Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse. 2. ÕIGE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. 4. Lipiidide vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude oksüdeerumisel. 5. ÕIGE 6. Nukleodiidid on DNA monomeerid 7. ÕIGE 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. Õige vastusevarjant: 9. vett 10. Mg 11. lipiididest 12. monosahhariidid 13. energia saamiseks 14. aminohapped 15. ensüümid 16. biheeliksiks Täitke lünk sobiva sõnaga: 17 .rganismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides 18 .lükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse 19.Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid 20
1. Viiruste ehitus Viiruspartikli südamiku moodustab pärilikkusaine, mis on nukleiiinhape DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale
ioniseeriv ja uvkiirgus. Denaturatsioonil ei hävine ainult peptiidsidemed sp. säilitab ka oma esmase struktuuri. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt
ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht *Organite ümber moodustuv rasvkoekiht kaitseb organeid põrutuse eest Transpordifunktsioon *vere lipoproteiidid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti Muud funktsioonid *endogeense vee potentsiaali reserv organis
NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS SOBIVATELE PINDADELE JA SEOSTUVAD ÜKSTEISEGA, VIBUREID KASUTAVAD NAD LIIKUMISEKS. MÕNEDEL BAKTERITEL ERITAB KEST LIMAKAPSLI, MIS ON NII KAITSEKS KUI HÕLBUSTAB LIIKUMIST
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati
glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi - Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? - Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. - Vedelad lipiidid on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Lipiidid on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? - Hormoonide funktsioon on ainevahetuse, organismi talitluste ja protsesside reguleerimine. 8.Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? - Sest siis moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli, mis võib põhjustada veresoonte
Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias. Selle abil saab läbi viia ka geeniteraapiat. Baketrid bakter eeltuumne (ehk prokarüoot) üherakuline organism Bakteri kuju on kerajas, niitjas või kruvikujuline. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe raku membraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest ning täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest lima, moodustub limakapsel, mis kaitseb ning hõlbustab liikumist. Patogeensed bakterid eritavad mürkainetena bakteritoksiine, mis võivad olla eluohtlikud. Üldiselt võib bakteritoksiin aga põhjustada botuismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jne. Kõige mürgisemaks peetakse botulismi bakterit.
poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud. Ribosoomid Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees). · Koosnevad RNA-st ja valgust · Viivad läbi valgusünteesi · Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on · Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud
· muteeruvad · puudub rakuline ehitus · ei kasva ega arene 1.E H I T U S: - enamik keraja, silinderja või hulktahuka kujuga (keerulisem ehitus bakteriofaagil) Kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate (peremeesrakust väljaspool). - korrapärane paigutus annab iseloomuliku kuju Ümbris koosneb valkudest ja lipiididest -kapsiidist väljaspool - mõnedel viirustel - moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab viirusele omaseid valke · Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevad valgu on - kaitseks - aitab peremeesrakule kinnituda - peremeesraku ümbriseid (membraani ja kesta) lagundada Viirused jaotatakse: 1) Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom)
märgumatuse (hüdrofoobsuse). Toiduainetetööstuses kasutatakse vaha puuviljade pinna katmiseks nende säilivusaja pikendamseks,närimiskummi tootmisel, juustupinna katmisel,glaseerainena kohvi tootmisel jm. Fosfolipiidid glütseroolijäägiga seotud 2 rasvhappejääki, 3. jäägiga fosforhappe jäkk ja lisaks alkohol. Leidumine: kaseiinid piimas, ihtüliin kalamarjas, vitelliin, fosfovitiin munarebus. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. Toiduainetööstuses kasutatakse fosfoglütseriide emulgaatorite ja stabilisaaroritena. Enim leiab kasutamist letsitiin( nt kondiitritooted, pagaritooted jm). 18. Ensümoloogia põhimõisted. Temperatuuri ja keskonna pH mõju ensüümidele. Ensüüm oma ehituselt on valk. Toimelt katalüsaator. Tema mõjul kiireneb keemiline reaktsioon tuhandeid kordi
ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Omaette suureks tegevusalaks on geenitehnoloogia rakendamine keskkonna puhastamiseks. Kokkuvõte Viirused on väikesed rakusisesed parasiidid, mis paljunevad vaid elusrakkudes. Nad pole võimelised ainevahetuseks ega valkude sünteesiks. Nad on rakkudes parasiitideks. Viirus- osakesed koosnevad valkudest, lipiididest ja nukleiinhapetest. Viiruse genoomi katab viirusosakeses valkudest koosnev kapsiid. Mõnedel viirustel on kapsiid ümbritsetud lipiididest ümbrisega. Viiruse genoomiks on DNA või RNA. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaatorgeenid, replikatsioonigeenid ja struktuur- geenid. Viiruse replikatsioonil toodetakse rakkudes suures koguses viiruse genoomi ja viirusvalke, mis seejärel moodustavad viirusosakesed. Viirusi, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm, nim.
