töövahendid. Transport − Paberitöö liigutamine osakondade vahel, materjalide transport. Ootamine − kauba ootamine, lubade ootamine. Taiichi välja toodud kulupunktid on olemas peaaegu kõigis ettevõtetes ning nende täielik elimineerimine on üldjuhul võimatu, kuid need tuleks viia miinimummi, et Lean thinking printsiibid töötaksid. Hiljem filosoofia arendamisel lisandusid veel, toote või teenuse disain ning kasutamata tööjõu potensiaal. 5 Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid Kulusäästliku mõtteviisi teooria pakub erinevaid lahendusi strateegiate näol, mis aitavad kõrvaldada kulud, kuid selle kasutuse võtmisel tuleb muuta organisatsioonikultuur terviklikult Lean-pritntsiipide järgi. Iga pisemgi lüli peab
kirurgilise kõrvaldamisega. Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad kehailu esiletoovad võtted (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu. Kuidas on aga kosmeetika areng kulgenud läbi ajaloo? 10 000 e.Kr Enesekaunistamise ajalugu algab suure tõenäosusega koopainimese poolt tahma ja nõe kasutamisega näo ning keha kaunistamiseks. Hiljem lisandusid värvilised mineraalid, kaunistamaks keha jahile ja sõtta minnes. Vaaraode hauakambrite väljakevamised kõnelevad, kui hinnatud ja kõrgelt arenenud oli Vana- Egiptuse iluravi, selahulgas minkimiskunst. Seal kasutasid nii mehed kui ka naised lõhnastatud õlisid ja salve naha puhastamiseks ja pehmendamiseks. Õlisid ja kreeme kasutati kaitseks tuule, liiva ja kuuma päikese eest. Peamised koostisosad olid: sandliõli, tüümian,
1620.a moodustasid veerandi Eesti elanikkonnast. Sisse rändas ka Vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi jne. Samuti ka soomlasi, kes pagesid kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Eesti lõuna aladele aga asusid elama lätlased. Suur näljahäda Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eestis senise ajaloo suurim näljahäda. Hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustasid täieliku ikalduse. Otsa tuli ka kohe külm ja pikk talv. Lisaks näljahädale lisandusid ja tüüfus ja düsenteeria. Kõige enam suri inimesi (75 000), 1697.a kevadel. Asustus 18. sajandil Põhjasõjaga kaasnenud katku tulekuga (1710-1711) ja eelnenud näljahädaga, kahanes rahvastiku arv veel enam kui poole. Osa piirkondi jäid üldse inimtühjaks. Suure katku järgset rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimese kanti. Tänu soodsatele tingimustele 18.saj, kasvas rahvaarv kiiresti sajandi lõpul pool miljonit
suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus. Eesti tuntumad mäesuusatajad: Deyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja.Ta lõpetas aastal 2001 Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Ta osales 2006. aasta
majapidamist ja vaatasid orjade järele. Paljud jälgisid ka laste haridusteed. Saanud vanaks, mängisid nad oma lapselastega, kes kõik olid sündinud nende katuse all. Rikkad lasid ennast riietada orjadel. Teenijanna aitas emandal selga tõmmata lühikese tuunika ja selle peale vabalt langeva rüü. Teenijannad aitasid ka näo meikimise juures, palmitsesid juuksed viimase moe järgi ja kinnitasid kaelakee. Nii mehed kui naised kandsid hõbe- ja kuldehteid millele sageli lisandusid pärlid, merevaik või smaragdid. Alates abiellumisest kandsid naised pikka villast või linasest riidest rüüd, stoolat, mis oli kinnitatud vööga ja ulatus kuni sandaalides jalalabadeni. Soojuse või uhkuse pärast võis lisada salli. Teenijatüdruk kandis praktilist tuunika lõikelist rüüd. Tähtsamad ehitised Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti
tagasi. Paleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 40. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 41
