Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: toitaine rikas turvas toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 16. MÕISTED · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine.
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
EKSAMI KÜSIMUSED 2009 I RIDA 1. Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises oleku...
kivimiplokkide endas suuri muutusi ei teki. (Maalihte tagajärel tekiks nagu trepp.) Maalihte tekkimist põhjustab: kallakus maapinnal,kivimikihtide vahel olev vett mitte läbi laskev kiht mis niiskust sades tekitab libisemist, inimtegevus (raskuste rajamine nõlvadele- autoteed, majad) Põhjustab suuri maastiku muutusi ja varisemisi. Majade hävimist, kui maja on rajatud nõlvakaldale kus toimub maalihe. MÕISTED: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini) · Astenosfäär ulemises vahevöö, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel; astenosfääri olemasoluga seletataxe litosfäärilaamade liikumist. · Maa tuum maa keskpunkti ümber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel
vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*). 22. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Kuidas saastet reguleeritakse. Tuua näiteid. 23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem. Süsteem - rühm teineteist mõjutavaid komponente Keskkond kui süsteem - terve planeet Maa 24. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär. Sfääride koostised ja ulatus. Atmosfäär - gaasid Maa ümber Ulatus: u. 80 000 km Koosneb: lämmastik 78%, hapnik 21%, teised gaasid u. 1% Litosfäär - Maakera tahke väline osa Ulatus: u. 1% Maa massist ja 0,5% Maa raadiusest, läbimõõt 3-35 km Koosneb: kivimid - tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Hüdrosfäär - vesi Maa pinnal või Maa sees Ulatus: 70% Maa pinnast on kaetud veega Koosneb: vesi, 0,001% veeaur 25. Biosfäär. Ökosüsteem
...........................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37 12. Teenindus........................................................................................................................39 1 ÜLDMAATEADUS 1. Litosfäär 2. Maa siseehituse iseloomustus; mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 2 alumine vahevöö välistuum vedel sisetuum tahke 5200 km 2900 km - kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad 3 Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Vanus Noorem
1) Tektoonilised 2) Vulkaanilised 3) Langatusvärinad 4) Tehnogeensed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt). 2. Mis on litosfäär? Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast, kus kivimite temperatuur ei ületa 10000 C. Mandrite kohal on selle paksus 50-200 km, ookeanide kohal u 50 km ja keskahelikel 3 km. 3. Mis on astenosfäär? Astenosfäär on osaliselt ülessulanud kivimitest vahevöö kiht, mis paiknev vahetult litosfääri all; kiht, mille peal litosfäärilaamad liiguvad (T0 = 1000-13000 C). 4. Mis on vahevöö? Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär
soojuskandja (vesijahutus). 4) Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Leiab aset kivimite mõjustumine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa ja biomass ehk elusaine. 5) Litosfäär maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. 9. Vee unikaalsed omadused Suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteained ja ainevahetuse jääke Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. Vee suur pindpinevus on oluline tegus füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes.
Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. • Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; • Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad
Raku- ja molekulaarbioloogia Kõik elusorganismid on: Rakulise ehitusega Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sah...
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 35 MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD .................................................................. 36 30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme; ............. 36 31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; ........................................................ 36 32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; .................................................................................... 37 33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil
Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid onerosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinenud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolevtaevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
suhtes liikuma hakkavad. Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt, ehkki liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist kuni mõne sentimeetrini aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või vedelaks ajavahemikust, mil me teda vaatleme. Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär. Astenosfäär on vedelam, sest väiksema sügavuse tõttu vähenenud rõhk alandab kivimite sulamistemperatuuri. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest. Olenevalt laama tüübist (mandriline või ookeaniline) on laamade põrkumise tulemuseks kas subduktsioonivööndite (põrkuvad mandriline ja ookeaniline või ookeaniline ja ookeaniline
24. Ökoloogilised tegurid: rühmitamine, näited. Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid. Biootilised tegurid Kisklus Herbivooria Sümbioos Parasitism kommensalism Abiootilised tegurid: 1. Elukeskkond: Õhkkeskkond e atmosfäär on maad ümbritsev õhukiht. Vesikeskkond e hüdrossfäär on Maa keemiliselt sidumata vesi. Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest. 2. Kliimategurid: Valgus Niiskus Temperatuur jne 25. Mis on sümbioos? Näited. Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (sipelgad ja lehetäid) Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt.lepatriinude, viivad neid kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad
Geograafia osa komplekseksamist 2. Üldmaateadus 1. Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kiv...