Energeetiline organismidele energiaallikaks; ehituslik aitab vältida jahtumist, annab kehale kuju; varuaineline rasvkoest saavad energiat (talveunes olevad loomad); kaitseline halvad soojusjuhid, kaitseb siseorganeid välismõjutuste eest; bioregulatoorne - ...; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15. Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16. Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17. Millest koosnevad valgud? Valgud koosnevad aminohapetest. 18. Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 19. Mis põhjustavad denaturatsiooni
Bakteriraku ehitus Bakteri koostisosad Bakteriraku keemiline koostis: Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus . · 70% vett, Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m Tuumamembraa Olemas Ei ole n Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatilin Olemas Ei ole e võrgustik Golgi aparaat...
Teaduslik teooria üldistab:a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid.
Need ravimid pidurdavad mao lima teket, mida poleks vaja... põletikuvastaste ravimite pikem kasutamine võib tekitada mao ülihappesuse ja haavandi. See asjaolu mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kõrvaltoime - ASPIRIIN, paratsetamool, diklofenak, ibuprofeen prostglandiinide toime mahasurumine. NSAID, MSPV On ka selliseid ravimeid, mis mao limaskesta oluliselt ei pärsi. Aspiriin avastati 1901. Arahhidoonhape tekib rakumembraani lipiididest (fosfolipiidid), fosfolipaas toimib neile fosfolipaas A2 - mõjub lipiididele tekib arahhitoonhape............... nagu vererõhu langus, kõriturse. Blokeerimiseks ehk raviks on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, mis blokivad ära atspnaase?..... Blokeerivad kõigi tekke................ steroidsed põletikuvastased ravimid neerupealiste koore pealt valmistatud........................... Kasutades ravimit, võib see olla väga efektiivne, kuigi neil võivad ka olla erinevad
Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid *lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA. *nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike. *Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid. b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid.
niisamuti ka elusorganismides ja laipades.1 Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.2 Inimese flooras on umbes kümme korda rohkem bakteriaalseid rakke, kui inimestele omaseid rakke. Enamik bakteritest asub inimese nahal ja soolestiku mikroflooras. Suur enamus bakteritest muudab kahjutuks immuunsüsteem ja mõned bakterid on ka kasulikud.3 Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism).4 Paljudel bakteritel on üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 2030 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit. Viburid koosnevad erilisest valgust flagelliinist. 5 Nende teadmistega mõistan paremini bakterite olemust.
eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid Ainevahetuslik metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja süsihappegaas (omane kõrbeloomadel nagu koi ja kaamel), toidulipiidid stimuleerivad sapi eritamist Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest moodustunud polümeeridest. 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1)Esimest järku struktuur 2)Teist järku struktuur (Juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siis valkude lõplik tase on see ja seda nimetatakse heeliksiks)
Pärilikkus PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G)....
Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik 15. Lipiidid-iseloomusta neid, too näiteid tahketest ja vedelatest lipiididest Lipiidid on organismide energiaallikaks, siia alla kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 16. Mis on liht- ja liitlipiid? Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaantriooli ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. 17. Lipiidide funktsioonid. Nt Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustavad ühendid.