ja vastava arvestuse pidamine on iga riigi keskpanga ülesanne. (Eesti Pank strateegiline...2011) Eesti Pangas valmistati 2011. aasta alguseks rahapoliitiliste operatsioonide valdkonnas ette ning testiti eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides osalemiseks vajalik kord ja dokumentatsioon. Võrreldes senise valuutakomitee süsteemiga tähendas see põhjalikke muudatusi nii Eesti Panga kui kommertspankade jaoks. Lisandusid uued instrumendid, millega kommertspangad edaspidi keskpangalt likviidsust saavad, ja muutus ka kogu nendega seonduv juriidiline raamistik. (Eesti Pank strateegiline...2011) Selle ülesande täitmiseks on Eesti Pank teinud plaani, kus iga strateegilise tegevuse kohta on välja toodud konkreetsed tegevused. Üks tegevustest, euroala rahapoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku analüütilise taustmaterjali ja -info pakkumine on ülimalt oluline majandusega tegelevate inimeste jaoks
ajastuteks.Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng.Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa.Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik.Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. *(7) Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. *(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht-põhjaveekiht üks või mitu maa-alust
Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid tavaliselt piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel loomad või vangistatud vaenlased. Tähtis koht muinasusundis oli ennustamisel ohvriloomade surmamisega (parem-vasak külg). Lisaks oli oluline ka nõidumine ja ravimaaagia. Ristiusk
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
Need on jagatud kaheks: esiteks märkmed, milliseid ta kirjutas pidevalt vihikutesse, mida enesega kaasa kandis, et saaks kirja panna kõike, mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges. Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni
valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale.
Artur Perna (1881 1940), K. Burman sen.] ja Tatari 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34).
SISUKORD Avangardism 2 Futurism 2 Kubism 3 Ekspressionism 3 Imazism 4 Akmeism 4 Dadism ja sürrealism 5 Kasutatud kirjandus 7 AVANGARDISM Avangardism tekkis 20.sajandi esimese kümnendi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vatandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. 20. sajandil hakati neid mitterealistlikle ja uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõust...
uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks. Sisemigratsioon Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Sisserännanute assimileerumine-Võõrad asusid elama laialaipillutatult eestlase hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed ehk siis ühesõnaga kohanemine. Suur näljahäda 1696 1697. a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus) Venelased varauusaja eestis: · 18. saj Eestis moodustasid venelased 0,6% rahvastikust (püsiasutus) · Kõige suurem kontigent oli seotud Eestis paiknevate sõjaväeosadega. Rahuajal moodustasid sõjaväelased 5-15% ja sõjaolukorras isegi kuni 30% elanikkonnast. · Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi, kellel kodanikuõigused puudusid. · Vene kogukonda kuuluvad õigeusukiriku vaimulikud
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks. Naturaliseerunud liigid võivad vahel ka metsistuda ja kasvada iseseisvalt . Eestis on näiteks naturaliseerunud mitmed enelaliigid, punane leeder, läikv tuhkpuu. Introduktsiooni ajalugu ulatub rohkem kui 2000 aasta.taha. meie ajaarvamise algul introdutseeriti Hiinast Kesk-Aasiase mooruspuu, Idamaadelt Euroopasse mitmed roosiliigid. Siit võib välja tuua ka kaks esimest introduktsiooni põhjust- viljapuud ja dekoratiivsed taimed. Hiljem lisandusid introdutseeritavate liikide hulka tarbepuud- kas siis puidu saamiseks või mõne muu puu osa kasutamiseks. 6 Teaduse arenedes hakati introduktsiooniga tegelema teaduslikel põhjustel, nii hakati rajama arboreetume ja botaanika aedu. Tänapäeval võivad liikide introduktsiooni põhjusteks olla: · puidu head omadused · puidumoodustamise suur võime · viljade, lehtede, õite või koore kasutusvõimaluste tõttu
Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalits...
