3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide . Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine...
[8] Pildil 6 on näha kisutsi kudu. Pilt 6. 2.5 Toitumine Toit on mitmekesine. Kõige sagedamini võib magudest leida väikesi pelaagilisi kalu ja nende noorjärke, vähilaadeseid, pelaagilisi tiibjalalisi limuseid, noori kalmaare, usse, harvem meduuse ja väikesi kammloomi. [2] Kalakasvatuses toidetakse toitudega, mis tavaliselt sisaldavad 29 30 protsenti lipiide ja 40 43 protsenti proteiini, mis aitab efektiivselt lihasmassi kasvatada. Parim tulemus saavutatakse siis, kui on olemas arvutiga juhitav söötmis süsteem, millele on lisatud tagasiside süsteem, et vähendada ületoitmist ja toidu liigsete jääkide tekkimisega. 2.6 Mõõtmed, kasv, tarbimisväärtus Kasvab kuni 84 cm pikkuseks, keskmine pikkus 60 cm. Alaska kisuts on Kamtsatka omast mõnevõrra suurem. [2] Maksimaalne kaal võib ulatuda üle 15 kg. [5] Kisutsi liha on punane,...
KROMOSOOM koosneb ühest DNA molekulist ja valkudest. Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot. 14. GEEN kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse. 15. ENDOPLASMAATILINE RETIIKULUM e tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. 16. KAREDAPINNALINE ER osa, mille peal on ribosoomid 17. SILEDAPINNALINE ER osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid 18. RIBOSOOM koosneb suuremast ja väiksemast alamüksusest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. 19. LÜSOSOOMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. 20. GOLGI KOMPLEKS koosneb üksteise kohale asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab...
Paarilisi kromosoome, mis esitavad samu pärilikke tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse Endoplasmaaliline retiikulum e. ER tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. Jaguneb kaheks: · Karedapinnaline ER osa, mille peal on ribosoomid · Siledapinnaline ER osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid Ribosoom koosneb suuremast ja väiksemast alamüksustest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu. Nende ülesanne on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Lüsosoom ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning...
Mis on assimilatsioon? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid : sahhariide, lipiide , valke jt. Lisaks fotosünteesile on oluliseks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA süntees. Millistest etappidest koosneb glükookoosi lagundamine? Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1.Glükolüüs toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgustikus - protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit....
Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP.Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele.Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide , valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees ATP ehk adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP-d toodavad mitokondrid ja tsütoplasma.ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud happeanhüdriidsidemetega. ATP tekib adenosiindifosfaadist (ADP)...
Kui me ei saa rasvas leiduvaid rasvhappeid kätte, siis kaasneb sellega organismi energiadefitsiit. Ent selle ületarbimine toob ohud, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, suhkrutõbi, ja mitmed vähid. Küllastunud rasvade hulgas on lipiidid, mis annavad rämpstoidule isuäratava lõhna ja maitse ning tekitavad küllastustunnet seedekulglas, kuid need on äärmiselt ohtlikud ja rämpstoidus leiduvaid lipiide tuleks vältida. Vitamiinid on oluline osa meie toitumisest, kuna nad kindlustavad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse ja organismi arengu, vastupanuvõime, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiine omastame peamiselt toidust. Vitamiin A tagab nägemise teravuse, hoiab terve naha ja limaskestad ja stimuleerib kasvu ja sigimisvõimet. Selle puudusel võib tekkida kanapimedus, naha kestendamine, kasvu pidurdumine ja vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Parimateks allikateks on maks, või, munad...
arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Viiruste tähtsus (Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline) Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide . Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida. Üks võimalikest definitsioonidest väidab, et elusorganismid on objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes. Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle definitsiooni järgi kuuluks elusolendite hulka ka ainult valgu molekulist koosnevad priionid ja...