glükosfingosiidid (glükolipiidid) sisaldavad sfingolipiide . Peagruppiks on glükoos. Nad moodustavad 11% ajukoe kuivmassist. Globosiidid neutraalsed sfingolipiidid, mis sisaldavad lühikest oligosahhariidjääki, nt triheksosüültseramiid. Gangliosiidid happelised glükosfingosiidid., sisaldades negatiivselt laetud NANA. Moodustavad 6% aju hallolluse biomembraanide lipiididest. 3. Tsüklilised lipiidid Kolesteriidid. · Võib tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid boimolekule (vit D, sapphapped, steroidhormoonid, südameglükosiidid) käsitleda tsükliliste lipiide baasalkoholidena, kuna hüdroksüülrühma esterifitseerimine rasvhappejäägiga annab lipiidi. · Baasalkohool kolesterool. Vesilahustuvus on väie, seepärast selle sageli nimetatakse lipiididks. Teda võiks nimetada lipiidsarnaseks tsükliliseks
· Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist. · Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba. Bakterid · Puudub piiritletud rakutuum prokarüoodid. Üherakulised organismid · 1 membraan, osadel 2 membraani. Koosneb valkudest, lipiididest. · Kest. Polüsahhariidid, valk, liitlipiid. Kaitsefunktsioon, vibur liikumiseks, limakapsel. · Inimesele surmavad patogeensed bakterid- bakteritoksiinid. Mürgiseim botulismi toksiid. · Tuumapiirkond- kromosoom , DNA · Plasmiid- DNA rõngas, aitavad lagundada orgaanilisi ühendeid. · Puuduvad organellid ja rakustruktuurid. Va . ribosoomid ja gaasivakuoolid. · Paljunevad pooldumisega · Spoorid- saavad elada kaua. · Pungumine Bakterite tähtsus
makroelemendid 22. rasketes elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist 23. Kõikidel valkudel on erinev struktuur 24. Aminohapped on karboksüülhapped 25. RNA molekul on kaksikahelaline 26. Rohelise värvuse annab klorofüllile Mg 26. riboos on monosahhariid 27. glükoos on taimele kasutusel põhiliselt energia allikana 28. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest 29. DNA stuktuuri nim kaheahelaliseks biheeliksiks 30. biomolekulideks nim sahhariidid , lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 31. lipiidid täidavad põhiliselt ehitusliku ja energeetilist ül 32. AIDS i põhjustab HIV viirus 33. iga nukleotiid koosneblämmastikalusest , fasfaatrmhast ja monosahhariidist 34. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest 35. Sahhariidid moodustavad põhiosa orgaanilistest ainetest 36
bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. · Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest · Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid, mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid · Sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans) · Viirused tuvastati kui "haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid" Viiruste ehitus:
* Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur
Mõned obligatoorsed anaeroobid on kääritajad, teised liigid saavad energiat anaeroobse hingamisega, mille korral on elektronide lõppaktseptoriks hingamisel hapniku asemel mõni muu anorgaaniline molekul. Aeroobid valmistavad ise orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli, nagu seda teevad ka rohelised taimed. Anaeroobid toituvad valmis orgaanilisest ainest. Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid
1,38 ml erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres Katabolism? dissimilatsioon Kus produtseeritakse sappi? Maksas Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olemasolu, Kus valmib munarakk? Munasarjas Jood stimuleerib millise hormooni produktsiooni? türoksiin ja trijoodtüroniin Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Hormoonid Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? Aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas Aferentne juhtetee? Retseptroitelt kesknärvisüsteemi Need olid statsidelt saadud ja vastused on vast enam vähem kuid konrtollige ikka üle
* Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) α-heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) β-struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur
b)Assimilatsiooni protsesside üheks põhieesm'rgiks on ATP lagunemine. 3.Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 6.Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides. 8.Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9.Kõige enam ATP molecule saab sünteesida 1g lipiididest. 10.Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema hapniku. 11.Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12.Anaeroobsel glükoosil moodustub piimhape. 13.Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molecule maksimaalsel 38 14.Süsihappegaas seostatakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15.Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on ATP süntees. 16.Molekulaarset hapniku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17
Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse ning see põhjustab veresoonte lupjumist. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. 8. Mis on hormoonide funktsioon? Nad reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi ja mõjutavad kogu organismi elutalitlust. 9. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Hüdrofoobsed ei salli vett. Hüdrofiilsed sallivad küll. Valgud. 1. Mis on valgud? · Valgud on aminohapete jääkidest moodustunud biopolümerid. Aminohappejäägid on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. · Valke sünteesitakse raku ribosoomis ja sünteesiv programm paikneb DNA- s. 2. Miks nimetatakse valke biopolümerideks? Sest nad moodustuvad vaid elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid,
kuju struktuuri keerukuses Prokarüoodid e. eeltuumsed ührakulised või koloniaalsed organismid rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid e. päristuumsed hulkrakseid organisme moodustavad ainult eukarüootsed rakud membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke
Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12.Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastumata rashappe-rasvhappejääk sisaldab kaksiksidet Küllastunud rasvhappe- kaksiksidemed puuduvad 14.Mis määrab lipiidide oleku? Too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Tahked-või, kakovõi, kakaorasv Vedelad-kalaõli, rapsiõli, oliiviõli 15.Miks ja kuidas valmistatakse transrasvhappeid? Miks on need tervisele kahjulikud? Valmistatakse ainete tahkeks muutumiseks. Transrasvhapped tekivad kui hüdrogeenimisel lisatakse küllastumata rasvhappe kaksiksidemele vesinikuaatomeid. 16.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest,kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kuilahustite funktsioonidest.
