Bacillus Cereus bacillus Cereus bakterit on palju maas, vees, taimedes, õhus ja tolmus. Neid leidub veel inimeste ja loomade soolestikus ja ka toiduainetes. Tavaliselt inimene saab selle bakteri lihast, riisist, piimatoodetest või köögiviljadest. Bakteri saanud inimene oksendab või tal on kõhulahtisus. Clostridium botulinum- Üldiselt looduses ja selles on ohtlikku mürki botuliini. See ei vaja hapnikku ja elab külmas. Väikesed beebid võivad saada selle bakteri meest. Väga harva võib leiduda ka hoidistest, kui neid ei ole piisavalt kuumutetud. Veel võib bakteri saada vaakumpakendis olevast suitsukalast. Inimene võib jääda halvatuks või isegi surra botuliini. Clostridiun perfringers- Clostridium perfingers bakter elab hästi kuumas ja kuivas. Inimene võib saada bakteri lihast, kalast, linnulihast, kuivatatud toiduainetest, maitseainetest, ürtidest või köögiviljadest. EHEC-bakteeri EHEC bakter on kolibakter. mõned kolibakterid o...
Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE
Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ? Tsüanobakter + + + + + mõned Rikketsia + +...
4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp.
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica...
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...
Helicobacter - Mikroaerofiil + + + Firmicutes G+ kokid Listeria + Fakult. Anaeroob + Staphylococcus + Fakult. Anaeroob + Sarcina + Ob. Anaeroob + +
• Saastunud toidu või • Valides, mida sööd või joogiga jood • Koduloomad • Pestes käsi • Mikroobide sattumisel • Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata • Bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus Listerioos Nakatumine Ennetamine • Küpseta korralikult kõik lihatooted • Loomsed toiduained • Väldi deli toitu ehk • Toores liha lihalõikeid • Väldi pastöriseerimata • Pastöriseerimata piim piima • Halvaks läinud • Pese korralikult kõik puu-
Kontrollküsimused mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt. 1. Kirjeldage lühidalt mükobakterite morfoloogiat. 2. Nimetage olulisemad mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 3. Iseloomustage mükobakteriet rakuseina ehitust. 4. Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid? 5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8. Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral. 9. Mis on tuberkuliin? Milleks teda kasutatakse? 10. Kuidas diagnoosida tuberkuloosi? 11. Kirjeldage lühidalt mükobakterite profülaktika põhimõtteid. 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogiam, haigusvormid, ravi. 13. Kirjeldage lühidalt korünebakterite...
Ravitud juhtudel on suremus 8 protsenti. Pärast tervenemist võib patsient veel terve aasta vältel tunda lihasnõrkust. Ennetamine Et botulismi ennetada, tuleks hoidiseid keeta vähemalt 10 minutit 100°C juures. Toidust võib botulismi saada juhul, kui säilitatavad toiduained on nakatunud botulinumi eostega. Botulism. Inimene.ee terviseportaal (27.09.10) 16 7 LISTERIOOS Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis levib eeskätt loomsete toiduainete kaudu. Listeria monocytogenes võib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusnähte põhjustamata. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks bakterikandluseks. Listerioos on nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub põhiliselt kas meningiidi ehk ajukelmete põletiku, palaviku või seedetrakti häirete kaudu.