eriorganisatsioonina. Niisuguse jaotuse tegi võimalikuks pikkade vaidluste järel saavutatud rahaline iseseisvus Kaitseliidust. Tegevus naisorganisatsioonina oli suunatud oma liikmete arendamisele erinevate erialaste ja üldharivate kursuste ning ühiskonnale suunatud rahvuskultuuriliste ja heategevuslike ürituste kaudu. Iga-aastastel erialakursustel õpetati massitoitlustamist, sanitaarala, varustuse valmistamist ja ladustamist, propagandatööd, asjaajamist jne, II maailmasõja puhkedes lisandusid ka sideala, autojuhtimiskursused jne. Alates 1931.aastast toimusid üleriigilised Naiskodukaitse suvilaagrid 1931 Jänedal, 1932 Väimelas, 1933 Tapal jne. 1937.aastal alustati organisatsioonis ka oma erialainstruktorite koolitamisega. Naiskodukaitse algatamisel ja kureerimisel loodi 1932.aastal noorteorganisatsioon Kodutütred soodustamaks koolikohustuse east 4 (lõppes 13-aastaselt) väljakasvanud noorte sihipärast arendavat tegevust.
Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valm...
uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism, impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM(eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imazismi - need voolud vastandavad end uusromantismile. pärast 1. maailma sõda lisandusid dadaism ja sürrealism. modernism kestis kuni 2. maailmasõjani. aga teiste allikate järgi 1960ndate aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi eeldusteks on: urbaniseerumine ehk linnastumine. teaduse ja tehnika areng elekter Freudi psühhoanalüüs Ensteini relatiivsus teooria kirik eraldati riigist UUSROMANTISM Dekadents See mõiste tuleb prantsuse keelest (dekadence - langus) ei ole kindlapiiriline
õpipoistele ja sellidele esitama kõrgemaid nõudeid õpipoiss pidi tingimata olema kristlikust abielust see sulges tsunftide uksed vallaslaste ees Kõigepealt võeti õpipoiss endale mõneks nädalaks proovile Mõnikord nõuti ka käendajaid Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures tavaliselt 2-3 mõnikord ka -5 aastat Neile lisandusid 2-3 kohustuslikku rännuaastat eesmärgiks vältida käsitööoskuste mandumist suletud tsunftikorra tingimustes Sellid kui tulevad meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid, et tutvuda seal tehtavaga Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö vastava ala käsitöömeistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt osutus paljudele sellidele ülejõu käivaks
Arutletud on isegi võimaluse üle, et tänapäeva Tallinna all-linnas võis paikneda venelaste ja/või põhjala rahvaste kaupmeeste kaubahoov, kuid arheoloogilised tõendid selle kohta puuduvad. Peale Lindanise lahingut täiustasid taanlased puidust linnust. Mõõgavendade ordu okupeeris Põhja-Eestit ja Tallinnat aastatel 12271238. Selle aja jooksul ehitati esimene kivist linnus Toompeale. 1230-ndatel kutsus ordumeister Wolquin Ojamaalt saksa kaupmehi all-linna elama, millele lisandusid siin arvatavasti juba varem elanud Skandinaavia kaupmehed. Selle jaoks ehitati Oleviste ja Niguliste kirikud, mis olid esialgu kaitsekirikud ja pelgupaigad, sest linnamüüri veel ei olnud. Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani vasallid ja asehaldur, hiljem ka orduteenrid) ja seal kehtis kujunev Eestimaa maaõigus. Tallinn, kui kujunev kaubalinn, oli sinna asunud saksa päritolu kaupmeeste kaudu ilmselt
Tegevussuutlikkus seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja pandlikkus. (tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid. 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla ? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25
" Alljärgnev referaat annab ülevaate erinevatest kergejõustiku liikidest. 3 Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912
