Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress heaks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). USA iseseisvusdeklaratsioon toetub 17. ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. USA liitlased olid Prantsusmaa, Hispaania, Holland. Kõik need Euroopa riigid ei soovinud Suurbritannia mõjuvõimu tugevnemist maailmas. Teise poole moodustasid Suurbritannia, kellega liitusid mitmed Saksamaa väikeriigid. Patrioodid+, lojalistid-, kveekerid+- Vaherahu sõlmiti 1782. aasta 30 novembril. Rahulepingu allkirjastamiseni jõuti aga alles 3. septembril 1783. aastal. See kirjutati alla Pariisis tookordse
puudulikkust ja ebatäpsust. Eristatakse teoreetilist ja praktilist skeptitsismi. Teoreetiliselt võib seada kahtluse alla kõike, mida ei saa tõestada, ning seda on väga palju. Ainukeseks valdkonnaks, mida ei saa seada kahtluse alla, on aprioorne teadmine. Ei saa kahelda aritmeetikas näiteks selles, et 2 + 2 = 4. Praktilises elus lähtutakse aga neist uskumustest, mis näivad olevat küllaldaselt põhjendatud, nõudmata tõestusi. John Locke eristas sellega seoses tunnetus- ja otsustusvõimet. Seal, kus puudub võimalus millegi tõestamiseks , astub lavale otsustusvõime. Ka skeptik David Hume leidis, et praktilist skeptitsismi ei kohta arvatavasti kuskil, sest sellel oleks hukatuslikud tagajärjed. Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse sõnastas kreeka filosoof Pyrrhon Elisest, kes elas aastatel umbes 365 275 e.m.a. Tema on ka skeptikute koolkonna rajaja. Teada on, et Pyrrhon
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
ehitust on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Tänu maailma loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt haarata. Eeskujuks on matemaatika, kus kõik tuletatakse vähestest, kindlatest aksioomidest. Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud. 2) Empirism (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal, seal eelkõige materialismina). Fr. Baconist üle Hobbes'i, Locke, Berkeley kuni Hume'ni nähakse siin tunnetuse alusena meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia.
Famous sights and people of England Kaspar Rätsep G1a Famous persons Kings & Queens: Queen Elizabeth I, Queen Victoria, Queen Elizabeth II, Henry VIII Politicians: Winston Churchil, Baroness Margaret Thatcher Writers & Poets: William Shakespeare, Daniel Defoe, Charles Dickens, Rudyard Kipling, Dame Agatha Christie Philosophers &Economists: Francis Bacon, John Locke Inventors & Scientists: Isaac Newton, Charles Darwin Actors,Actresses & Filmmakers: Sir Charlie Chaplin, Dame Elizabethe Taylor, AlfredHitchock, Hugh Grant, Orlando Bloom, KeiraKnightley, Daniel Radcliffe Musicians & Singers: Sir Elton John,Phil Collins,George Michael,Robbie Williams King Henry VIII Born: June 28, 1491 at Greenwich Palace Parents: Henry VII and Elizabeth of Y ork House of Tudor Ascended to the throne: April 21, 1509 aged 17 years
lasknud on. Windows Vista - praegusel hetkel kõige uuem operatsioonisüsteem, millel kallal on ajakirjanduses palju negatiivset öeldud, kuid siiski seda süsteemi kasutatakse palju. Windows 7 (koodnimedeks Blackcomb ja Vienna) - see opsüsteem tuleb Vista järglasena, mis on hetkel veel arenemisjärgus, kuid ilmselt väljastatakse 2009. aasta lõpus või 2010. alguses. 11.detsembril 2007. aastal teatas Hilton Locke, et uuel Windows 7-l on uued puutetundlikud võimalused. Ka Bill Gates on öelnud, et see versioon on "suur aste kõrgemale" kõnesalvestusele, kõnetehnoloogiale ja käekirja äratundmisele. 4 Ajatelg väljalasetest: 5 Microsoft on väga uuenduslik firma, kes on loonud sellised iseloomulikud asjad nagu Windows Movie Maker, Windows Messenger, Internet Explorer, MS Office. Nii suure
välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajad) liikumine. B) Põhiideoloogid Liberalismi eelkäijaks või rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades. Juhtiv roll oli ka prantslastel ja inglastel. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute-,
