1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras.
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb
rasvhapetega. Mida rohkem kaksik ning kolmiksidemeid, seda vedelam. 2) Tahked rasvad – (Loomsed rasvad) glütserool on ühinenud küllastunud rasvhapetega. 3) Vahad – (taimsed ja loomsed) alkoholis ei ole glütserooli. Liitlipiidid – Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega(fosfolipiididel fosfaatrühmaga) Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse: hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Tsüklilised lipiidid - steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. 1)Vees ei lahustu. 2)Esinevad loomakudedes: hormoonid, vitamiinid, kolesteriid. Kolesteriid – kuulub loomaraku membraani koostisesse, kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid, sapi koostisosi. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab nahahaigusi. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIS 1) Peamine energiaallikas 6) regulatoorne
Retseptoorne – rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Regulatoorne – valgulised hormoonid Kaitse – antikehad, epiteelkoe väljakasvud Toksiline – putukate, madude mürgid Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g LIPIIDID Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist Veest kergemad ja hüdrofoobsed Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid e steroidid Tahked rasvad e loomsed rasvad Kolesteriid küllastunud rasvhapped – tahked rasvad kolesterool + rasvhappe talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana kuulub loomaraku membraani Taimsed rasvad e õlid koostisesse küllastumata rasvhapped – vedelad rasvad kolesteroolist sünteesitakse:
Tselluloos- Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C6H10O5) Kuidas jaotatakse kiudaineid. Too mõlema liigi kohta näide Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides. Lipiidid on kõige energiarikkamad komponendid. Millest koosneb nukleotiid? DNA ja RNA võrdlus 3 aspekti ulatuses Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatgrupp 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos) lämmastikalus
· Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitseb külmumise eest. · Limad · Antikehades Ligimeelitav: · Õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad- >glütserool+3rasvhappejääki, b) vahad 3.liitrasvad (lihtrasv+muu ühend) glükolipiidid(rakumembraanides) fosfolipiidid 4.steroidid tsüklilised ühendid Lipiidide funktsioonid: Energeetiline funktsioon 1g 38kJ so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon nt fosfolipiid ja kolesterool rakumembraanis
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.2 ja 1.3 Töö pealkiri KAROTENOID IDE IDENTIFITSEE RIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE, LIPIIDIDE REAKTSIOONI D Üliõpilane Õpperühm ...
= 3450 V = 10,5 ml d = 0,69 g/cm3 g = 0,65 g 3. Tulemused Tomat sisaldab karotenoididest kõige enam lükopeeni ning see selgus ka minu katsest. Kirjanduse alusel sisaldab tomat umbes 8,8-42 mg/g ehk 0,88-4,2 mg% lükopeeni. Minu saadud tulemus vastab kirjanduslikule, järelikult võib katse lugeda õnnestunuks. 3.1 Lipiidide reaktsioonid 1. Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahustes, küll aga apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, eeter, jt. Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida nii: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid
Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molekule. Enamik neist on hüdrofoobsed e vett tõrjuvad ja vees nad ei lahustu. Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad.
protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (nt. hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest,kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lipiidid Estrilise ehitusega biomolekulid,mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist.Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-,liit-, ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on naturaalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo-ja glükolipiidid,tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Lipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab.
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)-viirushaigus, mis kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape-ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi.Antikeha-(kaitsevalk)- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide ( valkude, nukleiinhapete jt.) kahjutuks tegemiseks.Biheeliks-dna ruumiline kuju,teist järku struktuur.Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm,vitamiin,hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ka reguleerib elutalitlusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) d...
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2
Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2
Sahhariidid - taimedes kõige rohkem Mono - fruktoos, transport ja veevahetus glükoos - energeetiline Oligo –sahharroos, laktoos, maltoos - energeetiline, toiteül Polü - tärklis ja glükogeen P rakumembraani ehitus, varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid
Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: a. anorgaanilised ühendid-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla. b. orgaanilised ühendid-süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. c. biomolekulid-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b
Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Lipiidide reaktsioonid & Karotenoidide idenfitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis.
Stereokeemia Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid: Tsüklopropaan on: · tasapinnaline · varjestatud konformeer Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud: Stereoisomeeria, stereogeensed tsentrid, absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine. Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine diastereoisomeeride lahutamise teel: Karbonüülühendid Aldehüüdid, ketoonid: Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele: Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism: Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine -küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute...
.. - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 3. Kuidas nim teisiti järgmisi suhkruid? Glükoos - Viinamarjasuhkur Fruktoos Puuviljasuhkur Laktoos Piimasuhkur Maltoos - Linnasesuhkur 4. Millised süsivesikud täidavad ehituslikku ülesannet (2)? Tselluloos ja Kitiin 5. Milline aine on organismide esmane energiaallikas? Glükoos 6. Mis on taimede tähtsaim varuaine? Tärklis 7. Millised orgaanilised ained annavad kõige rohkem energiat? Rasvad 8. Nim lipiidid, mis täidavad ehituslikku ül. (2) Fosfolipiidid, vahad 9. Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad? Aminohapped, Peptiitsidemed 10. Millised nukleotiidid esinevad nii DNA kui ka RNA molekulis (3)?ACG 11. Milline nukleotiid esineb ainult: A) Dna molekulis? T B) RNA molekulis?U 12. Milles seisneb komplementaarsus DNA molekulis? Kahes ahelas on nukleotiidid rangelt paarides. A-T C-G 13
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1
Katrin Olhovikov 11. klass Rasvad RASVAD on glütseriini ja rasvhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. LIPIIDID vees lahustumatud biomolekulid, mis koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID Energeetiline funkrsioon Ainevahetuslik funktsioon Kaitsefunktsioon Lahustifunktsioon Ehituslik funktsioon Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsioon
Mina ja rasvad Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka. Rasvu leidub peaagu igas rakus. Rasv on väga energiarikas toitaine. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (kül...
aitab vesi säilitada organismidel püsivat temperatuuri. 6. Vesi täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigesvõie ,,õlitab" liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid lipiidid nukleiinhapped. · Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid. - Bioaktiivsed ained väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi. - Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka. - Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained. Sahhariidid e süsivesikud.
III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud * Tärklis, taimedes energeetiline varuaine, meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks * Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid * Kitiin, lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen, energiarikas varuaine loomadel, inimesel talletuv maksas ja lihastes Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist - On veest kergemad ja hüdrofoobsed - Ei lahustu vees - Lahustuvad orgaanilistes ainetes I Lipiidid ehk neutraalrasvad * Vedelad rasvad(taimsed õlid) * Tahked rasvad(loomsed rasvad) * Vahad(Taimsed, loomsed) II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid * Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse III Tsüklilised lipiidid, steroidid * Hormoonid, peamiselt sisenõrenäärmetes * Vitamiinid * Ei lahustu vees Lipiidide ülesanded organismis 1) Energeetiline funktsioon- väga energiarikkad, 1g 9,3 cal
· Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest). Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. · Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). · Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes LIPIIDID EHK RASVAD Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, nagu näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nim. glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma...
· varuenergeetiline ülesanne taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · toiteülesanne laktoos imetajate piimas · ligimeelitav ülesanne õistaimede magus nektar tolmeldajate putukate ligimeelitamiseks · kaitseülesanne taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu · biosünteetiline ülesanne süsivesikud lähteaineks teiste ainete sünteesil nukleiinhapetes (nt riboos ja desoksüriboos), süsivesikutest lipiidide süntees 4. Lipiidid e rasvad vees mittelahustuvad ühendid (rasvad, õlid, steroidid, vahad, liitlipiidid) Lipiidide ülesanded: · kaitseülesanne a) temperatuuri muutuste eest (polaaralade loomad, veelinnud) b) kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest, kehade voolujoonelisus (hüljes, vaal) c) taimne vaha liigse aurumise kaitseks, mikroobide vastase toimega d) loomne vaha nt linnu sulgedel kaitseb märgumise eest
Antud töös kasutatud porgandi analüüsist näen, et selles taimses materjalis domineerivad siiski beeta-karotenoidid, kuid lainepikkuste sarnasusi võib näha ka alfa-karoteeniga. Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 1.3 Lipiidide reaktsioonid 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009 Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov
Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Olulisemad neist riboos, desoksüriboos (3C) ja glükoos, fruktoos (6C). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, mis on moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.
