Kehtiv alates 01.01.2013 Vorm TSD lisa 1 MAKSUKOHUSTUSLANE Registri- või isikukood Nimi või ees- ja perekonnanimi Kätlin Radik 12345678 l l l l l l l l l l RESIDENDIST FÜÜSILISTELE ISI...
Ruumis on interneti püsiühendus ja WIFI. TOITLUSTAMINE Menüü Aeg Inimeste arv Hind Maksumus kokku Kohvipaus 4 11.06 25 3.50 87.50 Lisa1 10.45-11.00 Rühmamenüü 2 11.06 25 2.90 150.00 Lisa1 12.30-13.30 Kohvipaus 2 11.06 25 6.00 72.50 Lisa1 15.00-15.30 Rühmamenüü 1 11.06 25 4.50 112.50 Lisa1 18.00 Suupisted 11.06 25 7.00 175.00 Lisa1 21.00 Piknikukorv 12.06 25 8.70 217.50 Lisa1 12.00-13.00 Vastuvõtt 12.06 25 12.50 312.50 Lisa1 19.00
ee/imgres? imgurl=http://tartu.postimees.ee/010106/gfx/2564643b4397f0dca9.jpg&imgrefurl=http:// tartu.postimees.ee/010106/tartu_postimees/187372_foto.php&h=535&w=800&sz=28&hl =et&start=9&tbnid=8bkl64QZILlz0M:&tbnh=96&tbnw=143&prev=/images%3Fq %3Dlaura%2Bp%25C3%25B5ldvere%26svnum%3D10%26hl%3Det%26sa%3DN http://www.u-pop.ee/artist/artistview/129/full http://www.zone.ee/suntribe/laurafak.htm 9 LISA1 Laulusõnad Moonwalk I'm trying to escape, there's no need to explain Reaching for the moon, I'm flying away Counting the time, back to year sixty-nine We come in peace echoes my mind Youre my sattellite, in dark, cold night Up to the stars, reaching for life And now I take my apollo for a flight Tonight I'm taking my moonwalk Sun goes round me, the earth is out of sight Tonight I'm taking my moonwalk If I let the lightyears pass me by I'm free, stop hiding your feelings
panna. Kool peaks võimaldmama ühekordsed papptardrikud, plastmasstopsid ja kahvlid/lusikad. Eraldi tuleks välja panna suured prügikastid, et õpilased saaks ära visata oma kasutatud ühekordsed nõud. Söökla käest tuleks paluda laenuks joogi mahutajaid. Võimalusel peab olema valmis ka viikideks. 1.7 Meeskond Meeskond koosneb klassijuhatajatest, õpilasesinduse info- ja kultuuritoimkonnast ja vastutajast. Tabelit vaata Lisa1 alt. 1.8 Programmi kavand Vaadata lisa2 alt. 2.Koolisünnipäeva raadio 2.1 Misioon Anda klassidele võimalus osa võtta kooli viktoriinist, mis toimuks esmaspäeval. Sündmuse eesmärgiks on kasvatada klasside ühtsustunnet ja teadmisi koolist ning kooli ajaloost. 2.2 Visioon Viktoriini edastatakse kooli raadio kaudu. Iga vahetund esitatakse üks küsimus kooli kohta ning iga klass peaks ühiselt vastama küsimusele, vastuse üles kirjutama ning viima kantseleisse kontrolli
Retsensioon Ahto Altoja referaadile ,,Päike" Ahto uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kahest suuremast peatükist ja nende alapeatükkidest, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. Töö pikkus on nõuetekohane. Sisukorrast on puudu punktiirid numbrite ees, muidu on äärtest korrektselt joondatud ja sisukord loogilises järjekorras. Referaadil sisukorda ei nummerdata. Sissejuhatuses on püstitatud hüpoteesid, mille paikapidavuse kohta on kokkuvõttes tehtud järeldused. Sissejuhatuses on üks kirjaviga: esimeses lauses on kirjas, et see referaat ''on põhineb'' Päikesele. Esimeses peatükis ''Päike ja tema omadused'' on tabel ja see on hästi arusaadav. Tekstis on liiga palju arve ja seda on raske lugeda. Päikese omadustest oleks võinud pikemalt ja lihtsamini kirjutada. Teises peatükis on teksti piisavalt ja on üheselt arusaadav. Lisad on enne kokkuvõtet ja kasutatud kirjandust, kuid peaks olema vastupid...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse ja majutuse õppesuund Majutusteenindus Annika Orussaar HINNAPAKKUMINE TÖÖ- JA PUHKEVÄLJASÕIDUKS KURESSAARE LINNAHOTELLIS Hotelliteenindaja lõputöö Juhendaja: Kai Laht Kuressaare 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 VASTUSKIRI............................................................................................................. 3 HINNAPAKKUMINE................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................. 9 LISAD...........................
