Formaalne suveräänsus faktiliselt välja kuulutatud Faktiline suveräänsus seda suveräänsust saab ka reaalselt kasutada Veel territooriumitest: Merepiir sisemeri ja territoriaalmeri (12 meremiili) Riigi õhupiir ulatub lennuki ülaosani ehk koguaeg on kõik lennukid mingi riigi territooriumil. Kosmos on vaba õhk/ruum, see pole mingi riigi omand. Maapõu riigi all kuulub kuni tehniliselt põhjendatud majandusliku huvi sügavuseni. Nii kaua kui laevadel (kauba/reisilaevadel) on lipp on nad majandusmerel oma riigi territooriumil (lipule vastaval). Peamine põhjus, miks inimestel jääb Eesti kodakondsus saamata on keel. Nimelt väidetakse, et eesti keel on liiga raske. Riigi maksundus Neid võib lugeda riigi tunnuseks, kuid samas ei pea. Riigimaks on riigi teisene tunnus, sest see tuleneb riigiametnike ülalpidamiseks/st. Samas peetakse ka riigisümboolikat riigitunnuseks.
maavarasi, kuid leidub gaas katab 2/3 riigi väävlit (Sitsiilias), gaasivajadusest. elavhõbedat (Toscanas Itaalia on kuulus oma Monte Amiatas), valge marmori marmorit (Carraras), poolest, mida viiakse plii-tsingimaaki rohkelt teistessegi (Sardiinias), naftat riikidesse. (Sitsiilias) ja maagaasi (Lombardia madalikul) . Lisad Itaalia lipp: Itaalia raha: Itaalia vapp: Kasutatud kirjandus ● „Õpilase geograafia entsüklopeedia” ● https://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia ● https://www.reisiguru.ee/riik/Itaalia ● http://tuusik.ee/sihtkohad/itaalia/ ● https://itaalia8b.wordpress.com/2008/04/30/itaalia -loodus-ja-kliima/ ● https://itaalia8b.wordpress.com/2008/04/30/itaalia -loodus-ja-kliima/ ● http://europa.eu/about-eu/countries/member-coun
Haiti Haiti üldandmed Haiti lipp Haiti pindala - 27 751 km² Saarel elab 10 461 000 inimest (2014. a. andmtel) Rahvastikutihedus - 361,5 in/km² Riigipealinn - Port-au-Prince Riigikeeled - prantsuse ja haiti Üks maailma vaeseim riik Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti kliima Valitseb troopiline kliima. Puhuvad passaattuuled Eri kohtade kliima on erinev
inimesed ei raatsi vähetasustatava ameti peale mina. Majandus ei saagi arenema hakata, kui kõik inimesed on riigi palgal. Suurt kõmu on viimasel ajal tekitanud erinevad probleemid ja arusaamatused erakondades ja riigikogus. Mis saab meie riigist, kui isegi riigipead on segaduses. Riigijuhtide kohus on riiki juhtida, mitte ette sööta iga päev uut kõneainet ja tobedaid teemasid meediale, millest saaks kollaseid uudiseid kirjutada.. Ammu teame, et viimasel iseseisvumisel vahetus ainult lipp, aga tegelased jäid samaks. Aeg oleks lasta tulla uutel noortel inimestel poliitikase, kellel on uued arusaamad ja maailmavaated. Tippu on jäänud liiga kauaks ühed ja samad inimesed ning vaja oleks muutusi. Viimasel ajal minnakse poliitikasse ainult rahateenimise eesmärkidel ning puutub tahtmine teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Toetatakse suurte summadega riike aga sama rahaga võiks oma elanikke. Nimelt Eesti toetas 357,24 miljoni euroga Kreekat
Kuna kiire elurütm ei sobinud enam ülikooli õpingutega, jäi kahjuks kool lõpetamata. Ülikoolist oli ka kasu, ta leidis enadle naise Maria, kellega sai hiljem kaks last. Suurmeister tegi oma elu jooksul kaasa 198 ametlikul meleüritusel ja mängis seal 1934 partiid, millest võitis 952, viigistas 794 ja kaotas 188. Paul Keres oli üks väheseid eestlasi, kellest nõukogude ajal oli võimalik avaldada fotosid tema edust, kuhu kuulus ka sini - must- valge lipp. Paul Keres on tuntud ka selle poolest, et ta on jäädvustatud nii endise Eest Vabariigi rahatähel, kui ka NSVL postmargil.1996 püstitati Pärnus monument Paul Kerese auks. Paul Keres oli silmapaistev male propageerija, ja seetõttu meenutatakse teda mälestusturniiridega. Ta on koostanud ligi 180 maleülesannet, kirjutas maleõpikuid, toimetas ajakirja "Eesti Male", ja ka peale sõda oli ta malealase ajakirjanduse väljaandmisel suur algataja
DEMOKRAATIA: Positiivne: - riik ei kontrolli inimeste eraelu - võim ei koondu ühele väikesele grupile - rahvas saab ise valida Negatiivne: - Otsuste tegemine on aeglasem - Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem - Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine ...
