rakukest puudub. e) Prokarüootsel rakul esineb tsütoplasmas vähesel määral ribosoome. Eukarüootsel on rakus palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul. f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes. g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett. Eukarüoodil on olemas, va seenerakul. h) Prokarüootse raku läbimõõt on umbes 100x eukarüootse raku läbimõõdust väiksem 26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide? Lipiidid on vees lahustumatud orgaanilised ühendid. Jagunevad rasvadeks, õlideks, vahadeks ja steroidideks. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, mis koosnevad rasvhapete estritest ja glütseroolist. Lipiidid on vajalikud a) rakukesta koostises, nt fosfolipiidid ja kolesterool b) energia talletamiseks c) (mõnede hormoonide valmistamiseks, nt steroidid, sh östrogeen ja testosteroon) d) (temperatuuri säilitamiseks) e) rakkudevaheliste signaalide edastamiseks f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks 27
Kui hommikul mitte süüa, siis saabub hüpoglükeenia (?) - peavalu jms. Hommikul peaks seega siiski sööma süsivesikuid sisaldavat toitu. 2) Söömine – energiavarade täiendamine. Kuidas kõige kiiremini glükoosi saada: veeni glükoosi süstida; glükoosi suu kaudu manustada. Suu kaudu süsivesikud, millest suhteliselt kiiresti saadakse seedekulglas glükoos. (Lipiidid šokolaadis aeglustavad mõnevõrra glükoosi imendumist) Puuviljad, juurviljad, aedviljad, leib-sai jt.Valgud. Lipiidid 3) Massaaž- vereringe elavneb, kudedesse kogunenud jääkained viiakse paremini välja ja kudedesse tuuakse ka uusi aineid paremini. (Samuti liikumine. Eriti teisel päeval pärast intensiivset treeningut, kui piinhape on jäänud lihastesse. Strenokarnia – süda ei saa korralikult verd, südamelihasesse kuhjub piimhape. 4) Saun – higistamisega viiakse välja ainevahetuse jääkprodukte, kõrgem temperatuur intensiivistab vereringet, laiendab veresooni ja aitab jääkaineid välja viia.
3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happeline radikaal (R) - igal erinev Lipiidid - Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Lipiid = alkohol + rasvhappejäägid. Lihtlipiidid: Vahad (pikaahelaline ühehüdroksüülne alkohol + rasvahappejäägid) ja neutraalrasvad (glütserool + rasvhappejäägid) Liitlipiidid: fosfolipiidid (glütserool + rasvhappejääk + fosforhappejääk) Steroidid - kolesterool, hormoonid Nukleiinhapped - biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
ühendatud Polüsahhariidid: Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Lipiidid annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess
ühendatud Polüsahhariidid: Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Lipiidid annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess
lihtsateks ühenditeks (suhkrud, amino- ja rasvhapped). Kaksiksõrmesooles süsivesikute lõplik lõhustumine glükoosiks. Lisaks valkude lõplik seedimine. Algab toitainete imendumine. Jämesooles lõhustatakse tselluloosi. Naatriumi ja vee imendumine. Makrotoitained Süsivesikud - organismi tähtsaimaks energiaallikaks kuuludes kõigi rakkude ja kudede koostisesse ning mitmete hormoonide koostisesse. Lipiidid/Rasvad - Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on lihtsalt rasvad. Tähtsaimad energiavaruained organismis. Vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks. Võtavad osa kasvuprotsesside ja muude elutähtsate protsesside reguleerimisest. Valgud - Keha tähtsaim ehitusmaterjal. Osalevad kogu ainevahetuse reguleerimises ja kontrollimises olles ensüümide, hormoonide ja muude elutähtsate ainete koostises. Osalevad ainete transpordil organismis. Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Hingamissüsteem
Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad üherakulisteks ja hulkrakseteks. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid, mida tal tuleb ise sünteesida ja nii on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, energiavahetus on üheks elu tunn...
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse
· Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?)