04.2016 otsuse punkt 2 tühistamist. 2. Apellant taotleb kohtult läbivaatamata jäänud tõendite analüüsimist. 2) Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1. Kohus jättis osaliselt hindamata hageja esitatud tõendeid ning ei põhjendanud läbivaatamata jätmist, millega rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8, kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Lisad: lisa1 Vandeadvokaat Toomas Tool /Apellandi volitatud esindaja/
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?.................................................................................................. 4 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS ........................................................... 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG.................................................................................. 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorse töö nr 1 „Smithi diagramm“ ARUANNE Täitja: Juhendaja: Andres Laidvee Aruanne esitatud ……………………………………….. (kuupäev) Aruanne tagastatud …………………………………….. (kuupäev) Aruanne kaitstud ………………………………………. (kuupäev) ……………………………….. (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk Tutvuda programmiga Ansoft Designer SV ning Smithi diagrammi kasutusvõimalustega. 2. Töövahendid Programm Ansoft Designer SV 3. Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11 Smith...
.8 6.MAAVARAD...............................................................................................................................9 LISAD............................................................................................................................................10 .................................................................................................................................................... 10 Lisa1. Austria kaart..............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................11 4 1.ÜLDANDMED Austria Vabariik (Rebublik Österreich) Pindala: 83,870 km² Rahvaarv: 8,192,880 (2006) Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Pealinn: Viin Riigikord: demokraatlik vabariik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Raadioseadmete disain Smithi diagramm Aruanne Täitjad: Ronald Rain Töö tehtud: 20.02.09 Töö eesmark Tutvuda programmiga Ansoft Designer SV ning Smithi diagrammi kasutusvõimalustega. Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11-e Smithi diagrammi abil ja S11-e magnituudi dB(S11) sagedussõltuvust. Töö käik Esiteks võtsime enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasime vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasime nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, mi...
LOGO AKA AS Registrikood 38475629 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 08. Jaanuar 2013 nr2 Algus kell 14.40, lõpp kell 16.30 Juhataja: Irina Vask Protokollija: Gregor Kunst Võtsid osa: Evelin Aaro, Nikolai Baskov, Marina Gerber, Alevtina Mõis, Koit Toome Puudusid: Indrek Ilves, Natalia Voor Kutsutud: Aleksandra Noor, juhataja, HALDUR AS PÄEVAKORD 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine 3 Järgmise juhatuse koosoleku aja kokkuleppimine 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest KUULATI: M.Gerber, kes seletas tegevusvalkondade seadustiku. Aruanne lisatakse (Lisa1) Küsimused: 1 Milised on uued seadused? 2 Millised on ühingu liikmed ja liikmemaksud? Vastused küsimustele: 1 Tegevusvaldkonna Seadustiku 12 seadus, Tegevusvaldkonna Seadustiku 11 seaduse 2 paragraf 2 Uue liikmeks...
Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arva...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Kati Karus Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ja ülevaade........................................................................................ 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad.................................................................4 2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused................................................5 Raiemahtusid mõjutavad tegurid:..........................................................................7 K...
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooni...
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ...
Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse................................................................................................. 4 Ekspeditsioon lõunapoolusele............................................................................................ 4 Tagasitee...................................................................................................... .......................5 Pärast ekspeditsiooni..........................................................................................
Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja vabandas ja ütles, et tal on hetkel rahalised raskused ja ta suudab võlgu oleva rahasumma ära maksta 20.juul...
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
Meretranspordikasutadeskaubaveo tunnused Teadustööalused referaat Juhendaja/õppejõud: MaretGüldenkoh Üliõpilane: JuliaKalasnikova 178374VDSR Üliõpilasemeiliaadress: julia.kalasnikova@mail .ru Õppekavanimetus: Mereveonduseja sadamatöö korraldamine Tallinn2017 Sisukord Joonisteloetelu 2 Sissejuhatus 3 1MERETRANSPORTMINEVIKUSJATÄNAPÄEVAL 5 1.1Meretransporditekkiminejakujunemine 5 Meretransporditüübid 7 MERETRANSPORDIVEDUDEORGANISATSIOON 10 Meretranspordivedudeeelised 10 Meretranspordivedudepuudused 12 Kokk...
