Milleks on Descartes'i arvates vaja metafüüsikat? a. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. --b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks-- c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test8 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 11th of April 1:23 matis John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? Matching pairs: Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. -- demonstratiivne tunnetus Neli on suurem kolmest. -- intuitiivne tunnetus Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. -- meeleline tunnetus 11th of April 1:23 matis John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist. Kummast
!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed marksism, liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus) 4. Postmodernism eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu? Majanduslik innovatsiooni mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse
Sellega astuti välja kristliku elukorralduse ja mõttelaadi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kiriku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale, samal ajal enamikul saksa valgustajatest konflikti kirikuga ei tekkinud. Valgustuse vahetuks teerajajaks tuleb pidada teadusliikumist, mille käigus avastati mõningaid uneversumi füüsikaseaduseid ja õõnestati vajadust kasutada maailma seletamisel religiooni abi. Thomas Hobbes ja John Locke avaldasid oma mõtteid mõistusliku uurimise tähtsusest ning inimese õigustest ja kohustustest poliitikamaailmas. Locke'i teos "Essay Concerning Human Understanding" väidab, et inimesed võivad saada oma maailma isandaiks, kasutades mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Mõistust kasutades võib inimene end teadmatusest päästa. Teoreetiliselt pakkus see mõte inimkonnale võimaluse jõuda edasi kõikidel inimtegevuse aladel.
Thomas Hobbes(1588-1679) *kaitses absolutistlikku kuningavõimu *inimene ei ole loomulikult halb, kuid teda on vaja valitseda *parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani *absoulutistliku kuninbavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine (tähtsaimad vajadused) *revolutsioon on kuritegu *eitas isikuvabadust *jumalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt, tema olemus on raaramatu *religioon- inimese hirmu ja rumaluse saadus, vajalik korrahoidmiseks ühiskonnas John Locke *kõrgeim võim parlamendile! *võimude lahusus, täitesaatev võim sõjaväel ja kuningal on vaid "föderatiivne" e. välispoliitiline võim. *et ainsad seadused, mis inimest peaks piirama, on loodusseadused kuid et kaost vältida, peaks olema ka mingi valitus, mis loob reegleid ja seaduseid. *liberalismi esiisa *rõhutas üksikisiku vabadust *igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks Valgustus Valgustusajastu kujunemise eeldused: *teaduse areng
Kunsti peetakse rohkem teadmiseks, sest sel on võime õpetada. Me ei saa üle anda kogemusi üksteisele, kuid üldisi teadmisi me saame üle anda. Toon näiteks tule. Kogemustele põhinedes võib ainult öelda, et tuli on kuum ja see on kõik. Seda, miks ta on kuum ei suuda kogemused järeldada. Nõnda on selge, et tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Empiirik ,,kogemus", ratsionalist mõistus. Baconi arvates peavad teadmised tuginema kogemustele. Mõistus on vaid vahend, mis aitab avastada tõdesid kogemuste baasil. Sellist seisukohta nimetatakse empirismiks. Siit võin ma tuua võrdluseks Aristotelese üksiku teadmise, mis samuti põhineb kogemustel. Näiteks arsti näide, kus arst suutis inimest ravida täna üksiku teadmisele.
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nime...
Üldise teadjad on targemad kui kogenud Tihtipeale peame me töödejuhatajat auväärsemaks kui käsitöölisi, ning arvame, et töödejuhataja on rohkem teadvam ja targem. Seda aga seetõttu, et juhatajad omavad logost ja tunnevad põhjusi ja tunnetavad põhjusi. Käsitöölised aga on praktilise poole pealt targemad. Sellepärast peame me kunsti rohkem kui kogemust teadmiseks. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Bacon väidab, et kõik meie teadmised põhinevad meie kogemustest. Nimelt asjad mida me olem ise läbi kogenud on toonud meile teadmised(empirism). Vastupidiselt Baconile väidab Descartes, et tõsimeelsed teadmised pärinevad mõistusest, teised tulenevad, aga samaoodi kogemustest(ratsionalism). Aristotelese sõnul on kogemus loonud kunsti, see tekib siis, kui inimesel tekib üldine arusaam
ägedalt polemiseeris ta oma teooriate kriitikutega. HOBBESI MÕJU • Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. • Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke. HOBBESI FILOSOOFIA • Ta arendas mõtet, et inimene pole loomult halb, kuid teda tuleb valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda kõikide vastu, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu. Viimane on ühiskonnale vajalik, ning seetõttu on kasulik, kui see on võimalikult tugev. Kuninga võimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
töödejuhatajaid käsitöölistest auväärsemateks, sest nad teavad, miks on asju vaja teha, nad teavad selle põhjuseid, samal ajal aga käsitöölised viivad oma ülesanded ellu vaid harjumuse tõttu. Tarkus tuleneb kõikide puhul rohkem teadmisest, nimelt et ühed teavad põhjust, teised mitte. Sest kogenud teavad "et", kuid ei tea "miks", teised aga tunnetavad "miks" ja põhjust. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Empirismi juurde käib induktiivne loogika, milles üksikute juhtumite abil moodustatakse seaduspärasusi. Siin on paralleel kogemusega, sest kogemus käsitleb samuti üksikuid juhtumeid. Ratsionalismis olev deduktiivne loogika on aga vastupidine. Üldistelt seaduspärasustelt liigutakse üksikute juhtumiteni. See on seoses kunstiga, mille puhul saab samuti rääkida üldisematest mõtetest ning arusaamadest
Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv. Ning ta uskus ka seda, et kõik mis eksisteerib eksisteerib kas meie või jumala vaimus. LOCK Elas 17- 18 sajand, inglise filosoof ning empirismi rajaja. Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel o...