4.Seente looduslik tähtsus-1)toiduahelates on nad taimse materjali lagundajad,sest suudavad lagundada tselluloosi2)sümbioosis paljude kõrgemate taimedega,mis moodust mükoriisa e seenejuure.on haigusetekitajad taimedel ja loomadel.Rikuvad puitu,põhjust.seenhaigusi. 5.B-raku ümbriseid ja nende ül- 1)Rakumembraan-sarnaneb päristuumsete organismide rakumembraaniga.2)Rakukest- koosn polüsahhariididest aga sisaldab ka valke ja lipiide .On suht elastne,on vajalik kaitseks.Valgulised karvakesed e lipiidid on vajalikud kinnitumiseks.3)limakapsel- mõnedele b-l tekivad kestas limaained.see on vajalik:*kaitseks*hõlbustab liikumist.Haigustekitajatel e patogeensetel b-l sisaldab limakapsel bakteritoksiini mis mõjuvad org-le erinevalt.6.Plasmiidide tähtsus B-rakus-vajalikud kk-ga kohanemiseks ja toitumiseks.Koostises on geenid,liiguvad rõngaskormosoomi koostisesse ja sealt plasmiidi sisse...
organism suudab glükogeeni kiiresti muundada tagasi glükoosiks. 11. Süsivesikute ülesanded organismis? süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikutest. 12. Mis on lipiidid? Kuidas jaotatakse lipiide ? lipiidid on keerulise ehitusega biomolekulid mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol, rasvhape. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. 13. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? * Füüsilis-keemilised funktsioonid on olulised soolestikus lipiidide emulgeerimisel valmistamaks ette lipaaside aktiivsust * Vahendav lipiidide metabolism on võimatu ilma fosfolipiidide olemasoluta 14. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. hormoonid, kolesteriidid, vitamiinid 15...
Protsessis võib eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. Energarikkad ehk makroergilised ühendid (üks peamine makroergiline ühend on ATP). Assimilatsioon selle moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, nukleiinhappeid, lipiide , valke jne. Fotosünteesiks kasutatakse organismivlist päikeseenergiat, kuid enamikuks sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid (saadakse ATP molekulidest). Nälja korral kasutav organism esmalt oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse organismi valke sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks....
· Komeedid toovad maale monomeere · Fotokeemiline monomeeride teke (kasutab valguse energiat) · Niiskumine soodustab polümerisatsiooni · Välk tekitab monomeere · Savi adsorbeerib ja katalüüsib · (Oli palju äikest palju energiat) Keemilise ev astmed: 1. Biomonomeerid 2. Biopolümeerid 3. Rakutaoliste süsteemide organiseerumine Katseline tõestus: 1935 S.Miller aminohapete abiootiline süntees gaasidest elektrilöögi abil. On saadud ka suhkruid ja lipiide . 1960 S.Fox polüaminohapete saamine aminohapete segu kuumutamisel laavatükil. Mikrokerade teke. Murchinsoni komeet. Kõiki vajalikke monomeere Maal ei leidunud. Need võisid saabuda komeetidega. Uuriti komeeditükke. ! 1969 Murchinsoni komeeti uurides leiti nii maiseid kui tundmatuid aminohappeid. Maad pommitanud meteoriidisadu võis tuua vajalikke aminohappeid. Elu hällid...
G. Banting, kes 1922. a esmakordselt insuliini sai, märkas diabeeti uurides, et Panama suhkrurookasvanduste omanikud, kes tarvitasid rafineeritud suhkrut, põdesid diabeeti sageli, samas kui töötegijail, kes pidid leppima suhkruroo närimisega, tõbe polnud. Sahhariidide tähtsus Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide , nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat,...
Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas. Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja täiendavat energiat(fotosünteesis päikeseenergia, enamasti siiski ATP molekulid), lähteaineid, ensüüme). Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide , valge, nukleiinhappeid jt. Lisaks fotosünteesile on olulisteks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA, RNA ja valgu süntees. Raku tasemel anabolism. ATP adenosiintrifosfaat on makroenergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Sellest ühe fosfaatrühma eraldamisel moodustub ADP ja vabaneb energia (E). ATP...
Inimese veevajadus ööpäevas on normaalses olukorras 28-40 ml 1 kg kehamassi kohta. Seega keskmiselt 2-3 liitrit. Toiduenergia vajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehalisest koormusest, lihasmassist. Toidu energeetilits väärtuse mõõtühikuteks on kalorid ja dzaulid. 1 kcal = 1000 cal 1 kJ= 1000 J 1 kcal = 4,2 kJ Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid 4,1 kcal 17,2 kJ 1 g rasvu ehk lipiide 9,3 kcal 38,8 kJ 1 g valke 4,1 kcal 17,2 kJ 1 g etanooli 7,1 kcal 29,7 kJ Inimese ööpäevasest toiduenergiast peaks moodustama: süsivesikud 55-60% sellest suhkur 10% rasvad 25-30% valgud 10-15% Toidureziimiks nimetatakse teatud kindlat korda, mille kohaselt päevane toidu tarve kaetakse nii ajaliselt ja koguseliselt. Tabel 2.3...