tänapäevast tehnoloogiat. Valikus leidub lisaks sellisele leivale, mida on eestlased harjunud sööma läbi aegade, rohkesti ka uudseid pagaritooteid. Eesti populaarseim sai on Leiburi Kirde sai, populaarseim leib aga Leiburi Tallinna peenleib. Lähtudes tarbijate soovidest ja nõudmistest, on Leibur uuendanud oma pagaritoodete valikut. Nii näiteks tulid 1990. aastate keskpaigast müügile röstsaiad, seejärel lisandusid traditsioonilistele pagaritoodetele täisteraleivad ja -saiad ning koorikleivad. 2009. aastal tuli Leibur turule innovaatiliste 100% täisteranisust Ela saiadega, 2010. aastal aga täiesti uudse ja ainulaadse vaid rukkijahust küpsetatud, kuid saia pehmuse ja struktuuriga Leiburi Saibiga. (Leiburi koduleht: http://www.leibur.ee/) 5 KAUBAMÄRK ORTO Pärast asutamist 1932. aastal Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas oli "Orto"
ja Põhja-Eestis ning saartel ja rannikualadel levinud hiiukannelt. Peeti endastmõistetavaks, et iga pillimees valmistas endale ise pilli. Kogemusi käidi hankimas naabrite juures ja neid anti edasi põlvest põlve. Vanades kroonikates ja dokumentides leidub rohkesti andmeid torupilli, tõenäoliselt juba 14.sajandil Eestis kodunenud ja populaarseks muutunud pilli kohta. Huvitav on märge muuseumi arveraamatus, et esimene muuseumile ostetud pill oli torupill. Sellele lisandusid peagi lutusarv, parmupill, sikusarv, jahipasun ja muuseumi ühe asutaja- Johannes Helila kingitusena veel üks torupill. Hiljem on neile lisandunud veel pille ostude, annetuste ja kingituste näol. Keelpillid Juba 17. sajandist on teateid viiuli olemasolust Eesti linnades. Pillil mängimine levis kiiresti ja peagi muutus uudne mänguriist väga populaarseks. Küladesse jõudis viiul aastakümneid hiljem ning oli algselt seotud vennastekoguduseliikumisega.
Uus süsteem vajas spetsiaalset raamatupidamisprogrammi ning Raidi Saar arendas välja kindla sihiga programmi. Iga maakonna keskustes olid haigekassad, seepärast hakkasid tarkvara vastu tundma huvi Saaremaa ja Hiiumaa haigekassad. Sealsed omavalitsused ja maavalitsused tundsid huvi raamatupidamise vastu ning seal tekkis ridamisi uusi kliente: Kuressaare haigla ja linnavalitsus; Emmaste, Kõrgessaare, Pühalepa vallavalitsused. Mujalt vabariigist lisandusid Imavere, Koeru ja Türi vallavalitsused. 1994. aastal oli programmi tuntus nii suur, et hakati huvi tundma teistest Eesti maakondadest. Kliente tuli juurde Viljandi, Võru, Valga, Põlva, Harju, Ida-Viru, Jõgeva maakondadest. 1995. aasta lõpuks oli kliente üle 100. Ettevõtte käive oli kasvanud 500 000 kroonini. (Arveldused 1995) 9 3.2 II periood ettevõtte arengus, 1996-2003
hiina kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted. Need ei kustutanud siiski kohalikku traditsiooni, vaid segunesid sellega. Näiteks hakati katuseid valmistama savist katusekividest, aga ehitiste mahtude jaotus muutus vähe. 7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis. Kloostrites lisandusid viilkatustega hoonetele hiina arhitektuuri mõjul pagoodid, kuid nende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust
mille kaudu saadi piisavalt tugev jooksuettevalmistus. Tol hetkel paistis, et puudu võib jääda ainult jõust. Kolmeteistaastaselt, 1977. aasta novembrist Valter oli siis 179 sentimeetrit pikk ja kaalus 64 kilo hakkas ta tegema treeningutel sihikindlamat jõualast ettevalmistust ka tõstekangiga. Ja selle tulemusena lisanduski kõrgushüppes kümme senimeetrit. Kord nädalas käidi Abjas jooksmas ja teine kord palli mängimas. Jaanuaris lisandusid hüpped kangiga turjal. Põlvevigastuse perioodil tegi Valter kangiga ainult poolkükke, pinkiste all. Sellest kujunenud refleksi tõttu ei teinud edaspidiselt ka süva kükke. Kuigi suvel oli võistlusi palju keskmiselt kahekümne viie ringis, ei loobutud jõutreeningutest, tehti ikka paar korda nädalas. Nagu ikka tehti alguses ka vigu raskuste protsentuaalne suhe kehakaaluga oli liiga suur. Aga ülesanne selle jõutreeningu rakendamine täitis. Kui Valter poleks alustanud lihaste
