KOSMEETIKATOOTED Kosmeetikatoodete liigitus Nahahooldusvahendid Maskid Toonivad alused Puudrid Seebid Vanni- ja dussivahendid Epileerimisvahendid Deodorandid Juuksehooldusvahendid Raseerimisvahendid Dekoratiivkosmeetika Hammaste ja suuõõnehooldusvahendid Intiimhügieenivahendid Päevitusvahendid Isepruunistuvad vahendid Nahapleegitusvahendid Kortsudevastased vahendid Muud tooted Ravikosmeetika Nahahooldusvahendid liigitatakse Nahatüübi järgi: Normaalsele Kuivale Õrnale Põletikulisele Tundlikule Ülitundlikule Segatüüpi Rasvasele Ülesande järgi Puhastamiseks Pehmendamiseks Naha toimiseks Niisutamiseks Ravimiseks Naha koorimiseks Kortsude vältimiseks Taastamiseks Kaitsmiseks Konsistenstsi järgi Kreemid Vedelikud Õlid Geelid ja zeleed Näoveed Emulsioonid Muud tunnused Kätekreemid Kehakreemid Päevakreemid Öökreemid Intensiivkreemid Intiimtooted Ravitoot...
kui taimeraku kest. Keskel kahe memb. ümb- rakutuum. Mitokondrid varustavad energiaga. Golgi k., lüsosoomid, tsütopvõrgustik. Seened on koos bakteritega peamised surnud org. lagundajad. Põhjustavad seenhaiguse(nahahaiguse). BAKTERITEL-puudub membraaniga piiritletud tuum ja nad moodustavad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad. Üherakulised organismid. Enamikul 1, kuid mõnel ka 2 membraani-valgud ja lipiidid. Väljapoole jääb kest- polüsahhariidid. Kest pole nii jäik kui taimerakul ja rakk saab kasvada. Kestal kaitsefunktsioon. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. Patogeensed bakterid on bakterid mis on inimesele surmavalt ohtlikud. Tõvestav toime tuleb bakteritoksiinidest-kaitsevad baktereid teiste org. eest. Toksiinid põhjustavad-botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jms. Bakteril asendab tuuma
4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 2. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast.
Kõige rohkem on nende koostises hapnikku , süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustav vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide ja valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidava organismis ensümaatilist , ehitulikku, transport- , retseptor- , regulatoorset, kaitse- , liikumis-, ja energeetilist funktsiooni.
Sipelgate põllumajanduse evolutsiooni loetakse vähemalt 50 miljoni aasta vanuseks. Uurijad on seeni kasvatavate aedniksipelgate pesades teinud kindlaks 553 erisugust seenesorti, mida me loodusest mujalt ei leia või kui, siis ainult nende lähisugulasliike. Aedniksipelgate välitöölised lõikavad oma teravate lõugadega puude lehtedest tükikesi, kannavad need pesasügavusse ehitatud seenekasvatuskambrikestesse, kus valitseb täpselt reguleeritud mikrokliima. Lehetükikesed mälutakse peeneks, immutatakse sülje ja väljaheidetega kasvusubstraadiks lehikseentest aretatud kultuuridele. Pesakambrites asuvates seeneaedades on välja kujunenud seente väetusviisid kõrgema saagi saamiseks ning tagatud antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle 200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antaks...
Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses Uku Pilv TL 2012 Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse ene...
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased ...
