"Ma mõtlen, järelikult ma olen" Descartes. "Terve mõistus on kõige paremini jaotatud kaup maailmas, sest igaüks on veendunud, et tal on seda piisavalt" Descartes. "Jumal on kõigi nende asjade põhjus, mis temas sisalduvad" Spinoza. "Kuid looduse vastu ei saa, see säilitab oma kindla ja muutmatu korra" Spinoza. "Valitsuse tõeline eesmärk on vabadus" Spinoza. "Loodus ei tee kunagi viletsaid või kasutuid asju" Locke. "Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest" Locke. "Meil on vaimu substantsist sama selge arusaam, kui keha omast" Locke. "Tõde on kõigi igatsus, kuid väheste mängumaa" Berkeley. "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." Paolo Coelho... ."Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades komöödia."Arthur Schopenhauer...
Jan Amos Komensky (1592-1670) -Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt -Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. -Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel. -Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778)
· Valgustusliikumise tegelik kodumaa on Inglismaa Valgustuse mõju ühiskonnale Arvatavasti: Inimesed hakkasid omandama järjest rohkem ja kõrgemat haridust, sest valgustuse juhtmõte on usk mõistusesse. Samuti hakkas tänu valgustusele ühiskonnas tekkima inimeste vaimne vabadus, mõistuslik suhtumine ja kritiseerimisjulgus. Mõnevõrra muutub inimeste suhtumine jumalasse Levima hakkab liberalism, mis nägi valgustatud valitseja asemel riigi eesotsas ette valgustatud rahvast J. Locke Locke leiab erinevalt Hobbesist, et riigieelne ühiskond ei olnud kaugeltki vaenulik ja inimesed olid sündinud vabana, elasid üksteist abistades · Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ja kuningas (täidesaatev võim) ei looks seadusi · Locke`i arvates ei tohtinud ühtegi seadust ilma kuninga vastava otsuseta ellu viia · Maksude kogumine peab jääma parlamendile
eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse. Inglise filosoof Thomas Hobbes põhjendas ühiskondliku lepingu teooria. Tema järgi on ühiskonnal kaks seisundit: looduslik ja tsivilisatsiooni seisund. Looduslikus seisundis toimub kõigi sõda kõigi vastu, kuna kõik lähtuvad enesesäilitamise instinktist. Seda vastuolu saab aga ületada rahu
Seega kui inimesed on olemas on olemas ka riik ja seega oleks loodusseisundi üle arutlemine mõttetu. Kuid samas siiski on jällegi mõned teoreetikud väitnud, et on tõendeid, et inimesed on suutnud elada ilma riigita. Selliseid argumente võib leida anarhistlike autorite argumentides. Aga siiski kui mõelda, et miks on olemas riik, siis võime siiski mõelda, mis toimuks siis, kui inimesed leiavad ennast ilma riigita maailmas (Wolff, 1996). Ka Locke on käsitlenud loodusseisundit, kuid tema ei väida, et see oleks kui sõjaseisund. Locke on öelnud, et on võimalik elada vastuvõetavat elu kui riiki ei eksisteeri. Locke väidab, et loodusseisund on täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ning seotud Loodusseadusega. Tema arusaam õiguste kohta on järgmine: ühelgi inimesel pole loomulikku õigust ühtegi teist alla suruda. Locke arvas, et kellelgi pole loomulikku õigust valitseda selles mõttes, kui Jumal
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill,
Valgustus ja Voltaire Sissejuhatus Inimkonna arengut saadab loendamatu hulk ideid religioosseid, politiililisi, filosoofilisi jne -, millel kõigil on oma ajalugu. Filosoofia ajalugu on inimliku kultuuri ideede ajalugu. See kulgeb mööda mõttemaailma kõrgustike ahelat, kust avaneb avaram vaade kui kusagilt mujalt üle kõige selle, mida inimese vaim on kunagi suutnud luua. Filosoofilise mõtlemise kandjaiks on suured mõtlejad filosoofid Valgustusaja all peame eelkõige silmas 1750. aastale lähimaid kümnendeid, ent see ideestik on püsinud meie päevini. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valgustuse teke Valgustusajastul (u 1750-1800), mis 17. sajandi lõpust ulatus Suure Prantsuse revolutsioonini, toimus võimas vaimne liikumine, mis kannab nimetust valgustusfilosoofia. Val...