Seda kasutati ettekäändena: Puskin arreteeriti, vallandati ja saadeti vanemate mõisa Mihhailovskojesse, ilma õiguseta sealt lahkuda (luuletus "Merele"). 3 5) Puskin Mihhailovskojes (1824 1826; 25 27. a) Mihhailovskojesse saabumine oli kurb: toores politseiline sekkumine oli purustanud sõprussidemed ja sügava armastuse. Pärast elavat Odessa seltsielu oli mõisas erakordselt igav, lisandusid tülid vanematega, kes pidasid valitsuse poliitikat õigeks. Õnneks lahkusid vanemad peagi ja Puskin jäi üksi truu hoidja Arina Rodionovnaga. Üksindust leevendasid külaskäigud naabermõisa Trigorskojesse (hilisem "Jevgeni Onegini" tegevuspaik). Aega täitsid põhiliselt üksildased jalutuskäigud, mõtisklused ja mõistagi loometöö. Mihhailovskojes kirjutas Puskin poeemi
18. sajandi viimasel kolmandikul arendasid mõisnikud, kellele kuulus viinapõletamise ja kõrtsipidamise õigus, teraviljast viinaajamist ning müüsid viina Vene turul ja oma mõisade kõrtsides. Praagaga nuumati Peterburi turu tarbeks härgi. Kehtis piiramatu kodukariõigus, üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega. Talupoeg elas rehielamus, tema kodune vara ja tööriistad olid puust, kodus tehtud, rauda kasutati vähe. Peatoiduseks olid aganaleib, puder ja leem. Mõisakoormistele lisandusid 18. sajandi lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust. 1781 korraldati Eesti alal esimene (kogu Vene riigis neljas) hingeloendus, 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I 1724 kehtestatud pearahamaks, 1796 hakati võtma Vene väkke nekruteid (teenistusaeg 25 aastat). Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis (Räpinas, Karulas) 1784 esile vastuhakud, nn pearaharahutused. Peeter I ja tema roll Eesti ajaloos
3. alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene rahvusest õppejõudude seas esile nimekad teadlased 4. esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel 5. eestlasi sattus vähe ülikooli õppejõudude sekka. Eesti keele lektori kohal töötas traditsiooniliselt eestlased. Neist Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigi doktorikraadi 6. Alles maailmasõja aastail lisandusid usuteadlane Johan Kõpp ning meedikud Aleksander Paldrok ja Heinrick Koppel 7. tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadusele- need alad arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutusele (Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts) 8. Eesti Kirjanduse Selts kutsuti ellu 1907. aastal, ülesandeks eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine 9. ajaloo vallas tõusis EKS-i kõrvale 1909. aastal J
ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme
Produktivism- dom poliitika põllumajanduses 1940-80 keskpaigani. Keskseks eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. See tähendas põllumajandustootmise intensiivistamist ja industrialiseerimist, sh kemikaalide kasutamist, mehhaniseerimist ja farmide spetsialiseerimist. Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega. Post-produktivistlik siire- järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajanudsele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued. Traditsioonilised Uued Lõdvestumine Individualistlik Mitte-võistluslikud Võistluslikud Pered/rühmad Aktiivsed
operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kiriku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Õnnekombel säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Kiriku taastamine läks maksma üle 500 000 rubla. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m ning kiiver kaeti vasega. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 20. sajand – tänapäev 8 1925. aastal leiti kiriku torni juurest ümbermaetuna kiriku põranda ümberehitamisel eemaldatud maetute jäänuseid, mis maeti ümber Rahumäe kalmistule. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950
Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemete hoidmiseks. 4.9.3. VÕISTLUSED OLÜMPIAS Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksus (1 staadion = 192,3 m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandusid pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. Aastal e.m.a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem gobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimesed mängud kestsid vaid ühe päeva. Hiljem kulus võistluste läbiviimiseks 3 päeva ja veel 2 päeva pidustustele. Seega kestsid olümpiamängud 5 päeva.
ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Rikkamad ja kõrgemast seisusest kodanikud kandsid värvilisi riideid, et näidata oma olulisust. Madalamad seisusest tumedaid ja värvituid riideid. Tegumoe poolest aga seisuste riideid ei erinenud. Üldiselt olid riided suhtelised laiad, mis pandi pihalt vööga kinni. Aksessuaarideks olid vöö küljes näiteks paunakesed, mis töötasid justkui väikesed käekotid. Lisandusid veel erinevad kapuutsid, keebid, käised külma ilma puhul ja nokk-kingad. Kinga nina pikkus näitas kandja rikkust ja olulisust. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga
Pärsia impeeriumi. Aleksander Suur pidas end kogu maailma valitsejaks. Ta suri varakult, kuid jätkusid tülid tema väepealike vahel, mis kestsid ligi pool sajandit. Selle tagajärjel lagunes hiigelriik kolmeks väiksemaks (Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia kuhu kuulus ka Kreeka). Kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses asuv Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Lisandusid Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaosas levis kreeka arhitektuur, levis kreeka keel ning kreeklased olid kõrgel positsioonil. Kreekat ennast mõjutasid idamõjud. Oli alanud hellenismiperiood, mis lõppes 1. saj eKr kui roomlased vallutama tulid. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polised kaotasid oma tähtsuse. Kõiki hellenistlike suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid
kandmisega. Bänd esines põhiliselt kohaliku tähtsusega klubis Max's Kansas City, andis välja kaks albumit ning enne lagunemist oli lühikest aega selle mänedzer hilisem Sex Pistolsi mänedzer Malcolm McLaren. Varajased punk-ansamblid New Yorgis Punk rock'i kui muusikastiili alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubides CBGB's ja Max's Kansas City hakkasid regulaarselt esinema ansamblid Television, Ramones ja Blondie, hiljem lisandusid neile endise New York Dollsi liikme Johnny Thundersi The Heartbreakers ning Televisioni endise basskitarristi Richard Helli ansambel The Voidoids. Mõiste "punk" kinnistasid aga ajakirjanik Legs McNeil ja kunstnik John Holmstrom oma DIY- ajakirjaga "Punk Magazine". Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele flaiereid kirjaga "Watch out, punk is coming!". Esialgu jäi punk rock siiski vaid kitsa ringkonna siseasjaks
pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid lillmustrid ja triibud. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ning kalliskive. Kõrgeid soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Neid soenguid uuendati harva. Pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. Mingiti ja puuderdati ohtrasti ning kasutati tugevaid lõhnaõlisid. Klassitsism Arhitektuur - Hooneid kaunistasid sambad, millele lisandusid niide figuurid, seintel medaljonid ja rippuvad linikud. Hooned olid põhiplaanilt sirgjoonelised, kadunud on eenduvad ja taanduvad osad. Üldiselt valitseb hoonetes kergus ja kaunistavate detailide rohkus. Muusika - Muusikas püriti ülsistavuse ja vormi tasakaalukuse poole ning välditi rahvuseripära. Muusika lakkas olemast ülikute ajaviide ja hakkas väljendama prantsuse revolutsiooni vaimu. Klassitsismile avaldasid tugevat mõju valgustajad. Sel perioodil oli esikohal instrumentaalmuusika
Teleoloogiline ajalugu siis. Aja liikumine oli üsna oluline muidu. Sellega seoses on palju utopistlikku kirjandust. Tähelepanuväärne oli uue kalendri kasutuselevõtt revolutsiooniga seoses, uus kord võrdus uue ajaga. Muudeti (lihtsustati) keelt, keele mõttes sai rohkem lubatuks. Tekkis 'uue keele' idee (novojaz). Palju hakati kasutama sõnaosi uute ühendsõnade moodustamiseks. Paljud traditsioonilised väljendid said uue tähenduse. Kirikupühad jäeti kalendrist välja, lisandusid proletariaalsed pühad. Kõik elukutsetega seonduv oli järsku väga oluline. Kirjandusteostelt nõuti proletariaalset sisu (kusjuures oli oluline kajastada erinevaid ameteid, et nende esindajad ei solvuks) ja õnnelikku lõppu (traagikat ei tunnistatud, isegi kui kõik surma said, ei olnud see traagiline, sest nad surid tuleviku õnne nimel). Seda suhtumist on nimetatud holistlikuks utopismiks, see oli suunatud ühiskonna kui terviku muutmisele (see sisaldas endas ettearvamatut tegelikult)