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monome...
sisesekretsiooninäärmetes. Hormoon on aine, mida kasutatakse rakkudevahelisel signaliseerimisel. Kõik hulkraksed organismid (kaasaarvatud taimed) toodavad hormoone. Lisaks steroididele esineb hormoonide hulgas palju valke ja mitmeid teisi ühendeid. Meessuguhormoon on testosteroon ja naissuguhormoon östrogeen, need kokku on steroidid. Steroidhormoonid on organismis väikestes kontsentratsioonides esinevad tsüklilise ehitusega lipiidid. Hormoonide hulka kuulub rohkesti väikesi valgumolekule näiteks insuliin, kasvuhormoon, modifitseeritud aminohappeid ja teisi ühendeid. Nad reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi. Selle tulemusena mõjutavad hormoonid kogu organismi elutegevust. Järgnevalt tutvustan kasvuhormooni tegevust ja ülesandeid. Oma töös kasutasin materjalidena mitmeid internetilehekülgi, kirjandusliketest väljaannetest osutusid
lauasuhkru peamine koostisosa), Laktoos(esineb kõikide imetajate piimas), Maltoos e linnasesuhkur. Polüsahhariid e liitsuhkrud: Tärklis(glükoosist, Taimne varuaine), Glükogeen (loomade ja taimede varuaine), Tselluloos(taimede rakukestade peamine koostisaine), Kitiin (lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa) Ülesanded: 1. Energiallikas ja varuaine 2. Ehitusmaterjal 3. Kaitse 4. Lähteaine 5) lipiidide ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, hüdrofoobsed. Lihtlipiidid on rasvad (loomsed), õlid(taimsed) ja vahad(taimsed ja loomsed). Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. 3 pikas süsinikuahelaga rasvahppemolekuli on seotud ühe glütseroolimolekuliga. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid: fosforhappejäägid Küllastunud rasvhapped: süsinikumolekulide vahel 1 üksikside (loomsed rasvad: või) Küllastumata
elektronid ja vesinikuioonid, hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. tülakoid - kloroplasti sisemembraani sissesopistus, millel toimuvad fotosünteesi valgusreaktsioonid graan - kloroplasti tülakoidid moodustavad kettalaadsete moodustiste kuhjasid e. graanasid strooma - koht, kus toimuvad pimedusstaadiumi reaktsioonid aa 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP? Lämmastikalusest adeniinist, riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? ATP tekib peamiselt glükolüüsil, käärimisel, fotosünteesil, hingamisel kui ADP-le liita üks fosfaatrühm 4.ATP tähtsus- energia talletaja ja ülekandja 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? ADP+ P= ATP 6.Nimeta protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. Tärklise lagundamine glükoosi molekulides, glükoosi oksüdatsioonil 7
: Veganlus, kas ekstreemsus või tervislik dieet? Tervise maailmas on üha enam kasvav tervisetrend, mida nimetatakse veganluseks. Avatakse aina uusi söögikohti ja nõudlus on näiliselt suur. Teadlased, arstid ja keemikud vaidlevad siiani, kas ja kuidas selline elustiil meile mõjub ja millised võivad olla tagajärjed. Olgu siis need head või halvad. Veganlus ehk veganism ehk täistaimetoitlus on eluviis, mille järgija välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise. Veganluse järgijat nimetatakse veganiks. Laiemalt võivad veganluse taga olla eetilised, usulised või filosoofilised arusaamad ning majanduslikust toimetulekust, keskkonna säästmise soovist, hetkemoest või tervislikkusest lähtuvad kaalutlused. Mitmedki nimetatud aspektidest, näiteks taimetoidu kasu täiskasvanute tervisele, on põhjendatud ka meedikute silmis. Seda eriti he...
elastsust, o aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses, o vähendamaks nitrosoamiinide teket, o foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, o aju normaalseks funktsioneerimiseks, o steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, o luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, o raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. 13) Lipiidid: mesilasvaha, searasv, östrogeen Valgud: laktaas, kitinaas, hemoglobiin, amülaas, klorofüll, aktiin, müosiin, keratiin Süsivesikud: glükoos, glükogeen, tärklis, tselluloos, laktoos, kitiin
kus selle koodi alusel aminohapete süntees → valk 1) Transkriptsioon: DNA ahelast tehakse vastav RNA, infot loeb RNA polümeraas, tehes antiparalleelse ahela. 2) RNA splaising: RNA'st intronid eemaldatakse ja eksonid ühendatakse. (vajalik õigete valkude tootmiseks) 3) Translatsioon: Ribosoom loeb mRNA'd ja toodab aminohappe(id) → aktiivne valk 4) Posttranslatsionaalne modifikatsioon: Valgu täiustamine/muutmine sellele funktsionaalsete rühmade lisamisega (fosfaadid, atsetaadid, lipiidid, süsivesikud) Ensüümid võivad ka valgult tükke ära lõigata. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks.