Jean Bodini ja Hobbesi käsitlus monarhi võimust oled üpriski sarnased. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul, kui ta sellega hakkama ei saa, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust valitsejale vastu panna. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke, kes oma raamatus ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugelti vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Olukord muutus alles üleminekul põlluharimisele, kui tekkis varanduslik ebavõrdsus. Locke pidas väga oluliseks, et seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim ei looks seadusi
arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile.
Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1.Ratsionalismi kriitika: Locke usub, et me sünnime absoluutselt teadmatuna kõigest meist ümbritsevast, mitte mingeid kaasasündinud ideesid ei ole, vaid kõigi ideede algupära on kogemuses. Ta väidab, et ratsionalistide argumentatsioon kaasasündinud ideede kasuks on rajatud sellele, et leiduvat teatud printsiibid kas või nt vasturääkivuse lubamatuse reegel , mida üleüldiselt tõeseks ja kindlaks peetakse. Locke osutab esiteks, et tegelikult kõik inimesed nende printsiipidega siiski nõus ei ole; teiseks, isegi kui kõik nendega nõustuksid, ei tuleks neid printsiipe sellepärast veel kaasasündinud ideedeks pidada. 2.Inimtunnetuse ülesehitus Locke järgi: Tunnetuse astmed: 1.) Intuitiivne tunnetus, 2.)Demonstratiivne ehk tõestav tunnetus ja 3.) Meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada.
Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia. Leidis, et väikeriik peaks olema vabariik, hiigelsuurele
laiendada. Seega kohalolevasse tabelisse koondati kõik soojust kiirgavad nähtused, mille puhul väikesed osakesed liikusid kiiresti, kuid nähtused polnud omavahel seotud. Puuduva tabelisse lisati need nähtused, mille puhul erinevad osakesed kiiresti liikusid, kuid neil puudus ühine joon. Ning Astmetabelis aidatakse mõista lihtomaduste ja nende vormide vahelist seost põhjustega. John Locke. Essee inimarust 1. Mis seab väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed? Inimestel on kaasa sündinud ideed ja märgid. Inimene on teadlik, et ta mõtleb ning selle käigus ta tegeleb ideede töötlemisega, kuid ideid ei saa töödelda, kui need pole eelnevalt seal juba eksisteerinud. Ideed tulenevad kogemustest ja teadmistest ning seega on väljaspool kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed. 2. Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)
nagu geomeetriaõpik QED (quod erat demonstrandum) "mida oligi vaja tõestada" (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) · Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) · Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõige nimetada, kuigi seda on proovitud LOCKE · John Locke (1632-1704) oli inglise filosoof, empirismi rajaja · Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad lõppkokkuvõttes kogemusest · Locke oli mõtlejana esmaklassiline nii tunnetusteoorias kui ka poliitilises filosoofias · Esimeses pani ta aluse tööle, mida paljud peavad tänini selle ala tähtsaimaks nimelt inimmõistuse piiride uurimisele. Tema arvates, ükskõik kuipalju ei oleks
sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, ohverdades vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Jean Bodini omast. Ka Hobbes pidas oluliseks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus valitsejal Hobbesi järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke (1632-1704). Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud üldse vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist aidates. Olukord muutus, kui mindi üle põlluharimisele, sest siis tekkis varanduslik ebavõrdsus, mis pingestas senise rahuühiskonna. Locke`i järgi säilitas rahvas ka pärast lepingu sõlmimist suveräänsuse, mis tagati võimude lahususe printsiibiga. Locke arust oli väga tähtis, et seadusandlik võim (parlament) ei