ohud. Bioloogilised ohud Bioloogilise ohu all peetakse silmas patogeensete bakterite kaudset või otsest toimet inimesele. Patogeensete bakterite põhjustatud infektsioone ja intoksikat-sioone kirjeldatakse käesolevas peatükis. Listeria monocytogenes Üldiseloomustus Listeria monocytogenes avastati esmakordselt juba sajand tagasi ning teda tunti kui listerioosi põhjustajat. Viimasel aastakümnel tuntakse L. monocytogenes't toidu kaudu leviva patogeenina. Enne aastat 1981 oli Listeria tuntud loomade patogee- nina ning arvati, et inimesed saavad nakkuse otsesel kontaktil nakatunud looma- dega. Tänapäeval on teada, et kontamineeritud toiduainete kaudu on võimalikud nii sporaadilised kui ka epideemilised haigusjuhtumid. Toidupõhise listerioosi vältimiseks on vajalikud põhjalikud teadmised haigusest, vastuvõtlikest inimestest, organismi levikust keskkonnas ning tekitaja seosest toiduga. Käesolev peatükk käsitleb L. monocytogenes´t toidupatogeenina
Kui kaalukaotus on üle 10%, tekivad teadvushäired, pulss on väga nõrk või puudub üldse, tekib kooma. Ravimata juhtudel võib inimene koolera tõttu surra 3-4 päeva jooksul vedelikukaotuse tõttu. Kui haigus on eriti äge, võib see juhtuda juba paari tunni jooksul. Raviga paranetakse täielikult, ravitud juhtudel on suremus vähem kui 1%. 10 Listerioos Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis levib eeskätt loomsete toiduainete kaudu. Listeria monocytogenes võib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusnähte põhjustamata. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks bakterikandluseks. Listerioos on nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub põhiliselt kas meningiidi ehk ajukelmete põletiku, palaviku või seedetrakti häirete kaudu.
Seejärel piira otsitulemusi nii, et sulle kuvatakse ainult eestikeelsed artiklid. Mitu tulemust andmebaas väljastas? 41 d) Vali loetelust kõige uuem artikkel ning lisa see kausta „Infootsingud“. Mis artikliga on KULTUURIMILJÖÖ TEKKELOO tegu? POSTKRISTLIKU KONTUURJOONI TŠEHHI JA EESTI NÄITEL Harjutus 4. Liitotsing Teosta liitotsing märksõna food preservation (SU Subject Terms) ja märksõna listeria järgi (SU Subject Terms). Lisa töölehele ekraanipilt sisestatud otsingutingimustega. a) Mitu vastet andmebaas väljastas? 433 b) Muuda otsitingimusi nii (kasuta lisaks veel ühte otsivälja), et vastete pealkirjades sisalduks ka sõna meat (TI Title). Lisa töölehele ekraanipilt sisestatud otsingutingimuste ja kasutatud loogikaoperaatoriga. 2 c) Mitu vastet väljastas andmebaas? 570
blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt. Org: adenoidid, põrn, lümfisõlmed, pimesool 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale haiguse läbipõdemist.(peale kaitsepookimist) 5
Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja l...
Rahvatervise seadus Tööohutus ja -tervishoiuseadus 18. Kui suur peab olema valmispakitud proov? 75 g 100 g (õige) 125 g 19. Mida on mõttekas uurida pagaritootedel? Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao ubade saastumine) Hallitus- ja pärmseened, Bacillus cereus, Staphylococcus aureus, Escherihia coli (õige) Hallitus- ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus 20. Millal tuleks võtta puhtuseproov? puhastatud pindadelt tööpäeva keskel puhastatud pindadelt tööpäeva alguses( Õige) puhastatud pindadelt tööpäeva lõpus (Õige) 21. Mis on liha kvaliteedinäitajad? Värvus, lõhn, maitse, mahlasus, tihe Värv, maitse, mahlasus, vee sisaldus, õrnus Maitse, lõhn, värv, mahlasus, õrnus ( õige) 22
· Vektorid--kuidas kandub edasi allikalt inimesele? · Ennetamine--mida teha haigestumiste ärahoidmiseks? · Muu oluline info--huvitavad faktid, õpetlikud juhtumid? Kirjandus: /1/ Roasto, Tamme, Juhkam Toiduhügieen ja ohutus, Tartu 2004, lk 49-96 /2/ Pärn. Piima ja piimatoodete ohutus.- Piimanduse käsiraamat, Tartu 2001, lk 605-609 Internetis lisaks BBB-le hulgaliselt allikaid, vastavalt teie huvile ja keeleoskusele Toiduga seonduvad patogeenid Listeria monocytogenes Escherichia coli, EHEC Salmonella Campylobacter jejuni näitel Optimaalsed Temp. 1-45oC Temp. 3-46oC Temp. 5-47oC Temp37-42 oC kasvutingimused pH 4,1 9,6 pH 4,4-9,5 pH 4,0-9,0 pH 6,5-7,5