Iseloomustab kuivus, ilus ilm, soe suvi ja külm talv. 18. Keemiline murenemine (porsumine) niiske kliimaga aladel (humiidse kliimaga). 19. Füüsikaline murenemine (rabenemine) kuiva kliimaga aladel (ariidse kliimaga). Mineraalide tõttu, temperatuuri ööpäevased kõikumised, taimejuured aitavad kaasa. 20. Erosioon vooluvee kulutav tegevus (jagatakse pinnaliseks erosiooniks ja lineaarseks erosiooniks). 21. Litosfäär maakera suhteliselt kivimiline kest, mis hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa (tükeldab laamadeks). 22. Astenosfäär litosfääri alune osaliselt üles sulanud kivimitega vöönd. Selle abil liiguvadki laamad. 23. Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatet. 24. Atmosfäär õhukiht. 25. Hüdrosfäär veesfäär. 26. Kionosfäär atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui aurub, sulab. 27. Biosfäär sfäär, kus on elu
Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. 5. Aeroobne keskkond on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aeroobset keskkonda asustavad aeroobid. 6. Aineringe on ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse. Toimub ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel. Erinevad aineringe vormid: 6.1. Väike geoloogline aineringe; 6.2. Suur geoloogiline aineringe; 6.3. Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel; 6.4. Bioloogiline aineringe. 7. Anaeroobne keskkond on täiesti hapnikuvaba keskkond, mille tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid. Anaeroobset keskkonda asustavad anaeroobid. 8
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Lainete liigid pikilained gaasimolekulid võnguvad pikki levimissuunda. Ristlained molekulis võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega. lained veepinnal veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 28. Maa kihiline ehitus mandrite all on maakoor 70-80 km. Mere all 8-10 km. Eestis 42-47 km. Maismaal settekiht 4km graniit 40 km. 100 km sügavusel on litosfäär (tahke). Järgmine kiht on astenosfäär (mantli ülemine osa 100-350 km paks). Vahevöö 80% planeedi ruumalast. Välistuum ulatub 2800- 2900km sügavusele. Tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum koosneb suuresti Fe ja Ni, mida on ligi 10%. Sisetuum on tahke Fe ja Ni, raadius 1216 km. 29. Maavärinad üks põhjus on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on
kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Maa kui süsteem. Õhk e. Atmosfäär Vesi e. Hüdrosfäär Kivimid e. Litosfäär Muld e. Pedosfäär Elusorganismid e. Biosfäär Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus ~ 50-200km. maakoor tekib ja
väikesaartel (liustike sulamine). 4. Loodusvööndite nihkumised ja ilmastikuanomaaliate sagenemine. 5. Haigustekitajatele soodsam keskkond. 6. Eestis täheldatakse kliima soojenemise mõju eelkõige selles, et talved on pehmemad, sajusemad ja ebapüsiva lumikattega. Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel. Litosfäär 1.Litosfäär mõiste ja iseloomustus Maa väline tahke kivimkest litosfäär ei ole maakoor, sest hõlmab ka ka ülemist osa vahevööst astenosfäärini 2.Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. maakoor: 3-75km maakoor koosneb ränirikkatest ühenditest vahevööst eraldab teda moho ookeaniline maakoor (54%, ränivaene, suurema tihedusega, kui mandriline, õhem, ) +mandriline(40%, setteline pealiskord+kristalne aluskord+gabroidse koostisega kivimikiht)+üleminekuline(6%, mandrilised rifitvööndid)
Selline protsess hävitaks pikapeale meie planeedi looduse täielikult ning see muutuks elamiskõlbmatuks. Kuigi see ei juhtu niivõrd kiiresti, juhtub see paratamatult, kui me ei kasuta ressursse säästlikult ning ei hoia loodust ka tulevate põlvkondade jaoks. MÕISTED Maa sfäärid- Maa tuuma ümbritsevad kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärideks on - atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest Aineringe- Maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet,