Rakukeemia-80% vesi, Kuivkaalust 80% proteiinid, 10% lipiidid, mõni % süsivesikud ja nukleiinhapped, Elu olemasolu baseerub nukleiinhapetel-proteiini (peptiidahela) süntees aminohapetes, Proteiinimolekuli struktuur määrab talitluse, toimib retseptorina, Sünteesiks ja seondumiseks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu. Grami järgi värvimine: bakterid omavad oluliselt õhemat PG kihti, lisaks on neil välismembraan, mis koosneb peamiselt lipiididest ja valgust, 12. Rakuosised- Rakumembraan-kaitseb,Tsütoplasma-toitaine varustaja ,Rakuskelett- mitoos, meioos, Endoplasmaatiline võrgustik- ainete transport, Golgi aparaat- sünteesimine ja transport, Lüsosoomid- kaitsemehhanism, rakusisene seedimine, Mitokondrid- moodustab APTd, Tuum-ainevahetus, kromosoomid- hoiustavad geene, geenid-pärilikkusetegur hoiustab infot 13. Rakumembraan-määrab raku piirid ja säilitab erinevuse sise- ja väliskeskkonna vahel, koosned lipiididest,
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Pärilikkus Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla temaga päriliku materjali poolest identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel ühendab organism endas mõlema vanema tunnuseid. Genoomiks nimetatakse liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali. Hulkrakse organismi keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Genotüübiks nimetatakse ühele isendile omaste geenide ja nende er...
Hulkraksetes orgamismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest ,milliset koest nad pärinevad. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast .Vastavalt rakutuuma esinemisel jaotakse organisme eeltuumseteks ehk prokarüoodideks(bakterid) ja päristuunseteks ehk eukarüoodideks (protistid taimed ,seened ,loomad). 1.3 BAKTERITE EHITUS Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile. Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad.
000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid toiduvarud ja koguneksid mürgised jääkained, nii et aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmooselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. 6 Hallitusseened Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-,
valmistab keha ette kiireks reageerimiseks; südametegevuse kiirendamine ja kopsutorude avardamine; ,,võitle või põgene" Parasümpaatiline närvisüsteem aktiivseim puhkeolekus; kontrollib seedeelundite talitlust; ,,puhka ja seedi" 7. Mis on müeliintupp? Millest tekib? Milleks vaja? Müeliintupp on närviraku osa, mis moodustab aksoni ümber isoleerkihi; koosneb valkudest ja lipiididest, selle moodustavad neurogliiarakud; kiirendab impulsi kulgemist 8. Iseloomusta sclerosis multiplexi (milles väljendub, kellel, põhjus, ravi). Miks seda nimetatakse autoimmuunhaiguseks? Nimeta veel 2 autoimmuunhaigust inimesel. Sclerosis multiplex inimese enda immuunsüsteemirakud hakkavad müeliinkihti ründama ja nõrgestavad seda nägemishäired, jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired jms noortel inimestel seda ravida ei osata, läheb elu jooksul
Väliskujult kerajad, niitjad või kruvikujulised. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile. Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad.
moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. Bakterid saavad elada üksikult ent tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodust. rakukogumikke või eri pikkusega ahelaid (vaatamata sellele on siiski üherakulised organismid). MISSUGUSE EHITUSEGA ON BAKTERIRAKU ÜMBRISED? Enamik baktereid on ümbrits. ühe rakumembraaniga, kuid osadel ka kaks membraani. Mambraan koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt päristuumsete organismide rakumembraaniga sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest, mis koosneb peam. polüsahhariididest, ent ka valkudest ja lipiididest. Bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul kasvada. Kest täidab peam. kaitsefunktsiooni, mis üherakuliste organismide puhul on eriti oluline.