Ül: katta ja kaitsta teisi organeid Kaitseb: veekaotuse eest, uv kiirguse eest 4. Vere ülesanded(5): · Transportida hapniku kopsudesse ning jääkaineid vajalikesse organitesse. · Hormoonide, antikehade, toitainete transportimine · Imuunsusüsteemi tagamine · Stabiilse sisekeskonna tagamine · Haigustekitajate hävitaja 5. Vere koostis(4): Vereplasma: vesi, süsivesikud, valgud, lipiidid Erütrosüüdid(vererakud)- punased verelibled Leukotsüüdid- valged verelibled vereliistakud 6. Mille poolest on erilised erütrosüüdid? Annab verele punase värvuse Viskab tuuma välja, hemoglobiini sidumine ja hapniku transportimine kopsudesse Süsihappekaasi ja hapniku vahetuse tagamine kudedes 7. Kirjelda õhu liikumise teekonda! Nina või suuõõs, neel, hingetoru ehk tranhhea, kopsutoru ehk bornhid, kopsutorukesed ehk bronhiollid, kopsusombud 8
mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) 1. Molekukaarne tasand (biomolekulid sahhariidid, lipiidid e. rasvad, valgud,fruktoos, nukleiinhapped) 2. Organelli tasand (enamik elu tunnuseid puudub, raku ehituslikud üksused) 3. Rakuline tasand (eukarüootne rakk, loomarakk, taimerakk, bakterirakk) 4. Koeline tasand- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni (rasvkude, sidekude (veri, rasvkude), lihaskude, närvikude, epiteelkude) 5. Elundi ehk organitase (aju, vars- taimne organ) 6
21.AIDS i põhjustab HI viirus 22.õik valgud on moodustunud aminohapetest mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega 23.Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest monosahhariidist ja fosfaatrühmast 24 DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25 Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku süsinikku ja vesinikku Sest süsinikust vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises 26 Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid nagu ka neid on vaja luustiku koostises 27 Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat
bakterid, 5)väikesemõõtmelised seened. 11. Autotroofide hulka ei kuulu: 1) fotosünteesivad bakterid, 2) seened, 3) rohelised taimed, 4 kemosünteesivad bakterid, 5) vetikad. 12.Membraani ei esine: 1) rakutuumal, 2)mitokondril, 3) ribosoomil, 4) kloroplastil, 5) vakuoolil. 13. Kromosoomide koostises on põhiliselt: 1) rasvad ja valgud, 2) nukleiinhapped ja valgud, 3) vaid nukleiinhapped, 4) ainult valgud, 5) süsivesikud, lipiidid ja valgud. 14. Võrrelge baktereid ja päristuumseid rakke. Leidke kolm ühist tunnust. 1. Ühe rakulised ; 2. Aeroobid ; 3.Kujult sarnased. 15. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks
Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine võrreldakse kahe grupi vaatlustulemusi. ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O)
energiaallikana. 2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid e fosfolipiidid- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v
Xh Y XH Xh XhXH XhXh YXH YXh Terve tütar haige tütar terve poeg haige poeg PILET 6 1.Lipiidide ehitus ja ülesanded organismis. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Ülesanded: lipiidid on organismide energiaallikas, loomadel varuaine (nahaalune rasv). 2.Morgani seadused. Kromosoomide ristsiire. Morgani seadus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Kromosoomide ristsiire: meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus PILET 7 1.Sugurakude areng.
kasutati alkoholitööstuses peamiselt Saccharomycest, siis näiteks Brasiilias kasutatakse just Zymomonast. Toodetakse ka bioetanooli kütuseks. Perekond Zymomonas · Etanooli tekib palju, rakumassi moodustub vähe. Taluvad väga kõrget suhkrusisaldust söötmes (kuni 30-40%) ja etanooli taluvus on neil 10-13% (pärmidel 12-15%), mis on bekterimaailmas haruldane. Enamus baktereid talub vaid 1-2% etanooli. · Zymomonase membraanidest on leitud steroolitaolised lipiidid hopanoidid ja arvatakse, et need ained stabiliseerivad membraane. Hopanoidide sünteesiks ei ole vaja hapnikku, steroolide sünteesiks on vaja. · Kuna need bakterid on levinud kõrge suhkrusisaldusega keskkonnas, siis kasutavad suhkrute rakku transportimiseks mitte aktiivtransporti, vaid vahendatud difusiooni, nagu pärmidki. See on muidu bakterimaailmas üpris haruldane. Perekond Zymomonas · Etanooli tekib palju, rakumassi moodustub vähe
närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. 47) Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. 48) Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 49) Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. 50) Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. 51) Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni. 52) AIDS-i põhjustab HIV viirus. 53) Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega. 54) Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 55) DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. · Elule omased tunnused 56)Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega.
mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Geneetiline mitmekesisus 2. Liigiline mitmekesisus 3. Ökosüsteemne mitmekesisus 4.Vee tähtsus organismides Vesi on hea lahusti ning enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 5.Orgaanilised ained : valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, lipiidid näide ja olulisem tähtsus organismides - Valgud on orgaanilised ained, mida leidub organismides kõige enam. Valkude roll on varustada organismi aminohapetega. N. Hemoglobiin, mis seob ja transpordib hapnikku. - Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. N. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA roll on säilitada organismis pärilikku informatsiooni.
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
Triglütseriididest jätkub organismile mitmeks nädalaks energiat. Rasvhappe täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Süsivesikud ja valgud vaid 4 kcal/g. Triglütseriidid( neutraalrasvad ): glütserool +3rasvhapet. Lipiidid ehk rasvad. Rasvhapete ja alkoholide estrid. Lipiididon veesmitelahustuva,aga lahustuvad orgaanilistes lahustites. Koosenvad vähemalt kahest komponendist. Mida pikem, seda kehvemini vees lahustub. Süsivesikud annavad ööpäevast üle poole kogu energiavarust ja lipiidid ligi 30%. Lipiidides on olemas pikaajaline energiavaru. Häired lipiidide metabolisimis võib tekkida rasvumine. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Toidulipiidide seedimisest saadud rasvhapped säilitatakse triglütseriididena, mille omakordsel katabolismil ja edasisel rasvhapete katabolismil saadakse atsetüül-CoA. Triglütseriidide kaal keskmises inimeses on 11kg. Sama hulk energiat talletada glükogeeni -> 55kg.
Glükogenolüüs glükogeeni lagundamine ehk veresuhkru tootmine Glükoneogenees glükogeeni tootmine piimhappest, glütseroolist, aminohapetest Glükogenees - glükogeeni süntees glükoosist Aeroobne glükolüüs (saab toota 38 ATP) anaeroobne glükolüüs (saab toota 2 ATP) 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.), neid leidub organismi kõikides kudedes. Lipiidid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate, looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Jagunevad kaheks: tsütoplasmaatiline ja varurasv. Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes, nt triglütseriidid ja vahad.
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte...
valgusstaadium klorofülli ergastamine valguse poolt pimedusstaadium anorgaanilisest ainest erinevate orgaaniliste ainete loomine fotolüüs - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadium, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja hapniku eraldumine. 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP? lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast. 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4.ATP tähtsus Energia talletaja ja ülekandja 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? ADP + P -> ATP 6.Nimeta protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. Glükoosi lagundamine, fotosüntees valgusstaadiumis 7
1)Kiirtoitu mõiste. Kiirtoit on kiiresti valmiv toit, mida on võimalik mõne minutiga kohapeal valmistada ja vajadusel ka tellijale kätte toimetada. Kiirtoiduks loetakse: hamburgereid, friikartuleid, pitsa, hot dog jn..Kiirtoitude hulka võib arvata ka take-out ehk kulinaarialettidest kaasavõtmiseks müüdavad võileivad või wrapid, aga ka Hiina söögikohtades karpidesse pakitavad road. Kõik need sisaldavad suurel hulgal rasvu, süsivesikuid, kaloreid, soola, suhkrut ja palju muid aineid. 2)Miks nii palju süüakse Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem rääkima tervislikust toitumisest. Kiire elutempo juures ei leita enam aega korraliku ja täisväärtusliku toidu valmistamiseks, mistõttu tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata ning inimestele teadvustada, kui oluline on õige toitumine. Süüakse pigem seda, mis valmib kiiresti, on maitsev ja odav. Eriti populaarsed on kiirtoidurestoranid, mis kõiki eelnevalt loetletud tingimusi täidavad. Nei...