hakkab ookeanisüvikute piikronnas sukelduma vahevöösse(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Vahevöösse vajuva ookeanipõhja balastide ja ränumudade osalisel ülessulamisel tekib keskmine ehk andesiitne magma, mis ookeani põhjale, süvikute kõrvale välja purskudes, ehitab sinna vulkaanilisi saarkaari. Oma "toodet"- basaltset magmat saadab sukeldusvööndis üles ka astenosfäär. Kui aga ookeaniline litosfäär sukeldub mandrilise maakoore alla, haaratakse ülessulamisse ka mandrilise koore murenemise, settimise ja moonde läbi teinud nind neid protsessides ränist ja alumiiniumist rikastunud kivimid. Need sünnitavadki kõige ränirikkamat, happelist magmat , mille tardumissaadusena tunneme graniiti. Graniit on Päikesesüsteemi unikaalne, vaid planeedile Maa omane omagmakivim. Nii ränirikas magma saab tekkida vaid kivimitest, mis on planeedi pinnal läbinud ulatusliku keemilise murenemise
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
a)mandriline-asub 0-70km sügavusel,olek tahke,kivim graniit,temperatuur 0-600*C b)ookeaniline-asub 0-20km sügavusel,olek tahke,kivim basalt,temperatuur 0-600*C - Astenosfäär on vahevöö ülaosas ookeanide all umbes 50km ja mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond,milles triivivad litosfääri laamad,plastiline olek, peamised kivimid peridotiidid,sügavus 50-400km,temperatuur 1300*C - Litosfäär on astenosfääri peale jääv Maa kivimikest,mis on liigendunud laamadeks. - Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimikest,laiub kuni 2900km sügavuseni,olek tahke,peamised kivimid periotiidid,temperatuur 1200-2500*C. - Maa tuum on nikkelraua koostisega,paikneb 2900-6378km sügavusel ja jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C b)sisetuum-kivim nikkel,olek tahke,temperatuur 3500*C
UV-B – lainepikkus 280-315 nm, ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad)
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
komponente. Süsteem peab olema keskkonnast selgelt eristatav. Süsteemi määratlemiseks puudub ühtne kriteerium, see sõltub konkreetsetest tingimustest. Süsteemide klassifikatsioon lähtuvalt termodünaamika I seadusest 1) Avatud süsteem vahetab keskkonnaga nii ainet kui energiat 2) Suletud süsteem vahetab keskkonnaga ainult energiat 3) Isoleeritud süsteem ei vaheta keskkonnaga ei ainet ega energiat. Maa on suletud süsteem, kõik elavad organismid on avatud süsteemid. 24. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär. Sfääride koostised ja ulatus. 4 peamist süsteemi: Litosfäär Maakera tahke väline osa. Hõlmab ülemise osa maakoorest u.1% Maa massist ja 0,5% Maa raadiusest. Läbimõõt 5-35 km. Koosneb kivimitest, mis liigituvad vastavalt tekkele: Tardkivimid (vulkaanilised, näit graniit), Settekivimid (paekivi, liivakivi) Moondekivimid (marmor). Hüdrosfäär vesi Maa pinnal või maa sees. 70% Maa pinnast on
põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest · Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES AINERINGE: · Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse · Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel · Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise · Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks · Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
· loodus ja kultuurmaastikku kui vastaseid · ühe ja sama maastiku eri tasandeid või kihte. Loodus ja kultuurmaastik ei välista teineteist. Kultuurmaastiku eristamise kriteerium on muutunud järjest subjektiivsemaks. Maastik, kus leitakse esivanematelt leiduvaid inimtegevuse jälgi pärandmaastikud Kõik maastikud kokku moodustavad maastikusfääri, (epigeosfäär) Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit.
või lämmastikuga (nt HF, H2O, NH3) ning tal on seetõttu positiivne osalaeng. Positiivse osalaenguga vesiniku aatom seotakse elektrostaatiliselt järgmise molekuli elektronegatiivsema (F, O, N) aatomiga, millel on negatiivne osalaeng ja põhimõtteliselt vaba elektronpaar 152. Tähtsamate ühendite klassid Sahhariidid, valgud, rasvad, asendatud kabroksüülhapped (aminohapped) 153. Biosfäär, selle koostisosad: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, elusaine e. biomass Biosfäär on globaalne ökosüsteem. biosfäär, Maa sfääriline kest, hõlmab osa atmosfäärist, hüdrosfääri ja ülemise osa litosfäärist. Biosfääri koostis, struktuur ja energeetiline seisund on möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. Biosfääri tähtsaim tunnus on elusaine. Vertikaalne ulatus u 40 km. Hõlmab maa kolme sfääri: atmo-, hüdro- ja litosfääri.