Tsiviliseeritud ühiskonnas polnud loomulikkus enam nii väga võimalik. Mõtlejad mõistsid, et senine elukorraldus ei vastanud looduse seadustele, aristokraatlik agraarne tootmisviis ei vasta industriaalsele jne. Uueks elukorralduseks oli industriaalne materiaalne ja praktiline. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine, mis edasi arenes. Valgustusliku mõtlemise aluseks ja autoriks oli inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka kõigile inimestele ja kellelgi pole õigust kahjustada elu, tervist, vabadust ja võõrast omandit."<- see viimane mõte kajastub paljudes tänapäevastes konseptsioonides. FEODAALSE KIHISTUSE KADUMINE selle väljenduseks oli nt Prantsuse revolutsioon
7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras: nimesid ei saa moodustada igaüks vaid see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enese poolt. Demokritos: Sõnad on juhus ja mitte looduse poolt. Sofistid: sõnad on konventsioonid. Ratsionalism: (Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas) sõnade tähendust nähakse peituvat asja olemuses. Sõnad tähistavad asja essentsiat. Uusaegne empirism (Locke, Hume)- sõnad on korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke: Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume: Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatism John Dewey- sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Ludwig Wittgenstein- sõna tähendus seisneb tema kasutuses, rollis, mida sõna mängib keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees?
Kuigi Inglismaa parlament kutsuti esimest korda kokku juba 1265. aas tal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga kehtestada Inglismaal püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus parlament sai riigi seadusandlikuks koguks. Selleks, et muuta parlament ise tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus inglastel aga veel üle saja aasta. XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks olid inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles de Montesquieu. Locke avaldas 1690. aastal oma teose ,,Teine traktaat valitsemisest", kus ta väitis, et mistahes seaduse väärtus toetub ,,valitsetavate nõusolekule". See Locke'i tees loomulikust õigusest kummutas senise väite, et riigivõim on jumala poolt ette määratud. Locke'i arvates samastub loomulik õigus jumaliku õigusega ning tagab kõigile inimestele põhiõigused, ka õiguse elule, kindlale vabadusele ja oma töö viljale
Loomulikku paternalistlik ja personaalne suhe alamatega vabadust ega võrdsust pole Kontraktualism e lepinguteooria kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja T. Hobbes, John Locke (1632-1704), Samuel Pufendorf (1632-1694), Jean Aquino Thomas kuningavõimust Jacques Rousseau (1712-1778) Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke – seega Filmeri Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, suhtes sarnane kriitika) kui on eri grupid ühiskonnas
Inimene pole loomult halb, aga vajab valitsemist, sest on liiga individualistlik. Riigivõim on ühiskonnale vajalik ja seetõttu peab olema võimalikult tugev. Julgeolek ja rahu- ühiskonna tähtsaimad vajadused, mille kindlustab absolutism. Eitas isikuvabadusi ja pidas revolutsiooni kuriteoks. Tunnistas kõrgema olendi olemasolu, kuid nägi relgioonis inimese hirmu ja rumaluse saadust. Samas pidas seda vajalikuks korra hpidmiseks ühiskonnas. John Locke kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Locke'i peetakse liberalismi esiisaks. Tema ideed võtsid oma poliitika aluseks viigid. Valitsuse põhiülesanne omandi kaitse.