• Rahvastik on vananev, keskmine vanus 37,7 (2008) • Naise kohta on 1,39 sündi Venemaa populatsioon aastast 1950 • Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast alkoholismiga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb prognoosi kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra Sümboolika Rahvuslill - Rahvuslind - kummel väikeluik Hümn (3.50) Lipp Vapp Unesco kultuuripärand • 15 kultuuripärandiobjekti • 10 loodusobjekti • Liitus Unescoga aastal 1988 Wrangeli saar • Unesco kultuuripärand aastast 2004 • Pindala 7300 km² • Lõunarannikul Wrangeli ilmajaam • Tšuktšide külad, Ušakovskoje ja Zvjozdnõi, jäeti maha pärast nõukogude võimu kadumist o uus valitsus ei leidnud enam vahendeid ühenduse käigushoidmiseks saare ja mandri vahel Wrangeli saar
Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Lipp Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kogukonda kuulumine Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda
15. juulil 1917. aastal sai Jõhvi aleviõiguse 19. aprillil 1938 sai Jõhvist linn Jõhvi on nüüdseks 72-aastane Villu Mikk 3 Pilte Jõhvist Jõhvi kontserdimaja Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi keskväljak Villu Mikk 4 Linna sümboolika Lipp Jõhvi linna Vapp Jõhvi valla vapp Villu Mikk 5 Põnevaid fakte Üle poole elanikest kõnelevad emakeelena vene keelt Jõhvis asub Eesti Kontserdi uusim konsterdimaja Suvel on Jõhvis kõige kõrgem õhutemperatuur ning talvel kõige madalam võrreldes ülejäänud Eestiga
.......................................... 4 Ajalugu................................................................. 5 Kasutatud allikad.......................................................6 3 Fidzi Vabariigi andmeid Fidzi Vabariik inglise Republic of the Fiji Islands fidzi Matanitu ko Viti Fidzi lipp Fidzi vapp Riigihümn God Bless Fiji, Meda Dau Doka Pealinn Suva Pindala 18 270 km² Riigikeel(ed) inglise ja fidzi Rahvaarv 868 500 (2003) Rahvastiku tihedus 47,5 in/km²
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik
Kõne Eesti Vabariigi 93 aastapäevaks. Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval. Meist, õpilastest, enamikud on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. Eesti Vabariigi sünnist möödub homme 93 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Eesti. 93 aastat tagasi astus Eesti maailma noore ja nõrgana. Uue riigi esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestati oma elujõudu. 1921. aastal saavutas Eesti eesmärgi, mille poole püüdles temast sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas
venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased Lihula linnusesse saarlased piirasid selle eestlaste tähtis võit, andis lootust 1221.a Saarlaste pealetung Tallinna piiramine 14.päeva Taanlased ehitasid Saaremaale linnust, kunigas lahkus pommitasid saarlased abiväega linnust ja said lõpuks selle endale. Eestlaste pealetung- vaenlaste välja viimine