Tänaseks on teadlased loobunud edasi arendama mehaanilisi nanomasinaid, kuna neile masinatele mõjuksid vedelikes Browni liikumise tõtttu liialt suured jõud ning pinnajõu tõttu nad kleepuksid koheselt esimese materjali külge. Teine teooria, mille Drexler sõnastas oli bioloogilised nanomasinad. See tähendab et bioloogilisi aineid- lipiide ja valke ja muid aineid kasutades välja töötada nanotehnoloogiat. See teooria, tollal kui Drexler selle kirja pani, tekitas inimeste seas kartuse, et õnnetu juhuse või kurjade kavatsuste tahtel võidakse valmistada isepaljunevaid nanoroboteid. Nanotehnoloogia areng on võimalik täna evolutsiooniteooria põhjalikule uurimisele, nimelt evolutsiooni käigus tekib nanomasinaid, kuid kuidas seda teha tehislikult? Tänapäeval selleks...
Eluslooduse organiseerituse tasemed Alates madalamast: 1. Molekul. Bioloogia uurib ennekõike biomolekule, näiteks lipiide ,süsivesikuid ja valke. 2. Rakk. Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. Sarnase talituse ja ehitusega rakud moodustavad koed. Koed koonduvad organiteks, ühist ülesannet täitvad organid ehk elundid moodustavad elundkonna. 3. Organism ehk isend 4. Populatsioon on ühte liiki isendite kogum, kes antud alal võivad üksteisega vabalt ristuda. 5. Liik on ehituslikult,talituslikult,ökoloogiliselt, geneetiliselt ja...
Selline anomaalselt paks rasunäärmete eritis moodustab juuksenääpsude peal rasulist kattu, mis pärsib nende loomulikku elutegevust. Samuti blokeerib DHT närvirakkude retseptoreid, mis annavad uue juukse taastootmiseks vajalikke impulsse. Kogu selle protsessi tulemusena langebki vana juus välja, uusi juukseid aga juurde ei kasva. Helsingi Ülikoolis katsetatud aine kujutaski endast pindaktiivset emulgaatorit, mis on võimeline lipiide (s.h. ka seebumit ja DHT-d) lahustama. Selle tulemusena taastus juuksesibulas normaalne vereringlus ja rasunäärmed hakkasid uuesti tootma vedelat rasu. Kui juuksenääps vabaneb teda ummistavast seebumikorgist ja teistest tema funktsioneerimist takistavatest ainetest, taastub ka loomulik juuksekasv. 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine a) Normaalne on pesta pead iga kolme päeva tagant. Mehed, nagu ka naised, kel lühike poisipea, võivad pesta ka iga päev...
· Struktuurne(kitiinlülijalgse ja seened, tselluloostaimerakukestad) · Varuaine(tärklistaimedes, glükogeenloomades) · Toite(piimsuhkur imetajate piimas) · Kaitse(külmumise eest) · Ligimeelitav(õistaimede nektar) · Bioregulatoorne(hormoonid) · Biosünteetiline(nukleiinhapped) 13. Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14. Kuidas jaotatakse lipiide ? · LIHTLIPIIDID e. neutraalrasvad · LIITLIPIIDID e. fosfolipiidid · TSÜKLILISED LIPIIDID e. steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? · Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid)...
Kui rakutuum hukkub/hävib, siis hukkub peagi ka rakk ise. Kui seda aga ei juhtu, siis antud rakk enam ei jagune. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub ainete rakusisene liikumine. 1) karedapinnaline ER osa tsütoplasmavõrgustikust, mille peal on ribosoomid 2) siledapinnaline ER osa tsütoplasmavõrgustikust, mille peal ribosoome ei ole, küll aga on lipiide ja süsivesinikke sünteesivad ensüümid (biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad valgud) Ribosoomid valke sünteesivad organellid, väljaspool ribosoome üheski organismis valke ei sünteesita. Koosnevad suuremast ja väiksemast alamüksusest, mis omakorda koosnevad rRNA- ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu, st. ta ei ole membraanne organell. Lüsosoomid ühekordse membraaniga organellid, kus lagundatakse mitmeid makromolekule....