saj).. parim lahendus on see,mis toob max kasu võimalikult paljudele inimestele nii, et kasu jaotuks võimalikult võrdselt hüve, meelehea intensiivsus & kestus, kõigi inimeste õiguste võrdne hindamine · Kant'i formalism (kategooriline imperatiiv, kohustuste eetika) (Immanuel Kant 18. saj).. hea tahte, südametunnistuse (kategooriline imperatiiv) järgimine hea tahe, hea eesmärk on tähtis, mitte tulemus. · Locke'i õiguste eetika (John Locke 17. saj) parim lahendus on see, mis ei riiva ühegi inimese individuaalseid õigusi.. aga millal kellegi õigusi rikutakse · Aristotelese vooruste eetika (Aristoteles 3 saj) õnnelikuks saab läbi oma isiksuse omaduste arendamise, voorus = kuldne kesktee kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõitslik. Eetikaprobleemide lahendamise algoritm: 1. prbl olemasolu teadvustamine 2. informatsiooni kogumine & prbl kontseptualiseerimine 3
-6- Iseseisvus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon, mis võeti vastu 4. juulil 1776. aasatal, mitte üksnes ei kuulutanud uue riigi sündi, vaid esitas ka inimese vabaduse põhimõtte, mis sai ülemaailmseks liikumapanevaks jõuks. Deklaratsioon põhineb suures osas prantsuse ja inglise valgustusideedel, kuid iseäranis J.Locke teosel "Teine traktaat riigivalitsemisest". Locke võttis inglise traditsioonilise kodanikuõiguste põhimõtte ning laiendas seda kogu inimkonnale kui igaühe loomulikke õigusi. Deklaratsioon seostas J. Locke'i põhimõtted itseselt kolooniate olukorraga. Võidelda Ameerika sõlyumatuse eest tähendas võidelda rahva valitava valitsuse eest kuningavõimu asemel. Üksnes rahva tahtel toetuv valitsus saab tagada loomuliku õiguse elada, vaba olla ja õnne otsida
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham, kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms.
Laps teab paremini, mis on talle mingis vanuses parim, vanema roll on teda õieti suunata ja mitte lasta tal enda üle võimust võtta. Popustitelstvo ei tohi lubada. Oluline on empaatia peab ka ennast hästi tundma, et oma last õigesti kasvatada. 1989.a. Laste õiguste konvensioon (Unesco). Karistada tuleb ka armastusega. I Maailmasõda Remarque kaotatud põlvkond. Noorus muutub moodsaks tahketakse pikendada. Inglise filosoof John Locke (1632-1704) laps kui ,,puhas leht" tabula rasa kogemus vormib (1690), õppimine on tähtis. Prantsuse filosoof Jean Jacques Rousseau (1712-1778) inimese arengu looduslik teooria (1762), laps loomult ,,hea" ja kasvab ,,looduse plaani" kohaselt, kasvatuse ja kogemuse mõju minimaalne. Nende meeste pärast hakatigi arutlema pärilikkuse ja keskkonna mõju tähtsuse üle arengus. Lapse psüühika arenguteooriaid palju, võib eristada 3 suunda: 1.bioloogiline- pärilikkus
Ühegi lepinguga ei saavat inimeselt võtta õigust ise ennast kaitsta, kui teine ei tule sellega toime. Niisiis sõltus kodaniku kuuletumiskohustus riigi kaitsekohustusest. Riigivõim on õiguse looja. Teda piirab mõistlik loomuseadus, kuid üksnes tema võis seda tõlgendada. Õiguse sisu üle ei pidanud otsustama mitte tõde, vaid autoriteet. Riigis olevat inimese käitumise ainus mõõdupuu selle riigi positiivne seadus [Luts 1997, lk 92]. Inglise filosoof John Locke (1632-1704) ehitas oma õigusõpetuse üles loomuliku algolukorra ideele. Sellises olukorras hea ja halb või nendeni jõudmine ei olnud midagi enamat kui mõnu ja valu. Sellises olukorras võis igaüks tehe kõike, mis talle tundus vajalik tema vajaduste rahuldamiseks. Locke'i algolukorra loomuõigus tähendas piiramatuid subjektiivseid õigusi 9 [Luts 1997, lk 95]. Mõistusseadus pidi inimestele ütlema, et nad võivad kindlustada tema elu
Inglise filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga loomult on nas individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ega valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni, kuni ei tegeletud põllumajandusega ega tehtud töö, võisid inimesed elada kommunistlikus ühiskonnas. Kui algas töötegemine, tahtis iga inimene saada endale oma töö vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikult usuvabadust.