15. Aminohape- hape, mis koosneb aminorühmast ja karboksüülrühmast 16. Antikeha- kaitsevalk, mis on neljast ahelast koosnev ja moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. 17. Antigeen- selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape), mis põhjustab anitkehade teket 18. Biheeliks- DNA sekundaarstruktuur 19. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille modsustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) 20. Denaturatsioon- protsess, mille käigus kaotab valk oma kõrgema järgu struktuuri 21. Renaturatsioon- valkude kõrgete struktuuride moodustumine, denaturatsioonile vastupidine protsess, 22. DNA- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid 23. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel 24. RNA- biopolümeerid, mille monomeerideks on ribonukleotiidiD. 25
-Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine. - Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid -Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP)
Bioloogia Kontrolltöö ! 1. Biomolekulid- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid 2. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul ja regulatoorsel tasandil 3. Molekul on kõige väiksem üksus millel on kõik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7
Bioloogia uurib elu BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. MILLES VÄLJENDUB ELU ORGANISATOORNE KEERUKUS? BIOMOLEKUL - Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. MILLINE ON KÕIGE VÄIKSEM ÜKSUS, MILLEL ON KÕIK ELU TUNNUSED? Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Seetõttu ei saagi viirusi pidada elusorganismideks. RAKK - Kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Organismid jagunevad kahte suurde rühma:
e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega 1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks. c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks. 5) Kas ei või ja
Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseerivate nõrede osavõtuna. Nõredes sisalduvad ensüümid, mis lõhustavad erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos, galaktoos ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt
häirub kesknärvisüsteemi töö. Valgudefitsiidi tunnusteks võivad olla ka apaatia ning töövõime langus. Lastel toob valgupuudus kaasa kasvu ja arengu pidurdumise. Toidud, mis sisaldavad valke ja mida võiks jalgpallurid tarbida on : *Liha *Kala *Kaunviljad *Seemned *Pähklid *Piimatooted (jogurtid, juust) *Munad Päevane valguvajadus noorjalgpallurite seas oleks 0,8-1,2g ning täiskasvanud jalgpalluritel 1,4-1,7g. 5 1.3 LIPIIDID (RASVAD) Lipiidid on väga energiarikkad. Tervislike toitude koostises on nad väga olulised energiaallikad treeningutel (rahulik jooks, aeglasmad liigutused) ja igapäevaelus. Rasvad on varuenergia ja nende osakaal toidus peaks jääma 30% piiresse. Neil on oluline roll aine- ja energiavahetuses. Nad on salvestatud rasvkoes ja lihastes. Toitumissoovitused rasva tarbimiseks sportlastele on sarnased või veidi suuremad kui mittesportlastele
või koguni sureb. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid. Põhibioelemendid on näiteks H,C,O,P,S. Makroboielemendid esinevad organismis ioonidena, vajatakse üle 100 mg päevas. Makrobioelemendid Ca, Na,K,Mg,Cl. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik. Mikrobioelemendid: Fe,Cu, Zn, Mn,Co, I,Mo,V,Ni.... Tulevad iniemese organismi toiduga. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid,valgud, nukleiinhapped. Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilsed omadused. Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest, prootonitest, neutronitest. Aatomil endal laengut pole vaid on aatomituumal. Elektron on negatiivse laenguga aatomituuma osake. Prooton on positiivne laengukandja aatomituumas.