omandit ja tarbida heaolu, mis loodi sellest töö läbi. · Thomas Jeffersoni sõnul esindab Homo Economicus olemuslikult individuaalse materialismi ja hingelise heaolu eesmärki isiku loovutamatut õigust püüelda vabaduse ja õnne poole. · John Locke oli veendunud, et üksikisiku vabadus on aluseks üleüldisele rikkusele. inimese õigus koguda rikkust peaks olema piiratud tema tarbimisvajadustega. Kasutamata vara pole loomulik ja kahjustab kogukonda ning riiki tervikuna. · Adam Smith väitis, et kõik taotlevad isekalt omaenese heaolu, kuid neid individualistlikke egoistlikke impulsse saab suunata vaba turukorralduse kaudu. Need ei põhjusta mitte kaost, vaid iseorganiseeruvad ja panevad aluse heaolule
kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja
A) Hegel B) Fichte C) Schelling D) Marx Missugune neist on omane objektiivsele idealismile? A) Biheiviorismiga B) Solapsismiga C) Interaktsionismiga D) Episteemilise autoriteetsusega Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: A) Platoni pööre B) Sokratese pööre C) Aristotelese pööre D) Augustiniuse pööre Otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): A) Berkley B) Kant C) Locke D) Fichte Fatalist A) Ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt B) B) Tunnistab vankumatult tahtevabadust C) Ei usu, et teadus suudab seletada, mis meie tahtmisi determineerib D) Ei soovi püsida jäigas vastuolus Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egoistlikud? A) Mill B) Russell C) Hobbes D) Spinoza Praktiline filosoofia on A) Teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast
Personaliuuringudeesmärk:otsuste tegemisex täiendava info kogumine,selle analüüs/ tõlgendamine Uuringule esitatavad nõudedusaldusväärne(objektiivsus,süsteemsus, selgus,kriitilisus) Teaduslik artikkel?Pealkiri,Autor,Kokkuvõteülevaade,Sissejuhatus, Teoreetiline ülevaade,Meetod,Tulemuste esitus ja analüüs,Arutlus,Kasut kirjandus Uuringu eetilise teotamise reeglid?Anonüümsus,Konfidentsiaalsus,Infomeeritus ja nõusolek, Vabatahtlikkus Kliendi õigused/kohustused uuringu tellimisel?Õigused:oodata uuringule objektiivseid/täpseid andmeid,nõuda uuringute eetilise teostamise põhimõtete järgmist,õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti Kohustused:avatus/koostöövalmidus suhetes uuringu teostajaga,mitte korraldada pseudo- e pilootuuringuid Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valim...
Monaadid on kehatud, hinge sarnased algühikud, mis on jagamatud ja reaalsed. Monaad on aktiivne, loov ja tegutsev vaimne jõud. Leibnizi arvates tuleb igaveste üldiste ja paratamatute tõdedeni jõudmiseks tugineda ainult mõistusele. Kogemustest lähtudes ei jõua inimene teadmiseni. Pakkus välja nn. küllaldase aluse põhimõtte (näiteks: elussüsteemide küllaldane alus on otstarbekus). Leibniz oli samaaegselt tuntud matemaatik; avastas differentsiaalarvutuse. JOHN LOCKE (16321704) Empirist. Põhiteos ,,Essee inimmõistusest". Locke väitis, et mõistus on sündides nagu puhas tahvel (tabula rasa), millele kogemuste maailm kirjutab. Locke`i järgi eksisteerivad liit- ja lihtkujutlused (ehk -ideed). Lihtideed on näiteks ,,kollane", ,,soe", ,,ümmargune", ,,kõva" jne. Mõtlemine on liitkujutluste aluseks. Liitideed (ehk keerulised ideed) on näiteks ,,lauad", ,,toolid", ,,kassid", ,,koerad" jne. Kuid ka niisugune maailmas reaalselt mitteleiduv
Milleks on Descartes'i arvates vaja metafüüsikat? a. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. --b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks-- c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test8 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 11th of April 1:23 matis John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? Matching pairs: Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. -- demonstratiivne tunnetus Neli on suurem kolmest. -- intuitiivne tunnetus Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. -- meeleline tunnetus 11th of April 1:23 matis John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist. Kummast kogemusest pärinevad
halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Parimaks pidas ta absolutismi. Ta rõhutas et julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas, revolutsioon oli kuritegu. Usuküsimustes tunistas ta kõrgema olendi olemasolu, arvates, et jumalat ei ole võimalik kujutleda kehaliselt, vaid jumala olemus on haaramatu. Ta õppis Oxfordis. John Locke Inglise filosoof. Õppis Oxfordis meditsiini. Kaitses parlamenti kunindavõimu vastu ja ülistas eriti Kuulsat revolutsiooni. Ta rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Inglismaal võtsid ta ideed oma poliitika aluseks viigid. Ta seisukohalt oli valitsuse ülesanne omandi kaitse. James Harrington (1611-1677) Ta juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi
mis sel viisil oleks tekkinud. 1 wikipeedia 2 Samas ei pea Hobbes igasugust piiramatut võimu heaks: türanniat tuleks vältida. Kui piiramatu võimuga valitseja on muutunud türanniks, siis tuleks ta kukutada ning asendada uue ja õiglasema valitsejaga."2 Hobbes ei uskunud inimesse kui loomu poolest heasse olevusse, vaid langenud olevusse, kes on loomu poolest kuri -"Homo homini lupus est!" John Locke avaldas 1690.a. "Two Treatises of Government" andes sellega Inglismaale ja seejärel kogu Euroopale pikaealise riigiõpetuse üleminekuks parlamentaristlikule monarhiale. · Peatükk Vürtsivõimi ülesehitamine (lk. 223) Absoluutne monarhia ei sündinud mitte vaimurikkast teooriast, vaid kriisi vajadustest. Prantsuse absolutismi põhiseadus - 1629.a, välja antud Prantsusmaa kuningas Louis XIII poolt ,,Code Michaud", kus 461-s §-s tema valistemisnõudlused. Sellega
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
the Chinese community and help to educate others. In Seattle, the Chinese Culture and Arts Festival is held every year. Other important festivals include the Dragon Boat Festival and the Mid-Autumn Festival. Elaine Chao was the first Chinese American member of a President's Cabinet, having served from 20012009 asSecretary of Labor under President George W. Bush. Gary Locke is the only Chinese American to have served as a state governor (for Washington). He is also the first Chinese American Commerce Secretary, serving in Barack Obama's administration.
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks tö...
Jumal andis võimu Aadamale, kes selle pärandas kuningale, ainult päritud võim on seaduslik. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Vabariiklikud mõtlejad varauusajal – segavalitsus ideaalne, loob tasakaalu. Rooma eeskuju- demokraatlikud tribüünid, aristokraatlik senat, monarhistlik konsul..Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Antiikaja Sparta – varauusaja Veneetsia. John Locke – võimude lahusus. Seadusandlik, täidesaatev ja fõderaalne. Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Valitsemine ülim eesmärk on reputatsioon, au mis kaasneb riigi kasvu ja õitsenguga. Saavutatakse läbi rahu. Peab vältima sõdu ja sisetülisid. Sõjavastane ideoloogia! Rahuväärne valitsemine auväärne. Tingimuseks vabadus võõrvõimust, kodanike omavalitsus. 2. Cicero valitseja kohustustest
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega
knows who it is, and since identities have varying degrees of cultural content so will interests." Without interests, however, identities lack "motivational force" and cannot explain action which results from a combination of "desire" and "belief." In his groundbreaking Social Theory of International Politics (1999), he articulates the central tenets of constructivism and, drawing on the philosophical views of Thomas Hobbes (realism), John Locke (father of classical liberalism) and Immanuel Kant, theorizes three cultures of anarchy characterized respectively by "enmity (hostility)," "rivalry," and "friendship." Other influencial constructivists are Emanuel Adler, Michael Barnett, John Gerard Ruggie, Martha Finnemore, Peter Katzenstein
19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia. Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes välja konservatism- ideoloogia, mis pooldas olemasoleva säilitamist ning järelep...
