JUDAISM Karilin Tõnisoja JUDAISM · Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur · Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. · Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia (religioosne kombetalitus), filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. · Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks (Rabi- juudi õpetaja üldnimetus) · Rabi pole sama mis vaimulik või preester. · Rabi ei võta kedagi pihile, ei määra karistust patustamise eest, ei anna patte andeks ega oma otsesidet kõigekõrgemaga. · Rabilt võib paluda vajaduse korral lugeda õnnistus- või pühitsemissõnu, kuid selles pole
Kellest on jutt? Pani aluse Milano liturgiale ning tema järgi sai nime vanim lääne kirikulaul-Aurelius Ambrosius Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat
Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järgi tegelenud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule,mida valge tuvi,Püha Vaimu sümbol,talle kõrva sosistab.Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud,ent ta uuendas ja ühtlustas liturgilised tekstid,mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne liturgiline laul.Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e
Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ...
Keskkaeg 4.-5. saj - 16.saj Gregorius Suur (540-604) - kasvas Rooma kirikuvõimu tähtsus. -võttis kasutusele uue jumalateenistuse korra -idee muuta kirikud ühtlaseks *ladina keel kirikutesse (praegu kasutab Katolikukirik) *ühtlustab jumalateenistuse (liturgia) korra -tema järgi nimetatakse vana kirikulaulu Gregooiriuse koraaliks *tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm,...
Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esialgu oli väga harjumatu kuulata lugu, kuid sellega harjus ruttu ning tegelikult on tegemist väga omapärase ja huvitava asjaga.
reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Missa Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: 3. eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia 4. peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
Barokk Tekkis17-18saj.portugali keelest(lopergune pärl),ülepaisutatus,kirg,liikuvus,dünaamilisus,rahutus.arhitektuur-ümar,ovaalsed vormid, suured lossid,luksus,balleed.maalikunst-eelistati ajaloolist,mütoloogilist teemat,oluline oli protreezanr,dekoratiivplastika.suklptuur- dekoratiivplastika,hoonete,interjööri,parkide kaunistamiseks.saab alguse ooper.varasema polüfooni asemele monoodia-stiil mis väje ndub1ehäälses meloodias.generaalbass-muusikat pidelavt saatev bassihääl.intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos koorile,vokaalsolistidele,orkestrile,mis jutustab kristuse ka nnatustest(bach,Schuite).sonaat-instrumentaalteos,koosneb mitmest eri karakteriga lõigust(A.Corelli)...
1. KESKAJA periodiseering 1) 4. 10. sajand - eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 2) 10. 12. sajand -romaani aeg - (küpsus). 3) 13. 14. sajand gooti aeg (üleminekuperiood). 2. KESKAJA VAIMULIK MUUSIKA 1) Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Milles seisneb põhiline erinevus judaismi ja kristluse vahel?Kristlastel piibel, moslemitel koraan. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. 2) Keskaja inimese maailmapilt - ruum on mütologiseeritud - igapäe...
RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes vi vabavrsiline) Gregorius Suur viis lbi kirikurefomi, millega veti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik
4) vähipeegelkaanon *15.saj alguses oli 3 häälne polüfoonia *sajandi keskel lisandus Bass *polüfoonia- mitmehäälsus kus kõik hääled on võrdsed *a capella- laul kapelli saatel/ ilma saateta vokaalmuusika *orlandes lassus *G.P. da Palestina *HILISRENESSANSS *1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. *ta naelutas Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu.muutus jumalateenistusse liturgia. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule-luteri koraale *Luteri koraal- protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. koguduse 1-häälset laulu saab orel. Koraaliviisidest on tehtud mitmehäälseid seadeid- homofooniline mitmehäälsus. *see oli Kirikumuusika *ILMALIK MUUSIKA *16. sajandil laienes muusikatarbijate ring kuna: 1) laienes kooliharidus, korralik muusikaõpetus 2) leiutati nooditrükitehnika
muusika on tähtsam kui rahapatakas laual. Keskaja muusika erinevuseks on aga kindlasti see, et kõiges üritati näha midagi jumalikku. Ei ohitud lillede ja liblikate ilu juures- nähes ilu, kiideti Loojat. Religioon oli taltsutatud mõistuse poolt valitsetud tunne. Kuulates Gregooriuse laule tunnetame nende vaoshoitust ja tajume mitte midagi ütlevat tundetust. Keskaja tähtsamateks päranditeks on ühehäälsed koraalid ja polüfooniline liturgia, kuid omal ajal vaieldi nende üle tuliselt. Millisel määral võib jumalateenistust muusikaga ilustada? Millisest hetkest hakkab munk tundma rohkem rõõmu muusikast kui Jumala teenimisest? Kuidas saab muusika kõige paremini peegeldada Looja imetegusid? Meie jaoks on neid mõtteid väga raske mõista, kuna praegu tehakse muusikat kõigele, mis iganes pähe tuleb ja inspiratsiooni annab. Olenemata suurest jumalikust sekkumisest keskaja muusikasse on märkmeid ka ilmaliku muusika kohta
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem-...
Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde. Reformatsioon ja katoliiklus olid kindlasti just kirjanduse arengu edendajad. Katoliiklus oli kunsti arendaja. Reformatsioon ka mõnevõrra takistas kunsti arengut. Seda võib järeldada sellest, et kirikud olid kunstivaesed ja toimusid pildirüüsted, et hävitada kõik kunstiteosed kirikutes. Kuid samas olid luterluses omalooming ja muusikainstrumendid. Katoliiklus soosis kunsti. Katoliikluses olid liturgia ja sakraalehitised. Katoliiklus andis kindlasti kunstile palju juurde. Reformatsioon nii takistas kui ka edendas kunsti arengut. Katoliiklus arendas maailmapilti, kuid reformatsioon pigem ahendas. Reformatsioon takistas maailmapildi avaremist seetõttu, et ahenes kokkupuude Euroopa kultuuriga ja domineeris Saksa kultuur. Katoliikluse puhul oli kultuuriruum avaram ja seotud kogu Euroopaga. Reformatsioon arendas religiooni. Reformatsiooni puhul oli usk rohkem isiklik, katoliikluse
töhtsad polüfooniad, kõige produktiivsem, loominguline vabadus tekkis 80ndate lõpus, kui immigreerus Berliini, Lääne-Berliin on koduks praegugi, kuid õige pea kolis Laulasmaale. P looming ja salvestused tihedalt seotud kammerorkesstri ja kooriga, keda juhatab Tõnu Kaljuste, parimad teosed just sel perioodil, suur tuntus tekkis Berliini missaga, De Denim, Magnificat, Litany, Pialam, Trisagian, Miserire, De Profundis jt, olulisel kohal pausid ja vaikus, liturgia ladina ja vene keeles, keskaegne muusika, dodekafoonia, neoklassitsism, muusika korrapäratu samas terviklik, rütmid, ajatu muusika.
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja...
MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4
Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u.340-397). Milanos on säilinud lääne kirikumuusika ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse ambroosiuse lauluks, küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Keskaeg Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk Gregorius Suurest (540-604), kes võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius polnud ilmselt otseselt seotud laulmisega, ent ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Laulab üks vaimulik, või koor. Gregoriuse koraali tekst on ladinakeelne. Kasutatakse proosatekste. 11.-12. saj. hakkas levima ka ilmalik keskaegne laul. Selle edasikandjateks olid rüütlilaulikud
milles kasutati uusi tekste), lihtne vaimulik laul(läbi põimunud rahvamuusikaelementidega) Ettekandeviisid: antifooniline mitu koorigruppi laulavad vastamis ; responsoorne koor laulab refrääni + solist laulab salmi ; retsiteerimine ühel noodil loo ettekandmine (lugemine) Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule ambrosius ladinakeelne hümn (lääne kirikus, katoliku usk) liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus paavst Gregorius Suur alustas liturgia ühtlustamise protsessi, mis saavutas täiuse alles 11.'ks sajandiks sündis uus katoliku koriku laul gregoriuse koraal ühehäälne saateta kirikulaul gregoriuse laul levis suuliselt, mungad kirjutasid üles, noodikirja polnud G.S. Taasavas Schola Cantorumi ladina laulukool, tegutse paavstikapelli juures; eeskujuks paljudele Euroopa laulukoolidele
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