Hüüdlause ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" (vabadus on võimalik ainult siis, kui inimestevaheline võrdsus on tagatud. Algselt võeti see kasutusele Suure Prantsuse revolutsiooni ajal; 1848. aasta konstitutsioonis lisati fraasi vendlus ) VASTUHAKK AUTORITEETIDELE Mitmed prantsuse valgustusfilosoofid käisid Inglismaal, mis oli paljuski nende kodumaast vabameelsem. Neid vaimustas inglise loodusteadus, eriti Newton ja tema universaalne füüsika. Samuti mõjustas neid briti filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu; 18. saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM
peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õelda kuidas käituks ''loomulik inimene''. Nii Rousseau, Locke kui Hobbes on samal nõul, et kõik sõjale vastutöötavad põhjused siiski ainult lükkavad edasi tõsise konflikti teket ega suuda seda päriselt ära hoida. Anarhistide seisukohalt oli esimene väide, et loodusseisundis areneb isegi omahuvist lähtuvate olendite seas välja koostöö. Hea näitena tooksin siia raamatu Kärbeste jumal, mida te kõik ilmselt teate. Teise väitena toodi välja, et kõik inimesed on loomupäraselt head ning
Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine *alus inimõigustedeklaratsioonile *rajas tee Euroopa liberalismile *raamat "Kaks traktaati valitsemisest" *parlamentaarne monarhia *võimude lahutatus
võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. parema äratundmise kohaselt. Praktikas pole õnnestunud rakendada saadikute Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei tagasikutsumise põhimõtet. valijad ega neid ülesseadnud erakond. 5)Missugust dokumenti loetakse kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks? Kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks loetakse Magna Charta Libertatum'it (Suur Vabaduse Kiri) 6)Mida andsid demokraatia arendysse John Locke ja Charles de Montesquieu? Inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitikategelane Charles de Montesquieu olid XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks. 7)Millised on tänapäeva demokraatia põhimõtted ja tugisambad? PÕHIMÕTTED TUGISAMBAD · Kõrgema võimu kandja ja allikas on · rahva suveräänsus; rahvas
Enlightenment Kristiina Rooma Henri Zirnask Alvar Käen Overall The Enlightenment is commonly dated to the middle of the eighteenth century. The European Enlightenment developed in part due to an energetic group of French thinkers who thrived in the middle of the eighteenth century. They were called : "The Philosophes" John Locke August 29, 1632 October 28, 1704 . English philosopher. One of the most influential Enlightenment thinker. Believed that human nature allowed men to be selfish. Believed that all people were equal. Jean-Jacques Rousseau June 28, 1712 July 2, 1778 . Philosopher, literary figure, and composer of the Enlightenment... Saw a fundamental divide between society and human nature . François-Marie Arouet 21 November 1694 30
Sõna võim seisneb selles, et see toob esemed välja nii nagu nad on - Heidegger 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras nimesid ei saa moodustada igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid sõnad on konventsioonid. Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas essentsia, asja olemus. Locke, Hume korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Dewey sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda. Sõnal ei ole seost asja olemusega.
) õitsengu aeg ühtsema Euroopa suunas Kritiseeritakse sotsiaalsetes Reaktsioon valg sfäärides toimuvat (Dickens!) AUTORID: optimismile, hakkas Muutub ajalookujutlus- tuleb valitsema pettumus loobuda tarbetutest John Locke (1632-1704): selles mõttes rom üks sentimentidest, kujutada Daniel Defoe (1660-1731): kurvemaid suundi; ,,Robinson Crusoe" tuleb keskmist inimest, romantikute puhul olemas tegelane ei pea olema Jonathan Swift (1667-
1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks 3) sõjaväereform 4) piirati talupoegade teotööd 5) kaotati pärisorjus 6) kohustuslik saksa keel Preisimaa: Friedrich II 1) käskis vaestele vilja jagada 2) keelas kohtutes piinamise 3) kehtestas usuvabaduse
Valgustuskirjandus Kogu 18ndat sajandit peetakse mõistusesajandiks, valgustussajandiks. I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan j...