bakteritest evolutsiooniliselt kauged (rRNA järjestuste põhjal koostatud evolutsioonipuus on ürgid lähemal eukarüootidele kui bakteritele (varasemas mõistes eubakteritele), mistõttu organismid jaotatakse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks. Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puuduvad peptidoglükaanid. Paljud arhede raku geneetilise informatsiooni paljundamise, säilitamise ja avaldumise eest vastutavad ensüümid sarnanevad eukarüootide vastavate ensüümidega. Arhed jaotatakse kolmeks rühmaks: metanogeenid: tekitavad süsihappegaasist ja vesinikust metaani; anaeroobid halofiilid: vajavad kõrget soolade kontsentratsiooni termatsidofiilid: vajavad kõrget temperatuuri (80...90 °C) ja happelist keskkonda (pH 2).
olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites.
Koostas: Triin Lepik LK I mag Tartu 2007 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. LIPIIDID ............................................................................................................................... 4 1.1. Lipiidide jaotus............................................................................................................... 4 1.2. Lipiidide omadused ........................................................................................................ 5 1.3. Lipiidide ülesanded .....................................................................
porgandis on 4,74 mg%, 100g ekstraktis on 4,74 mg -karoteeni. Kirjanduse andmetel peaks toores porgandis olema umbes 8,25 µg - karoteeni, viga võis tulla kehvadest töövõtetest või oleneda ka porgandist, mida tööks kasutati Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan (tetrakloorsüsinik), benseen, eeter, jt. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides, nagu metanool, etanool jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide funktsioonid: · Rakumembraanide põhiline koostiskomponent kõikides organismides.
milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi 80%, orgaanilisi väiksemas koguses, aga palju esindatud. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Valku. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 9. 10. ANORGAANILISED ained: vesi, soolad, soolhape, oksiidid ORGAANILISED ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped, makroenergilised ühendid Anorgaanilised ained. 1. Miks on vesi rakus tähtis? Ta on hea lahusti ja osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada kehasisest püsivat temperatuuri ja kaitseb. 2. Millest tuleneb vee hea lahustuvusvõime?
1) Biomolekulid - ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 2) Kõik organismid koosnevad rakkudest, on aine ja energiavahetus, kasvavad ja arenevad, paljunevad ning reageerivad ärritustele. 3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. 4) Tsütoloogia ehk rakubioloogia tegeleb raku uurimisega 5) Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 6) Arstiteadus tegeleb inimese elundite ja elundkondade uurimisega 7) Anatoomia uurib organismide ehitust.
Metabolism Metabolism Organismides toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia
molekulide ja verehüübimisfaktorite koostisesse, löövad süsivesikud kaasa ka inimese organismi kaitses. Süsivesikute ehituslik roll avaldub selles, et monosahhariidid on liitsüsivesikute ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning keerulisemad liitsüsivesikud sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) 5 1.1.2. Lipiidid Lipiidid etendavad organismis eeskätt energeetilist osa. 1gramm lipiide annab organismis keskmiselt 9,1 kcal energiat. Täiskasvanute tasakaalustatud menüü peab sisaldama igapäevaselt 25 30 &% lipiide. Toidulipiidid annavad inimorganismile igapäevaseks elutegevuseks vajalikke rasvhappeid, millest küllastamata rasvhapped on bioloogiliselt suurema tähtsusega kuuludes rakumembraanide ja sidekoe koostisesse. Oluline roll on neil kolesterooli ainevahetuses, aktiveerivad mõningate
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid)
Lipiidide biosüntees 1. Degradatsioon Süntees 1 Lokatsioon rakus mitokonder tsütosool 2 Atsüülrühma kandja CoA ACP valk 3 Kovalentne side atsüüli ja tioester side tioester side kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH 5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüü...
