendur gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. Reversiivne loendur võimaldab loendada nii pos. kui neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandesks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali.
kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre, on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi. Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid. Veel kasutatakse röntgenkiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda vähirakkude struktuuri. Röntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete
Kuna tal on eraldi mälu kommentaaride jaoks võib kommentaarid programmi sisse kirjutada ning kaasata kontrollerisse, see lihtsustab oluliselt arendustöid. Samuti ei pea enam olema arvutiga ühendamiseks USB-RS232 adapterit, vaid FP0R ühendub otse USB-ga. Andmetest: Sisendvool 24V DC Kuni 32 I/O punkti Programmimälu EEPROM FP-e Tegu siis nii-öelda kõik-ühes PLC'ga. See tähendab, et sellesse on integreeritud taimer,temperatuuri kontroller, ajalüliti, tunnimeeter, loendur ja programmeeritav kontroller. Esipaneelil on 5 numbriga ja kolme eri värviga LED paneel. Lihtsamaks teeb kasutamise ka see, et kontrolleri puhul on tegu paigaldatava paneeliga. Programmi mahutab see kokku 2720 sammu Käivituskiirus on 0,9 mikrosekundit / samm Inim-masin liidesed GT-01 LED puutepaneel Tegu on väikese kolmetollise LED puutepaneeliga, millel on kolm taustvärvi roheline, punane ning oranz. See võimaldab kiiresti aru saada seadme staatusest. 3"
TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolest...
Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne
konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise
Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne
tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad oluliseks teguriks automaatikas ja robootikas ning nad koguvad suurt tähtsust süsteemide struktuurielementidena...................3 Igapäevaelus kasutatavad andurid: suitsuandur, tulekahjuandur, temperatuuriandur, rõhuandur, kiirusandur, kiirendusandur, asendiandur, siirdeandur, jõuandur, momendiandur, pingeandur, vooluandur, lähedusandur, induktiivandur, magnetvälja andur, Geigeri loendur (kiirgusandur), valgus(tatus)e andur / optiline andur, heliandur (mikrofon) jne................................................................................................... 3 Andur...................................................................................................................... 4 Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on
prootoneid, kuid erinev arv neutroneid Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid füüsikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline
Erialase lõputöö tutvustus Foorumipostituse sisu peab olema järgmine: 1. Tutvustage loetud lõputööd (sh eesmärki, hüpoteese e. uurimisküsimus) lisage postitusele selle korrektne viide ja miks just see töö valituks osutus. 2. Millistele teooriatele autor tugineb, kuidas hindate teoreetilist käsitlust (piisav, pealiskaudne, aegunud, uudne, huvitav, igav, vmt)? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? 4. Milliseid andmetöötlusmeetodeid kasutati? Kas neid on piisavalt selgitatud ja põhjendatud? 5. Millised olid peamised tulemused, mida lõputöös tutvustati? Kas need olid uudsed, huvitavad või mitte? Lõputöö tsiteerimine (st teksti sõnasõnaline kopeerimine) ei ole siin töös lubatud. sõnastage vastused küsimustele oma sõnadega ja üldistades. Iga üliõpilane saab algatada ühe teema ja nii, et enne oma töö esita...