Küsimused 11.a ja 11.b klassile fotosünteesist 1.Mõisted keemiline energia, auto/heterotroof, oksüdeerumine, redutseerumine Keemiline energia- keemilistes ühendites olevate sidemete moodustumisel kulutatav või lõhkumisel vabanev energia Autotroof- organism, kes ise sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- Oksüdeerumine- protsess, mille käigus aatom loovutab elektroni ning eraldub energia Redutseerumine- protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub 2.Milliseid reaktsioone kasutatakse energia salvestamiseks, milliseid vabastamiseks? Oksüdeerumisel energia salvestub ja redutseerumisel energia vabaneb 3.Miks põhineb elu süsinikul? Moodustab pikki hargnevaid ahelaid, võib lisada teisi aineid. Moodustab palju erinevaid ühendeid 4.Millistest allikatest saavad elusorganismid energiat? Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutavaks energiallikaks on sahharii...
Seente looduslik tähtsus-1)toiduahelates on nad taimse materjali lagundajad,sest suudavad lagundada tselluloosi2)sümbioosis paljude kõrgemate taimedega,mis moodust mükoriisa e seenejuure.on haigusetekitajad taimedel ja loomadel.Rikuvad puitu,põhjust.seenhaigusi. 5.B-raku ümbriseid ja nende ül- 1)Rakumembraan-sarnaneb päristuumsete organismide rakumembraaniga.2)Rakukest- koosn polüsahhariididest aga sisaldab ka valke ja lipiide.On suht elastne,on vajalik kaitseks.Valgulised karvakesed e lipiidid on vajalikud kinnitumiseks.3)limakapsel- mõnedele b-l tekivad kestas limaained.see on vajalik:*kaitseks*hõlbustab liikumist.Haigustekitajatel e patogeensetel b-l sisaldab limakapsel bakteritoksiini mis mõjuvad org-le erinevalt.6.Plasmiidide tähtsus B-rakus-vajalikud kk-ga kohanemiseks ja toitumiseks.Koostises on geenid,liiguvad rõngaskormosoomi koostisesse ja sealt plasmiidi sisse.7Spooride moodust ja bioloogiline tähtsus-B väljutab rakus oleva vee, organellide
4) rasvhapetest 3p. b) sahhariidide pdhiiilesanne rakus on: 1) pariliku info siilitamine 2) alla energeetiliseks varuaineks 3 ) biokataltitisi teostamine 4) membraantranspordi tagamine c) steroidid on: 1) vees mittelahustuvad lipiidid 2) organismis moodustuvad antikehad 3) retseptorvalgud 4) monosahhariidid 3. Leia omavahel sobivad paarid ja lihenda numbrtd fiihtedega: 1) antikehad a) humoraalne funktsioon 2) hormoonid b) kaitsefunktsioon 5p. 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon
toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete
· vereloome, luukude allikad: täisteratooted, eriti kaer; munakollane Co: · kobalamiin · vereloome, erütrotsüüdid · saadakse peamiselt loomsest toidust I: · kilpnäärme hormoon kasv, areng, ka vaimne · leidub merekalades, seentes, õunaseemnetes Mo: · puriinaluste metabolism · rauavarude kasutamine V: · luude, kõhre, hammaste areng · erütrotsüütide moodust. · Maks, taimsed ja loomsed lipiidid F: · Pidurdab suus suhkrust hapete teket, suuremas kontsentratsioonis mürgine Cr: · Insuliini toimet mõjutava faktori koostises (faktor: Cr, PP, Gly, Glu, Cys, glutatioon) · Maks, munakollane, täistera, õllepärm Se: · Glutatiooni peroksüdaasi kofaktor reguleerib vabade radikalide hulka · Toimib koos vit E-ga · Prostaglandiinide süntees kudede elastsus · Sisaldavad krevetid, krabid, lõhelised, õllepärm, piimatooted
Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid. 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6
Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge on valgusisaldus ka jänese- ja küülikulihas (~ 22%). Paremini omastatakse lihaskoe valke. Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin) on mittetäisväärtuslikud ning raskesti seeditavad. Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane. 4. Lipiidid Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid. Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet, loomsetes rasvades on palju stearhapet ja taimsetes - linoolhapet; lühikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhappeid on eeskätt piimarasvas. Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest s.o kaksiksideme või -sidemete olemasolust rasvhappe molekulis
· transportvalgud · kaitsevalgud · kontraktiilsed valgud · retseptoorsed valgud · regulatoorsed valgud · depoovalgud · eksporditavad valgud 14. Millised on lipiidide põhilised liigid ning nende bioloogilised funktsioonid? Fosfoglütseriidid on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide oluline ehitusmaterjal, nad moodustavad ca 90% membraani lipiididest. Vahad on apolaarsed lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Looduses omavad vahad kaitsefunktsiooni Steroidid on lipiidid, mis sisaldavad tsüklilist struktuuri nn steroidtuuma, mille moodustavad omavahel seotud kolm tsükloheksaani tsüklit ning üks tsüklopentaani tsükkel. Steroidid sisalduvad sapisoolades ning erituvad soolestikku ja osalevad rasvade suspendeerimisel
