ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing
ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10.12.saj ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Vararomaani e Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. § 29. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed. Ottode kunst oli piiratud levikuga, kuid 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Mõnikord katsid reljeefid peaaegu kogu läänefassaadi nt NotreDamelaGrande'i kirik Poitiers's. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. Arvukalt loodi seinamaale
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus
Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias-
isik oli ordumeister. Orduala jagunes foogt- ja komtuurkondadeks. Neli suurt alad olid Taani alad, Ordu alad, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Kuna vallutajate ülekaal Eestis ei olnud nii suur, suutis Eesti jätta endale ka mõned õigused. Saaremaa suuremad ja Lõuna-Eesti väiksemad. Inimestel tekkisid uued kohustused: kümnis(1/10 talu saagist), hinnus(naturaalmaks) ja teotöö. PT 11. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused, kirikud Eestis toimus peale vallutust võõrvõimude võimuvõitlus. Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga. 1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See
takistamatult tappa ja rüüs- tata. Ka alistati Paide,oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba venemaale. Vene tsaaririiki rünnati nüüd kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad siiski edu ei saavutanud.1582. aastajaanuari keskel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimas- tele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1581.-1582. aastal liikusid Rootsi väed võidult võidule läbi Ingerimaa Laadogajärveni välja. 1583. aastal sõlmiti Pljussa jõe suudmes ka Rootsi ja Venemaa vaherahu, kusjuures rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal.Liivi sõda oli lõppenud. Sõdade ajajärgus tekkis väike vahe, mil võitlusi ei peetud. Ometi saavutati vaid ajutine tasakaal
Eristati ka erinevaid koolkondi. 3) Hilisgootika (15-16 saj algus) tuntakse famboyant stiilina e. leekestiilina. Tavalise teravkaare kõrval ka mitmesugused lamedad kaared (Tudori kaar). Tõeline erinevus sisearhitektuurid: võlvid muutusid toredateks, uhketeks, erikujulisteks. Cambridge King's College kabel, Rouen'i katedraal. Kloostritest kuulsaim Mont Saint Michel, mis asub Normandia lähedal saarel. ,,Õhtumaa ime". Ilmalikest hoonetest kindlustatud linnused, mis olid ümbritsetud võimsa ringmüüriga, milles olid ümmargused/neljakandilised tornid. Müüri osas kaitsekäik. Linnuse kõige tähtsam osa oli peator donjon. Kodanlikust arhitektuurist avalikud hooned, raekojad, kohtupaleed, linnakodanike elamud. Ilusaimaks peetakse Jacques Caluri maja. · Madalmaad Prantsuse gooti osa, suured Prantsuse eeskujud. Tournaid ja Antverpeni katedraalid, Brüsseli raekoda. · Inglismaa tõuget Prantsuse stiilist
e. Maapäeva teke 1421 Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek: · Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste
Tsaari kättemaksu pelgav Magnus aga vahetas poolt ja astus hoopis Poola teenistusse. LIIVI SÕJA LÕPP 1578. aastal alustas Stefan Batory ulatuslikku pealetungi venelaste vastu, ta tahtis vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskvani nad ei jõudnud, kuid 1582. sõlmiti Venemaa ja Poola vahel rahu, mis andis kõik venelaste vallutused Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Lõpuks jäi Vana-Liivimaa jagatuks kolme riigi vahel. Läti ala läks tervikuna Poolale, kelle valitsemise alla jäi ka Lõuna-Eesti. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ning Taani Saaremaa. Nimi Liivimaa hakkas nüüd tähistama üksnes Poola valduses olevat ala(Lõuna-Eestit ning Lätit) Rootsi käes olevat ala hakati nüüd kutsuma Eestimaaks. POOLA-ROOTSI JÄTKUSÕDA LIIVIMAAL Rootsi kuninga Johan III ja Sigismund II Augusti õe Katariina poeg Sigismund III, kes