10V). Tekib kunstlikult n-juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!! 4. igas sõlmes diood=”1”, programmeerimine dioodide läbi põletamine vooluga-kergelt aurustuv juhtmelõik 5. suur impedants-kolmas olek, ei 1 ei 0. Realis 3+1 bipol transiga. Kasutuses siinisüst-des. Pilet 5. 1. Pingejagur 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused 3. U->I muundur 4. TTL loogika 5. Asünkroonne summeeriv loendur 1. u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed pinged <1,5V; 1-50C, külma käes aeglane reaktsioon. Algselt reag kiirus 100ms, nüüd 4ms. RGB süsteem-värviline. Kui valgustada LEDidega, siis igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus. 3. stabiilse voolu generaator
Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E). Kui E-sisend ei ole aktiivne, siis loendus ei reageeri sisendisse tulevatele impulssidele ja väljundi väärtus on muutumatu. Iga impulsi saabumisel C-sisendisse läheb loendur järgmisesse olekusse. Loendurit saab nullida ja viia ükskõik millissesse olekusse. Loenduril võib olla paralleellaadimise võimalus. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatavad parameetrid: Loendamise seaduspärasus Moodul võib olla , kus n on järkude arv, kuid mitte alati Kahendloendurite korral, kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas Kas loendur on sünkroonne või asünkroonne
/** Isikuandmete struktuur ja muutujate kirjeldus **/ struct isik { char nimi[100]; int vanus; double palk; }; struct isik *palgaandmed; /** Failinimede muutujad **/ char f1[]="f1.txt"; char f2[]="f2.txt"; char f3[]="f3.txt"; FILE *fp1,*fp2,*fp3; /* Funktsioon sisendfaili olemasolu kontrolliks ja kirjete arvu määramiseks failis **/ int sisendfaili_kontroll(void) { char rida[122]; // Maksimaalne tähemärkide arv ühel failireal on 120 märki int n=0,p; // n - ridade arvu loendur, p - ühe failirea tähemärkide arv fp1=fopen(f1,"r"); // Faili avamine lugemiseks if (fp1==NULL) // Kontrollime, kas fail on olemas { printf("Sisendfaili %s avamine ebaõnnestus!n",f1); exit(1); // Programmi töö lõpetamine } else { while (!feof(fp1)) { fgets(rida,122,fp1); // Failist andmete lugemine ridade kaupa p=strlen(rida); if (p>1) n++; // Kontrollime, et failirida ei koosneks üksnes reavahetusest } } fclose(fp1); return n; // Tagasta ridade arv sisendfailis }
Võimaldab andmeid sisestada ja lugeda. Staatiline RAM - selles kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. NVRAM (Non-Volatile …) Info talletatakse mälumaatriksisse, millel on read ja veerud. 73. Mis on loendur? Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamise suunale Summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas Lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks Asünkroonne jadaülekandega loendur
$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 193 864 112 896 112 0 0 193 864 224 912 224 0 5 193 864 336 880 336 0 0 193 864 448 912 448 0 0 150 608 496 608 448 0 2 0 w 592 496 592 560 0 w 592 560 624 560 0 w 624 560 624 624 0 w 624 496 624 544 0 w 624 544 656 544 0 w 656 544 656 640 0 w 656 640 1152 640 0 150 1152 544 1152 608 0 4 0 w 1152 640 1152 608 0 w 768 480 768 656 0 w 768 656 576 656 0 R 576 656 544 656 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 864 144 848 144 0 w 848 144 848 256 0 w 848 256 864 256 0 w 848 256 848 368 0 w 848 368 864 368 0 w 848 368 848 480 0 w 848 480 768 480 0 w 848 480 864 480 0 w 624 560 688 560 0 w 864 448 768 448 0 150 768 400 768 368 0 2 0 w 752 400 752 432 0 w 752 432 768 432 0 w 768 432 768 448 0 w 784 400 784 416 0 w 784 416 960 416 0 w 960 416 960 448 0 w 960 448 1120 448 0 w 1120 448 1120 544 0 w 960 400 1136 400 0 w 1136 400 1136 544 0 w 960 288 1168 288 0 w 1168 288 1168 544 0 w 1184 112 1184 544 0 w 864 336 816 336 0...
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid
............................................................................................................................ 45 3.2 KÜLASTUSLOENDUSE MEETODID .................................................................................................................................... 48 3.2.1 Loendusmatt .......................................................................................................................... 53 3.2.2 Infrapuna loendur .................................................................................................................. 55 3.2.3 Raadiokiir-loendur.................................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine .................