4) Kaitseülesanne süsivesikud kaitsevad taime külmumise eest. 5) Bioregulatoorne osad hormoonid on süsivesikud LIPIIDID Lipiidid- koosnevad alkoholist ja rasv happejäägist. On veest kergemad ja HÜDROFOOBSED. Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS. I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad 3) Vahad taimsed ja loomsed II Lihtlipiidid e. fosfolipiidid Üks rasvhape on asendunud fosfaatrhmaga. III Tsüklilised lipiidid e. steroidid Esinevad loomarakkudes vees ei lahustu 1) hormoonid, vitamiinid ja kolestoriid Lipiidide funktsioonid. Energiline funktsioon. kõige energiarikkamad, aga ei saa kiiresti kätte. Ehituslik nt rohu membraani koostises Varuaine loomadel rasv, taimedel õli, mesilastel kärjad, Ainevahetuslik funktsioon lipiidide lõplikul lahustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitsefunktsioon rasvarakkudesse võivad talletuda mürkained. Bioregulatoorne: hormoonid
Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka elulooduses. Keemilised ühendid: a)Anorgaanilised ained: H2O esineb nii elus kui ka eluta looduses. Keemilistes ühendites on kõige rohkem vett. b)Orgaanilised ained Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama;
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised
Energiallikas Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. Varuaine Loomadel on varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilaskärjedel vahana. Kaitsevad organeid Nahaalune lipiidide kiht ja siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Soojusregulatsioon Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad hormoonid võivad anda naistele rasestumisvastase kaitse või neid võidakse kasutada hormoonraviks. Inimesed kasutavad sampoonides, sest lipiidid annavad juustele pehmuse ja elastsuse.
K kaalium söögisool , vee reguleerimine Na - sama Ca kaltsium luudes , lihastes , verehüübimine Mg magneesium , DNA's ja RNA's Fe Raud veres hemoglobiin Anioonind OH hüdroksiidioon CO3 karbonaat hapniku siduja H PO4 - Fosfaatioon nukleiinhapetes ja fosforlipiidides I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid Valgud Nukleiinhapped- DNA , RNA Bioaktiivsed ained Vitamiinid Hormoonid Ensüümid lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse . Süsivesikud sahhariidid MONOSAHARIIDID e suhkrud Koosneb süsinikust ,
Bioloogia KT kordamine Nimeta 7 elu omadust: rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemis võime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiiline sisekeskond, reageerimine ärritustele,pärilikkus..Elu organiseerituse tasemed - biomolekul(nt:DNA)-organellid(nt: raku tuum)-rakk-koetase(nt: veri)-organ(süda)-elundkond(nt: hingamis elundkond)- organismi tase- populatsioon(nt: hall jänese populatsioon saaremaal)-liik(nt: tark inimine, jääkaru)-kooslus(nt: seened niidul)- ökosüsteem(nt:jõgi)-biosfäär populatsioon-ühe liigi isendid, kes annavad viljakaid järglasi, teatud asukoht liigi levilas. liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsioo...
Orgaanilised ained Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust.orgaaniliste ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nim. neid biomolekulideks. Biomolekulide all mõistetakse orgaaanili ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikesetes kontsentratsioonides mõjutavad organimide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi.(ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.(kuuesüsinikulised: glükoos e. Viinamarjasuhkur; fruktoos e. Puuviljasuhkur ; viiesüinikulised riboos, desko...
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-)
Kordamisküsimused terviseõpetuses I osa 1. Missugused tervise probleemid võivad kaasneda põhitoitainete väärtarvitamisel (üle- või alatarbimisel). 2. Missugused terviseprobleemid kaasnevad mikroelementide (raud, fluor, jood, kaltsium) puudusel? 3. Missugusest toiduainest on raud paremini omastatav? 4. Missugused terviseprobleemid võivad kaasneda keedusoola liigsel tarbimisel? Kuidas vähendada soola tarbimist? 5. Millal on lisavitamiinide tarbimine näidustatud(nimeta kolm)? 6. Milleni võib viia vitamiinide puudus (selgita näite põhjal)? 7. Selgitage, missuguseid ühendeid tähistatakse pakendil tähega E (mida see tähendab), mida näitavad numbrid selle taga? 8. Miks kasutatakse lisaaineid? 9. Milles seisneb lisaainete ohtlikkus? Mil viisil on võimalik lisaainete hulka oma toidus vähendada? 10. Missugust toitu nimetatakse funktsionaalseks toiduks? Too 3 näidet. II osa 1. Missugused terviseprobleemid kaasnevad ...
Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomustavad tunnused, omadused · rakuline ehitus (biomolekulide esinemine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