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga surnud orgaanilisest ainest. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 26. Litosfäär Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest (mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest) ja vahevööülalosast, mis on 50-200 km paksune. 27. LD50 - ehk surmav doos (lethal dose), on standardne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50 märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. 28
põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest · Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES AINERINGE: · Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse · Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel · Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise · Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks · Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi
põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni • Põhjapoolkera kooslused “paranevad” siiani jääaja mõjudest • Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES AINERINGE: • Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse • Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel • Väike geoloogiline aineringe • Suur geoloogiline aineringe • Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel • Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise • Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks • Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
kordustest elektronkihtide struktuuris. Elektronegatiivsused suurenevad süsteemis üldiselt vasakult paremale (perioodi piires suurenevad) ja vähenevad ülalt alla (rühma piires vähenevad). Valents: aatomite võime moodustada keemilisi sidemeid. Atmosfäär:püsivad komponenedid:N2(78%),O2(21%),väärisgaasid Ar(0,93%); muutuvad komponendid CO2(0,04%) ja H2O(0,001%-4%); juhuslikud komponendid:SO2, H2S; CO; NH3 Litosfäär: O(47%), Si(29,5%), Al(8,05%), Fe(4,65%), Ca(2,96%), Na(2,5%), K(2,5%) levinumad on väikese järjenumbriga (-26) ja paaris- järjrnumbriga elemendid. Hüdrosfäär: ~71% Maa pinnast, sooladest kõige rohkem halogeniide (85%,peam.Cl-), vähem sulfaate(11%), ja karbonaate(0,3%). Siseveekogudes kõige rohkem karbonaate (80% sooladest). Biosfäär: kulgevad elementide ja liitainete ringlusprotsessid (eristatakse O,C,N,P ja H2O- ringet)
8. Mis on piesoisohüps. Samarõhu jooned piesoisohüpsid. 1 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on riti isohüpsiga). 10. Maa siseehitus. Maakoor - keskmine paksus 30 km. Paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid. Vahevöö - sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Tuum - sügavusel 2900- 6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 11
pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. *(8) Mis on piesoisohüps Samarõhu jooned piesoisohüpsid. *(8) Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon.Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on riti isohüpsiga). *(8) Maa siseehitus Maakoor - keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid.Vahevöö -sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedeladTuum - sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum(vedel) ja sisemine tuum(tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged.
Selgroogsetel on PE -d tunduvalt väiksemad ehk produktsiooniefektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Põhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Põhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär 6,6*107 Fossiilne kütus 8*106 Hüdrosfäär 2,7*105 Biosfäär ja kõdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär 4*103. Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena). Lämmastikuringe (ühik: kg / m2): N2 (õhus) 7592: bakterid ja sinivetikad orgaaniline N. N (orgaaniline) 1,269: ammonifitseerijad bakterid NH3. NO3 0,084: rohelised taimed orgaaniline N; denitrifitseerijad bakterid N2.
püdelas olekus kiht, mis koos muude geoloogiliste protsessidega tingib laamade liikumise. · 51. Settekivimid tekivad maapinnalt murenevate kivimite osade kuhjumisel, settimisel ning aja jooksul taas kivistumisel. 52. [6 p.]Kirjelda vee tsüklit kõrvaloleva joonise alusel täites tähtedega tähistatud lüngad pilved (d) (f) (a) (b) (e) Litosfäär Hüdrosfäär (c) · 52. · (a)maapinnalt auruv vesi koguneb pilvedesse · (b)pinnavooluveed voolavad hüdrosfääri · (c)maapinnale langevad sademed jõuavad põhjavette ja saalt taas maapinnale · (d)transpiratsiooni kaudu atmosfääri jõudev vesi · (e)aurumine hüdrosfäärist atmosfääri. · (f)sademed atmosfäärist hüdrosfääri · 54. [1 p.] Loetle veekasutuse viise · 54. Tootmine, transport, elutegevus · 55. [1 p
4 Veeringe Veeringe jagatakse tinglikult kaheks: väike veeringe ja suur veeringe (joonis 2). Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri mere pinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär). Suures veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad taimed ja loomad osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnast ja veekogusid pidi taas merre. Maapinnale langenud sademete maasse imbunud osa täiendab põhjaveevaru. Et kevad ja sügisperioodil ülejääv vesi saaks kiiresti maasse valguda, peab põhjaveetase olema piisavalt sügaval ja maapind hea imamisvõimega
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Häv...
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