Kaks aastat hiljem (395) suri Hippo linna piiskop. Samal aastal pühitseti Augustinus piiskopiks ja ta määrati Valeriuse, Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem. Selle aja jooksul võttis Augustinus osa paljudest religioossetest ja usulistest vaidlustest. Tema vaimuliku tee on täidetud erinevate eksiõpetuste vastu seismisega. Kuid sellelegi vaatamata oli Augustinuse enda peamiseks huviks ja eesmärgiks liturgia. Liturgia õppimise läbi lootis Augustinus võidelda korraga kolmel rindel. Esimene nendest oli kiriklikud (eklesioloogilised) raskused oma kodukoguduses. Tema teiseks eesmärgiks ja sooviks oli Rooma Impeeriumi ristiusustamine. Ja kolmandaks püüdis Augustinus oma kirjutistes leida vastust lunastuse küsimusele. 430. aastaks oli Augustinus juba vana mees. Rooma linn oli langenud 410. aastal vandaalide kätte ja nad jätkasid oma teekonda Põhja-Aafrika suunas, kus Augustinus elas nüüd oma
ordule. Ordu kontroll Saare-Lääne piiskopkonna üle. 4 kuningat tapeti- sõjavägi lagunes laiali. 3. Jüriöö-müüt on kui rahvustloov jutt. Eestlased püüdlesid iseseisvuse poole. Kerjusmunga ordud: Tsistertslased Frantsisklased-Kärkna, Paide Benediktlased- benedektiin Dominiiklased Pidalitõbi ehk leepra- leprasoorium (haigla) Kirikkihelkond 13 saj.- 1917 Missa (ladina keeles liturgia (sõnaline osa) Kirjaoskamatud maalide ja skulptuuride järgi. Katoliiklus Sakraalarhitektuur- kiriku oma Toomkirik (Tallinnas, Tartus, Haapsalus)- Gooti stiil Jaani kirik Oleviste, Niguliste kirik Kärkna, Pirita, Padise klooster Ilmalikarhitektuur- ühiskondlikud hooned Suurgildi hoone Tallinna raekoda 3 Mustpeade gildi hoone Antoniuse gild Kolm õde
· Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi
Õigeusu vormid hakkasid kujunema Ida-Rooma riigis. Sealt levis õigeusk Ida-Euroopasse, Balkani maadesse ning Venemaale, kus see võeti riigiusuna vastu 988. aastal ja on peamise usuna kasutusel siiamaani. Venemaal on ka kõige rohkem õigeusklikke (Entsüklopeedia 2014) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike on maailmas 160 miljonit inimest. (Religiooniturism 2014) 2.ÕIGEUSU KIRIK Õigeusu kirikud paistavad silma, kui väga kirevate ja värvikatena. Nende kirikute arhitektuuris kasutatakse sibula kujulisi kupleid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, ikoonide ees kummardatakse, iseendale lüüakse risti. 4
Keskaeg 4.sajand-15.sajand Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat ülesse, vaid seda anti edasi suuliselt. Vajadus noote kirja panna, kujunes alles 8. sajandil ning jõudis oma tänapäevasele kujule alles 13. sajandil. Keskajal ei kirjutatud ülesse muidu laulusõnu ega muusikat, kui ainult kirikumuusikat. Paavst Gregoorius Suur(elas 540. kuni 604.)juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia korralduse.Ta ühtlustas jumala teenistuse tekstid, mis said ühtse lääneliku laulu ehk Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, saateta, Ladina keelne, kaoliku kiriku jumalateenistusel kõlav laul, mille peamiseks osaks on tekst ja sõnum. Kirikus kasutati sageli tagasihoidlikku orelisaadet. Seda võis laulda üksi, grupiga või kooriga. Missa on katoliku kiriku igapäevane jumala...
Lalibela linn (http://images.google.ee/images?hl=et&gbv=2&tbs=isch%3A1&sa=1&q=lalibela+linn&btnG=Otsi&aq=f&oq=) Etioopia kirjandus Raidkirjad on vanimad Etioopia kirjamälestised. 6.-5. Sajandist pärit ning saabakeelsed,hiljem kreekakeelsed. Alles neljandal sajandil pKr - maa ristiusustamise ajal ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel. Geesi keel on säilinud ning seninigi kasutusel kirikus liturgia keelena. Praeguses Etioopias ametlikustatud amhaara keel on lähedane geesi keelele. Geesikeelse kirjanduse kõrgajaks loetakse 5.-7. sajandit. 13.dal sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss. Sel ajal said peamiseks kirjandusliikideks kroonika ja pühakute elulood. Näide amhaara keelest. ( http://www.language-museum.com/encyclopedia/a/amharic.gif) Kasutatud kirjandus:
Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-...