üldkultuuri alus.“ „Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad kui kumalased ent surnud kui seisvad veed.“ Lisa Sütiste sportlasena Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja. Tema isiklik rekord oli 59.07. 1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma üliõpilasolümpiamängudest. Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel tõuseb lipp üles tagurpidi ja hümniks mängitakse masurkat. Käekirja näide Metafoor „Töötavate tänavate laulik“ „Punane poeet“ Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/79470 25.09.2010 E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp. 20.sajandi I poole Eesti kirjandus. Koolibri. 2006. Lk 114-117 P.Riisimaa, A.Rätsep, T.Õunapuu. Eelmise sajandi Eesti kirjandus. Künnimees.2002. Lk 124-131 M.Kalda, H.Peep, H.Puhvel, E.Sõgel, A
Püha Liit 1815.a.Viini kongressil loodud Euroopa monarhide liit vana korra säilitamiseks Juulirevolutsioon 1830.a.revolutsioon Prantsusmaa. Juulimonarhia Kuningas Louis Philippe´i valitsemisaeg Prantsusmaal 1830-1848 (revoutsioonist revolutsioonini) kodanlus Ühiskonna keskklass (pankurid,poodnikud,haritlased,vabrikuomanikud jms). trikoloor Kolmevärviline lipp patriarh Kreeka ja vene õigeusu kiriku pea Marseljees Prantsuse hümn,Prantsuse suure revolutsiooni aegne võitluslaul liberaalne Vabameelne,üksikisikuvabadusi pooldav poliitline vool monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele Utoopia Kirjanduslik unelm väljamõeldud maailmast,teostamatu unistus
Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd Pierre de Coubertin sündis 01.jaanuaril 1863 ja suri 2.septembril 1937. Ta oli pedagoog, ajaloolane ja kaasaegsete Olümpia-mängude algataja. Ta oli ka see inimene, kes sai kuulsaks tsitaadiga "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." Coubertini eluteed kujundas väga võimsalt Kreeka luuletaja Pinadarose oodide köide, mis rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima (Sobonne’sse) ning mida rohkem ta seda õppis seda rohkem huvitus ta spordist ja pedagoogikast. Oma haridusteel mõistis Coubertin, et ka haridussüsteemis on vaja rakendada sporti. Kui Coubertin lõpetas oma filosoofia õpingud oli Coubertin veendunud oma ideedes. Kusjuures kõik oma ideed kirjutas ta endale üles. Üks tema ideedest oli olümpiamängude taaselustamine. Aga selleks oli tal v...
Mahe rannikukliima meelitab kohale palju rändlinde, näiteks pääsukesi, toonekurgi, parte, hanesid ja pelikane. Rannikuvetes on sardiine ja meriärne. Mägijõgedes ja -järvedes on forelle. Asukoht,lipp,vapp Albaania pindala on 28 748 km² (27 398 km² maad, 1350 km² (4,7%) vett). Albaania on maailma riikide seas pindalalt 139. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne suunal umbes 145 km. Albaania lipp Albaania vapp Rahvastik Albaania rahvaarv on 3 582 205 inimest. (Arvatakse, et umbes 15% nendest on emigrantidena välismaal, põhiliselt Kreekas ja Itaalias.) Maailma riikide seas on ta rahvaarvult 126. Rahvastiku tihedus on 124 inimest ruutkilomeetri kohta (2001). Albaania on Euroopas rahvaarvult 35. ja rahvastiku tiheduselt 18. 2025. aasta rahvaarvuks prognoositakse 3,8 miljonit
· 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 1861 ilmus ,,Kalevipoeg", rahvaväljaanne ilmus 1862 · 1865 loodi Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts · 1869 18-20.06 toimus I üldlaulupidu Tartus · 1878 ilmus Viljandis ,,Sakala" · 1887 venestamine Eestis · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp · 1905 16.10 Uue turu veresaun Tallinnas · 1905 detsembris mõisate põletamine · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale) 1919 · 18
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati p...