...................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................... 11 ÜLDISELT AJALOOST Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloost 40 000 60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil lõppes inimese bioloogiline kujunemine. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Naiste võistlemist lühikeses spordidressis ja viibimist koos meestega spordiväljakul peeti Vanas Maailmas kaua ebasündsaks. 20. sajandil aga muutus olukord. Uues Maailmas võeti kergejõustiku propageerimine naiste seas esimesena tõsiselt käsile. 1910. aastast on teada naiste esimene osavõtt 200 meetri jooksust. Esimese maailmasõja ajal korraldati Briti saartel
Mõned aastad hiljem arendati välja MIG- keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus. Keevitamise liigitus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus (kontaktkeevitus) ja sulakeevitus.
kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme
Need on jagatud kaheks: esiteks märkmed, milliseid ta kirjutas pidevalt vihikutesse, mida enesega kaasa kandis, et saaks kirja panna kõike, mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges. Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus pildid seletavad ja selgitavad teksti, ent tekst on see, mis kannab põhilist informatsiooni
võtma, muidu oleks mõisnik lepingu mõne teise talupojaga teinud. - Kuigi talup. oli nimeliselt vaba, piirati tema liikumisvabadust pikka aega, n linna ei tohtinud omavoliliselt kolida. Talurahva koormised: - Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. - Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, mil tuli mõisa põllule minna koos veoloomade ja inventaridega 3-6 päevaks nädalas, ning jalapäevades. - Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. 19. saj keskpaigast mingi järk-järgult üle teotöölt raharendile. - Riiklikest kohustustest olulisimad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli aja jooksul tõusnud viiekordseks. Vaesematel tp sellega raskusi, mõisnik maksis ära ning nõudis tp-lt täiendavat renti või tööd vms. Nekrutiandmine tähendas seda, et osa mehi pidi minema sõjaväkke pikaks ajaks(?).
Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda kuulub ainus perekond - ebapärlikarp (Margaritifera), kelle liigid elavad Põhja-Ameerikas, Euroopas ning Ida-Aasia põhjaosas. Eesti territooriumil elab harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Ebapärlikarbi eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid. Kuigi veel sadakond aastat tagasi oli ebapärlikarp Euroopas tuntud kui tavaline isend, siis viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus röövpüügi ning elupaikade hävinemise tulemusena drastiliselt kahanenud. Paljudes maades on liik välja surnud või kahanenud kriitlise piirini. Viimast iseloomustust võib kasutada ka Eestis paikneva hariliku ebapärlikarbi asurkonna kohta. Harilikku ebapärlikarpi võib leida Eestist vaid ühest vooluveekogust ning ta on kantud ...
wakon ysai, mis tähendas "Jaapani vaim, lääne teadmised" ehk "lääne haridus". Hariduselus oli oma osa demokraatlikel liikumistel, aga ka konservatiivsel suunal. Selle hariduse väljenduseks oli Tokyo ülikooli rajamine 1877 ja Teaduste Akadeemia loomine 1879. Kuni Teise maailmasõja lõpuni domineeris nn rahvuslik hariduspoliitika, mille konfutsianism etendas üsna suurt osa. 19. sajandi lõpul ilmus rida haridusdekreete, mis rõhutasid juba seni teada olnut, kuid lisandusid ja kutsekoolid ja koolid neidudele. Laienes erakoolide hulk. 1907 kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1912 1945: mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