· Hing: ei oma ulatust, piire, ei allu mehhaanikale. · Need kaks saavad kokku käbinäärmes. 25) Millised olid Hobbesi teened? Psüühika seletamine välised tegurid mõjutavad meie psüühikat. Inimest motiveerib isu/nauding. Armastus ja vaen kui jõud. Sotsiaalpoliitik ,,Inimene on egoistlik, kõik kõigi vastu sõjas, et säilitada iseennast''. HOBBES OLI: materialist, mehhanitsist, determinist, empiirik ja hedonist. 26) Millised olid Locke teened? · Ei ole võimalik tostada kaasasündinud ideede teooriat (Tabula Rasa) · Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks · Primaarsed ja sekundaarsed omadused (objekti füüsikalised omadused nt tahkus) · Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist. 27) Millised olid Hume teened? · Eesmärgiks oli luua moraalifilosoofia, mis oleks olnud sarnane Newtoni loodusteaduse filosoofiaga.
Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad osa matemaatilisest lingvistikast. Z. Harris- viimane suur ameerika strukturalist. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, E.Sapir- etnoloogiliste huvidega. "Language" sisaldab struktural sümptomitest. Seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An et keelejadad oleks õigesti teostatud. Tähendus keeles väga oluline. Lähtub väitest, et kõik keeled on o essay concerning human understanding"(1690) Semantika- tähendusõpetus. Uurib keeleüksuste tähendusi ning nende Olulised on keeles grammatilised kategooriad- sellised tähenduse Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, muutumist
saj kaasaeg) Algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale, lõpeb tänapäeva filosoofiaga. Eripära: 1) "mõistuse" võidukäik mitmesugustes valdkondades 2) On inimese ja mõistusekeskne KLASSIKALINE EMPIRISM kõik teadmised tegeliku maailma (kus me elame, kus asjad toimuvad tavapäraselt. Võimalik maailm muinasjutumaailm) kohta pärinevad kogemusest (ei pea olema isiklik kogemus). Locke KLASSIKALINE RATSIONALISM ld ratio mõistus. Tõsikindel (paratamatus, üldkehtivus) teadmine pärineb mõistusest (lõppkokkuvõttes kogemus ei ole tühine, vaid vahend). Aluseks toonud matemaatika. Platon, Sokrates, Descartes. Tänapäeval ei pooldata enam klassikalist empirismi ja ratsionalismi sest alahindasid mõistust. Tunnetus tänapäeval saab alguse probleemist, mitte vaatlusest või eksperimendist. Popper klassikalise empirismi kriitika.
(spekuleerimine kõrgem filosoofeerimine; korrumpeeruma rikkuma). Me oleme rikutud maailmas ja märgid on rikutud, kuid see ei tähenda, et märgid pole seotud. Filosoof, poeet seaduseandja. Ta on inimene, kuid ta ei anna seadusi suvaliselt. Seadusandja andis head seadused, sest ta teadis, kuidas asjad käivad. Rooma õigus on juriidiline alus, millele rajaneb tänapäevani kogu Läänemaailm individuaalne vastutus. ,,Preideos" semiootilisi probleeme käsitlev teos. John Locke (1632 1704) Keskajal unustati semiootika ära, sest kogu uue aja filosoofia oli rajatud Descartes'i õpetusele. Tema filosoofiat nimetatakse Cartesius-eks. Uus filosoogia on impiirilise teadmise filosoofia. Loodus ei valeta (loodus ei räägi ka tõtt). Loodus avab oma tõde vaikides kadus loogika ja retoorika ja sellega koos ka semiootika. Locke on tuntud kahest valdkonnast: · riikluse teooria (riigiõigus) · tunnetuste teooria (1690-1700 4 trükki).
· loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus · usk vaatluste ja katsetega saadud · katoliku kiriku kriitika teadmistesse · progressi teke · ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant. Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian von Wolff- ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal
Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpu...