aastal oli neid üle 40. Kõige arvukam oli ülemaaline kirjanduslik-kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1870 pandi alus esimesele eesti üliõpilasorganisatsioonile, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann),
Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged. Neid kasutasid ära Baltimaad, keskkonnakaitse loosunigte all alanud vabadusliikumine kasvas 1987. aasta teiseks pooleks poliitiliseks. Nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist. Lääne tähelepanu tõttu ei saanud demonstratsioone keelata. 1988 kevadel loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti Baltimaade olukorda. 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon, toodi välja sinimustvalge lipp, sajad tuhanded lauluväljakule. Loodi Rahvarinne, kuulutati end suveräänseks, kuid Gorbatsov tühistas selle. 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatustel Balti kett, osales miljoneid. Breznevi doktriin Gorbatsov uskus, et tänu suurenenud vabadusele ei kuku võimusüsteem kokku. Satelliitriikide parteijuhid polnud Gorbatsovi poolt, kartes NSVL lagunemist.
Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles (Zhnghuá rénmín gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga ...
Parlamendivalimised võitis Isamaa. Eestis käis Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos kuninganna Sylviaga. Toimusid Albertville taliolümpiamängud. Olümpial osales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist. Eesti, Läti ja Leedu osalesid iseseisvate võistkondadega 56-aastase vaheaja järel. Sama suvel toimusid ka Barcelonas suveolümpiamängud. Eestlastest võistles Eerika Salumäe, kes võitis trekisõidus kulla. Nendel olümpiamängudel juhtus selline apsakas, et Eesti lipp tõmmati tagurpidi vardasse. Need olid viimased taliolümpiamängud, mis toimusid suveolümpiaga samal aastal. Samuti olid need esimesed taliolümpiamängud, kus ka paraolümpia peeti samas linnas. Püstitati monument Vabadussõjas langenute mälestuseks. Jätkus Kuressaare Linnateatri ehitus. Ajalehtedest käisid: Rahva Hääl, Saarte Hääl, Päevaleht, Maaleht, Liivimaa Kroonika ja Õhtuleht.
väljakuulutamiseks. Ainuvõimalik moment iseseisvuse väljakuulutamiseks oli 18.september, millal Saksa väejuhatus teatas eestlasti alanud taandumisest. Sellel päeval määras Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mida juhtis Otto Tief. Pealinna enda käes hoidmiseks kasutati juhuslikke sõdureid, kes parasjagu Tallinnas viibisid ja mitmel pool võimu enda kätte haarama hakkasid. 20.septembril heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp, mis tekitas suurt vaimustust, aga mida Saksa väejuhatus mässuks pidas. Mitmes linnaosas puhkesid tulevahetused, pärast mida otsustas 21.septembril valitsus Eestist lahkuda, et võidelda iseseisvuse eest eksiilis. Pärastlõunal lahkus ka enamik valitsusliikmeid Tallinnast peale peaministri ja tema lähimate kaastööliste.Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning järgmisel hommikul saabusid ka Vene tankid.
KUUBA Kerte Einula & Sofja Ümarik Geograafia Kuuba on riik LadinaAmeerikas. Hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared. Ajalugu 27. oktoobril 1492 aastal avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai Hispaania koloonia. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid tubakas ja suhkur. Kuubasse toodi palju orje, tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil. Faktid Pealinn Havanna Pindala 110 860 km2 Riigikeel hispaania Rahvaarv 11 263 400 (2003) Rahvastiku tihedus 101,6 km2kohta Ajavöönd (maailmaaeg) 5 President Raúl Castro LIPP/VAPP Muusika Kuubas on peale suhkru ja tubaka väga tähtsad ka muusika ja tantsud, mis kannavad tugevaid hispaania ja Aafrika muusika mõjutusi . Kuuba muusika on rütmikas ja tantsuline. Põhilised taktim...