Kooli nimi klass Oma Nimi TÖÖ NIMI Töö tüüp Tiitellehel on kogu tekst suurusega 14 ja kirjastiilis Times New Roman või Arial Ainult töö pealkiri on suurte tähtedega, suurusega 20 ja Bold ehk Paksendatud kiri Töö juhendaja: Tekstid on keskele veerindatud vastava käsu abil ülevalt nupuribalt Lehe lõppu, uuele lehele minekuks vajuta korraga klahve Lauka aasta Ctrl ja Enter 1 ...
...........4 1.2Muutuste juhtimise neli erinevat käsitlust.....................................................6 2.TÖÖTAJATE VASTUSEIS........................................................................................ 8 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 11 LISAD................................................................................................................... 12 Lisa1................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 13 SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_jugapuu 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas 6. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/sibnulg2.htm 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Lehis 8. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand2.htm 9. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk.htm 10. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/jugapuu.htm 11. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm 12. http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html 13 LISA1 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/ba/Eesti_mannimetsad.png Sellel pildil on näidatud, kui palju on Eestis mändi. Mänd on tähistatud rohelisega. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5e/Pinus_sylvestris_range-01.png Sellel pildil on näidatud, kui palju on maailmas mändi. Mänd on tähistatud rohelisega. 14 LISA2 KÜSITLUS Nimi: Töökoht:( kas õpilane või kus töötate) Milliseid okaspuid teate Eestis?:
.................................................................9 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................................12 Lisa.....................................................................................................................................13 Lisa1. Jahilooma tapmise hind RMKs............................................................................13 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate loomade populatsiooni muutustest, probleemidest ja teistest sellega kaasnevatest muredest. Referaadis käsitletakse põtrade, huntide,
Välispraktika aruanne Juhtõpetaja:Katrin Uurman Koostaja:Liia Järvsoo Räpina 2010 SISUKORD 1.Sissejuhatus 1.1.Firma üldandmed 2.Sooritatud erialaste tööde põhjalik analüüs 3.SWOT analüüs 3.1.Praktika tugevad küljed 3.2.Praktika nõrgad küljed 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused 3.4.Ohud ,mis võivad varitseda välispraktikal 4.Kokkuvõte Lisa1.Pildid Lisa2.Praktikapäevik Lisa3.Iseloomustus 1.Sissejuhatus Mu esimene praktika kogemus .Kohaks valisin AS Ceres Aianduskeskuse.Praktika eesmärk on/oli anda kogemus ,kuidas on töötada oma eriala peal ning üleüldse ettevõttes,kinnitada õpitud teooriat. Ülesanded olid väga erinevad. Kokku oli tunde 690, mille täitsin ajavahemikus aprillist-septembrini.Erinevatel aegadel olid eri tööd. 1.1Firma üldandmed
Maidla Põhikool Must meri Referaat Koostas: Klass: 7. klass Maidla 2010 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asukoht kaardil ja suurus............................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................3 Kliima..........................................................................................................................................4 Vesi............................................................................................................................................. 4 Elustik....................................................
Õhuliikumist saab kasutada keha liigutamiseks, asetades õhuvoolu liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse kujust, suurusest ning asendist tuule suhtes(ründenurk), hakkab keha liigutama. Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev (laminaarne). Õhuvoolamist uuriv teadus on aerodünaamika.Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka hüdrodünaamikaga. A Vastutuult ei saa purjetada B Tihttuules saab loovida C Külgtuules peab arvestama suure triiviga D Tagantuule kasutamine on pika Purjetamise ajalugu Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud parvi, ühepuulootsikuid, ruhesid, haabjaid, kanuusid. Paatide ehituseks on kasutatud puitu, j...
Audentese Erakool ,,Sportlaste toitumine" Uurimistöö Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tsernõsev 8.a klass Juhendaja: Tiina Annuk Tallinn 2014 Sisukord 1.Toitumine ja sport....................................................................................................................4 2.Spordialad ja toitumine............................................................................................................5 3.Tulemused................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................