152 832 160 896 160 0 2 0.0 w 816 192 816 176 0 w 816 176 832 176 0 w 832 144 672 144 0 w 672 144 672 288 0 w 672 80 672 144 0 R 880 688 880 720 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 1024 592 1072 592 0 w 1008 448 1072 448 0 w 992 304 1072 304 0 w 992 160 1072 160 0 M 1072 160 1120 160 0 2.5 M 1072 304 1120 304 0 2.5 M 1072 448 1120 448 0 2.5 M 1072 592 1120 592 0 2.5 w 848 304 896 304 0 x 543 678 559 684 0 24 E w 576 688 768 688 0 w 576 128 800 128 0 x 415 40 722 46 0 24 paralleelülekandega loendur x 442 63 568 68 0 20 modulo 12, +1 w 736 416 800 416 0 w 832 560 832 432 0 w 832 432 720 432 0 w 720 432 720 416 0 w 832 256 832 224 0 w 832 432 832 352 0 w 832 352 816 352 0 w 816 352 816 240 0 w 816 240 800 240 0 w 800 240 800 224 0 w 848 224 848 416 0 w 800 416 848 416 0 w 848 416 992 416 0 w 784 224 576 224 0 w 576 224 576 128 0 w 704 448 576 448 0 w 576 448 576 224 0 w 576 448 576 688 0 197 1152 48 1168 48 0 w 1072 160 1072 48 0 w 1072 48 1152 48 0 w 1072 304 1072 208 0
Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja gaasikolviga uuesti ette, lukk haarab kaasa uue padruni ja sulgeb padrunipesa. Päästikule vajutades protsess kordub. 5.Kes on Mihhail Kalašnikov? Ta on sündinud 10. novembril 1919. Ta on on vene insener, väljapaistev relvakonstruktor, kes töötas 1947. aastal välja Kalašnikovi automaadi. Esimene leiutis oli tanki laskude loendur, mis töötas lasuga eralduvate gaaside mõjul. Ta leiutas ka püstoli TT seadise tõhusamaks laskmiseks läbi tanki tornis oleva 6 pilu ja tanki liikumisressursi loenduri. Viimane leiutis oli juba oluline ning Kalašnikov kutsuti Kiievi erisõjaväeringkonna ülema Georgi Žukovi jutule. Automaadi AK-47, mis on tuntud Kalašnikovi automaadina, esitas Kalašnikov 1947. aastal toimunud konkursile, ja see võeti armee relvastusse
for väärtus in massiiv: print väärtus Näide väljastab ükshaaval massiivi kõikide elementide väärtused. Lisaks väärtustele saab pärida ka võtmete nimetusi, eriti oluline on see objektide juures, kus võtmed ei pruugi olla numbrilised. for võti, väärtus in loendatav_objekt: print u"võtme %s väärtuseks on %s" % (võti, väärtus) WHILE tsükkel WHILE tsüklit täidetakse seni, kuni tsüklitingimus pole enam täidetud. loendur = 0 while loendur<10: loendur += 1 Näites täidetakse tsüklit seni, kuni muutuja loendur väärtus on veel alla 10, kusjuures iga tsükli sammu juures suurendatakse muutuja loendur väärtust 1 võrra. Tingimuslause IF Tingimuslause IF töötab sarnaselt paljudele teistele keeltele, kontrollides tingimuse tõesust ja käivitades tingimusele vastava bloki. Kui tingimus on täidetud, siis käivitatakse üks, vastasel korral aga teine blokk. if tingimus: tee_midagi_1() elif tingimus2: tee_midagi_2() else:
11.3.2 Nõrgad küljed • Peaaegu sorteeritud andmetega töötaba samakaua kui kaootiliste andmetega • Nõuab lisamälu Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 29 11.4 Loendamissorteerimine (Counting s.) 1. samm andmed 1 2 1 0 11.4.1 Keerukus loendur 1 2 1 0 1 2 • Kirjeldatud algoritm on ajaliselt keerukuselt lineaarne O(N). 2. samm loendur 1 3 4 0 1 2 • , where is the size of the sorted array and is
muudab selle füüsikalisteks katseteks ideaalseks. Teda on võimalik koondada väga väiksesse kiirtekimpu (mul vend koondas laboris näiteks laserkiire 9 mikroni suuruseks - pane see kindlasti spikrisse sisse) Laserkiir hajub võrreldes tavalise valgusega väga vähe on võimalik tekitada väga võimsaid laserkiirguseid. Kasutamine: cd dekk, kauguste mõõtmine, lood, relvade sihikud, keevitus, meditsiin 6. Aine osakeste registreerimise ja vaatlemis meetodid: 1. Geiger Müller´i loendur ehk dosimeeter (teadupärast gaasi elektrijuhtivust mõjutab radioaktiivne kiirgus, ehk gaasi lennanud osakesed tekitavad el voolu) Sel juhul ei ole võimalik näha osakesi, vaid hinnata osakeste arvu 2. Wilsoni kamber - (kui osake lendab üleküllastunud auru sisse (relatiivne õhuniiskus 100%), siis tekib tema liikumisteele vedeliku piisakestest tee, mida saab pildistada) Me ei näe osakest, aga näeme tema liikumisteed 3
juhtudest. II 1. Loendurid. Loenduril on sünkrosisend ja m väljundit. Impulsi saabumisel muudab üks/mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu kombinatsioonide järel jada kordub. Väljundis ei pruugi olla järjestikused kahendarvud. M-järgulisel loenduril võib olla maksimaalselt 2 m kombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend E. Kui E pole aktiivne, et reageeri loendur sisendite muutusele. Kui sisend C = 1, läheb loendur järgmisesse olekusse. Käivitamisel läheb loendur juhuslikku olekusse. Seda on võimalik muuta sisendiga R, mis võimaldab viia loenduri mingisse kindlasse olekusse (ka algolekusse). Paralleel- ja järjestiklaadimisega loendur. Loenduri omadused: - Loendamise seaduspärasus (kindel järjekord) - Moodul võib olla 2n (n – järkude arv) või väiksem - Kahendloendurite korral loetakse + või - suunas - Loendur on sünkroonne või asünkroonne
40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel: *Sünkroonne loendur trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt , ümberlülitumisaeg on kogu aeg ühesugune. Kõik loenduris sisalduvad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse alati seal, kus on vajalik täpne süstematiseeritus. *Asünkroonne trigerite ümberlülitusaeg pole siin samasugune. Se
PILET 1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub.