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
venitades. · Ülemist häält lauldi sageli teise tekstiga ja vahel ka teises keeles. · Tegelikult lauldi siis korraga kahte erinevat laulu. · Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning said nimeks motett. Hiljem tuli juurde ka kolmas hääl, mis laulis ka oma viit. Ja 15.16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli, mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta.
heliloojatelt, et neid hiljem oma nime all avaldada. Mozart töötas väsimatult, kuid ta tervis oli juba väga halb. Saatuse irooniana jäigi Reekviem tema viimaseks teoseks, nagu järelhüüuks iseendale. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer. Väga suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane, kirikutegelane) lõi Wittenbergilossikiriku uksele oma 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu. Seoses protestantliku liturgia kujunemisega võeti kasutusele uut tüüpi kirikulaul protestantlik koraal, mille eesmärk oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel. Selleks loobuti ladinakeelsetest tekstidest ja kasutati alguses saksa, hiljem vastavalt igal maal oma emakeelt. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta on ka mitmete koraalide autor. Protestantlik koraal on jätnud sügava jälje saksa muusikasse, eeskätt J.S.Bachi
1.Motett Motett kujunes 13ndal sajandis Geugoriuse laulubaasil. Motett on selline laul ,mille alumine hääl on gregoriuse laul (ladina keelne) , millele liasti uute tekstidega ülemised hääled. Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal 1517ndal aastal toimus Euroopa kiriku ajaloos suur muutus , mis saksa usuteadlane ja kiriku tegelane Martin Luther lõi Wittenbergi seinale oma 95nda teesi , mis protesteerisid valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu . Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, sell...
Itaalia Itaalia muusikakultuur on mõjutanud Euroopa muusikakultuuri väga ja kehtib nii instrumentaal-vokaal-,lava-, kui ka rahvamuusika ning pop muusika kohta. Itaalased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti muusika kaudu. Itaalia muusikas on oluline koht rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid(Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu- (jutustav) liigiks Itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul (0 sole mio) See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavalis...
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
psalinoodia-salmide laulmine hümiooda-pidulik üldistuslaul jumalate või pühakutele. Võttis kasutusele Amboosiuus. Uutele tekstidele loodud laulud. Lihtsad sakmilaulud. "Veni vreator spenitus" "Tule looja vaius" 11 sajand sai kristus jaguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. ROoma riigi lõhenemisel 395 a. sisuliselt ka kiriku lähenemle , kujunes välja läänekristus KESKAEG 5-13 SAJAND Greogooriuse koraal Mitme sajandi jooksul eksteeris lääne suur hulk erinevaid liturgia tüüpe, oma erinevate tekstide ja lauludega. läänekiriku muusika sündi seostatakse sümboolselt Ambrousega. Tegemist on Läänekiriku vanima kihistuseg, mida nimetatakse Amerosuse lauliku loodud palju Pärast kristuse legariseerimist 11.sajand hakati .....rooma paastide autoriteeti. Rooma reaalne tähtsus kasvas algelisekt alates paavst Greogoorius I-st. Greogoorius korraldas usuasju terves riigis. Aktiivne poliitilises ja majanduslikus elus. ajas kloostreid, usuteemalisi kirikuid
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk ...