Pierre Nicole Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh ka võõrastel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Hugo Grotius Õigustatud vaid kaitsesõda. Lisaks, kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamata. Valgustus (18. sajand) John Locke Liberaalsest vabadusekäsitusest ja rakendusest poliitikas Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadused on inimese loomupärased õigused, mida valitsus peab tagama ega tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz sõprusest Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. Loomupärasest sotsiaalsusest
Teos võeti Vatikani keelatud raamatute nimekirja, ja hiljem ei saanud ta kodumaal Inglismaal oma raamatutele isegi mitte avaldamisluba. (1) 4.Hobbes filosoofia mõju. Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke (1632-1704). (4) Hobbesi materialistlik tunnetusteooria, mis lähtub liikuvate kehade mõjust meeleelunditele, sai eeskujuks moodsale ,,positivismile", mis räägib positiivsest, see tähendab ,,antud" tajuandmisest, koormamata end arutlemisega, mil määra needsamad on kooskõlas nende asjadega "iseeneses", millele nad vastavad, kui aga neil meie jaoks mõte on. Nii tugine Hobbesile ka 19.sajandi positivism. Kontroversiaalne saksa riigiõigusteoreetik Carl Schmitt(1888-1985) tugines samuti
· Sotsiaalne suhtlemine, empaatia. Darwin väljendusvõime, mängud, progressiidee, adaptatsioon; Von Baer üldisemalt spetsiifilisemale; Haeckel ontogenees kordab fülogeneesi; Hall ontogenees kordab fülogeneesi ka intellektuaalselt; Preyer laste erinevused täiskasvanutega; Binet intelligentsuse test; Gesell bioloogilise arengu protsessid on ajaliselt piiratud; Baldwin adaptatsioon John Locke inimesel ei ole teadmist enne kui ta sünnib tabula rasa. · Tunded ja mõtted arendavad läbi assotsiatsioone (kogemuse); · Inimese käitumine tuleb kordamisest; · Areng toimub läbi jäljendamist; · Inimene areneb ja õpib läbi tasu ja karistuse Reeglid ei tohiks seada verbaalselt, on läbi mudelite (eeskuju, vanemad). On ebamugav mitte teadma ebamugavuste lahendamine. Eksimus on normaalne las ta pettub ise.
Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley. Kontseptualism universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. Püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Seda seisukohta pooldasid Pierre Abélard, hiljem John Locke. Realism Realismi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälises maailmas ega allu harilikule tõestusele. Üldmõisted on muutumatud ja igavesed ning olelevad lahus esemeist ning seega tõelisemad kõigist neis kehastuvaist üksikesemeist. Igale üksikesemele peab eelnema üldmõiste (universalia ante res). Kui näiteks poleks ennem eksisteerinud üldmõistet inimene, siis ei oleks olnud ka Sokratest, Platonit, Aristotelest.
(Laherand, M.-L. 2005) Mõtteline eksperiment 5 Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda. Seda tehnikat kasutavad tihti filosoofid selleks, et argumenteerida mõne kontseptsiooni tähenduse ja kasutatavuse poolt või vastu. Näiteks kujutas Locke ette olukorda, mil prints ja kingsepp vahetavad ära vaimu. Sel moel argumenteeris ta seisukoha kasuks, et personaalne identiteet põhineb mälu pidevusel, mitte keha pidevusel. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse, et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle
kuuluvuse muutuse (Dauphine) Modernsetele riikidele alade kuuluvus väga tähtis, enamiku sõdade põhjuseks 17.-20. saj, rahvusriiklus 19.-20. saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia) Samas on ka modernsete riikide ala pidevas muutumises, nt Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine institutsioonide vahel Bentham, Mill, Schumpeter: demokraatia kui valitsuse piiraja (20. saj. demokraatlik elitism) Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim,"
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse ...
mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on midagi sellist, milleta saab asju ette kujutada. Galilei ettekujutus oleks tänapäevases kõnepruugis midagi järgnevat: - Primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende (füüsikalise) olemuse tõttu. - Sekundaarsed kvaliteedid asuvad üksnes vaatleja vaimus ning ehkki nad võivad olla põhjustatud millegi poolt, mis asub maailmas, ei sarnane nad oma põhjustele. John Locke (1632-1704) eristab: "keha primaarsed kvaliteedid, mis -nagu näeme - tekitavad meis lihtideid, nt tahkus, ulatus, kuju, liikumine või paigalseis ning arv."ja"sellised kvaliteedid, mis tõeliselt ei ole midagi objektides enestes peale nende võime tekitada oma primaarsete kvaliteetidest oma tajumatute osade suuruse, kuju, paigutuse ning liikuvuse abil meis erisuguseid tajumusi värve, helisid, maitseid. Neid nimetan ma sekundaarseteks kvaliteetideks." 53
katoliiklikes maades- valgustus suunatud kiriku vastu, kuni katoliiklike vaimulike pilkamiseni välja protsestlikes maades- vastupidi. Teoloogiline ratsionalism, vaimulikud on valgustuse läbiviijad. Pietistid ja valgustajad. Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. tähtsamad valgustajad: Hobbes, Locke, Voltaire, Montesque, Rousseau, Herder. Friedrich II Suur, Joseph II Habsburg, Katariina II, Gustav III Saksa valgustusideoloogia lähtus peamiselt pietismist( luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.) ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) Ühiskondliku lepingu teooria (Hobbes, Locke). Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast, seletades esimesena riigi
metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. J.Locke ideed riigist, tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab tunnetusteooria, mille esitab teoses: "Essay concerning Human Understanding" (katse kirjeldada inimmõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida J.Locke nimetab ideedeks. Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest. Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis elaksid temas enne igasugust kogemust. Sünni hetkel on inimene "white paper" ehk tabula rasa. Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Kogemusel on 2 allikat: Väline meeleline taju (sensation), Sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda erinevateks liikideks
tekitab geneetilise eelsoodumuse ja kk mõjutuste kombinatsioon. 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas areng toimub ühtlases tempos või mitte? Kvantitatiivse (füüsilise) ja kvalitatiivse (taseme muutus loomuses) arengu omavaheline seos. Kas varasem ja hilisem areng on seotud? Kui jah, siis mil määral? 3) Inimloomuse kohta. Milline on inimloomuse olemus, omadused (hea, halb, neutraalne)? Locke: Inimisele puuduv teadvus (,,tabula rasa" ehk puhas leht) Rousseau: Laps sünnib olemuselt ,,heana" 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinev? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus) Uurimismeetodid
- Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna.
- Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna.
Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon(filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja). Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole, kunn valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti; Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas isikuvabadusi; John Locke arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, kaitses üksikisiku vabadusi liberalismi rajaja. tema ideoloogias võtsid üle viigid e. liberaalid. Omandi kaitse. 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal tsaarivõimu ja kiriku vastuolud; loodi patriarhi amet; loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas; papid-lihtvaimulikud; possaadid-kaubanduslik- käsitöönduslik linnaosa; kiriku materiaalsed huvid; patriarh Nikon viis läbi
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
kr.) seostatakse ladina kirikutegelase Hieronymuse nimega. Kord lugema õppimisel oli niisugune: tähtede nimetuste selgeks õppimine tähestiku järjekorras, silpide kokkulugemine ja sõnade lugemine.Tänapäevalgi peetakse sellist õpetusjärjekorda kõige loomulikumaks. Esmalt tähed selgeks ning siis sõnu lugema. Sellise meetodi puhul õpiti tähti ning loeti vaid silpe ja sõnu väga pikka aega mitu aastat. Lugemise mõttest ja rõõmust ei saadudki arugi. John Locke (17.saj.) pakkus välja tähtede õppimise vahendiks täringut. Täringu igale küljele oli kirjutatud täht. Sellist lihtsat vahendit kasutades saadi aru, et tähti võib õppida ka teisiti kui vaid ranges tähestiku järjekorras. See oli samm liikuva aabitsa poole. Palju teisigi võtteid leiutati selleks, et tähekujusid saaks paremini meelde jätta ja lugemist meeldivamaks teha. Näiteks kasutati mängukaarte silpide ja sõnadega, tähekujusid joonistati, aga
Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid · Pythagoros: ,,nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922 · sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt · ("Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.")
Alberto kutsub Sofiet jälle Hildeks. Sofie näitas oma emale videot Albertost Ateenas. Kaks nädalat ei kuule ta mehelt midagi. 14 juunil saabub Hermes ja nad lähevad vanalinna poole. Hermes jääb pargis seisma ja Sofie istub pingile. Hermes tahaks justkui haugatada, kuid hakkab hoopis rääkima. Ta soovib Hildele õnne sünnipäevaks. Alberto räägib empirismist, filosoofiast, et teadmised pärinevad kogemusest ja, et kaasasündinud ideid ei eksisteeri. Esimene empirist oli John Locke Inglismaalt. Ta arvas, et enne kogemusi on meie mõistus tabula rasa ehk puhas leht. Ta jagas ideed lihtideedeks ja liitideedeks. Asjadel on primaarsed (suurus, kuju liikumine) ja sekundaarsed omadused (värv, lõhn, maitse, heli). Sekundaarsed omadused näitavad reaalsuse mõju meie meeltelt, mitte asjade omadusi. Ta arvas, et on olemas universaalne õige ja vale, mis on igas ühes samasugune. Jumal on Locke arvates meie mõistuses ja seega eksisteerib.
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