Ugandist ja mujaltki ümbruskonnast. Kolmas piiramine 1224. aasta augustis valmistati sakslaste ja nende liitlaste (latgalid ja liivlased) poolt põhjalikult ette. Tartut võis kokku kaitsta umbes 1000 meest erinevatest maakondadest, kes olid kogunenud sinna viimaseks vastupanuks. Peale pikka piiramist vallutati linnus tormijooksuga ning sellega eestlaste laiaulatuslikum vastupanu mandril ka lõppes. Sakala ning Ugandi linnused jäid edaspidi peamiselt sakslaste võimu alla ning nende maakondade endine eesti soost ülikkond hävitati. 1225. aastal ehitas Tartu piiskop Otepääle Eesti esimese kivilinnuse. Pildil: Muhu linnuse vallutamine. 6. VIRU VASALLIDE PAAVSTIRIIK JA SAAREMAA VALLUTAMINE 1225. aastaks olid Virumaa ning osaliselt ka selle naabermaakonnad, jäänud taanlaste ning sakslaste mõjupiirkondade vahele. Toimuvas võimuvõitluses püüdsid oma positsiooni
väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. · 1919 maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid barokk, renessanss, klassitsism) · Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal · Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas
väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. 1919 – maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid – barokk, renessanss, klassitsism) Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas
· ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), · kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), · looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), · Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Turismi arengut mõjutavad tegurid (turismi keskkond) · Turism on ühiskonna sotsiaal-majanduslikest suhetest tulenev nähtus. · Tema nõudluspoolt kujundavad elanikkonna majanduslikud võimalused,
Ühe asukoha järgi Saaremaal kutsutakse kogu seda kultuuri Aslakultuuriks. 4. Rauaaeg (500 e. Kr-1200 p. Kr. ) Süveneb varanduslik ebavõrdsus. Tekib kohalik rauatootmine, arenevad kaubandus ja käsitöö, üleminek kolmeväljasüsteemile. Ehitatakse linnuseid. Kihelkonnad liituvad maakondadeks. Eestis tuntakse kokku umbes 120et muinaslinnust, mis jagunevad nelja rühma: 1. Mägilinnused. Rajati igast küljest looduslikuslt kaitstud küngastele(Otepää mägilinnus). 2. Neemik linnused. Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast oli ta looduslikult kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall (Rõuge linnamägi). 3. Kalevipoja sängitüüpi linnused. Otstele tuli rajada vallid ja kraavid, külgedelt olid looduslikult kaitstud kuna rajati voortele (Alatskivi kalevipoja säng). 4. Ring-vall linnused. Ümber kogu linnuse õue rajati kunstlik vall. Põhiliselt püstitati sääraseid Lääne-Eestis Saaremaal
o Eestlaste esmamainimine toimus aastal 98pKr kui pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas „aestid“ mille hulka võisime ka meie kuuluda. Teine versioon, et meid kutsuti „fennideks“. o Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. o Sel ajal polnud palju sõdu ja elati enamasti rahus, kuna puudusid linnused ja relvad hauapanustena. RAHUTUD AASTASAJAD o Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnusid. Linnused jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. o Linnuste rajamiseks valiti järskude nõrlvade ja soibiva suurusega künkad. (kunstlikud vallid) o Lõuna-Eestis tehti vallid esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. o Põhja ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaaditest kivimüürina s
50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. 3. EESTI KESKMISEL RAUAAJAL JA VIIKINGIAJAL · Linnused- Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid rajama viikingiajal ( u 800-1050 a) Välimuse põhjal eristatakse erinevaid linnuseid: Mägilinnused-rajatud üksikutele kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Ringvall-linnus- tasasel maal, ümber kogu linnuseõue oli kuhjatud kunstlik vall. Kalevipoja säng-linnuste rahvapärane nimetus, sest eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete otstega voodit.
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad.
