Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
Täielikult suletud süsteem on isoleeritud süsteem. Dünaamiline süsteem aja jooksul toimuvad muutused. Staatiline süsteem ajas muutumatu süsteem. Süsteemil allsüsteem(id). 1) Lihtne süsteem: 2 allsüsteemi mõjutavad üksteist. 2) Keeruline süsteem: rohkem elemente allsüsteeme Maakera on keeruline süsteem, mis koosneb omavahel tihedalt seotud allsüsteemidest. Maakera allsüsteemideks on maa sfäärid. Eristatakse 3 puhast sfääri: 1) litosfäär L tahke (kivimikest maakoor) pedosfäär muld, mullakest 2) hüdrosfäär H vedel (vesikest) 3) atmosfäär A gaasiline (õhukest). Teise taseme mõiste biosfäär B (elukest) hõlmab atmosfääri alumise, hüdrosfääri, pedosfääri ja litosfääri ülemise osa. Põhiline elu toimimise sfäär: elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine jne. Maakera sfäärid on omavahel seotud eelkõige aine- ja energiaringete kaudu.
Maakoore paksus Tihedus Vanus Kivimid Mandriline - 80 km 2,7 g/cm³ ~ 4 miljardit graniit Ookeaniline - 20 km 3,0 g/cm³ 180 miljonit basalt Laamade lahknemisega kaasnevad protsessid: 1) vulkaaniline tegevus 2) pangasmäestikud (uue maakoore teke) 3) maavärinad Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järg...
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem
Inimeste eluasemena nimetatakse teda Maailmamere tasemest maailmaks. kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Kokku moodustavad need maismaa. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kui inimese kodu Laamad Maa on inimese ainsaks Maa pealmine kiht ehk koduks. Peale Maa on litosfäär on jagunenud inimene külastanud ainult paarikümneks üksteise Kuud. Inimese valmistatud suhtes liikuvaks plaadiks kosmoseaparaadid on ehk laamaks. Maa on uurinud kõiki ainus teadaolev Päikesesüsteemi planeete taevakeha, kus esineb ning mõned neist on laamtektoonika.
siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. Kosmoses tehtud pildid maast on abiks ilmaennustamisel, 3 orkaanide ennustamisel ja jälgimisel ning nad on erakordselt kaunid. Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest. [redigeeri] Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on
Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. 2900 - 6378 km läbimõõt, Suur rõhk. Tuum Välistuum 2900-5100 Raud, nikkel Vedel
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
LAAMTEKTOONIKA Litosfäär liigendub plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanilaamade külgsuunalist lahknemist nim spreedinguks. Laamade liikumise põhjus on lihtne-soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt , ehkki liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas. Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud. Kivimite teke- laamade liikumise tagajärjel pääseb magma pinnale, mille jahtumisel tekivadki kivimid Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) magma pääseb tekkivast lõhest pinnale, jahtub ning tekkib uus maakoor. Kuna magma tungib pinnale te...
Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. 23. Saprofaag kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. 24. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus on madalate dooside toksiliste ainete pikaajaline mõju, mille nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, kas siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 25. Litosfäär- maakoore ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, mis on liigendatud laamadeks. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 26. LD50 ehk surmav doos (lethal dose), on standartne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%).
Biosfäär kogu elu planeedil Maa. Biosfääri suuruseks umbes 30km. (15 alla, 15 üles). Bioom Makroökosüsteem (ühe taimkatte ja kliimavööndi või kõrgusmäestiku kõrgusvööndite kogum). Piiriefekt kõige tihedamini koondunud õhu, vee ja maapinna kokkupuutepunkt. Litosfäär maapind/ -põu. Atmosfäär õhk jms. Hüdrosfäär Kõik vaba veega seotu. Planeedi boimass kõikide eluslooduse ojb. Eluslooduse masside kogum. Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme ühe sama lii...
Tänapäeval tuntud 112-st elemendist on 90 metallid ja vaid 22 on mittemetallid. Looduses leidub neist 112-st 92 elementi, mis omavahel ühinedes moodustavad nii looduses esinevaid kui ka tehislikult saadavaid ühendeid. Kas need 20 tehislikult saadud elementi on metallid või mittemetallid? Kõikide elementide sisaldus Maal, st. lito-, atmo- ja biosfääris, ei ole ühesugune. Et Maal on kõige suurema massiga ja samal ajal kõige elemendirikkam osa litosfäär ehk maakoor, siis on see ka enamiku elementide või lihtainete saamise varamu. Kõige levinum element maakoores on hapnik, kõige levinum metall - alumiinium - on levikult elementide seas kolmandal kohal. Ent üksikute elementide sisaldus maakoores ei iseloomusta nende kättesaadavust. Näiteks leidub kulda, indiumi ja reeniumi maakoores ühepalju. Kulda tunti juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist, indium avastati alles 1863. aastal ja reenium alles 1925. aastal
geenid, kindel levila; kelle isendid annavad omavahel viljakaid järglasi. Populatsioon ühe liigi isendid kes elavad teatud territooriumil. 7. Ökosüsteemi tase. Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta keskkonnaga. Eluta keskkond on ökotoop. Kõik organismid ökosüsteemis mooodustavad elukoosluse. 8. Biosfääri tase. Biosföör ulatub: Vees hüdrosföör, pinnases litosfäär, õhus atmosfäär. Biosfäär on kõrgeim elu organiseeritud tase. Teaduslik uurimismeetod. Teadusliku meetodi põhietapid. Paksu vihiku viimasel leheküljel.