Skandinaaviamaade uuringud on näidanud, et kui inimese süljes on S. mutansit rohkem, kui 105-106 rakku/ml sülje kohta, siis on suur oht kaariese süvenemiseks. S. mutans toodab ka amülopektiini taolist eksopolüsahhariidi, mida ta saab toiduna kasutada, kui eksogeenseid toiduallikaid napib.On vaadatud ka seda, kuidas S. mutans inimpopulatsioonis levib. Leiti, et laps saab selle ilmselt kõige sagedamini emalt. *Listeria. Listeria monocytogenes. L. monocytogenes on Gram - positiivne asporogeenne fakultatiivne anaeroobne pulkbakter, mis kasvab -4oC kuni 50oC juures. Seega on ta psührotolerantne. On toiduga leviv patogeen. Levik looduses. Teda on taimedel, mullas, reovees, piimas, inimeste ja loomade väljaheidetes. Teda on isoleeritud looma- ja linnulihast. Põhjustab toiduga levivaid nakkusi. Listerioosid. Inimesed nakatuvad saastunud toidu kaudu. Enamasti haigestuvad kehva
Temperatuuri kontroll Pakendi seisukord Toidumürgistuse kahtlusel võetakse laboripoolt vastu ja analüüsitakse transportimise vigadest hoolimata MIDA ON MÕTTEKAS UURIDA? Pagaritooted Hallitus ja pärmseened, Bacillus cereus, Staphylococcus aureus, Escherihia coli Kakao ja sokolaaditooted, kommid Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao ubade saastumine) Kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta Hallitus ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus TOOTMISHÜGIEENI KONTROLLMEETODID Tootmisprotsessi kontrollimine kohapeal visuaalne ruumide ja seadmete puhtuse jälgimine; käitlemise nõuetele vastavuse jälgimine; kiirtestid Proovide uurimine ettevõtte laboratooriumis põhineb analoogselt akrediteeritud laboratooriumis tehtavatel mikrobioloogilistel analüüsidel. Proovide analüüs riiklikus referentlaboratooriumis
mürgistuse esile toiduga organismi sattunud toksiinid, ilma et haigusetekitajad peremeesorganismi koloniseeriks. Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid
Peale nakatumist jääb viirus vaikselt ehk latentselt organismi, põhjustades vaevusi immuunsüsteemi nõrgenemisel [4]. Käesoleval ajal puudub CMV preventiine ravi. Seni võib CMV nakatumise riski vähendada hoolia, hügieeniga, näiteks käte pesemine pärast kokkupuutumist väikeste laste sülje ja uriiniga [9, lk 257]. 6 Listerioos Listerioos on Gram-positiivse bakteri Listeria monocytogenese poolt põhjustatav nakkushaigus, mis levib esmajoones loomsete toiduainete kaudu [1]. Listerioos võib raseduse ajal põhjustada tõsist haigestumist, mille tagajärjeks on enneaegne sünnitus, raseduse katkemine, surnult sündinud või nakatunud laps. Listerioosi on raske avastada, sest sõmptomid võivad ilmneda igal ajal alates 12 tunnist kuni 30 päevani pärast saastatud toidu söömist. Nakkust saab ära hoida, kui hoidutakse igasuguse toidu söömisest, mis võib olla
tähistamiseks kreeka täht beeta (), (koloonia ümber selge läbipaistev tsoon). Mittetäielikku hly tähistatakse tähega alfa. Streptokokid on katalaasnegatiivsed (stafülokokid katalaas+). 6) CAMP testi olemus ja kasutamine streptokokkide diagnostikas The CAMP test is a test to identify Group B -streptococci[1][2] based on their formation of a substance (CAMP factor[3]) that enlarges the area of hemolysisformed by - hemolysin from Staphylococcus aureus. It is frequently used to identify Listeria spp. Gram positive. 7) Nimetada patogeensetest streptokokkidest põhjustatud haigusi 1.2.3.Haigused ja patogenees Streptokokid on püogeensed bakterid. Neid esineb sageli soojavereliste nahapinnal, hingamisteede limaskestadel, suuõõnes, genitaalelundites ja nisakanalis. Haiguse puhkemist soodustavad resistentsuse langus ja mitmed traumad. Streptokokkide virulentsuse faktoreid on 3 rühma: 1) Antifagotsütaarsed faktorid:
12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink · Ennetamine: toidukaitleja, keskkonnahugieen 14. Listeria monocytogenes Nakkusesiirutaja: valmistoidud, liha, leherohked koogiviljad, mereannid, piim, pehmed juustud Arenemisvoimeline kulmkapitemperatuuril!!! Ennetamine: keetmine, ristsaastumise valtimine, kulmutatud liha taielik sulatamine enne kuumtüütlust, säilivusaja jälgimine 15. E. coli Nakkusesiirutaja: hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi (turistid, lapsed) Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise valistamine, kiire ja korralik mahajahutamine, põhjalik
12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink · Ennetamine: toidukaitleja, keskkonnahugieen 14. Listeria monocytogenes Nakkusesiirutaja: valmistoidud, liha, leherohked koogiviljad, mereannid, piim, pehmed juustud Arenemisvoimeline kulmkapitemperatuuril!!! Ennetamine: keetmine, ristsaastumise valtimine, kulmutatud liha taielik sulatamine enne kuumtüütlust, säilivusaja jälgimine 15. E. coli Nakkusesiirutaja: hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi (turistid, lapsed) Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise valistamine, kiire ja korralik mahajahutamine, põhjalik
sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e
4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused: reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.Org. resistentsuse I astme kaitsemehhanismid on: kolonisatsiooni resistentsus 8. Aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus. 11.nim. Shigella/düsenteeria- tekitaja-scigella dysentirae 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale vaktsineerimist (organismi viiakse nõrgestatud/surmatud haigustekitaja)
(Shin et al. 1998). USDA-FSIS has approved Delmore et al. 1998). For instance, Reagan the use of LF either as 2% water-based anti- et al. (1996) found that the combination of microbial spray, for decontamination of beef knife-trimming and washing of beef car- carcasses and parts, or as a spray that would casses caused almost two-fold and six-fold deliver 1 g of LF per dressed carcass, fol- higher reductions of the incidence of Listeria lowed by washing with temperate water and and Salmonella, respectively, compared lactic acid rinse (USDA-FSIS 2008c). with washing or trimming alone. This study Other potential decontaminants tested, formed the research hypothesis on sequential with limited effectiveness, include gluconic decontamination interventions. Then, Graves acid at 1.5% and 3% (Garcia Zepeda et al. Delmore et al. (1998) validated the concept
Haigestumine on sporaadiline. Nakatumine peamiselt keetmata-küpsetamata toitudega, eelkõige juustuga (> puhangud Prantsusmaal), aga ka pooltoore liha, piima, juurvilja ja salatiga. Paljuneb külmkapis! Esineb sporaadiliselt aastaringselt, esinemissagedus suurem soojadel kuudel. Haigused. Vastsündinul. Varajase algusega (meenutab grupp B streptokokki) või hilise algusega sepsis (meningiit või meningoentsefaliit tekib 2-3 nädala vanuselt). Varajase algusega sepsise korral saadakse Listeria emakas transplatsentaarselt, hilise alguse korral sünnitusel või varsti selle järel. Varase alguse korral dissemineerunud abstsessid, granuloomid mitmetes organites; laps sünnijärgselt loid, respiratoorses distressis, krambitab. Hiline algus ilmneb 2-3 nädalat pärast sündi meningiidi või meningoentsefaliidiga koos sepsisega; sümptomid teistest vastsündinu KNS-haigustest ei erine. Tervel täiskasvanul
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3) juurdepääs toidule ja võimalus seda endale lubada 4) kvaliteetne ja ohutu toit Mida tähistavad järgmised akronüümid: FAO.-Food and Agricultural Organisation of the United ...