2 RNA: TU 3 ATP, cAMP RAKU EHITUS Looma rakk Taime rakk Päristuumne rakk: sümbiogenees Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel (pole kahe membraanilisi organelle, kromosoom on tsütoplasmas. Valgusüntees toimub ribosoomides) (vibur- päristuumsel kaetud membraaniga, bakteriraku vibur molekulaarne struktuur mis läbib membraani) MEMBRAANID Ehitus: lipiidid, valgud Ülesanded: Kaitse ja eristamine Juhtimine Energeetika! (kaks membraani= kroomosoome sisaldavad organellid) 5 Üldbioloogia. 1.-2. HULKRAKSUS Koloonia: vetikatel kaitse, loomadel pool-seenestumine (üle madalakvaliteetse toidu); üks alternatiiv suur olla (suuri objekte süüa), mis osutus ootamatult edukaks (NB! Erinevalt teistest põhines kõige rohkem koostööl!).
eksperimentaal- ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletatavat vastest püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. 1.1. Biomolekulid on süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA,RNA), rasvad ehk lipiidid on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid vajavad väliskeskonnast mitmesuguseid aineid. Rohelistel taimedel on vajalik anorgaanilised ühendid. Loomad vajavad aga orgaanilisi aineid. Organismid
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses
AINE – JA ENERGIAVAHETUS Metabolism Organismis toimuvad sünteesi ja lagunemisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof sünteesivad ise elutegevusejs vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest valgusenergia fotosünteesiad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof
Vesi on organismile hädavajalik lahustina, lisaks osaleb vesi mitmetes reaktsioonides, transpordib aineid ja on seotud paljude muude protsessidega. Mineraalained on organismile vajalikud keemilised elemendid, v.a suurtes kogustes sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik toitainetes. Igal elemendil on oma ülesanne, nt: magneesium on vajalik luude ehitamiseks, fosfor energia tootmiseks, kloor ioonlahuste tootmiseks organismis jne. Biomolekulid on nt süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Selleks, et biomolekule üles ehitada ja nende tööd käigus hoida, peab igapäevane toit olema mitmekesine ja sisaldama erinevaid toitaineid optimaalses vahekorras.
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
mis põhjustab laktoosi puuduliku seedimise. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkru kaheks lihtsuhkruks (glükoosiks ja galaktoosiks), et see saaks imenduda peensoolest verre ning osaleda ainevahetuses. Kui laktaasi pole piisavalt, liigub laktoos peensoolest edasi jämesoolde, kus see lagundatakse mikroobide poolt, mille tagajärjel tekivadki inimesel gaasid ja muud soolevaevused. 14. Millist konkreetset rolli omavad lipiidid inimese ainevahetuses? Mis on sinu arvates eriti oluline spordi jaoks? Milliseid lipiide kehas mõjutab sport kõige rohkem? Põhjenda! LIPIIDID ehk RASVAD. Hormoonid, mis reguleerivad keha ainevahetust, kuuluvad oma keemiliselt loomuselt lipiidide hulka. Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik
· Energeetiline- üle poole energiavajadusest saame süsivesikutest · Varufunktsioon- taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · Struktuurne- rakukestad, tselluloos, lülijalgsete kest · Transport · Kaitsefunktsioon- linad, antikehade koostis, kaitse ära külmumise eest · Atraktiivne ehk ligimeelitav- nektar · Bioregulatoorne- hormoonid · Biosünteesimine- aminohapeta ja valkude loomine Bioloogia Page 6 Lipiidid 21. september 2009. a. 13:49 Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuhu kuuluvad: · Rasvad · Õlid · Vahad · Steroidid · Lihtlipiidid e rasvad Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid · Liitlipiidid Moodustuvad kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste elementidega Fosvolipiidid - katavad rakku · Steroidid Tsüklilised, keeruka koostisega Suguhormoonid Neerupealise hormoon (adrenaliin)
1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia. Uuritakse nii eukarüootseid kui ka prokarüootseid rakke. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.