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
tänini idakirikus)? V: Pillid olid keelatud. 6. Kust saame teavet varakristliku muusika kohta? V:Piiblist. 7. Mis on psalmid? Kus need kirjas on? V: Heebreakeelsed laulud a.k.a Taaveti laulud. Piiblis. 8. Millal sai ristiusk Rooma riigi ametlikuks usuks? V: Neljas sajand. 9. Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? V: Rooma. 10. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? V: Gregorius Suur. 11. Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. V: kirikud, kloostrid 12. Mis on missa? V:Igapäevane peamine jumalateenistus, millel on keeruline ülesehitus ja on seotud paljude rituaalidega. 13. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? V:Oridanaariumi tekste ei muudeta aga proopriumi tekstid muutuvad igapäevaselt. 14. Missa ülesehitus? V:sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt usutraditsioonidest ja kultuuriarengust. GREGOORIUSE LAUL Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4 sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat ja türklased purustasid selle lõplikult alles 1453. aastaks. Riigi toel säilitas kiriklik traditsioon Idas tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandijooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstideja lauludega. Neid oli hulganisti ainuüksi Itaalias, kus paljudel suurematel linnadel oli oma liturgia, aga veelgi enam oli neid kogu Lääne-Euroopas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u 340- 397), kelle määratut autoriteeti näitab seegi, et ta valiti 374. aastal Lääne-Rooma riigi
põhilist helilaadi: VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Varakristlik muusika Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd PalestiinasMuutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... . Varakristlik muusika ·Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd Palestiinas. ·Muutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... ·Esimestel sajanditel levis ristiusk peamiselt Süürias, Väike Aasias, Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas . Kristlik liturgia (jumalateenistuse kord) koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunes Süüria aladel. 4. saj lõpus sai kristlus laguneva Rooma riigi ametlikuks usuks, tugevnes kiiresti, püüdes kinnistada ühtset õpetust. Rooma riigi lõplik lõhenemine tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise tekkis ida- ja läänekristlus Idakristlus tekkis Bütsansi Läänekristlus kujunes riigis, keiser sai kirikupeaks, laguneva Lääne-Rooma riigi kirik seoti riigivõimuga,
*kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA
P.-le tähendas see meditatiivset iga heliga väärtustatud stiili, kus domineeris kolm kõla ja sellest lähtuv deatooniline muusikamaterjal. Tähtsaimaks komponendiks saab polüfoonia. Kõige produktiivsem periood. 80del emigreerub Berliini. Viljakas kosotöö T.Kaljustega. Tallinna kammerkoori ja orkestriga on salvestatud enamus lood. Suure tunnustusega: "Berliini missa", Te "Deum", Magnificat", "Litany", "Psalom", "Trisagion" jne. Olulisel kohal pausid, liturgia, ladina keel, keskaegse muusika mõju, dedekafoonia. Muusika baseerubmoodsa helikunsti põhimittel terviklik, korrapäratus rütmis, ajastuväline muusika. Dmitri Sostakovits 1906-1975 Muusiku tee algab 9a klaverimängu õpingutega ning kohe proovis komponeerida. Vanemad suhtusid hästi kuid naljatades. 13a astub peterburi konserv-sse, klaveri ja kompos klassi. 1ne tuntus klaveritsükkliga "3 fantastilist tanrsu". Tõeline kuulsus esimese sümfooniaga1926
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Keskaja ja barokkmuusika võrdlus Keskaja muusika Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks Valitses vaimulik muusika Muusika on liturgia osa Valitses vaimulik muusika Muusikat loodi kiriku tarbeks Polüfoonilise muusika ajastu Lühiteoste ajastu (lauluzanr) Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks Ilmaliku muusika võidukäik Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse
judinad üle selja. Just selle puudutuse pärast oli põhjust jõuluõhtut oodata, kingipakid osutusid kõrvaliseks. Too Chopini h-moll op. 69 nr. 2 valss oli isiklik sakraalne muusika, mis oli kindla perekondliku jõulurituaali osa, kus kõik oli ilmselt juba enne minu sündi paika lihvitud. Tulles tagasi koraali juurde, võtan jälle appi eelpool tsiteeritud Ene Üleoja artikli: ,,Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia tänapäeva kirikulisele võimetekohane nii mõistmise kui ka osalemise aspektist. Ta täidab oma eesmärki haaramaks kogudust ergastavale kaasosalusele, kaasateenimisele." Saan lisada lihtsa täienduse, ,,ühes hingamise", seda sõna otseses mõttes, kuna laulu muusikalise fraasi lõpus tõepoolest kõik hingavad üheskoos. Säärane ühine hingamisrütm lülitab tasapisi välja egoistliku soleerimissoovi või vastupidi, annab ka väga
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregoor...
Oma teoses ,,De musica" kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Algkogudustes olid kasutusel erinevad liturgiad Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid 19.-20. sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni Missa
Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta Rooma keisriks(krahvid-provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad). Soosis kloostreid, Kultuurielu elavnes, kultuurikline ühtekuulustamine, ühtne teoloogia, liturgia võidukäik(kristlik ladina kultuur).Karolingide minuskel-uus kirjakeel. Rajas koole, Väärtustas antiikkultuuri. Suured kirikud, tähtis paik oli Achen-lossikabel. Daatumid ja sündmused:732- Poiters-Karl Martell purustas araablaste väed; 756- Kirikuriik-Pippin võitis langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia. Rahvas ei saanud keisrilt toetust ja hakkas paavstile lootma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