1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. C, H, N, O + P, S. Valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!). Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid Kovalentne side teeb sobivaks "elumolekulid" H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaari jagamise teel. C-C sidemel on 4 erinevat ehituse varianti biomolekulides lineaarne alifaatne (ilus
Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismides olevatest ainetest esineb ka väljaspool neid organisme. Kuid on ka selseid aineid, mis moodustuvad ainult organismides(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid
anabolism) pluss dissimilatsioon (e. katabolism) Dissimilatsioon: on organismi kõik lagundamisprotsessid. Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks. Nt valk aminohappeks. Dissimilatsiooniga kaasneb energia vabanemine. Makroergiline ühend.. ATP Assimilatsioon on organismi kõik sünteesiprotsessid. Assimilatsiooni käigus moodustuvad lihtsama ehittusega molekulidest keerulisema ehitusega orgaanilised ühendid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Assimilatsiooni toimumiseks on vaja enrgiat. Dissi- ja assimialtsiooni Võrdlus. Lähteained. Dissimilatsioon: keerulised orgaanilised ained Assimilatsioon: Anorgaanilised vüi lihtsama ehitusega orgaanilised ained Lõppproduktid: Dissimilatsioon: Anorgaanilised või lihtsama ehitusefa orgaanilised ained. Assimialtsioon: Orgaanilised ained. Energia: Dissimialtsioon: vabaneb Assimilatsioon: Kasutatakse. NÄITED Dissimilatsioon: seedimine, hingamine.
2 CO2 36 Kõiki orgaanilisi aineid saab kasutada energia saamiseks: süsivesikud lipiidid valgud Metabolism rasvhapped amino- glükoos happed
· Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid · Transport · Jääkainete eemaldamine · Termoregulaator · Kindel pH ja osmootne rõhk (turgor) · Biovedelike peamine koostisosa · Hüdrolüüs (toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustumine) PÕHIELEMENDID H, C, O, N, P, S Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Esinevad biomolekulides aatomitena. Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele. Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis
eksoskelett). Heteropolüsahhariidid ehk heteropolüoosid Heteropolüoosid (heteroglükaanid) koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest plokkidest, need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest . Nüüdisajal nimetatakse heteropolüoose proteoglükaanideks. Kesksed esindajad on kondroitiinsulfaadid, dermataansulfaadid, heparaansulfaat, kerataansulfaat, hüaluroonhape. Need biomolekulid funktsioneerivad inimkehas vaid komplekseerunult teiste biomolekulidega. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Lipiidid vees mittelahustuvad või raskesti lahustuvad orgaanilistes lahustes (kloroform, eeter, kuum alkohol) lahustuvad biomolekulid. Ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate. On varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule. Reeglina alkoholi ja rasvhapete estrid. Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid.
2 Lipiididel RQ=0,71 Valkudel RQ=0,84 14. Toitainete energiaekvivalendid? Teades substraadi oksüdatsioonil vabanenud energiahulka saab leida 1 g antud aine oksüdatsioonil vabanenud energia hulga. 1 g mingi toitaine oksüdatsioonil vabanenud soojushulk on toitaine energiaekvivalent. 1 g sahhariide = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g valke = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g lipiide = 9 kcal (38,1 kJ). Põhiliseks energiaallikaks on lipiidid ja süsivesikud, valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles eelmise kahe defitsiidi korral. Ka alkohol annab energiat 1 g = 7 kcal (29 kJ). Valgud on olulised aminohapete allikad ja võiks päevas toiduga saada 10-15%; lipiidid on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks, päevasest toidust võiks moodustada u 30-32%; süsivesikuid on põhiliseks energiaallikaks ja võiks moodustada päevasest energiatabest u 52-60%.
Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine
Aine- ja energiavahetus Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (nulg, rukkilill) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooniks (jõekäsn, vihmauss). Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP, GTP. Organism saab energiat valgusenergiast, glükoosi lagundamisel, toitainete lagundamisel. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma ...
Moodustada H-sidemeid H ja temast elektronegatiivsema elemendi vahel (biosüsteemides H-O, H-N , HCl, HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga (mida rohkem on biomolekulis H aatomeid, seda kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud. C,O,H kuuluvad kõikide biomolekulide koostsesse. N (lämmastik) - on põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastiku-ühendites. Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul.