Glükoproteiinid valk moodustab suurema massiosa, rakumembraanide koostises, vereseerumi algud, jm. Proteoglükaanid valk on liidetud glükoosaminoglükaanile, süsivesikute osakaal on suurem kui glükoproteiinides; struktuurikomponendid või määredained. Mutsiinid ehk mukoproteiinid koosnevad peamiselt süsivesikutest, valgule on seotud harilikult N-atsetüülglaktoosamiin; limaskesta komponent; määrdeaine. IX. LIPIIDID. (Õpik lk 153-164) 1. Lipiidide definitsioon, klassifikatsioon ja bioloogiline roll. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped: struktuuride esitusviisid, triviaal- ja süstemaatilised nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid vees lahustumatud molekulid, mis orgaanilistes lahustites lahustuvad väga hästi. Roll: energia säilitamine, membraanide komponendid, signaalülekanded radades. Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas;
tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%. Et oleks tagatud rasvaslahustuvate
- =' -'-. Samas on aga palju selliseid aineid, mis vAljas- bioloogidele pakuvad rreed huvi, sest moleku- pool organisme ei moodustu. Nende hulka kuu- lidel on organismide elutegevr-rses ddrmiselt kaa- Iuvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhap- lukas roll. Seejuures v6ib biomolekulide esi- ped, vitamiinid jt. Selliseid aineid nimetatakse nemist lugeda elu i.iheks tunnuseks. > -.1- lr: - -- ' biomolekulideks. Viirnased on palju keerulise- K6ik organismicl on rakr,rlise el-ritusega
94. Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina? osmootne rõhk ,,would plummet" ja rakk tõmbaks end vett täis seetõttu ja läheks lõhki 95. Millise polüsahhariidi hüdrolüüsi katalüüsib lüsotsüüm? a) peptiidoglükaani b) tärklise c) tselluloosi 96. Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid? peptidoglükaani nukleiinhapped, aminohapped, valgud, lipiidid (sulgudes järjenumber kõigi küsimuste lõikes, pole oluline:P) 1. (97.) Joonistage RNA koostisesse kuuluva monosahhariidi struktuur (ka DNA kohta). Teise küsimuse joonisel olev esimene monosahhariid kuulub DNA koostisesse ja kolmas monosahhariid RNA koostisesse. 2. Milline suhkur kuulub DNA koostisesse (ka RNA kohta)? Võib olla erinev valik 1. ehk siis esimene neist (DNA peaks olema vist desoksüribonukleiinhape... ja DESOKSÜ... viitab sellele, et üks O on
Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses *organismidel läheb väga väikeses koguses vaja *hapnik, süsinik, lämmastik, vesinik *vask, raud AINED Anorgaanilised Orgaanilised *vesi, soolad *valgud, lipiidid, sahhariidid 4. Vee ülesanded organismis *väga hea lahusti, suurem osa aineid lahustub vees *transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett *soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekes...
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
See tähendab, et reaktsioonide toimumiseks on vaja 12 veemolekuli osavõtt, kuid orgaanilise aine ja hapniku koostisosadeks kulub neid 6. · Ühe glükoosimolekuli sünteesil eraldub 6 molekuli hapnikku, osaleb 12 NADP ning 18 ADP molekuli. AINE-JA ENERGIAVAHETUS ORGANISIMI VARUSTAMINE ENERGIAGA · Metabolism - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). - Energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. - Metabolismiks nim. kõiki organismis toimuvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse. - Metabolismi moodustavad biokeemilised protsessid, millega organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Need protsessid võimaldavad kasvamist, uuenemist, säilimist, paljunemist jne. · Organismi arengu käigus sünteesi- ja lagundamisprotsesside vahekord muutub: noortel on
(ATP) b. Assimilatsioon organismi kõik sünteesiprotsessid (nt fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees). Saadakse organismile vajalikke ühendeid. Toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat (enamasti ATP molekulidest) 7. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Seejärel lagundatakse lipiidid, ning viimasena valgud (teiste ainete lagundamine ei ole organismi energiavahetuses nii tähtis). 8. ATP (adenosiintrifosfaat) universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui on kaks fosfaatrühma = ADP (adenosiindifosfaat). ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9
1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse: skeleti-,sile ja südamelihaskudet 2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud, mis: moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber 3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemise...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
1.3 Lipiidide kvalitatiivsed reaktsioonid Teooria Lipiidideks nimetatakse suurt gruppi aineid, mida reeglina iseloomustab vees ja vesilahuses mittelahustumine ja molekuli keemilises ehituses esinev(ad) esterside(med). Mittelahustumine vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinud rühmitamine: · Rashapped · Rasvad · Glütserolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvh...