Alati on suhtumine olnud äärmiselt positiivne, klubi on mainitud kui unikaalset nähtust kergejõustiku ajaloos. Teadaolevalt ei ole palju kergejõustiklasi, kes võiks uhkustada oma isikliku Fan Clubiga nii pikkade aastate jooksul. Kahtlemata on klubi oma kohalolekuga ja lippude lehvitamisega aidanud reklaamida üle kogu maailma meie väikest kodumaad. 6 Saavutused ja tegevused Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Vaata lisa1 Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See on kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Seitsmevõistlus Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Tunnustused
....................................................................................... 8 Tabel 4......................................................................................................................... 9 3.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................11 4.LISAD....................................................................................................................................12 Lisa1.......................................................................................................................... 12 Lisa 2......................................................................................................................... 13 Lisa 3......................................................................................................................... 14 Lisa 4.........................................................................................
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik............................................................................................................................4 1.3Loomastik...........................................................................................................................5 1.4Inimene tundras..............................................................
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustuse suunaga KM2 Kristi Kitsing HANSALIIN OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Liina Lepik Messi kokk Särevere 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 2010 aasta kodumajandus õppegruppi praktika toimus 26. aprill kuni 15. juunini. Õpilastel tuli leida endale sobiv firma, kus nad saaksid enda koolis õpetatud teadmisi teostada ja ka juurde õppida midagi huvitavat. Mina Kristi Kitsing valisin selleks kohaks AS Tallink Gruppi laeva Baltic Princess. 3 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS 1.1 AS Tallink Grupp AS Tallink Grupp ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn- Stockholm, Paldiski-Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu- Stockholm/Kapellskä...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT PRAKTILINE TÖÖ Biokeemilise hapnikutarbe määramine. KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtm...
Pärnu Täiskasvanute gümnaasim Euroopa Liidu liikmesriik Malta Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Sisukord: Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Tutvustus.......................................................................................................... 4 2. Loodusolud....................................................................................................... 5 3. Rahvaarv..........................................................................................................5 4. Riigikeel...............................................................................................................
Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid.......
http://et.wikipedia.org/wiki/Titaanid04.01.2009 4. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://miksike.com/docs/elehed/6klass/5kreeka/images/zeus1.jpg&imgref url=http://miksike.com/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-2- 1.htm&usg=____Wvq7ZQ2xYig27fjc3Iv27BaFw=&h=223&w=200&sz=29&hl=e t&start=3&um=1&tbnid=VgT_LTfCZU76pM:&tbnh=107&tbnw=96&prev=/im ages%3Fq%3DTITAANID%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DN04.01.2009 7 LISA1 PILDID Titaanid 8 Rhea Zeus 9 10
HAITI MAAVÄRIN Referaat Tartu 2012 1. Sissejuhatus Teemaks on looduskatastroof. Pool kogu maailmas toimuvatest loodusõnneustest on maavärinad (Lisa1). Maailmas toimub iga päev maavärinaid. Suuri kahjusid põhjustavad üksikud maavärinad, kui need toimuvad suurte linnade lähedal. Valisin oma teemaks Haiti maavärina (Lisa 2), mis toimus 2010 aasta jaanuaris. Selles katastroofis oli kannatajaks ja ellujääjaks ka üks Eestist pärit mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi ÜRO hoone rusude alla. Eesti Punase Risti kaudu koguti ja saadeti annetusi Haiti rahvale. Ka Tartu Linnavalitsus annetas abivajajatele. Mavärinaid üritatakse ette ennustada. Arvatakse, et loomad tunnevad loodusõnnetust ette ja muutuvad enne rahutuks. Hobused ja lehmad püüavad välja pääseda ja koerad hakkavad ulguma. Ka Eestis toimuvad maavärinad. Kõige tugevam maavärin oli 1976. Aastal ja see toimus Osmussaarel. Maailma kõige tugev...
f = 7,001MHz 2 P0 = -0,25 2 f f = 8,01 MHz 2 1 P3 =-58,19 Tabel 4. Võimenduste ja moonutuste leidmine Arvutasime IP3 väljundis valemiga: OIP3=P0 + = Arvutasime IP3 võimendi sisendis: IIP3= OIP3 G = -29,985-(- 30,16) = 0,175 (dB) - Võrdlesime mõõtetulemusi teoreetilistega. LISA1 -Arvutasime välja spektri teoreetilise kuju.LISA2 -Järeldused...
LIIV JA KRUUS Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 Liiv ja kruus Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterja...