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna
that may come in the future. (Wolff, 1996) There are also people who use power to attack even those who do not threat them. They use power just to get the reputation of power as a protection to the future. To conclude, Hobbes sees three main reasons of to attack in the nature condition: benefit, security and fame or reputation. Hobbes mainly leans on the idea that for the search of happiness people usually try to maximize their power. (Wolff, 1996) Locke says that it is possible to live without a state. Nature condition is a condition of total freedom, it is fair and connected to natural laws. (Wolff, 1996) Locke also says that it is obvious that no-one has natural right to rule because the God has not designate anyone to do it. Locke explains that even if we do not have rulers on the Earth, we have the ruler in heaven. (Wolff, 1996) Rousseau believes that it is impossible to live without the state
· kasvab tohutult tõlgete arv, kultuur hakkab end suhestama teiste kultuuridega; ilmub esimene kirjandusajakiri · tekib mõiste ,,maailmakodanik" · ühiskondlikult aktiivne hoiak · valgustusaja kirjanikud on mastaapsed üksikseisjad · ladina keel teaduskeelena sureb välja · kirjandust iseloomustab suur huvi dokumentaalsuse vastu · populaarseks muutus memuaaride kirjutamine · viljeleti huumorit ja satiiri, peamine zanr siiski proosa · John Locke (1632-1704) oli valgustusele alusepanija · valgustus sai alguse Inglismaal, aga tugevaim oli Prantsusmaal Inglise ja Prantsuse valgustuse võrdlus: Inglismaal : eitav suhtumine kaasasündinud isiksusse, polnud konflikti riigikirikuga,soov tunnetada inimest ja teda ümbritsevat maailma, kasvatusse peab suhtuma tunnetusega, igal inimesel on õigus õnnele; tuntumad valgustajad : Swift, Defoe Prantsusmaal: kodanliku konstitutsioonilise riigi idee (demaokraatlik riik) , looduliku inimese
3. Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime) Thomas Hobbes ühiskondliku leppe teooria algataja, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet.
• Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim. entsüklopedistideks. • utoopiad – kirjanduslikud unelmad ideaalsest maailmast. • Tuntuimaks romaaniks olid Daniel Defoe „Robinson Crusoe“. • Valgustuse ideede mõjul hakati enam tähelepanu pöörama rahvaharidusele ning hakati parandama ka talurahva olukorda. • Inglise filosoofid T. Hobbes ja J. Locke pooldasid seisukohta, et Jumal lõi inimesed võrdseks. • Riik ei ole mitte Jumala vaid inimese looming. • Lepinguteooria kohaselt leppisid inimesed omavahel kokku, et seavad ametisse valitseja, kes nende vahel rahu tagaks ja korda looks.
Valgustus ja valgustatud absolutism Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • ...
tugineb looduslugu ja ühiskonna ajalugu; kujutlusvõime ja aru ehk mõtlemine. Ta näitas, et õige maailmapildi saamiseks peab inimene tuginema isiklikel kogemustel ja vabanema põlvest põlve edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest. Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17.saj ratsionalismi ja sensualismi-empirismi järsk vastandlikkus. Tervikuna oli nii ratsionalistidel (Rene Descartes, B. Spinoxa, Leibniz) kui ka empiirikutel (F. Bacon, J. Locke, E.Condillac) iseloomulik individualistlik käsitlus. Kuigi ratsionalistid peavad tõeste teadmiste allikaks isoleeritud indiviidi abstraktset mõtlemist ja sensualistid-empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma sotsiaalkultuuriliste teguriteta ei saa üldse olemas olla inimese maailmapilti
võimalikult palju aega pärismaailmas ja suhelda läbi interneti nendega, kellega on füüsiliselt võimatu koos aega veeta. Kirjandus: 1. Donath, J, Boyd, D (2004). Public displays of connection [www] http://www.danah.org/papers/PublicDisplays.pdf (10.12.2013) 2. Facebook (2012). Facebook Reports Third Quarter 2013 Results [www] http://www.prnewswire.com/news-releases/facebook-reports-third-quarter-2013- results-229923821.html (10.12.2013) 3. Nikolina Ljepava, R. Robert Orr, Sean Locke, Craig Ross (2013). Personality and social characteristiks of Facebook non-users and frequent users [www] https://ois.tlu.ee/ois2/docs/KODUL.12004/Personality%20and%20social %20characteristics%20of%20FB%20non-users%20and%20frequent%20users.pdf (08.12.2013) 4. Shu-Chuan Chu(2011). Viral Advertising In Social Media: Participation In Facebook Groups And Responses Among College-aged Users [e-ajakiri] http://jiad.org/downloade539.pdf?p=151 (10.12.2013) 5
DNA kaudu võib inimene saada vaid omandamis võime. Kui “ideed” peksidki olema kaasa sündinud, siis kus tõmmata piir nende meeldetuletamise ja õppimise vahel? Ei saa ju olla kindle, et tegemist on asjade meenutamisega kui võib olla tegemist andekusega teatud asja õppimisel. Ehk on anne see kaasasündinud idee? Teiseks annaksin parema ülevaate empirismist, mille vaated samuti on küllalt hästi tõestatud, et neid uskuda. Siin kohal tooksin esile filosoofi John Locke, kes panustas palju empiristlikusse teadmisteooriase. Viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, sõltub sellest, kuidas me maailma kogeme. Locke väitis: “Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud mõistmist sellest, missugune see maailm lõppkokkuvõttes on.”. Sellest võib välja lugeda seisukoha, et maailmas peaks olema üks kindle viis, kuidas seda mõista, aga kuna me ei mõista maailma ühtemoodi, siis ei saa olla ka kaasasündinud “ideid” maailmast
Dostojevski looming "Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ...
Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolutismi • Andsid valitsejale vabad käed, aga ootasid heaolu ja õnne Christian Wolf Füsiokraadid • Prantsusmaal levinud idee
Va l g u s t u s k i r j a n d u s I n g l i s m a a l Valgustusajastu Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. Valgustus liikus kahes suunas ning Inglismaal levis empirism ehk tunnetuse alusena nähti meelelist kogemust. Valgustusajastu Valgustusideed levisid ajakirjanduse kaudu. Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli romaan. Valgustusajastu inglise keeles on Age of Enlightenment. Daniel Defoe Muutke teksti laade Elas aastatel 16601731. Teine tase Ta on elanud üle Londoni katku Kolmas tase Neljas tase ja tulekahju. ...
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud väga Jean Bodini omast. [1] John Locke esitas esimese inimõiguste käsitluse. Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Locke pidas valgustajana vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist: ,,On naeruväärne, kui Taanis karistatakse inimest seepärast, et ta pole luterlane, Genfis, et pole kalvinist,
! Inglismaast sai esimesena parlamentaarse monarhiaga riik · Kolooniate rajamine · Valgustusideed o Revolutsioonide käigus tekkisid ilmalikud mõttevoolud, arutleti missugune arengutee oleks Inglismaa jaoks parim. o Nö. Klassikalised valgustusideed kujunesid 18.saj Prantsusmaal, tuntuimad esindajad Voltaire, Rousseaud, kuid valgustusideed kujunesid just 17.saj Inglismaal. · Filosoofid Francis Bacon, Thomas Hobbes, John Locke Francis Bacon · Materialismi rajaja' Thomas Hobbes · ,, Leviathan" · Absolutistlik kuningavõim John Locke · Rõhutas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile · LIBERALISMI ESISISA · Omandi kaitse!!
haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse,
Sissejuhatus kasvatusteadusse Lapsepõlve ajalugu Arusaamad lapsest nii nagu inimesest üldse on tähtsad ja olulised, sest panevad meid nii või teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustes...
Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia. Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe.
Objektivism- Tegelikkus on midagi muud, mis meile paistab. Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada
Westminster School The Royal College of St. Peter in Westminster, almost always known as Westminster School, is one of Britain's leading independent schools,with the highest Oxbridge acceptance rate of any secondary school or college. Located in the precincts of Westminster Abbey in central London, and with a history stretching back beyond the 12th century, the school's notable alumni include Ben Jonson, Robert Hooke, Christopher Wren, John Locke, Jeremy Bentham, and A. A. Milne. The school traditionally encourages independent and individual thinking. Boys are admitted to the Under School at age seven, and to the main school at age thirteen; girls are admitted only at sixteen. The school has around 750 pupils; around a third are boarders, of whom most go home for the weekends, after Saturday morning school. It is one of the original nine English public schools as defined by the .
ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga populaarsed. 1920 Knut Hamsun, Norra 1921 Anatole France, Prantsusmaa 1922 Jacinto Benavente, Hispaania 1924 Wladyslaw Reymont, Poola 1925 George Bernard Shaw, Iirimaa 1926 Grazia Deledda, Itaalia 1927 Henri Bergson, Prantsusmaa 1928 Sigrid Undset, Norra 1929 Thomas Mann, Saksamaa 1930 Sinclair Lewis, USA `The Waste Land' T.S. Eliot Raamat modernse maailma väärtuste, moraalide ja hingeelu langusest `The New Negro' Alain Locke Lootustandev vaade mustadele USAs `The Great Gatsby' F. Scott Fitzgerald Ameerika unistus ehk igaüks võib saavutada kõike `Strange Interlude' Eugene O'Neill Vaade modernsele naisele 30 aasta jooksul `Babbitt' Sinclair Lewis Väikelinna elu kirjeldus `Their Eyes Were Watching God' Zora Neale Hurston mustade elu mustade keskkonnas Juulis, 1925. aastal avaldas Adolf Hitler oma autobiograafia. Raamat, pealkirjaga "Mein Kampf" ehk "Minu Võitlus" sai järje 1926
(tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat. John Locke: parlamentarism ja usuvabadus Riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. 31.03 1596 11.02 1650 Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
Paradoksaalselt sai Leviatan populaarsemaks kuningavõimu vastaste kui pooldajate seas. Peamiselt põhjusel, et Hobbes lähtus ratsionaalselt käituvast indiviidist ja tema huvidest ning ka sellepärast, et kusagil valitsemise taga on indiviidide kokkulepe. Teoorias on tema panuseks pigem riigikeskse mõtte edendamine. 60 61 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (7. loeng): 1. Mida peab Locke silmas öeldes, et valitsus peab omama alamate nõusolekut (consent of the governed)? John Locke (1632-1704) Pühendunud puritaani poeg (aga hariduse sai kuningameelses, establishment stiilis...). Toetas kuningavõimu restauratsiooni, oma kahekümnendates aastates luges Hobbesi Leviatani ning oli sügavalt mõjutatud selle ideedest. 1658, kui Cromwell sureb, arvas Locke samamoodi, et anarhia on kõige halvem.
värviga pildi maskimist, suudab teadvus ikka luua ühest värvigammast erinevad toonid, kuna ollakse harjunud teatud objekte teatud värviga nägema. I.Kanti arvates on teadmised juba sündides 6. Kuidas jõuavad teadmised olemas ning tema arvates on kaasasündinud psüühikasse I.Kanti ja J. Locke võimekus kategoriseerida ja tõlgendada. arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia J. Locke arvates tulevad teamised seoste seisukoht? loomise abil ning väliskeskkonnast. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7
nimed. Ateenas oli kindel kord fikseeritud: Soloni seadused Seadused 2 sorti: 1) Jumal annab 2) Unikaalne (Ateenas) Seaduste koodeksid. Seadusandlus on rajatud loogikale. Rooma impeeriumiga levis kogu Euroopasse. Euroopa ideed: Rooma õigus – seadused on loogilised, Vastutus on individuaalne. Solon annab nimesid vastavalt kombele ja füüsisele. Kuid see oli ammu ja unustati ära, osaliselt kadunud jne.. Keskaeg: John Locke Sümbolid on reaalsed. Meie eksisteerime sümbolite maailmas. Iga asi sümboliseerib, ennustab midagi. Ilu on sisemine, on sisus, aga mitte välimuses. Nt Kaunitaril on ilu olemuses. Akne ja vananemine on juhuslik. Maalitakse inimese olemust. Meeli ei tohi usaldada, meeled petavad. (aksidentne). Usaldada tuleb ilmutusi või ratsionaalset mõtlemist (substantne). Descartes: Tõde pole sõnades, tõde on maailmas. Tõde on nähtav, enesestmõistetav. Loogika, retoorika(veenda), visati välja
Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx). 4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti ühiskond on demokraatlik? Ühiskond koosneb kahest osast: riigist ja tsiviilühiskonnast. Esimesena rääkisid tsiviilühiskonnast Hobbes, Locke ja Hegel. Tsiviilühiskonna põhitunnus: inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, mis teutsevad ilma riigivõimu sekkumiseta. Tsiviilühiskonna põhitunnused: · majand, vabadus, omandivormide mitmekesisus, turumajandus. · Inim ja kodanikuõiguste tingimatu tunnistamine, realiseerimine ja kaitse. · Kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik tagamine · Pluralistlik elukorraldus. Tsiviilühiskond on riigi alus ja ta on riigivõimu pideva surve all.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