*4 nov 1956 alustas NSVL sissetungi Budabesti(mäss lõpetati; paljud surid, põgenesid;Nagy poodi) BALTI RIIGID:*Ülestõusud Leedus *Sakslased hõivasid Baltimaad(loodeti vabadust)*okupatsioonireziim *holokaust*soomepoisid(eraldi rügimendid, kes polnud ei vene/saksa poolel)*1944 suudeti punaarmee Narvas tagasi hoida*2 sept 1944 astus sõjast välja Soome+taganesid saksa väed*prooviti taastada iseseisvus eestis*18 sept 1944 Otto Tiefi valitsus( eesti lipp aga 22 sept Hermani tornist alla)*mittetunnustamispoliitika(loeti õigusvastaseks et Balti NSVL liitus; Balti kodanikke ei loetud NSVL kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu)
erakonnad. Organisatsioonidest oli esimene 1987.aasta lõpul loodud Eesti Muinsuskaitse Selts, 1987.aastal loodi ka I poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 1988. aastal loodi aga I poliitiline erakond Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei. Liikumistest olid tähtsaimad: 1988. aastal loodud Rahvarinne kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp, suvel toimunud Interliikumine aga võttis terava kriitika alla koostatavad keeleja kodakondsusseadused. Massiüritusest oli kõige suurem 1988. septemberis lauluväljakul korraldatud ,,Eestimaa laul" kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks ja jätkus ka rahva ajaloomälu taastamine. 1988.aastal algas laulev revolutsioon. Enne taasiseseisevumist toimus ka 1988. aastal 16
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius.
kreeka Hümn: Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).K...
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas
kokku-lahkuvedu Vedu odav, pidevalt toimub, saab vaid vedelikke ja gaase torutransport ehitamine odav ja paindlik, vedada tööviljakus väga kõrge 5. Mõisted. Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Mugav lipp – riik annab oma laevaregistrisse laevu nn odava tasu eest Transiitkaubandus – sõitjate ja veoste ühe lepindupoole riigi territooriumil, sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad väljaspool lepingupoole riigi territooriumit 6. Riigid, kes teenivad suuri tulusid transiidilt. Miks? Holland – Mandri-Euroopa kaubad maailma edasi Taani – teiste põhjamaade kaubavood läbivad Läti/Eesti – Venemaa tooted Euroopasse jne
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
järgi. Muusika katkeb, “auto” (rooliga laps) sõidab põristades teele. Linnud lendavad ära. Vahendid: autorool Eesmärk: Tähelepanu arendamine ja riski tunnetamine. “Liiklusjuht” Üks lastest näitab punast lippu seejärel rohelist. Rohelise lipu ajal võivad kõik liigelda mööda kahesuunalist teed. On ka jalakäijad, keda “sõidukid” peavad üle tee laskma. Punase lipu ajal aga tuleb peatuda. Vahendid: Autoroolid, punane ja roheline lipp. Eesmärk: Liikluseeskirjade tutvustamine, rohelise ja punase värvuse tundmine. “Ülekäik” Lapsed liiguvad põrandale joonistatud sõiduteel. Jalakäijad liiguvad sõidutee vasakul poolel. Ülesõidu kohal seisab “liiklusjuht”, kes määrab jalakäijate ja sõidukite liiklemise suuna. Teed võib ületada alles siis kui lähenemas ei ole ühtegi sõidukit. Vahendid: Sõidukid – autod, jalgrattad. Eesmärk: Liikluseeskirjade tutvustamine. “Garaaži”
● 1995: Austria, Rootsi, Soome ● 2004: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari ● 2007: Bulgaaria, Rumeenia ● 2013: Horvaatia AMETLIKUD KEELED ● 24 ametlikku keelt ● Kõigil ELi kodanikel on õigus lugeda ELi dokumente oma emakeeles ● Liikmesriikide vahel peetavatel kõrgetasemelistel kohtumistel saavad osalejad kõnet pidades kasutada oma emakeelt SÜMBOLID ● Euroopa lipp: 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat ● Euroopa hümn: meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast ● Euroopa päev: 9. mai, 1950. aastal Pariisis peetud kõnes esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma idee uut liiki poliitilise koostöö kohta Euroopas, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks.
KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlu...
EGIPTUS Egiptus · Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, mida loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Egiptuse kogupindala on 1 001 450 km2 . · Pealinn on Kairo. · Riigikeeleks on Araabia keel. · Iseseisev 28. veebruarist 1922. Egiptuse lipp ja vapp Egiptuse ajalugu · 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem- Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer esimese Vaaraode dünastia. Egiptus · Kaasaegse Egiptuse ajalugu algab aastal 1882, mil Egiptusest langes Briti mõjusfääri. Riik sai Briti kolooniaks 1914 ja saavutas iseseisvuse 1922.
Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome lipp ja vapp Kasutatud kirjandus: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Soome Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/so Tänan kuulamast !!!
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: Atlandi ookean Läänest ja põhjast: Biskaia laht Lõunaosas ka Gibraltari väin Naaberriigid Portugal (läänes) Prantsusmaa (põhjas) Andorra(põhjas) UK (Gibraltar) Maroko Hispaania asub... Lähistroopiline kliimavööde
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
• Keeled: inglise, aborigeeni keeled • Usklikud: kristlased, muslimid • Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) • Kuninganna: Elisabeth II • Peaminister: John Howard • Hümn: Advance Australia Fair https:// www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 • Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Pühad: Uusaasta Austraalia päev ANZACi päev Kuninganna sünnipäev Teine jõulupüha Vana-aastaõhtu 1. Jaanuar 26. jaanuar 25. aprill 13. juuni 26. detsember 31. detsember Austraalia lipp ja vapp • Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. • Austraalia jõgedevõrk on hõre, seal paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide -võrk
Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel. Olümpias liigub tuli teatejooksga tõrvikutest kantuna olümpialinna. Viimane jooksja, tavaliselt kuulus korraldajamaa sportlane, jookseb avatseremoonia ajal ringi ümber
305 m) and length from 100 to 400 ft. Eestis mõõted: kõrgus 0.5 m 7 m ja pikkus 30 m 70 m. United end to end to form gangs and may reach 3 to 5 miles in length Püügile minnes soritakse võrgud kastidesse, vannidesse. Võivad olla üksteise külge seotud, või võrguharkidel. Meil kasutatkse tavaliselt jadat kuni 10-st võrgust. 9 Lipp Poi, meil harva kasutusel Lipuots (nöör) Ainad (lipsud) Ankruots (nöör) Ülemine selis ankur: on müügil, kuid
võrgusõlme vahel, nagu seda tehakse X.25 protokolli kohaselt Andmevoo juhtimine on FR edastusel märgatavalt lihtsam kui X.25l Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 25 FR edastus. Struktuur FR kontsentraator FR lüliti Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 26 FR kaadri formaat Kaadri struktuur on FR võrkudes suhteliselt lihtne 1 2 Muutuv 2 1 baitide arv Lipp FCS Andmed Aadress Lipp BE FE Aadress (DLCI) EA DE CN CN Aadress (DLCI) EA CR 8 7 6 5 4 3 2 1 8 7 6 5 4 3 2 1 bitid Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 27 FR kaadri formaat Lipp (Flag) määrab ära kaadri alguse ja lõpu. Kood 7E, 01111110 Andmed (Information field) selles väljas paiknevad kasutaja andmed
km², 69 400 elanikku). Veel jaguneb Holland 12 provintsiks:Drenthe, Flevoland, Friisimaa, Gelderland, Groningen, Limburg, Lõuna-Holland, Overijssel, Põhja-Brabant, Põhja-Holland, Utrecht, Zeeland Riigikeel: hollandi keel Rahaühik: euro (EUR), varem kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Ulatus: läänest itta 573 km, põhjast lõunasse 294 km Naaberriigid: Saksamaa ja Belgia Riigi tähis: NLD Religioon: katoliiklasi 31%, protestante 21%, muslimeid 4,4%, muid 3,6% Hollandi lipp Hollandi lipp on puna-valge-sinine, rõhtsad laiud võrdsed, pikkuse laiuse suhe 3:2. Lipp on kasutusel alates 16. sajandist. 1937 sai see ametlikult Hollandi riigilipuks. H ol landi vapp 4 Hollandi vapi keskel asub Nassau valitsejasuguvõsa lõviga kilp