Tulemus: Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 02 Akroleiinproov Teooria: glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: kuiva katseklaasi kanti 1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk taimeõli. Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult. Tulemus: eraldus vänge lõhn, seega sisaldab taimeõli glütserooli. 03 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega
kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid *lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape :
Näiteid. Vastus: Jagatakse molekuli suuruse järgi. Monosahhariidid (lihtsuhkrud) on glükoos ja fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides taimedes kestade peamine koositsosa), glükogeen (läheb verre, saame energiat) 4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast.
Pöördumatu protsess. Amüloidoos Rakkude vaheainesse ladestub valkaine amüloid. Pöördumatu protsess. Tekib talitluspuudulikkus. Eluohtlik võib olla maksa ja neerude kahjustus. Fibropaatiad Sidekoe kiudude kahjustused, mis tekivad päriliku või omandatud geenimuutuste tagajärjel. RASVDÜSTROOFIAD Südamelihases Lihases Maksas Rakkude ja vaheaine morfoloogilised kahjustused, mis on tingitud lipiidide ainevahetuse häiretest. Lipiidid ehk rasvad orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine (õlid, rasvad, steroidid). Rasva ladestub ülemääraselt või liiga vähe. Parenhümatoossed rasvdüstroofiad 1. Steatoos triglütseriidide ladestus neerudes, südamelihases, lihastes, maksas. Põhjuseks on hapnikuvaegus, nakkushaigused, mürgistused (sh alkoholism) ja toitumishäired. 2. Süsteemsed lipidoosid seotud rasva ainevahetusest reguleerivate
veresuhkur.(norm : 1g/l) 6)Kaitseline : kaitse madalate temperatuuride eest. N: taimedel biovedelike suhkrustumine talveperioodil. tekivad tärklisest(külmavõetud kartul on magus) 7) toiteline : Imetajate piimas leiduv piimasuhkur e. laktoos. 8)Ainevahetuslik - suhkrute liigtarbimine võib viia varurasvade sünteesini. ------------------------------------------------------------------------- Lipiidid : Lipiidid on segaühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhapetest. Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused : a) lipiidid on veest kergemad. b) Agregaatolekult võivad lipiidid olla tahked(searasv) või vedelad (rapsiõli). c) lipiidid on hüdrofoobsed. d) lipiidid hüdrolüüsuvad st. osaline lagunemine mille käigus tekivad alkohol ja rasvhapped. e) lipiidid on väikese molekulmassiga ühendid. Lipiidide jaotus : a) lihtlipiidid (rasvad, õlid, vahad)
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
rakkudel elutalitlust, muutes füüsikalis-keemilisi tingimusi rakuvälises keskkonnas, rakumembraanide ioonkanaleid, rakkude metabolismi ensüümide/nukleiinhapete kaudu ning toimides regulatoorsetele protsessidele. Ravim, retseptor, efektor, ioontransport, ensüümide aktiveerimine/pärssimine, ainevahetus, mediaatorite/hormoonide vabanemine, raku funktsioonide elavdamine/pärssimine -> elundite funktsiooni muutus. Mis on ravimi molekulaarsed sihtmärgid rakus? Makromolekulid; lipiidid (membraani lõhkumine), süsivesikud (väga spetsiifiline), nukleiinhapped (DNA protsessid), valgud (enamik ravimeid), struktuuri- ja transportvalgud (vähe ravimeid), ensüümid (inhibiitorid), retseptorid (suur hulk, mis interakteeruvad retseptoritega). Sidumise interaktsioon toimub sihtmärkmolekuli sidumistsentris, kus võib toimud keemiline reaktsioon ravimi ja sihtmärkmolekuli vahel. Selle tulemusena võivad moodustuda kovalentsed sidemed (200-400 kJ/mol). Haruldane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