ühest ja samast – esiisade hiiglaslikust tööst. Väliste tunnuste järgi on muinaslinnad jagatud kahte põhilisse rühma: linnamäed ja maalinnad. Linnamäed on looduslikud mäekünkad, kus kunagi seisis linnus. Maalinnad asuvad tasasel maal ja nende peamiseks tunnuseks on inimkätega kokku kantud ringvall. 7 Linnuste peamine väärtus ajalooallikana on selles, et nad annavad infot muistse majanduse ja ühiskonna kohta. Linnused on järjekordseks tunnistuseks sellest, et isegi Eesti eri osades kulges ajalooline areng konkreetsete erijoontega. Kerikmägi on väike järsunõlvaline VI - XI sajandist pärinev linnamägi, mis on mõlemast otsast eraldatud kraaviga. Peedu Kerikmägi on Eestis üks väiksemaid linnuseid, õuepindala on vaid 650 ruutmeetrit, õuepinna pikkus on 48 meetrit, suurim laius 17 meetrit, loodenõlva kõrgus on 11-12 meetrit, kagunõlva kõrgus 15-16 meetrit. Nõlvade kaldenurk on üsna suur,
kogemuslikel elementidel. 13. Mis on Eesti turismi tugevused? 1 Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), 2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine
Võõraid asus eestlaste sekka vähe. 13. sajandi keskpaigast alates asustati maaisandate poolt Eesti lääne- ja looderannikule ning saartele arvukamalt vaid rootslasi, et teha lõpp sagedasele ranna- ja mereröövile. Rannarootsi asustus püsis kohati Teise maailmasõjani. Esialgu säilisid elanikkonna seas sõjavangide järglastest orjad, kes pikapeale sulasid eestlaste sekka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks. Välisohu või sisesõdade korral osaleti maa kaitsmises. Ka suuremad linnused jäid veel kauaks käsutusse. Maaomavalitsus jäi pikaks ajaks eestlaste enda kätte. Nii läänistatud kui läänistamata maad jaotati umbes sajast talust koosnevateks vakusteks eesotsas eestlastest vanematega. Vakused olid eelkõige maksustusühikud. Maksud korjati kokku tavaliselt kord aastas, sügiseti, mil läänimees või mõni kõrgem käsknik oma vakused läbi sõitis. Sel puhul korraldati koos talupoegadega vakupidu ja peeti eestlaste vanemate kaasistumisel vakukohut. Viimast tehti
Sõja lõpp kui Poola kuningaks sai Stefan Batory, tungiti Tartumaale ja hõivati edukalt ka Venemaa enda alasid. Samal ajal kui Venemaa keskendus võitluseks Poola vastu, saatis Rootsit edu Lääne- ja Virumaal. Lõpuks oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja suunduti edasi Venemaale. Venemaad rünnati kahelt poolt Peipsit. Suured alad said poolakatele, aga Pihkva piiramisel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu 1582. a. Ivan Julm sai tagasi kõik Vene linnad, aga pidi vastu andma kõik Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583. a. sõlmiti ka Rootsi ja Venemaa vahel rahu. Eesti kolme kuninga valduses Poola Usuelu: 1583. a. tuli jesuiitide ordu e. Jeesuse selts, alustades preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar, et õppida eesti keelt, et inimestega suhelda ja neid katoliku usku pöörata. Nii gümnaasiumis kui ka seminaris toimus
Väed ületasid Soome lahe. Kogu Põhja- Eesti sai Rootsi võimu alla. Liiguti edasi Venemaa poole. Ivo Schenkenberg: Juhtis umbes 400 pealist eestlastest tehtud salka, kes võitles Rootsi pool. Oli väga julge, kutsuti Liivimaa Hannibaliks. Salk piirati sisse ning nad said lüüa. Ellujäänud hukati. Jam Zapolski vaherahu -1582: Venemaa ja Poola vahel. Venemaa sai tagasi kõik poolakate poolt vallutatud vene alad, kuid pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita võimu alla. Pljussa -1583: Rootsi ja Venemaa vahel rahu. Rootsi säilitas kogu Lääne- ja Põhja- Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. SIIT EDASI POOLA LÕUNA-EESTIS Sigismund Augusti privileeg: Poola aeg Lõuna-Eestis. Tagas aadlikele nende endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk säilis ning kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Asehaldur: Kõrgeim ametiisik.
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures
2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal
ülejäänud Ida-Virumaa kihelkondadest kokku. Ida-Virumaa regiviisid esindavad Põhja-Eesti laulutraditsiooni, mille tsentrum ulatub vanemate nähtuste osas Ida-Virumaalt Kodavereni, lääne pool Jõelähtmeni haarates ka Järvamaa ja jätkudes Lääne-Eesti lõunapoolsemail aladel ning saartel. 13 KASUTATUD KIRJANDUS G. Ränk, Vana eesti rahvas ja kultuur. I. Manninen, Etnograafiline sõnastik, Tallinn, 1993. K. Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, 1993. J. Kahk jt., Rahvas ja kultuur, 1973. Ida-Virumaa rahvakultuurist, 1992 Vähemusrahvaste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918-1940. 14
Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritesele ja sillussüsteemile. 4.KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR Euroopa tsivilisatsiooni kõige varasemaks kandjaks antiikmaailmas oli kreeta-mükeene ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaarel. Ajastu ehitusmälestusi: Knossose palee 2. at eKr Mükeene ja Tirynsi linnused 2. at eKr Mükeeni linnus Tirynsi linnuse plaan Mükeene lõviväravad 2. at eKr Atreuse varakamber 2. at eKr Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Egeuse arhitektuuri kapiteeli tüübid. 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada
mööda libedat linnusevalli ning lõpuks õnnestus piirajatel linnusesse tungida, see tühjaks röövida ning põlema süüdata. Järgnesid suured tapatalgud. Tundub, et kõigi Muhu linnuse kaitsjate tapmisega taheti teisi saarlasi vabatahtlikult alistuma sundida. Liivimaa vanem riimkroonika räägib aga ühest muhulasest, kes pääses tapatalgutest sel teel, et sidus leivakoti endale ristisõdijate kombel selga ja lipsas nõnda märkamatult minema. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. Pärast Muhu vallutamist siirdus ristisõdijate vägi Saaremaa tugevaima linnuse alla Valjalas. Hakati rüüstama ümbruskonda ning alustati piiramise ettevalmistamist. Saarlased mõistsid Muhu linnuses toimunut arvestades, et igasugune vastupanu pole antud olukorras kuigi mõistlik, ning pakkusid sakslastele rahu.