e)Paljunemisvõime 5.Järglased on vanematega sarnased f)Pärilikkus 6.Suguline ja mittesuguline g)Arenemine ja kasvamine 7.Püsiv keemiline koostis, pH, temperatuur. Kõigusoojased, püsisoojased h)Reageerimine ärritustele 8.Organismides toimuvad lagunemis- ja sünteesiprotsessid. Nt hingamine, fotosüntees, seedimine i)Biomolekulide esinemine 9. Sahhariidid, valgud, lipiidid, vitamiinid, nukleiinhapped Eluslooduse organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 1 ) Molekul - on aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest. Bioloogia uurib eeskätt biomolekule, näiteks valke, lipiide, sahhariide, nukleiinhappeid(DNA, RNA). Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 2 ) Organell on raku koostisosa, millel on kindel ülesanne ja ehitus. Mitokonder ja ribosoomid jne.
fruktoos- põhiline energiaallikas riboos-DNA, RNA koostises desoksüriboos-DNA, RNA koostises maltoos- energiaallikas laktoos-energaallikas sahharoos- energiaallikas kitiin-lülijalgsete ja seente rakkudes tselluloos- taimedel kaitsefunktsioon tärklis-taimede varuaine glükogeen-loomade varuaine 13.Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organismides. Rasvakiht loomadel, tamedes õlid, vahakiht taimedel, hormoonid, rakumembraani koostises 14.Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides? -talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana -süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed -seemnetes varuaineks -taimsed vahad kaitsevad ärakuivamise eest -loomsed vahad kaitsevad märgumise eest -rakumembraani koostises -hormoonid -ainevahetuslik funktsioon(nt metaboolse vee tekkimine kaamlitel) -lahusti funktsioon (rasvadesse lahustatakse mürgised ained, mida organismil on keeruline välja viia) 15
Teadusliku faktide üldistamisel saab sõnastada seadusi ja arendada teooriaid. I ELUSORGANISMIDE AINELINE KOOSTIS Elusorganismide ainete koostises on üle 60-ne keemilise elemendi. Kõige enam on 6-te elementi, makroelemendid (lk 24 tabel). 5 olulist mikroelementi. Väga väikeses koguses rakkude ehituses on ülejäänud elemendid. Organismide koostises elemendid moodustavad aineid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. vt tabel lk 25. Valgud on kõige tähtsamad. Teiseks lipiidid, siis suhkrud ja nukleiinhapped. 1.) Anorgaanilised ained: Vesi- mida aktiivsem ja noorem organism, seda rohkem vett. 1.) Vesi on hea lahusti anorgaanilistele ainetele ja polaarsetele orgaanilistele ainetele (lihtsuhkrud). Vesilahuseid on vaja selleks, et ained liiguksid rakust rakku või saaksid osaleda protsessides. 2.) Vesi on biokeemiliste reaktsioonides osaleja või jääkprodukt. 3.) Kõrgematel loomadel püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2
Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine. · Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid, · Mittesuguline paljunemine nt osad taimed vegetatiivselt, eostega või üherakulised poolduvad. Keemiline paljunemine olemasoleva kopeerimine
Tuuma poorid on ühendatud kareda endoplasmaatilise võrgustikuga. 35. 36.ORGANELLID LÕPPEVAD 37. Raku tsütoplasmast võib ka leida rakusisaldusi ehk inklusioonie, millel puudub kindel ülesanne. 38. Neid jaotatakse talituslikult: 1. Troofilised inklusioonid talitlevad selliste varuainetega nagu glükogeen(graanulitena maksas, vöötlihastes), lipiidid(rasvatilgakesed energia varud, või lühiajaliselt nt imendunud lipiidid enterotsüütides või pikaajalisel adipotsüütides). Vajlikud on nad energia tootmiseks. 2. Sekretoorsed inklusioonid Näärmerakkudes. Põiekestega ümbritsetud. Väljutatakse rakust, vaja läheb neid ühendeid rakust väljaspool. 3. Ekskretoorsed inklusioonid rakule mitte vajalikud, väljutamisele kuuluvad ained. 4. Pigmentinklusioonid melaniin epidermises(mis on vajalik naaberrakkude tuumade kaitseks), lipofustsiin (kollakaspruun
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