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta. Eestis on Lääne-Eesti saaresti biosfäärikaitseala. Bioloogiline mitmekesisus tähendab maakera erinevate taimede, loomade, seente ja mikro-roganismide liikide ning nende elupaiga paljusust Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda liigirikkam on selle ala elustik Osa liike asustavad vaid mingit...
Mille poolest erinevad üksteisest suur ja väike veeringe? Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri veepinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri(atmosfäär, hüdrosfäär, Litosfäär ja biosfäär). Suure veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad loomad ja taimed osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnase ja veekogude kaudu taas merre. Miks on hoovused tähtsaks kliima kujundajaks? Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjuseid, nad avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
..raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest gaasi- ja tolmupilvest, mis muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks, selle keskmes oli Päike. Sinna tekkisid ka planeedid, seal hulgas Maa. Algselt oli maa jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas soojenemine, mis oli tingitud massi tihenemisest ja meteoriidisajust. Selle tõttu oli maakera sadu miljoneid aastas sula. Maakoor e litosfäär tekkis, kui raskemad ained vajusid läbi Maa tuuma ja jäid pinnale hõljuma. Oli ürgaegkond. Kui pind oli lõplikult tahenenud, algas vulkanismiperiood, need tekitasid gaasikesta(veeaur ja CO2) . Tekkis kasvuhooneeffekt, seda peetakse tähtsaimaks teguriks Maa elukõlblikuks muutumisel. Maakera jahenedes langes veeaur maale vihmana, mille tulemusel tekkis hüdrosfäär, mis esialgu oli happeline. Vesi murendas maakoort ning
1. Millest koosneb Maa? (3) Maakoorest (litosfäär), vahevööst (süvavahevöö, astenosfäär) ja tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivi...
Sfäär LITOSFÄÄR PEDOSFÄÄR ATMOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄR INIMTEGEVUS Loodus- komponendid KIVIMID Füüsikaline ja keemiline Füüsikaline murenemine. Põhjavee koostis. Vee Kivisemal maal elab Kivimitest saab murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine. ...
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007 MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp.
Järsk ja laugrannik Järsk= järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laug=lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool Jõe pikkusest palju olulisem on tema veerohkus, mida saab iseloomustada äravooluga. Äravoolu all mõistetakse vee hulka, mis jõe kaudu teatud ajaühikus (tavaliselt aasta)maismaalt ära voolab. Valgala kogu maasisene ja maapealne ala, millelt vesi jõkke valgub. Infratsioon pinna- ja sademevee imbumine pinnases või kivimitesse. Maa sfäärid kui süsteemid. Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed. Aineringe ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel.
radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Mis on geoinfosüsteem? Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanduvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Meid ümbritseva looduse sfäärid. 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga
maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisel ja kivistumisel). Maakideks nimetatakse majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Kuigi Maa on mineraalne planeet, on paljud maavarad taastumatud. Seni on võetud kasutusele asendusaineid või täiustatud elementide mineraalainest kättesaamise tehnoloogiat, kuid ka keskkond saastub. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad erineva kiirusega. Kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelate süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks. Seal algabki laamade teineteisest eemaldumine e. spreeding (tänu ainese tõusuvooludele). Samuti tekib seal uus maakoor ning vulkaanilised mäeahelikud, pangasmäestik ning esineb maavärinaid. Ookeanipõhjas asuvad kivimid on nooremad kui 180 milj. a
Geograafia KT2 MAAKOOR (litosfäär) 6-10 km ookeanide all 25-40 km mandrite all kuni 80 km kõrgmäestikes ÜLEMINE VAHEVÖÖ (astenosfäär) 6-80 km maakoorest kuni 900 km ALUMINE VAHEVÖÖ 900 - 2900 km VÄLISTUUM, vedel 2900 - 5100 km SISETUUM, tahke 5100 - 6578 km Mandriline Ookeaniline paksem, vanem (4 miljardit) õhem, noorem (200 miljonit) kergemad kivimid raskemad kivimid settekivimid settekivimid graniidsed kivimid basaldikiht basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid...
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoi...