(künklikus) piirkonnas, linnus ehitati mäe peale. Linnus tähendas seda, et künka tippu ehitati palkidest tara, mis piiras seda ala ja seespool olid hooned. Mõeldud varju minemiseks, mitte koguaeg elamiseks. Enamikes piirkondades oli tara ehitatud puidust. Lääne-Eestis pole künkaid, kasutati ehitamise juures paekivi, sellest laoti vallid tasasele pinnale, mingit mörti vahele ei pandud. 5 kohta, kus asusid muinasaegsed linnused: Lõhavere (seos Lembituga), Otepää, Lihula, Soontagana, Varbola Keskmisest rauaajast pärineb ka aardeleide, peitleide. Väärtuseid tuli peita, see tunnuseks rahututele aegadele. Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud
11. Mis on Eesti (loodus)turismi tugevused? 1 Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), 2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine
olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid.
Romaani stiil on esimene keskaegne kunsti stiil. Sai valitsevaks endise Frangi riigi alaedel, tänapäeva prantsusmaal. Juhtiv stiil oli arhitektuur. Tehti palju sakraal arhitektuuri(sakraal- kirikud ja kloostrid, profaan- linnused,kindlused) romaani stiili arhitektuuri põhitunnusteks on ümarkaar ja Bayeux vaip silindervõlv. Kirikud mõjuvad raskepäraselt, madal, ümarate kaartega, paksude seintega ja väikeste akendega. Kasutati ka kindlustena. Iseloomulik oli ka
ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul iga kivihoone kindlus, mõned pühakojad muudeti kindluskirikuteks. Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid. Nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi - järske mäenõlvu, veekogusid. Müüride taga hooned. Saksamaal oli neist kõige tähtsam kõrge torn, kus tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). ROMAANIKA KUJUTAV KUNST
kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis-muistisega. o Kirjalikud ajaloo allikad - Ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jms
Tugevused: ● Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned) ● Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid) ● Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad) ● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür) ● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale) ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine
suurtel koosolekutel. · Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. · Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale. · Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. · Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) · Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. b. Viikingite usund: · Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. · Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. · Thor vasaratega relvastatud piksejumal. · Frej viljakusejumal. · Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). · Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad).
· Ümarhoone kohal samuti kuppel ristimiskabel (baptisteerium) · Eraldiseisev kellatorn · Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik · 5 kupliga tsentraalehitis Põhja-Euroopa · Lundi kirik Rootsis · Viborgi ja Ribe kirik Taanis · Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest
) o Leekestiil akendes leiduva leeki meenutava motiivi järgi? o Ehituse plaan ja ülesehitus jäävad üldiselt samaks, ent püüeldakse suurema lihtsuse poole põhiplaanis o Võlvide varustamine kõrvalroietega 12 o Tihti puudub trifoorium o Aknad laiad, rikkalike motiividega o Palju mälestisi Rouenis · Linnused ja linnakindlustused o Gootika ajal areneb suurel määral kindlusarhitektuur Kivilinnused Prantsusmaal · Arhitektuuri mõjutavad ristisõja-aegsed kokkupuuted bütsantsi ja araabia ehituskunstiga Linnus · Ringmüüridega piiratud ala · Tornid · Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik
tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. 2. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng. Elatusaladeks olid põllumajandus, karjakasvatus, küttimine ja rannikualadel kalapüük, hiljem ka kaubavahetus ja rüüsteretked. Arenes künnipõllundus (kaheväljasüsteem). Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud
oleks huvitatud ristimisest .Kuulutas kõik ristitud maad püha Saksa.keisririigi omadega, saksa keiser omakorda läänistas need maad albertile tagasi.Oli ilmaliku võimu kandja ja pühaliku võimu kandja.Albert sõlmis lepingu mille 1/3 läksid ordu valdusesse,kõikidest nendest maadest mis veel ristitakse. Albert vajas ka endale isiklikult ustavaid sõjamehi,selleks hakkas ta ülejäänud 2/3 maast andma välja läänt, muretses läänimehed. Esimene väljaantud läänid oli Üksküla linnused ja selle ümber paikenenud livlaste maad, sealt sai alguse hiljem tuntud Üxküllide aadlisuguvõsa. Teine kes said rüütel Daniel kelle käsutusse läks Lievarde.Selleks et suurenda kiriku võimu ja kinlustada preestrite järelkasvu selleks rajasid Albert ja Theo koos Baltimaade esimese kloostri Väinajõe suudmesse. Nõudsid tegevused aega,pidev sõjategevus liivirahvaga ikka. 1206 tundus saksalaste