4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.1 Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?", kus ta määratles valgustust inimese väljumisena "omasüülisest alaealisusest" ning püüdlust alati ja igas olukorras "mõtelda ise". Valgustusajastule iseloomulikeks peetakse aga ka varasemaid mõtlejaid, nt John Locke, Nicolas Malebranche, Isaac Newton, Charles de Montesquieu. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele.2 Inglismaa valgustus: Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment.
Keskaja Vana-ida Mis on tõde? 10 käsku ja uskumine; Jumal valitseb kõige üle; algus 479 v religioonid ja Tõde on jumal. kui andeks palub kõigel on mõte. 800 antiik filosoofia pahateod, saab pkr;lõpp on õndsaks;pahategude 13saj. tunnistamine. John Locke 1632-1704; Kust me midagi Eesmärgiks koostada Inimesel ei ole inglise filosoof; teame; teame ainult ühiskonnale kaasasündinud teadmisi, poliitik; skeptik. läbi kogemuse; üksteisemõistmise teadvus täitub taju ja platvorm, mida kõik kogemuse läbi; Idee on
· tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. · järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. Descartes'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et · looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. · loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. · loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda. John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? · Kolmnurga sisenurkade summa = kahe täisnurgaga demonstratiivne tunnetus · Neli on suurem kolmest intuitiivne tunnetus · Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest meeleline tunnetus John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist
Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed. Tegeikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad
Kooseksisteerimise assotsiatsioon (tool ja laud ikka koos). Aristotelese ajal arvati, et hing on südames. Aristoteles väitis, et looduses on erinevat tüüpi hingesid: Taimede vegetatiivne hing(kasvada, paljuneda), loomadel meeleline hing lisaks vegetatiivsele (loomadel on tunded), inimesel vegetatiivne, meeleline, mõistlik hing(võime mõelda). VanasKreekas hakati inimesi jaotama gruppidesse temperamendi järgi. Uusaja teaduse teke. Descartes, Locke, Berkley Psüh tärkab jälle renessanssi ajal. Siis oli ideaaliks väga mitmekülgne inimene. 17. sajandil toimub Euroopas murrang(renessanss). Hakkas levima kella mehhanism. Arvati, et maailm on sarnane kellamehhanismile. Muutuvad lähenemisviisid teadusele. Kasutusele tulevad vaatluskatse meetod e uusaja teaduse teke. R. Descartes (15961660) Prantsuse teadlane. "Mõtlen järelikult olen olemas" kahtles kõiges v.a. enda olemasolus
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikool...
demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Esindusdemokraatia tekkepõhjused: Tekib u 18. sajandil. * Valgustusajastu u 18. sajandil. Tegemist oli mõttevooluga mille eesmärgiks pold ainult demokraatia loomine, vaid ka muuta euroopas eksisteerivad riigikorda, st absoluutse monarhia iganemine. - mõtlemisvabadus - absoluutse monarhia iganemine(Friendrich II ja Katarina II) * Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi. Esindusdemokraatia ja võimude lahusus. *Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus. * sõnastas Charles de Montesquieu 1748
ärritaja ebaselgus ja tajuja eriline psüühiline seisund ja ajutegevuse häired. Illusiooni tekkemehhanism: inimene on purjus ning tal tekivad selle tõttu tajuvead – seetõttu võib inimene hinnata oma sõidukiirust väiksemaks, kui see tegelikult on. Kuidas jõuavad Locke arvates jõuab informatsioon L2 teadmised psüühikasse väliskeskkonnast ajju moonutamata ja I.Kanti ja J.Locke üks-üheselt (empirism). Kanti arvas, et arvates? Milline on oluline on see, kuidas inimene tänapäevase teadusliku väliskeskkonna informatsiooni tõlgendab psühholoogia ning et inimesel peab olema midagi seisukoht? kaasa sündinud, et kõik info ei saa tulla inimese psüühikast. Tänapäevase