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule toiduhügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolit...
(veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter nii mõne tuntud mikrobioloogi auks: Perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Bordetella (Bordet), shigella (Shiga), Beiherickia (Beijerinck), Listeria (Lister). Hansschlegelia Schlegeli auks. Plantiphila = taimi armastav Bacillus pasteurii (pasteur) Methanospirillum hungatii (Hungate) Methanobacterium omelianskii (Omeljanski) Clostridium pasteurianum (Pasteur) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Planctomyces plankton, paljuneb pungumisega.
stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus). Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus). Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum). Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis). Gramnegatiivsed fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid (Escherichia coli, Shigella spp., Salmonella spp.). Põhjustavad mitmeid seedetraktiga seotud haigusi
rakendatakse? 28. …… Auditi tulemusi dokumenteeri koos auditi läbiviinud isiku nime, kuupäeva ja allkirjaga Auditi tulemuste põhjal vii enesekontrolliplaani või – süsteemi sisse vajalikud muudatused Laboratoorsete analüüside kava: Koosta laboratoorsete proovide võtmise kava. Kui toitlustusettevõttes toimub erinevate valmisroogade (sh salatid, supid) valmistamine, tuleb võtta vähemalt uhtmeproove tööpindadelt ja seadmetelt Listeria monocytogenese analüüsimiseks. Toitu tuleb analüüsida kindlasti juhul, kui toitlustusettevõttes kasutatavad realiseerimise lõpptähtajad ületavad Põllumajandusministri 5. augusti 2002 a määrust nr 66 „Toidu säilitamisnõuded” ning juhul, kui seda näeb ette Euroopa komisjoni 15. novembri 2005 määrus nr 2073, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta. Laboratoorsete analüüside kavasse kanna, milliseid proove (nt uhtmeproovid,
rakendatakse? 28. ...... Auditi tulemusi dokumenteeri koos auditi läbiviinud isiku nime, kuupäeva ja allkirjaga Auditi tulemuste põhjal vii enesekontrolliplaani või süsteemi sisse vajalikud muudatused Laboratoorsete analüüside kava: Koosta laboratoorsete proovide võtmise kava. Kui toitlustusettevõttes toimub erinevate valmisroogade (sh salatid, supid) valmistamine, tuleb võtta vähemalt uhtmeproove tööpindadelt ja seadmetelt Listeria monocytogenese analüüsimiseks. Toitu tuleb analüüsida kindlasti juhul, kui toitlustusettevõttes kasutatavad realiseerimise lõpptähtajad ületavad Põllumajandusministri 5. augusti 2002 a määrust nr 66 ,,Toidu säilitamisnõuded" ning juhul, kui seda näeb ette Euroopa komisjoni 15. novembri 2005 määrus nr 2073, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta. Laboratoorsete analüüside kavasse kanna, milliseid proove (nt uhtmeproovid,
ja vaevusi tekitav. Lihtsalt igaks juhuks suurt osa toiduainetest ema menüüst välja jätta ei ole otstarbekas, kuna tema vitamiinide ja mineraalainete vajadus on niigi suurem kui tavaliselt. TOIDU OHUTUS RASEDUSE JA IMETAMISE AJAL Toidunakkused Allpool käsitletavad toidu patogeenid võivad olla potentsiaalseks kahjustavaks teguriks arenevale lootele. Listerioos Listerioos on gripi-laadne haigus, mille põhjustajaks on bakter Listeria monocytogenes. Seda haigust esineb küll väga harva, kuid see võib põhjustada raseduse katkemist, loote surma või mitmeid vastsündinu haigusi. Seetõttu soovitatakse rasedatel hoiduda toiduainetest, milles nimetatud bakterit on leitud. Riskiga seotud toiduained on erinevad hallitusjuustud, mida ei ole valmistatud pastöriseeritud piimast (kitsepiim). 20
Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nimesid, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter mõne tuntud mikrobioloogi auks: nt perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Tatumella (Tatum), Shigella (Shiga), Beijerickia (Beijerinck), Listeria (Lister), Erwinia (Erwin Smith). Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse omadusõnu: aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast),
See võimaldab neil kokku koguneda ja koos tsüsteeruda viljakehas. Seda vahendavad tüüp IV piilid (piiltõmbumine). Ühe raku piil kinnitub teise raku külge, siis lüheneb ja bakterid lähenevad üksteisele. S-engine. 2. Seiklev (adventurous). See on juhuslikum liikumine ja see võib toimuda lima eritamise abil. Sellist liikumisviisi oletati juba 75 aastat tagasi. A-engine. Bakterid saavad kasutada eukarüootse raku masinavärki, et liikuda rakust rakku. Listeria monocytogenes ja Shigella suudavad liikuda ühest sooleepiteeli rakust teise, polümeriseerides sooleraku aktiini monomeere filamentideks. Raku taha moodustub propellerina töötav aktiinisaba Gaasivakuoolidega liikumine Gaasivakuoolid koosnevad valgulise membraaniga gaasipõiekestest. Gaasipõiekesed on eriti levinud tsüanobakteritel ja ka halofiilsetel arhedel. Nüüd on leitud neid ka näiteks aktinomütseetidel. Hiljuti kirjeldati nad ka tinglikul patogeenil Serratia marcescens. Tema
C. jejuni metsloomad Kassiküünistustõbi Rochalimaea henselae G– bakter Kassid Kassiküünistus ja -hammustus Katk Yersinia pestis G– bakter Närilised Kirbuhammustus, süljepiisad, inhalatsioon Leptospiroos Leptospira interrogans Spiroheet Koer, närilised Kontamineeritud vesi, koera uriin Listerioos Listeria monocytogenes G+ batsill Kodu- ja mets- Kontamineeritud toit, otsene kontakt, loomad, linnud sünnitus Lyme'i tõbi Borrelia burgdorferi Spiroheet Veis, kits, lammas Puugihammustus Q-palavik Coxiella burnetii Riketsia Veis, kits, lammas Kontamineeritud tolm ja aerosoolid
aga ka antimikroobsed valgud) Intratsellulaarselt asetsevatesse bakteritesse pole antikehad sagli suutelised toimima. Mikroobid võivad paikneda isegi fagotsüüdis.) - tsütoplasmas: haigustekitajateks on viirused, Chlamydia spp., Rickettsia spp., Llisteria monocytogenes, algloomad; Kaitsvaks immuunsuseks on Tc rakud ja NK-rakud. - vesiikulites: haigustekitajateks in Mycobacterium spp., Salmonella typhimurium, Yersinia pestis, Listeria spp., Legionella pneumophila, Cryptococcus neoformans, Histoplasma, Leishmania spp., Trypanosoma spp. ; kaitsvaks immuunsuseks T-rakkudest ja NK-rakkudest sõltuv makrofaagide aktivatsioon, nt. CD4 helper tüüpi, mis sekreteerivad tsütokiine ja aktiveerivad makrofaagide-sisest tapmist. Diagnostika: Kliinilisteks markeriteks on TNFα, IFNγ, IL-12, IL-1. Kui süstida TNFα põletikukoldesse (kuhu eelnevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