haldusjaotus kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja, LääneEesti), ridaküla (Peipsi ääres), hajaküla (LõunaEesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel(Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks suhted naabritega: lõunas elasid enamvähem samal arengutasmel hõimud, tehti vastastikuseid rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a põletasid eestlased Sigduna), idas Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod 1.3 Usund Eestlaste muinasusund:
6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid. 7. Millal levis Jaapanisse zen-budism? Al.12.sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub selle mõju? Kalligraafias ja maalikunstis 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget? Trükiti tihe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati pintsliga värvid. 10. Milliseid teemasid kujutati jaapani puulõigetel?
(joonis 5). Polüoonid ehk kus templite sissekäiku ääristasid jumalate auks rajatud väravatornid. [4] 6 2.2. Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism Juba 2000 eKr kerkis esile kreeka kultuur, millest on säilinud Knossose ja Phaistose paleed ja mükeene kultuurist välja arenenud tähtsamad ehitised Mükeene ja Tirynthia linnused. Tuhat aastat hiljem hakkas välja kujunema ühiste müütide, kultuste, festivalide, võitluste (olümpia) ja ühise arhitektuuriga kreeka rahvuslik identiteet. Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4] Joonis 6. Paestum ehk Poseidoni tempel [1] Sellel perioodil tõuseb esile samba ja friisi ehitusstiil. Sammas on selle arhitektuuri kõige
Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. 1.3.Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 1500 a. eKr. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida- ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri. Mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja-lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee
4. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: 24. juulil 1343. aastal puhkes ülestõus Saaremaal Asuti piirama sakslaste peamist tugipunkti Pöide linnust, mis 8 päeva pärast ka vallutati ning seal olnud sakslased kividega surnuks loobiti Sakslaste jõud olid otsakorral ning abi paluti Saksa ordu kõrgmeistrilt Oktoobri lõpus (1343) saabuski abivägi, kes novembris vallutas Varbola ja Loone linnused, kus olid end kindlustatud harjulased Kuna talv oli võrdlemisi pehme, õnnestus ordu vägedel alles 1344. aasta veebruaris üle jää Saaremaale tungida Asuti piirama linnust Karjas, mis ka vallutati ning seal olnud saarlaste kuningas Vesse poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi ülesse Ilmade soojenemine sundis ordu väed aga lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba 1345
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal
ülesandeid hakata täüsemalt reglementeerima vasalli ja senjööri suhteid. Vaimulikud rüütliordud Johanniitide ehk hospitalide ordu Templiordu Saksaordu Mõõgavendadeordu 20. Tunnitöö 02.02.2012 Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis keskajal võrreldes vanaajaga? Miks? Karls Suure riigi lagunemise tagajärjel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused. Puit ehitisi hakati asendama kivist ehitistega. Vaesemad inimesed nagu rüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, aga suurnike linnused olid kaitstud mitmekordsed kindlustus müürid ja sageli oli neil määratud ka lossiülemad ehk kastellaanid. Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö'', hakati korraldama turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine.
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
1208.a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast. Mõõgavendade ordu tegevuse eesmärgiks oli maade vallutamine ja rikastumine röövimistest. Seda varjati aga ristiusu levitamisega. Tulemuseks oli rohkete läänide saamune ja igaaastased maksud maarahvalt. Ordu tähtsamad linnad ja linnused olid Võnnu, Toreida, Riia, Sigulda, Tallinn, Viljandi ja Cesis. 1235. aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast. 1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237
kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