ja võrdseid olukordi. Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria – Vroom, Porter, Lawler – tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu. Eesmärgi püstitamine – Locke & Lathan väidavad, et inimesi motiveerib suhteliselt raskete eesmärkide saavutamine. Eesmärgiteooriates peetakse motivatsiooniallikaks mitte töötaja vajadusi, vaid sellise eesmärgi püstitamist, mille püstitamisel töötaja ise on osalenud. Mõjutusteooria – käitumist vaadeldakse muutuva suurusena ja käitumises soovitud muutuste esilekutsumise võimalusena nähakse teatud mõjurite (juhendamine, ergutamine, tagasiside) kasutamist. Inimene tahab korrata positiivset
võimeid. Praktilises tegevuses mõjutab see inimesi väga erinevalt. Seetõttu teostavad inimesed ennast mitut moodi. Näiteks rahuldavad inimesed oma eneseteostusvajadusi kunstis, spordis või mõnel muul ametialal. Joonis Inimvajaduste püramiid ja selle teooriad 3. VARASED MOTIVATSIOONITEOORIAD Esimeseks teooriaks on Hedonistlikud teooriad. See sai alguse 18. ja 19. sajandi filosoofidest: John Locke (1632 1704), Jeremy Bentham (1748 1832) ja John Stuart Mill (1806 1873). See mudel on kohandatud olmepsühholoogilisele ning hedonistlikule seisukohale, mille järgi inimesed (ja loomad) püüdlevad naudingu poole ja eemale valust. Teooria kohaselt tekitab meeldiv stiimul hedonistliku reaktsiooni. Stiimuli lõppemisel kulgeb vastassuunaline (see tähendab ebameeldiv) järelreaktsioon. Stiimuli korduval
Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht.
Rakendamine Inglismaal: o Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee o Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises o Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. John Locke Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). 2. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Locke'i ,,Teine käsitlus valitsemisest" (1689): 'võrdne vabadus seaduste all'. Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma
ta 58 aastane. Ilmudes kutsus see esile laialdase diskussiooni. Tema stiil oli kergeltloetav, mitte tehniline ja tõlgiti varsti ka prantsuse ja ladina keelde. Tema eluajal tehti sellest 3 kordustrükki. Ta oli õppinud Oxfordis filosoofiat üsna kehvade tulemustega. Ta luges vähe, aga Descartese teosed olid erand. Descartes mõjutas Locki empirismi kujunemist rohkem kui keegi teine. Suurema osa oma elust töötas ta riigiametites, millel ei olnud filosoofiaga seost. 1683 põgenes Locke Hollandisse. Peale revolutsiooni naases ta kodumaale ja pühendus kirjutamisele. Locki inimmõistuse käsitlus algab tema esitatud kaasasündinud ideede kriitikaga. Kust tuleb minu meelde see materjal, millega minu mõistus töötab? Ta ütleb, et mingeid kaasasündinud ideid ei ole. Ka moraaliprintsiibid ei ole kaasasündinud. Ta on sügavalt veendunud rahvaste, kultuuride, tavade ja mõtlemisviiside erinevuses. Inimeste erinevus tunnistatakse filosoofiliselt paratamatus tõsiasjaks
kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu). Absoluutse monarhia argument piibli toel : Jumal andis maailma Aadamale absoluutse võimu oma järglaste üle ja Aadam pärandas seda edasi oma poegadele. Parallelism : perekond=riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Samas omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Kontraktualism lepinguteooria Hobbes; Locke ; Pufendorf ; Rousseau Locke'i loomuliku vabaduse ja võrduse idee (sarnaneb Filmerile). Riik loodi selleks, et saada üle probleemidest, mis valitsesid riigieelses seisundis. Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule.
