võrdsust ja vendlust. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus: · 18. Sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. · Johann Georg Einsen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. · August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi." · Johann Gottfried Herder esmatutvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. · August von Kotzebue oli Tallinna esimese teatritrupi asutaja Eestis. Mängiti peamiselt tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas Rahvaharidus: · 1739
järeldada, et õpilased olid omandanud mingi noodilugemisoskuse. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees ja pälvisid üldist tähelepanu. Laiuse kirikus korraldatud koorikontserditele tuli rahvast kaugemaltki. 3) Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? V: Georg Julius Schultz-Bertram oli eesti ja saksa keeles kirjutav literaat, eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis, kes huvitus eesti folkloorist, etnograafiast ning ajaloost. Tema hinnangul oli ta Laiuse kirikus kuulnud eesti noormehi esitavat Bachi ja Händeli fuugasid ning motette, mis olid suurima imetluse esile kutsunud. See pidavat näitama et eestlased on muusikaliselt väga arenemisvõimelised. 4) Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. V: 1844. aastal lõi A. Jakobson Tormas laulukoori, 4 aastat hiljem ka pillikoori. Neljahäälset
seitsmeaastast sõda. · Käsu Hans - oli eesti luuletaja ja kooliõpetaja. · Anton Thor Helle - saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees · George von Browne - oli iiripäritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Ta oli Katariina II aegne Liivimaa- (1762 1783) ja Eestimaa kubermangu kindralkuberner · Johann Georg Eisen - oli Eesti vaimulik ja kameralist. · August Wilhelm Hupel- Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest · Karl XII - oli Rootsi kuningas 16971718. kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. aasta Venemaale. · Peeter I - oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, Vallutas Eesti Põhjasõja käigus. · August II Tugev - oli Saksimaa kuurvürst 1694
uuenduslike novellide kõrval kirjutas ta ka humoorikaid just huumoriajakirjadele sobivaid jutte. Tema loomingu hulgas oli nii teravaid lugusid ,,Õunte pärast" (1880) kui ka psühholoogiliselt teravaid jutte ,,Papa" (1880). · Ülikooli ja kirjutamise kõrvalt tegeles Tsehhov ka enesekasvatusega, püüdes endast orja välja pigistada. Hoolimata austusest vanemate vastu püüdis ta nende elumõistmise piire endas ületada ja tundis muret oma vendade literaat Aleksandri ja kunstnik Nikolai, keda Anton väga armastas, pärast, sest nad hävitasid oma andekust joomise, väikekodanliku elulaadiga, argipäeva räpasusega ja oskamatusega kavakindlalt töötada. · Tsehhov püüdis endas kasvatada intelligentse inimese ideaali. Kuid eeskujusid tal siin polnud. Nii armastatud Turgenev kui Tolstoi olid aadlikud, kes võtsid kirjanikuannet kui tavalist asja.
leidub rohkesti nii realistlikke looduspilte kui argipäeva pühapaisteliseks toonivate eluseikade poetiseerimist. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Vares-Barbarus Johannes Barbarus (Johannes Vares) -- (1889-1946) luuletaja ja literaat. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas "Noor-Eesti" (1910). Kuulus "Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud "Fata-Morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919) ja
Esmakordselt kuifiskeeriti kirikus kehtivat ühiskonna korraldust ja pärisorjust. Johann Eisen: Ta oli Torma pastor. Töötas välja põllumajanduslikke uuendusi, tegeles puuja juurvilja kasvatusega, planeeris Saksa talupoegade asustamist baltikumi. Uuris nakkushaigusi ja võimalust neid ennetada. Esimesena kuulutas avalikult, et pärisorjus tuleb kaotada ja talupoegadele maad anda. August W. Hupel. Põltsamaa pastor, mitmekülgne literaat, lugemisseltside eestvedaja, raamatute levitaja, andis välja esimest eesti keelset ajakirja. " Lühhike õppetus" 17661767ilmus 41 numbrit. Balti saksa kultuurikeskuseks kujunes Riia. Tähtsaim õppeasutus oli Riia toomkool, kus töötas õppejõuna kuulus poeet ja valgustaja Johan Gottfried Herder. Rahvaharidus Rootsi ajal alguse saanud hariduskorraldus toimis edasi, kuid paljud talupojad ei olnud õppimisest huvitatud. Seetõttu seati