KT3 Digielektroonika ..on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0 x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas) X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 < Ut (kus Ut on toitepinge). Ehk 0 Kõrge nivoo on -""- ...
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Energeetikas tarvitatakse loendure näiteks elektriarvestites, elektriajamite asendiandurites jm. Loendure liigitatakse summeerivateks (päripidi loendavateks), lahutavateks (tagurpidi loendavateks) ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekandega loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest (joonis 1.11). Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, s. t tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga 34 triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda,
✄ ひてん ✂指事 ✁Puu 木 kujutisele lisatud osutav kriips 肥点 m¨argi alaosas viitamaks juurte- le. T˜oe kaudu kandunud edasi t¨ahendama raamatuid. Luu- ja pronkskirjas 卜文・ 金文 kasutusn¨aiteid pole. 源 ⇒ 木 1 juur, l¨ahtekoht, j¨ame ots, l¨ahe 5 oma, enesele kuuluv 2 algus, alus 6 puude ja pulkade loendur (siit ka raa- 3 maa harimine, p˜ollumajandus matute) 4 t˜oeline, t˜oene, ehe, ehtne 7 kirjutis 1 Kaksteist oksa 十二支 ja k¨ umme t¨uvi 十干 (じっかん) moodustavad 60-aastase s.t. inimp˜olve pikkuse ajaarvamists¨ukli. 12 oksa alla kuuluvad j¨argmised m¨argid ‘rott’ 子 (ネ), ‘h¨arg’ 丑 (ウシ),
Harjutus Jalgpall. Ülesande püstitus Kasutajaliides VBA projekt. Moodulid Objektid ja klassid. Klassimudelid Omadused ja meetodid Graafikaobjektid. Klass Shape Lahtriplokk. Klass Range Valikud. If-lause Kordused. Do ... Loop-lause Muutujad ja Omistamine Makrode käivitamine ja täitmine Parameetrid For-lause Funktsioonid Sissejuhatus VBAsse J Makrod ja Sub-protseduurid Laused VBA-projekt. Moodulid Objektid ja klassid Omadused ja meetodid Klasside Shape ja Range objektid Juhtimislaused: If-lause ja Do ... Loop Muutujad bjektid Do ... Loop-lause Harjutus Jalka. Ülesande püstitus Koostada programm, mis imiteerib jalgpallimängu mõningaid elemente Juku teeb etteantud arvu lööke. Programm loeb kokku mööda ja sisse löödud löökide arvu ja tabamusprotsendi. loe n Kasutajaliides. Teha l...
Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus), samuti on olemas aja parameeter. Jaguneb sünkroonseteks (taktsagedusega) ja asünkroonseteks (muutub siis, kui sisend muutub). Nt: triger, register, loendur Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Välistav või summa mooduliga 2, y = !x1x2 v x1!x2. Kui mõlemad väärtused on samasugused siis vastus 0, kui erinevad siis vastus 1. Summaator 2 kahendarvu aritmeetiline summeerimine. Poolsummaator (ei arvesta ülekannet) ja täissummaator (arvestab ülekannet). S = A + B Lahutaja 2 kahendarvu vahe. V = A-B Summaator-lahutaja kaks varianti, kas liitja ja lahutaja funkt. võrdlus või lahutamine on täiendkoodi liitmine.
Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine eine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut
/* C:Projectsomanaited>Massiiv1 48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa. Algul võetakse üks abimuutuja nulliks ning siis liidetakse kõikide massiivi elementide väärtused sellele muutujale juurde. Avaldis summa+=m[i] on pikalt lahti kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for-tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist hakatakse massiivi elemente lugema. Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata elemente, ehk loendur on väiksem kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga sammu suurendantakse loendurit (i++). Nõnda ongi summa käes. using System; class Massiiv2{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33; int summa=0;
säilitab triger oma väärtuse, olenemata D sisendi väärtusest. T-triger(Toggle) Loendustriger, kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurides. Funktsioon väljendub XOR kaudu. Väljundi uus väärtus sõltub alati eelmise väljundi väärtusest. Registrid on hulk ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise saab registris teha ka muid operatsioone, näiteks nihe. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendi mõjul suureneb v väheneb ühe võrra. Loenduri moodul määrab, mitmeni loendatakse või kui on reversiivne loendur, siis määrab, millest alustatakse. XII. Käsuformaadid 0,1,2,3 ja 1,5 aadressiga arvutid /231-235/ Kõikides käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuhu salvestada tulemus.
178 6.6.3. Loendurid. Loendid. Counters. . Kõik loendurid on kahendloendurid, opereerivad 0- de ja 1- dega. Loendurid on impulsside loendamiseks. Liigitus: kahend- või mittekahendloendur käib loenduri täissaamise (täitumise) kohta. 3- bitine kahendloendur: 0 0 0 algolek 0 0 1 peale 1. impulssi, 8 erinevat olekut 0 1 0 peale 2. impulssi. (n biti puhul 2n 011 erinevat olekut) 100 101 110 1 1 1 loendur on täis (loomulik üleminek) peale 7. impulssi. 0 0 0 peale 8. impulssi, 0 0 1 peale 9. impulssi. Kümmendloendur: loendab 0...9, vajab 10 erinevat olekut. Peab olema 4- bitine. 0 0 0 0 algolek 0 0 0 1 peale 1. imp. 10 erinevat olekut 0 0 1 0 peale 2. imp. 0 0 0 0 peale 10. imp. Kolmendloendur: loendab 0...2 0 0 algolek 0 1 peale 1. imp. 3 erinevat olekut 1 0 peale 2. imp. 0 0 peale 3. imp. 179
o Tugev jäätumine üle 1mm minutis Kindlaks tegemine: varras kokpiti juures(hot rod/black rod ice detector), spot lights- meeskonnaliikmetel võimalik tiibade härmatise võimalikkus Jäädetektorid: o Vibreeriv jäädetektor tekitatakse vibratsioon 40kHz o Rootor tüüpi jäädetektor: o Radioaktiivne jäätumisdetektor: strontsium, geiger loendur, mõõdab osakeste põrkeid kui hakkab tekkima jää kiht, siis tema osakeste vastupanu võime väheneb Tõrje o Freezing point depressant – FPD Metüül etanool Etanooli baasil jääsulatusvahendid peab tungima saba pinnani välja o Tiiva ja saba esiservad on kaetud augulise paneeliga, titaanist, augud tekitatud laseriga 0,1.0,2 mm, surutakse surve all välja,
neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem. Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad. Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi.
valjmax +Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax +U valjmax ). 3. U->I muundur 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs 4. TTL loogika 2 2 avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U /R=5V /R, selle 5. Asünkroonne summeeriv loendur vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S 2)-toitest +5V voolu 1. JOONIS1 u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad
o käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer) Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu
· loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune.
12 loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest,
Nõudlust mõjutavad Mõju Teguri mõõtühik, Infoallikas Prognoos tegurid nõudlusel hindamise teguri tulevikus e± kriteerium iseloomus- ± tamiseks 1. Kättesaadavus + Külastuste arv Külastuste + loendur 2. Vaheajad - - Kalender - 3. Vastuste hea kvaliteet + Rahulolu 5 Tagasiside + pallisüsteemis leht 4. Reklaam + Suunamiste arv + 5. Vastuste kiirus + Minutid Vastuse + lisamise aeg 6
C:Projectsomanaited>Massiiv1 48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa. Algul võetakse üks abimuutuja nulliks ning siis liidetakse kõikide massiivi elementide väärtused sellele muutujale juurde. Avaldis summa+=m[i] on pikalt lahti kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for-tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist hakatakse massiivi elemente lugema. Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata elemente ehk loendur on väiksem kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga sammu suurendatakse loendurit (i++). Nõnda ongi summa käes. using System; class Massiiv2{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33;
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri teaduskond Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond NEOLIITILINE ARHITEKTUUR EDELA AASIAS Referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................3 1. Levandi piirkond..........................................................................4 · Jeericho............................................................................4 · Tell Aswad........................................................................4 · Ain Ghazal........................................................................5 2. Eufrati ja Tigrise äärsed alad...........................................................6 · Tell Hassuna.....................................................................7 · Tell Es Sawann..........................
2. MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD. * DTL (Drod Transistor Logic) - 3 osa: 1). kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia ...
( JOONIS ERALDI) E(Põhinivoo) (all noolekese juures peab see olema) Vasakul energia neeldumine aatomi poolt,millele vastab keskel graafikul aatomi üleminek kõrgemale energiavoole aatom on ergastatud olekus. Juba 10 astmel -8 sek pärast langeb aatom tagasi madalamale energiavoole (graafikul), millele vastab paremal näidatud elektroni üleminek lähemale orbiidile ning energia kiirgumine. 3. Laetud osakeste jälg imise ja regitreerimise meetodid: 1)Geiger-Mülleri loendur: gaaslahendusloenduri põhiosaks on silindriline toru, mille telgjoont mööda kulgeb peenike metallniit. Niit ja toru on teineteisest isoleeritud. Toru on täidetud gaaside seguga,nt argooniga, milles on lisandina metüülpiirituse auru. Gaasi rõhk torus on u 0,1 atmosfääri.ioniseerivate osakeste regitreerimiseks rakendatakseloenduritoru kesta ja niidi vahele kõrge alalispinge.vooluallikas ühendatakse nii, et niit oleks anoodiks ja kest katoodiks. Läbi toru lendav kiire laetud osake
Nihkeregistritel võib olla ka asetus sisend (kas nullimiseks või mõne muu algkoodi salvestamiseks). Nullimise sisend (Reset, Clear) saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R sisendite kokku ühendamisega. · Reversiivse sisendi struktuuris on oluline roll juhtsisendil M, mis määrab ära nihke suuna, kuna register on võimeline töötama mõlemas suunas. 3. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendur vastab impulsside jadale spetsiaalses loendussisendis kindla väljundkombinatsioonide (olekute) jada läbimisega. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. Tihti on loenduritel olemas algasetuse võimalus, sest iga uus väljundi väärtus sõltub eelmisest ja kui algolek ei ole teada, siis ei ole võimalik määrata ka hilisemaid väljundi väärtusi.
250 m³/h. Kulu stabiilsus kuludel alates Qmin kuni Qt peab olema väiksem/võrdne 2,5% kulust ja kuludel alates Qt kuni Qmax peab olema väiksem/võrdne 5% kulust. Mõõtmiste ajal vee temperatuurimuutus ei tohi ületada 5 ºC. Vee temperatuuri mõõtmiseks kasutatava termomeetri laiendmääramatus peab olema väiksem või võrdne 1 ºC; c) sekundimõõtur (10…1800) s määramatusega 0,05s; d) impulsside loendur (10…100000) impulssi määramatusega 1 impulss; e) ülerõhu mõõturid/manomeetrid kuni 5 MPa määramatusega 0,25%; f) impulsside formeerija, mis formeerib mehaanilise kontaktiga veearvesti väljundi impulssloendurile loetavaks nelinurkimpulsiks. Taatlusel tuleb läbi veearvesti lasta selline veekogus, mis tagab vähemalt väikseima (esimese) näitava trumli või osuti kaks täispööret. Selle nõude täitmiseks on soovitatav vee läbilaskmise
pakutud arv oli väikse Andmed: Lisada programmi pii y - arvuti arv, y = juhuarv (1 ..100) k=0 x - kasutaja pakkumine, programmi töö. k - katsete loendur Kasutaja võib katkes ... Paigutada lehele ming väiksem etteantud arv hüppamine, salto vm. k=k+1 k>kmax ei loe x x = "" ei x=y
paus pp kuva teade Kordused_1 Kordused 2 Iseseisvalt Vana tutav. Arvu ära arvamine Andmed: Koostada makro, mis y - arvuti arv, 1..100) võimalikult v x - kasutaja pakkumine, Programm abistab k k - katsete loendur katset, kas pakutud y = juhuarv (1 ..100) k=0 ... Lisada programmi pi lõpetada programmi Kasutaja võib katke väärtuse. Paigutada lehele min
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