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid....
parlamendi ja vabariigi suhtes eriti sooje suhteid. Peateos ,,Leviathian. Ta arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda kõikide vastu, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu. Viimane on ühiskonnale vajalik, ning seetõttu kasulik, kui see on võimalikult tugev. Parimaks pidas absolutismi. ( Inglismaa ) · J. Locke pooldas nn loomuõiguste olemasolu riigi tekkides loobusid inimesed osast oma õigustest riigi hüvanguks, seega on riik saanud oma võimu rahvalt ja peab tegutsema rahva hüvanguks. Ta kaitses rahva mässuõigust, aga vägivalda tohtis kasutada vaid vale ja ebaseadusliku võimu vastu. Locke'ilt pärineb ka võimude lahususe idee. Tema peateoseks on ,,Essee inimmõistusest" ( Inglismaa ) · Voltaire Prantsusmaa ja kogu ajastu vaimne valitseja
Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. · Denis Diderot hakkas välja andma entsüklopeediat, mis käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra vastu. See koondas erinevaid inimesi, kes muidu poleks kokku saanud · Thomas Hobbes absolutismi pooldaja · Cant iseseisev mõtlemine, ,,alaealise elu on mugav, kuna ta ei vastuta" · John Locke ühiskondliku lepingi teooria, võimude lahususe printsiip, puhas leht. Kuidas aitas loodusteaduste ja filosoofia areng kaasa valgustusideede kujunemisele? Need mõlemad panid inimese mõtlema teist moodi. Lahtuti pigem sellest, mis oli olemas, mitte ei loodud endale mõtetesse kujutluspilti. Tuntumad valugustusfilosoofid Prantsusmaal: Voltaire; Rousseau; Montesquieu; kelle seisukohte pean kõige uuenduslikumaks: Rousseau, kelle arvates lähtus võim rahvast; Kelle tegevuse praktilisi
Emotsioon (tunded, kogemus) Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) Eetika (väärtused, kõlblusnormid) Osadus (kuulumine teiste sekka) Loomuliku seaduse teooria Aquino Thomas (1225-1274) Inimloomuse seadus Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas, miks peab täitma moraalinorme? Poliitiline kontraktualism 17.-18. Sajand, Hobbes, Locke, Rousseau, Kant. · Eesmärgiks oli legitimeerida riigivõimu ja positiivset õigust läbi lepingu idee. Senine õigustamisviis, kus riikliku autoriteedi (monarhi) võimu õigustati Jumala tahtega, ei olnud enam veenev. (ühiskondlik leping, hüpoteetiline) Eetikakoodeks kirja pandud eetikanorm. George Edward Moore (1873 1958) Inglise filosoof, mittenaturalismi rajaja Teoses Principia Ethica (1903) väidab ta, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei
Kes õppivad üldist sageli eksivad üksiku ravimises. Siiski me peame üldise teadjaid targemaks, selle pärast tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogunejad ei tea seda ,,miks". Näiteks igas töös tööjuhataja on auväärsem ja targem kui käsitööline, mitte praktilise poolest, vaid selle pärast, et tal on olemas logos. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Minu arust, seos on nende ideoloogiates. Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel.
Algus - Prantsusmaa 1624 - Inglismaa - Riigikorra toeks sai - Riigikorra toeks oli armee alaline sõjavägi ( sõjaväeline diktatuur ) - Üks kindel usk - Usuvabadus Valgustus - filosoofiline suund - 18. sajand - valgustus väärtustab haridust, teadmisi, mõistust * J. Locke - ütleb, et võim tuleb rahvalt, mitte jumalalt - kõigil inimestel on sünnipärased õigused, inimõigused, õigus elule ja vabadusele - võim peaks olema jagatud * J. Kant - alaealisus ei tähenda vanust ( alaealisus tähendab, et ei juleta arvamust välja öelda ) - Julge olla tark! Julge oma arvamust väljendada! Montesquieu ( 1689-1755 ) - eelistas igale konkreetsele ühiskonnale vastavaid seadusi - toetas võimude lahusust
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Svetlana Põld SOTSIAALTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud:Heli Freienthal,MBA Mõdriku 2015 Merike on töötanud Rakvere sotsiaalabikeskuses õppeabipedagoogina 6 aastad, On läbinud mitmed koolitused mis ei anna talle õigust töötada nõustajana. Töökaaslased ja juhataja iseloomustavad teda kui sõbraliku ja vastutava töölist. Lapsed aga hakkasid rääkima et tema riidleb nendega ja on mõnikord kuri.Lapsed on juba suured ja elavad oma elu. Abikaasa on juht ja kodus on harva.Merike tahab kolida Tallinnase poja jurde kui ta tuleb sõjaväest.Mis on juhtunud kohustustundlikuga ja profe...