KONTROLLTÖÖ 1. Õhk- atmosfäär elusorganismid- biosfäär muld- pedosfäär vesi- hüdrosfäär kivimid- litosfäär 2. Taimed Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad
Biosfäär Tartu Kesklinna kool 8 klass 2007 Definitsioon Biosfäär ehk Maa elukeskkond hõlmab kogu elukeskkonna Maal: vee, õhu ja maismaa. Biosfäär koosneb atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri nendest osadest, kus on elusorganisme. Biosfääri osad atmosfääri (õhkkonna) alumine osa (kuni 25 km kõrguseni). kogu hüdrosfäär (kõik maailma veed kuni maksimaalse sügavuseni 11 022m). litosfääri (maakoore) ülemised osad (kuni 16 km). Maa kosmosest nähtuna. Ainete ringlus Eluprotsesside aluseks on päikeseenergia sidumine roheliste taimede poolt fotosünteesi- protsessis, mis annab eluvõimalused teistele, mittefotosünteesivatele organismidele. Hüdrosfäär Umbes 74% Maa pinnast katab vesi. Hüdrosfääri moodustavad kõik ookeanid, mered, magevee- ning soolajärved, jõed, põhjaveed, ka mullas olev vesi, liustikud ja jäämäed. ...
3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil , mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine moodustavad populatsiooni. Populatsiooni iseloomustavateks näitajateks on arvukus ja asutustihedus 9. Õhu koostis hapnik 21% lämmastik 78% argoon 0,93 % 10. Taimede liigitamine valgusnõudluse alusel * valguslembesed * varjulembesed * varju taluvad
t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. · Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. · Kooperatsioon, koostegevus on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. · Krooniline toksilisus, kestev mürgisus · Bioloogiine liik · Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · LD50 surmav doos toksilist ainet · Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega · Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusli...
jõgede äravool kindla ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk valgla e. Äravooluala maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa. infiltratsioon sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse. MAA KUI SÜSTEEM Maa sfäärid maa tuuma ümbritsevad kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärid on atmosdfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. Aineringe maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine. Geoloogiline aineringe litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri.
levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
http://www.abiks.pri.ee Teaduslik meetod mida loodusteadlased uurides kasutavad Teaduslik fakt teadmised, mis on teaduslikult leidnud kinnitust Hüpotees oletatav vastus püstitatud probleemile Korrelatsioon matemaatiline sõltuvus mitme muutuja vahel Teaduse kitsad kohad: 1. protsesside suur kiirus 2. protsesside kulgemise aeglus 3. inimvõimete piirid ARISTOTELES (384322 e.m.a)geotsentriline (maa keskp.) maailmavaade ERATOSTHENES (u. 276194 e.m.a) tegi olulisi astronoomilisi avastusi PTOLEMAIOS (u.90160) koostas maailmakaardi KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja S...
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
Süsteem - Omavahel seotud objektide Potentsiaalne energia energia mida kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhtelis...
Kordamisküsimused kontrolltööks . LITOSFÄÄR 1. Mille poolest erines Alfred Wegeneri mandrite liikumise hüpotees tänapäevasest laamtektoonikast? Tema hüpotees ei sisaldanud liikuma panevat jõudu, tolleaegne tehnika ei võimaldanud avastada mäeahelikke, mis tekkisid vee all mandrite triivimisest. 2. Mis on laamtektoonika? Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. 3. Millised on Maa sisemised ja välimised kestad? Tuum-sisetuum-välistuum-alumine vahevöö-ülemine vahevöö-astenosfäär- maakoor. 4. Mis on mineraalid ja mille nende kogumikud moodustavad? Mineraalid on tahked kristallsed looduslikud ained, millel on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused. Nende kogumikud moodustad kivimeid. 5. Kuidas tekivad settekivimid? Kivimite murene...
· Mõisted: o Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.
LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, m...
28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; MÕISTED MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; 31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; 32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; 33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MÕISTED MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34
BIOLOOGIA 11.klass MÕISTED: 1. ANATOOMIA - teadus, mis uurib organismide siseehitust. 2. AUTOTROOFID - organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. 3. BIOLOOGIA - teadus, mis uurib elu. 4. BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär ) 5. BOTAANIKA - teadus, mis uurib taimi. 6. ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. 7. ETOLOOGIA teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. FÜSIOLOOGIA teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil
PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võtab aega 1000 10 000 aastat
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keem...
Maa kaugus Päikesest on 150 miljanit km, Maa läbimõõt on 40 000 km ja pindala on ligikaudu 510 miljonit km2. Maa pind on 71 % ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa kuju iseloomustab kõige paremini geoid. Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga. Maismaa piirkonnas jääb geoid maakoore sisse. Kuid kuna geoidi kasutamine on liiga keeruline, siis tavaliselt kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi. Maa kuju näitlikustamiseks on
kivimid Maakoor Mandriline ....................... Vahevöö ..................... ........ ..................... ........ Tuum ....................... Sisetuum Miks on litosfäär lõhenenud erineva suurusega laamadeks? (tv lk 18) .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. ....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