organismisiseseid keemilisi energia varusid. Enamasti saadakse see ATP molekulist. Lisaks fotosünteesile on olulisteks a protsessideks veel DNA süntees, RNA süntees ning valgusüntees. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiallikaks. Erinevate org ainete d saadakse erinev energiahulk: 1g sahhariidide oksü vabaneb 17.6 kJ energiat, lipiidid 38.9 kJ ja valgud 17.6 kJ. Seega saab 1g lipiididest iumbes kaks korda rohkem energait kui teistest ühenditest. Katsed näitavad et näljutamisel, kasutab organism esmalt sahhariidi varud, siis hakkab lipiidiide lõhustamine ja kõige viimasena lõhustatakse organismi valke. Lisaks sahhariididele, lipiididele ja valkudele vabaneb energia ka teiste org ainete lagundamisel, kuid nende osatähtsus on suht väike. Adenosiidtrifosfaat on universaalne energiatalletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP mol on
6.2. Lipiidid 6.2.1. Mis on lipiidid Mõiste lipiidid ei ole päris identne mõistega rasv. Mõiste lipiidid haarab endasse kõik loomorganismile iseloomulikud hüdrofoobsed vees lahustumatud ained. Rasva all mõistetakse looduslikke triglütseriidide segusid (loomarasvad, või, taimeõlid) ja triglütseriidid e. triatsüülglütseroolid on glütserooli estrid rasvhapetega. ~95 % toidu lipiididest on triglütseriidid. Ülejäänud toidu lipiidid on nendega kaasnevad rasvlahustuvad vitamiinid, steroidid ja pindaktiivsed, emulgeerivad lipiidid. Inimese kehamassist moodustavad lipiidid ~15 % (saledatel 8-12, tüsedatel 20-25 %). Nälgimise korral jätkub neist 5-7 nädalaks. 6.2.2. Tarbimissoovitused · Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast, (varasem soovitus 30-32%) · kusjuures rasvhapete osa koguenergiast on 28%,
soolastes veekogudes, ookeani pimedates süvikutes 7. Bakteriraku ehitus ja selle omapära iseloomustus? väljaspool rakukesta viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad viburid erilisest valgust - flagelliinist . piilid on kinnitumiseks ehk adhesiooniks tahkele pinnale. Tüüp IV piilide abil saavad ka liikuda - twitching. rakukesta all asub plasmamembraan/rakumembraan; koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest; paljudel prokarüootidel ongi ainult membraan. kesta omadusi arvestatakse bakterite süstematiseerimisel. membraani funktsioonideks on ainete valikuline läbilaskvus; osalemine ensümaatilistes protsessides, kuna sisaldab E-me; membraan osaleb bakteriraku pooldumisel . Tsütoplasma täidab rakku. kolloidlahus, mis sisaldab -- valke, lipiide, süsivesikuid, mineraalaineid ning palju RNA-d. tsütoplasmas gaasivakuoolid. tsütoplasma ei voola, on jäik
ehk goniidide abil paljunemist (kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil). Mõnedel bakterirühmadel (nt Hyphomicrobium) esineb ka pungumist. Maailma suurimal teadaoleval bakteril (kuni aastani 1999) Epulopiscium fishelsoni'l arenevad tütarrakud aga emasorganismi sees ning hiljem väljuvad emabakteri piludest, põhimõtteliselt on tegu "sünnitajabakteriga". Toitumine ja ainevahetustüübid Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energia. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid ka selleks, et
bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. See koosneb peamiselt polüsahhariididest, kuid on ka valke ja lipiide. Kest ei ole nii jäik kui taimedel ning see võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga varustatud ühe või mitme viburiga, mis on valgulise ehitusega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks
Viburite arv erinevatel organismidel erinev (imetajatel 1) Munarakk Emaskest – munarakk sünteesib ise Rebu Valgukest – kaitseks Nahkkest – hoiab koos Lulskest – annab tugevuse Ovulatsioon – munrakk vabaneb munasarjast Mensturatsioon – limaskesta ja munaraku vabanemine organismist Munaraku ehitus Suurte mõõtmetega võrreldes spermiga Koosneb rebust, mis on arenevale lootele varuaineks ja koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest Mitokondreid palju rohkem kui spermides (energia viljastumisks ja loote arenguks) Kest – munrakud on erilised loomsed rakud, millel on kestad o Emaskesta sünteesib munarakk ise, teise kesta munasari ja kolmanda kesta munajuha Viljastumine Isas- ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine Viljastumist jaotatakse vastavalt toimumiskohale kehasiseseks ja kehaväliseks
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda rasvhapetest, fosfolipiidest või peptiididest. (Protobiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest – meenutada liposoomi (esimene, vanem hüpotees).Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees).) RNA-elu RNA elu hüpotees 1)Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2)Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3)Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4)Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks;
31)Teaduslik teooria üldistab: a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. 32)Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam: a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. 33)Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. 34)Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. 35)Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 36)Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. 37)Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. 38)Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid.
RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