2)viievõistlus 3)orkestrika - pallimängud, tantsud 8. 7 rüütlioskust 1) ratsutamine 2) ujumine 3) küttimine 4) vibulaskmine 5) võitluskunstide omandamine (vehklemine) 6) seltskondlikud mängud (kabe, male) 7) tantsu- ja poeesiaoskus 7 rüütlioskust - ratsutamine, ujumine, vibulaskmine, male, vehklemine, jaht, oda/kilbi/mõõga käsitlemine 9. milles seisnes Locke "tabula rasa" Laps sünnib ilma valge (puhta) lehena, oluline kasvatus 10. antiik OM - kelle auks, kuna toimusid esimesed, viimased mängud Alates 776 e.m.a Olümpias, 4-aastase intervalliga, Kreeka peajumal Zeusi auks, ametlikult lõpetati OM Rooma deklaratsiooniga 400 e.m.a (viimased 393 m.a.j.) 11. viievõistluse esimene ala, esimene ala OM-l 5võistluse alad üldse 1.staadionijooks, hooga kaugushüpe, ketas, oda, maadlus 12. antiik-rooma tähtsamad mängud, juvenalise moto
Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria Vroom, Porter, Lawler tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu. Eesmärgi püstitamine Locke & Lathan väidavad, et inimesi motiveerib suhteliselt raskete eesmärkide saavutamine. Eesmärgiteooriates peetakse motivatsiooniallikaks mitte töötaja vajadusi, vaid sellise eesmärgi püstitamist, mille püstitamisel töötaja ise on osalenud. Mõjutusteooria käitumist vaadeldakse muutuva suurusena ja käitumises soovitud muutuste esilekutsumise võimalusena nähakse teatud mõjurite (juhendamine, ergutamine, tagasiside) kasutamist. Inimene tahab
analüüsimisel. Samuti vaadeldi kokurentsi võistluse, agressiooni, perekonna rolli laste mängus. 3.etapp 60.-70. a-d: Plahvatuslik mängu uurimuse kasv (,,Sience of play") 4.etapp-Käesolev aeg. 3.Klassikalised mängu teooriad (Locke, Rousseau, Schille, Spencer, Groos jt): J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J. Locke: vaatleb kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pöörab ka tähelepanu mänguasjadele: neid ei peaks olema palju ja sobivad oleksid laste endi tehtud mänguasjad.K.Groosi: Arvab, et mängu väärtus seisneb selles,et mäng valmistab last tulevaseks eluks. Seega team arvates on mäng pidev harjutamine ja enese arendamine tuleviku tarvis. Suurt tähtsust omistas Groos
Valgustusliikumine viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Võimule pääses asjaliku meelelaadiga kodanlus. Kuninglik barokk ja rokokoo kaotasid oma tähtsuse. Klassitsism jäljendas antiik-kunsti, rõ Ühiskondliku lepingu teooria- oletatavast lepingust riigi kodanike vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi territooriumil elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid Jean-Jacques Rousseau, Thomas Hobbes ja John Locke. Revolutsioonilised sõjad- 1792.a. aprillis ründas Prantsusmaa revolutsiooniline valitsus naaberriikides asuvaid revolutsiooni vaenlasi. Nii algasid revolutsioonilised sõjad, mis ajapikku kaitsesõdadest vallutussõdadeks üle kasvasid. Prantsusmaa vallutas ulatusliku osa Euroopast ja jõudis välja Moskvasse Venemaal. Euroopa monarhide Prantsusmaa- vastane koalitsioon suutis lõpuks oma üleoleku realiseerida ning 1815.a. Waterloo lahinguga Prantsusmaa vallutussõjad lõppesid
Milleks on Descartes'i arvates vaja metafüüsikat? a. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. --b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks-- c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test8 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 11th of April 1:23 matis John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? Matching pairs: Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. -- demonstratiivne tunnetus Neli on suurem kolmest. -- intuitiivne tunnetus Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. -- meeleline tunnetus 11th of April 1:23 matis John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist. Kummast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