avalikumaks ning peagi märkas ka Moskva, et Eesti vajab juhtkonna vahetust. 16. juunil vabastatigi Vaino ametikohalt ning kiirkorras kutsuti Ladina-Ameerikast tagasi Väljas. Uus parteijuht oli lausa nii eestimeelne, et ta oli suunatud diplomaadiks alguses Venezuelasse, hiljem Nicaraguasse oma ,,natsionalistlike" vaadete tõttu. 7 päeva võimul olnud, võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, mille kohaselt oli eestlaste rahvuslipuks sinimustvalge lipp. Sellega Vaino Väljase teod ei lõppenud. Nimelt toimus 16. novembril 1988 erakorraline istungijärk, kus võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega määrati kindlaks Eesti NSV seaduste ülemlikkus üleliiduliste seaduste ees. Võeti vastu ka suveräänsusdeklaratsioon, millega fikseeriti veel kord Eesti NSV põhiseaduse võim ja kuulutati avalikult, et NSV Liidu keskvõimu ja
jaoks aega, kuna nad on olnud hõivatud omavaheliste tülide või tööga. Mõnikord on lapsele 1 Eesti märksõnastiks. Internetis kättesaadav: http://ems.elnet.ee/tais.php?sona_id=157053. 2 Hellsten T. Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega. Tallinn. 1994. 3 Kene Truve. Armasta mind, sest ma olen sulle hea. Pere ja Kodu. Kättesaadav internetis: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=9&id=8909. 4 (2) Katrin Lipp. Kaassõltuvus: ,,hea" inimese taak . Kättesaadav internetist: http://www.bioneer.ee/eluviis/vaimsus/aid-871/Kaass%C3%B5ltuvus:-%E2%80%9Ehea%E2%80%9C-inimese- taak. 4 esitatud liiga kõrgeid nõudmisi. Ühine on selliste perede juures see, et lapsel puudub emotsionaalne kontakt vanematega ja turvatunne, ta ei julge oma tundeid väljendada ega tunne, et teda armastataks sellisena, nagu ta on
Carl Robert Jakobson Karl August Hermann Ado Grenzstein (26. juuli 1841 Tartu 19. (23. september 1851- 11. kirjanikunimega Ado märts 1882 Kurgja) jaanuar 1909 Tartu) Piirikivi oli eesti ühiskonnategelane, oli eesti helilooja, (5. veebruar 1849 publitsist, kirjanik ja keeleteadlane ja 20. aprill 1916 pedagoog. entsüklopedist. Lõuna-Prantsusmaa, Menton) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend Päritolu Sündis Tartus. Noorpõlv...
Lööge jahusegu keskele munad ning segage korralikult. Lisage vähehaaval vedelik ja segage ühtlaseks tainaks. Viimasena lisage õli ja segage jälle. Praadige pliine väheses õlis ning keskmisel kuumusel. Sellest tainakogusest saab umbes 12 pliini. Et koogid ei jääks küpsemisel panni külge, puistake kuumale pannile soola. Pärast kuumutamist visake see ära. Alles pärast panni kuiva lapiga üle pühkimist võite sinna valada õli ja küpsetama hakata. Venemaa lipp Kuulsad sillad Peterburis Kirik "spas na krovi" Petergof Ermitaaz
Seega lõi Gorbatsov opositsioonile soodsad tingimused sotsialismi kukutamiseks. Rahvuslik vabadusliikumine rajas teed liiduvabariikide iseseisvumisele. Hakati ära kasutama perestroika pakutud võimalusi, nagu tsensuuri vähenemist ja rahvusliku sümboolika lubatust. Eriti oluliseks muutus rahvuslik liikumine Baltimaades, kus korraldati innukalt meeleavaldusi, mis olid peamiselt poliitilise sõnumitega. Omamoodi protestiks oli Eesti laulev revolutsioon , kus toodi taas välja Eesti lipp, mis oli varem rangelt keelatud. Lisaks moodustasid Baltimaad Rahvarindeid, mille populaarsus valimistel võimaldas väikeriikidel ise oma saatuse üle otsustada ja lõpuks iseseisvuski saavutada. Mihhail Gorbatsov sai NSVL etteotsa kõige halvemal ajal kui võimalik. Sotsialismimaad olid kriisis, valitses seisak. Gorbatsov asus aga innukalt sotsialistliku ühiskonda täiendama ja parandama, seda reformides. Ta üritas majandusearengut kiirendada, kuid saavutas rahva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