"Viimane tervitus" : neljas maailmasõda on teinud lõpu Euroopa kultuurile ja tsivilisatsioonile, Käsu Hans oma tuntud kaebelauluga on reaalne ajalooline isik. Ei temal ega "Viimse tervituse" ulmelisel üksiklasel ole enam midagi kaotada ega võita. Ka mitte kellegagi rääkida, sest ümber on tühjus. Need on katastroofi läbiteinud inimeste üksikkõned. Tonaalsus on samane stoiline rahu, mis saabub pärast meeleheidet. Esteet, literaat ja poliitiline pagulane Felix Ormusson on saabunud inkognito (tundmatuna, võõra nime all) Pariisist ja puhkab arstist sõbra idüllilises suvekodus Lõuna-Eestis. Ilutseb looduse keskel, mängib mõttekujutlustega, kuulab taluhääli, jälgib kaassuvitajaid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Kaassuvitajateks on sõber Johannese naine Jelen ja selle noorem õde Marion.Ilus Helena asub aega viivitamata kupeldama Ormussoni
mõisahärra talle omast õunapuuaiast parema sordi vitsakese annab, siin kirjutatakse metsiku --ja kultuurõunapuu kokkusobitamisest. Mart ja Liisa kavatsevad õunasaagi sakstele maha müüa. Valgustusaja raamatutest, mille lugejaskond on maarahavas, on selgelt näha, et õunapuukultuur pärineb sakslastelt. Raamatu teine osa ilmus Pärnus 1812 ja teine trükk Tallinnas 1843. Johann Wilhelm Ludwig von Luce, 1756-1842. Saksamaal sündinud literaat ja pastor. Õppis teoloogiat Göttingeni ja Helmstedti ülikoolis 1774-1777. 1781. aastast Saaremaal koduõpetaja, 1783 Püha koguduse pastor. 1789-1792 õppis Göttingenis ja Erfurdis arstiteadust (EKL 1995 : 304). Et baltisaksa estofiilid hakkasid maarahvale just õunaseemneid soovitama, võib tuleneda Ameerika rahvuskangelase Johnny Appleseedi ehk ,,Õunaseemne-Juku" lugudest, ehk on nad midagi temast lugenud ja saanud ideed. Igatahes
ehitistes käinud on. Kas sinu jutud tulevad su enda sulest?Jah. Õpid pähe või on tahvlike kaamera kõrval?Eks mul ole küll haugi mälu ja spanjeli keskendumisvõime, aga tahvlikest kaamera kõrval ma küll kunagi kasutanud pole. Uudistesaadetes paistab ju see mahalugemine kohe ära. Mina püüan ikka otsa vaadata. Need väikesed lõigud üritan selleks hetkeks pähe ajada. Puterdamist tuleb teinekord ette, uuesti ülesvõtmist samuti. Kui ettepaneku vastu võtsid, olid lihtsalt literaat. Vahepeal tuli üks raske amet vastu võtta. Pead endiselt edasi ka Eesti Kirjanike Liidu esimehe ametit.Pean jah. Hakkas raskem ka?Ses mõttes mitte. Ameteid on ju ennegi olnud. Küll sai vahepeal saate kõrvalt reklaamibüroos tööd tehtud, lisaks veel kahele ajakirjale toidujuttusid - oli vaat et hullemgi. Natuke tuli koomale tõmmata. Eestis said eelkõige tuntuks mitte kui saate "OP!" juht või kirjanike esindaja, pigem kui luuletaja. Palju jõudu sinnakanti veel jätkub?Ikka jätkub
viis avaliku tülini. Sirguvale poeedile oli kõige armsamaks sugulaseks kahtlemata onu Vassili Lvovits. Erinevalt oma vennast, ehk Puskini isast oli too väga heasüdamlik inimene. Oma vanemat vennapoega, kes oli isa ja ema armastusest ilma jäänud, soojendas ta südamliku tähelepanuga ning tõsise osavõtuga tema saatusest. Ta oli esimeseks Aleksandr Sergejevitsi talendi kasvatajaks. Märganud poisi andekust, võttis see tagasihoidlik literaat tema kirjandusliku kasvatamise oma hooleks ning täitis auga selle ülesande. Vassili Lvovits ei olnud kuigi andekas lüürik, kuid tegi luule alal usinasti tööd. Saabus aeg, mil tuli hakata tõsiselt mõtlema poisi õpetamisele. Sergei Lvovits lahendas selle mõnevõrra omapäraselt. Kooliõpetuse alguseks ning aluseks luges ta Euroopa keelte, eriti prantsuse keele oskust, mida ise valdas meisterlikult. Võõrkeel loeti omandatuks alles siis, kui oldi kodus
kahekesi, siiski üksi. Woolf ise on 1925. aastal oma päevikus romaani kohta kirjutanud nõnda: ,,See saab olema kaunis lühike; räägiks põhjalikult isa karakterist; ja ema omast; ja St. Ivesist; ja lapsepõlvest; ja kõigist neist tavalistest asjadest, mida püüan panna oma raamatuisse elust, surmast jne. Maja elab tasakesi Isa kujus kangastub Leslie Stephen, Virginia enda isa, silmapaistev filosoof ja literaat. Suvekodu on pilgeni täis külalisi, kellest igaühel on võõrustajatest ja maailmast oma arvamus. Neid kõiki me kuulemenäeme. Ema tegelaskuju kannab väga ilmekalt endas soojust ja turvalisust, perekonna tugisammast, vaikset magusigatsevat valu, püüdu näha selle toimeka naise sisse, leida temast üles see väike omaette oldud hetk, mis teeb inimesest, kellena ta paistab, inimese, kes ta tegelikult on. Kunstnikuhingega Lily Briscoe
Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas
Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja HaNotsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mistõttu kirjanik murdub ja vaimuhaiglasse läheb. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja on murtud. Kuid romaan ei lõppe siinkohal, sekkub hoopis deus machina Woland, langenud
Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja HaNotsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mistõttu kirjanik murdub ja vaimuhaiglasse läheb. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja on murtud. Kuid romaan ei lõppe siinkohal, sekkub hoopis deus machina Woland, langenud
muutuma vaid kohalikuks kõnekeeleks • Tartu keel e lõunaeesti keel jäi suuliseks kõnekeeleks, kirjasõnas kasutasid murdekeelt luuletajad, avalikke funktsioone tal enam polnud. • August Wilhelm Hupel - rahvavalgustust pooldav pastor, kes mistõttu aitas kaasa koolihariduse ja majanduselu edendamisel. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760) Oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (1772–1785). Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel
Luuletaja on jäänud endiselt otsijaks, küsijaks. Iseloomulik on hilisluule keskne teos ,,Uneretk". Luuletaja ise ütles, et ta on tahtnud siin väljendada inimese põlist igatsust õnne järele ja tema taotluste nurjumist. Niisiis on tegemist õnnevarjutusega uues variatsioonis. Marie Underi pikk elutee lõppes ööl vastu 25. septembrit 1980. aastal. Ta on maetud Stokholmi metsakalmistule. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte literaat harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvalisele kohale luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus.
ülistavaid luuletusi kirjutanud. Seega oli Langlois veendunud, et Planudesel oli kasutada Ptolemaiose kaartide originaalid ning arvab, et kloostrist leitud koopia vastab originaalile või vähemalt on Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaardi originaalile kõige lähedasem. Langlois avaldas leitud koopia teoses Geographie de Ptolemee (Pariis, 1867). Victor Langlois' avaldatud järeltrükki pole eriti põhjalikult uuritud. Suuremat huvi selle vastu tundis Ameerikas elav leedulasest literaat ja ajakirjanik Algridas Gustaitis. Gustatis laskis kaardil oleva viierealise kreekakeelse kirja ära tõlkida ning kohanimed leedundada. 1988. aastal avaldas Gustitis K. Ptoleme jo Vidurio Europos zemelapis (,,K. Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart"). See oli suures formaadis, heale paberile trükitud Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart koos selgitavate märkustega (viide). Kaardil on välja toodud geograafiliste objektide numeratsioon, geograafiliste nimetuste loend, kaardi
Benckendorff oli omal kombel aus inimene. Ta ei mõelnud välja valesüüdistusi, ega kiusanud taga isiklikke vaenlasi. Kuid kirjandust pidas ta tõsimeeli lihtsameelseks ja kahjulikuks tegevusalaks, ning vaba mõtte mis tahes valdustes nägi ta ohtlikku vastuhakku, mis tuli välja juurida. 1820. aastate teisel poolel olid Moskva noored kogunenud kahe keskuse ümber. Esimene neist oli ajaleht ,,Moskovski Telegraf", mida Puskini ammuse sõbra P. Vjazemski abiga andis välja noor literaat N. Polevoi. Teine kirjanduskeskus koosnes filosoofilise ,,tarkusearmastajate" ringiga seotud noortest literaatidest. Kõik nad olid Moskva ülikooli kasvandikud ja moodustasid dekabristidest järgmise põlvkonna. Puskin tegutses koos Moskva noortega, et luua uus ajakiri. Uue ajakirja ,,Moskovski Vestniki" sündi tähistati 24. detsembril piduliku lõunasöögiga. Puskin toetas ajakirja
hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene raamat räägib Eestimaa haldusest, rahavastikust, seisuskorraldusest, rahvakommetest, floorast ja faunast. Andmete saamiseks pöördus Hupel pastorite, koduõpetajate ja tuttavate aadlike poole. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises.
päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Taevaskäijad Põhja-Eestis ja Viljandimaal levis aastail 1813-17 nn. taevaskäijate liikumine. Erinevate prohvetite kuulamised, mille vastu võitlesid ratsionalistlikud pastorid nagu O.W.Masing ja J.H
Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile, kus ta ka suri. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Viimasel ajal Venemaal tugevnenud impeeriumi nostalgia avaldab mõju ka memuaar- kirjandusele, kus Liidu lagunemise kohta on kaks vastandlikku vaatepunkti: 1) impeeriumi hukk oli
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars 1861-1962 parun Wolffi koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21 tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
(A. W. Hupel, O. W. Masing jt.) Pastorina paistis August Wilhelm Hupel (1737 1819) silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt", mida ajaloolased ja etnograafid kasutavad tänapäevani. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestata...
Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. ·August Wilhelm Hupel- 1737-1819. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. ·Garlieb Helwig Merkel- 1769-1850. Oli estofiil. ·Friedrich Konrad Gadebusch- 1719-1788. Oli baltisaksa ajaloolane. 1767 oli ta Tartu esindajana Katariina II poolt kokku kutsutud Põhiseadusliku Komisjoni koosseisus, kaitstes muuhulgas ka Baltikumi eristaatust (Balti erikorda). Hiljem
Ka romantikutel oli palju olukirjeldusi, aga need olid teistsugused. Realismis oli teema suunatud romantismi vastu. Püüti kirjeldada alamkihte, taheti kirjeldada kõiki kihte. Keldrikorrusel ja ärklikorrusel elasid kõige vaesemad, kuid vahepeal elas jõukam rahvas. Enne seda hakati tegelikkust niiviisi kirjeldama Pr-l. Physiologie 1816. ilmus esimene raamat füsioloogiast, mis koosnes olukirjeldustest. Selle autoriks oli pr literaat Savarin. Balzacil oli romaan ,,Abielufüsioloogia". Leiti, et ilukirjandus peaks järgima loodusteadusi, ta peaks olema sama täpne. Kirjanikud peaksid inimesi klassifitseerima, nagu loodusteadlased loomi, taimi. Füsioloogia kujutaski endast klassifikatsiooni ilukirjandusteksti raames. Pr püüdlesid täpsuse poole. 1840ndatel hakkab see mõju ka ilmnema vene kirjanduses. Ilmub raamat ,,Peterburi füsioloogia", mille ideeliseks juhiks on Belinski. Raamatu eesmärk on kirjeldada Peterburi kui
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
Esitab sisuliselt valmis eepose, loo, kust tunneme ära suure osa tulevasest struktuurist. Kokkuvõtlik proosavariant, nt paika pandud seigad, nagu vana-Kalevi kuju, kolme poja kiviviskamine, mõõga- motiiv; ettekandes on vanamehe kui jutustaja kuju, tal on tähtis koht või positsioon. Ettekandes antakse Kalevipojale siiani säilinud kuju või karakter. Faehlmann loob Kalevipoja kui rahvuskangelase kuju. Sellest ettekandest saab ilmselt innustust baltisakslasest Tartu literaat ja arst Bertram. Ülevaade eeposest: I ja II lugu on ka sissejuhatavad: Kalev saabub kotkal Soomest Eestisse ja saab kuningaks. (J. Semper: „Kalevipoja rahvaluule motiivid“) Kalev abiellub tedremunast sündinud Lindaga. Kreutzwald kirjutab siia sisse tuntud rahvalaulu „Tähemõrsja“- Kalevi kosjaskäigu funktsioon. Kalevipoeg on nende noorim poeg. Tema sünnile ja lapsepõleve kangelastegudele on pühendatud kaks laulu
"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" õpetlikud, manitsevad lood Lutse Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Esimesel kümnendil jõuab realism Saaremaale, kelle esindajaks on Mändmets. Jakob Mändmets 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult"
Romaani ilmumine venib. Keeruliseks muudab ilmumise temaatika: sõjajärgne aeg, kolhoosiaja algus, näitab Eesti küla allakäiku mitte tõusu. Kiik oli hasartne teisiti mõtleja ja tegija, ja viitsib kirjutada suisa pikki romaane, millel õieti ei ole 70-80ndatel mingit erilist avaldumisperspektiivi. Tal on taimeraamatud ja tunduks saanud kirjastuse Kupar eestvõtjana. Teet Kallas tuleb 60ndate lõpul kirjandusse, asub loomingusse tööle, hakkab avaldama. Tuntuse algus teisiti: noor literaat vangistatakse 69, sest purjuspeaga restoranis karjub nõukogude vastaseid loosungeid. Vangis kirjutab: "Heliseb, kõliseb". Kui 17 vangist välja tuleb, saab kirjanikuna jätkata, 70-80ndatel tuleb tuntus. Hiljem on ta tuntud sellega, et kirjutab "Õnne 13" stsenaariumi. Hoogsat uute raamatute ilmumist ei ole viimasel ajal olnud. Arvo Valton s 1935
Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4. Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja
Jevgeni lükkas tema 46 armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Lenski tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