2. Olnud American Astronomical Society laekur 3. Ülikoolide teadusalase koostöö organisatsiooni AURA juhatuse esimees 4. Kuulunud paljude organisatsioonide juhatustesse ning ülikoolide nõukogudesse. 5. Doktorikraad Kalifornia Ülikoolis. 6. Olnud Kalifornia Ülikooli astronoomiaprofessor. 7. Olnud Minnesota Ülikooli astronoomiaprofessor. Hetkel naudib ta pensioniiga. 9 Lisa1 Ernst Julius Öpik Hugo Raudsaar 12 Lisa2 Kalju Eerme Grigori Kusminist ei õnnestunud pilti leida. Samuti ei õnnestunud leida Leonard Vello Kuhjast pilte. 13 Kokkuvõte Selles uurimustöös sain teada, mis tähendab astronoomia üleüldiselt. Sain palju huvitavat teada ka eesti astronoomidest. Ernst Öpik on maailmakuulus astronoom. Ta oli
A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 ...
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
Arvan, et ka lugejail oli mu tööd huvitav ja meeldiv lugeda. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://www.hot.ee/downisundroom/15.05.2009 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom15.05.2009 3. Sarapuu T. Bioloogia Gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto 2003 192 lk. 4. http://www.annaabi.com/materjal-11115-p%C3%A4rilikud-haigused15.05.2009 8 LISA1 Pildid 21. kromosoomi regulaarne trisoomia Downi sündroomiga lapsed 9 10
KRISTJAN RAUD (1865-1943) Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad........................................................................................................................... 5 Tsunaamid..........................................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond KOHVI HINNAD TARTU SUUREMATES KAUPLUSTEKETTIDES Uurimistöö Juhendaja Tartu 2012 SISUKORD sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Kohvi ajalugu..................................................................................................................4 2. Uurimustööks kasutatud meetodid..................................................................................5 Tabel 1 Kohvisortide hinnad...........................................................................................5 3. Tulemus.....................
4 1. ARVUTI AJALUGU 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu Esimeseks etteantud korralduste täitvaks arvutiks on harilikult peetud inglase Charles Babbage 1832 leiutatud analüütilist masinat (vt lisa 5 lk.8) . Sellele mehaanilisele seadmele anti korraldusi sälkkaartide abil. Mälus oli nii mäluseade(vt lisa1.lk.8) kui ka töötlusüksus. (1:52) Kahjuks ei saanud Babbage oma seadet kunagi päris valmis. See pandi koku alles 1900. aastail, kui leiutati elektronlamp ning töövõimelise elektronarvuti jaoks vajalikud osad muutusid kättesaadavaks. (1:52) 1920. ja 1930. aastail õpiti koostama seadmeid, mis olid suutelised arve väljendavaid elektrisignaale vastu võtma, vastavalt programmile neid töötlema ja väljastama tulemusi.
2017. aastal oli meeste ja naiste osakaal kuni vanuseni 19 võrdne, alates 20. eluaastast on aga mehi rahvastikus veidi vähem kui naisi. Sammuti on vanureid aastal 2017 tunduvalt rohkem kui seda oli 1990. aastal. Mõlemal rahvastiku püramiidilt on näha, et tööealisi inimei on palju.6 Mehhikos ei ole ei vananev ega ka noor rahvastik, kuna kõige rohkem on inimesi siiski keskmises vanuse klassis, väga palju on tööealisi inimesi (vaata lisa1, joonis 5). Ülalpeetavate (0-14 ja 65+) ja töötegijate (15-64) oma vaheline suhe ehk ülalpeetavate määr on 51,55. Ja vanadussõltuvuse määr on 10,74 ehk iga 65+ aastase kohta on Mehhikos ligikaudu 10 tööealist inimest.7 Mehhiko rahvastik on kaasaegsesse rahvastiku etappi jõudnud. Kaasaegset rahvastikutüüpi iseloomustab tööealiste inimeste kõrge hulk ja noor on rohkem kui vanureid. Just selline on ka Mehhiko rahvastik. 5 http://migrationsmap.net/#/MEX/arrivals 6
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Oü Hansaliin M/S Baltic Queen Praktika aruanne Anneli Püvi Juhendaja: Marko Peek/ Helen Sengbusch Kaupluse juhataja 2009 2 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................................................3 LISA1. HINNANGULEHT....................................................................................................................................3 LISA2. PRAKTIKA LEPING................................................................................................................................3 LISA3. RETSENSIOON ........................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
