Keelatud teraviljade valgu saab asendada kartulist, riisist, maisist, sojast või ubadest valmistatud jahuga. Võimalik on ka kasutada spetsiaalseid gluteenivabasid jahusid või tooteid. Kui dieeti rikutakse, tekivad taas haigusnähud ning kahjustub uuesti peensoole limaskest. 16. 5 maitseürti basiilik Eriti armastatud ürt Vahemeremaades. Basiilik mahendab rasvaste lihatoitude maitset, aga sobib hästi ka lahjema linnuliha ja kalaga. Basiilikut sobib kasutada ainult marinaadides kuna ta ei kannata kuumust. Basiilik on üks vanemaid ja populaarsemaid maitsetaimi maailmas. Tegu on tugeva lõhna ja veidi vürtsika maitsega ürdiga, mida kasutatakse eriti palju Vahemeremaade köögis. Sobib nii värskelt kui kuivatatuna hakkliha, sealiha ja ka teiste lihade, samuti tomatiroogade maitsestamiseks. Rahustava toimega ja laiade mahlaste lehtedega ürt. Tüümian
· Alkohoolikutel kujuneb Wernicke-Korsakoff sündroom entsefalopaatia (eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused) e akuutne: segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida Tiamiini funktsionaalse taseme hindamiseks määratakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsus!!! Allikad: · õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned Kasutamine: · riboflaviin, foolhape, vit C, vit E, Mn · alkoholism, seniilsus, Alzheimer, diabeet, aneemia jt. POT: 50-75 mg · nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus · äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, vahel anafülaktiline sokk Vitamiin B2 (riboflaviin) antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne vitamiin Metabolism: · toidus (v.a
(Palumets 1991: 31-33) Toit ja pidu Bütsantslase igapäeva elu sõltus sellest, kas tegemist oli tavalise tööinimesega või jõudeelu elava aristokraadiga, mehega või naisega. Vaesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja soolatud kala või juust. Liha oli laual harva ja ühekülgne toit ei andnud alati piisavalt jõudu. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Neile oli söömine eelkõige nauding ja tihti olid kulinaarsed nipid vestluses armastatud kõneaine. Toidupoolist võeti näppude või lusikaga, peenutsejad kasutasid kaheharulist kahvlit. Toidu kõrvale joodi lahjendatud veini. Vaesemad jõid odavat ja haput, rikkad kallimat ja magusamat. Palju tähelepanu pöörati külaliste väärikale kostitamisele. Kõrgelt oli hinnatud jäneseliha ja suitsuliha peeti rohkem alamklassi toiduks. Liha maitsestati Indiast toodud vürtsidega
Taimsetest valgurikastest toiduainetest on tugevad allergeenid pähklid, mandlid, herned ja oad. Ka nende toiduainete puhul ei vähenda kulinaarse töötlemise võtted toiduallergia riski. Valgu allergia esineb tavaliselt ühe toiduaine või toiduainete rühma suhtes. Nendel lastel, kellel lehmapiim põhjustab allergiat, võib see avalduda ka veiseliha söömisel. Munatoitude suhtes allergilistel lastel võib allergiat põhjustada ka linnuliha. Allergiahaigetel tuleb kindlasti vältida neid valgurikkaid toite, mis söömisjärgselt põhjustavad kihelust, turset, kipitust, löövet nahal, ägedat nohu või köha, kõhulahtisust, oksendamist jne. Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga.
vastuvõtlikuks. LPS somaatilisest O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st. Üle 2500 O serotüübi. Epidemioloogia. • Enamik infektsioone kontamineeritud toidu söömisel (linnuliha, munad, piimatooted). Lastel otsene fekaal-oraalne levik. • S. typhi ja S. paratyphi on ainult inimpatogeensed, teisi reservuaare pole, levivad inimeselt inimsele. Pikaajaline asümptomaatiline kandlus on sage. • Riskipopulatsiooni kuuluvad korralikult küpsetamata linnuliha ja munade sööjad, mao alahappesusega patsiendid, immuunkompromiteeritud (eriti AIDS) • Infektsioonid üle maailma, eriti aasta soojadel kuudel. Virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn • Antigeense faasi varieerimine (kihn K ja flagellumite H antigeenid on MO geneetilise kontrolli all, võivad ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest
puljongid 150-200 puljongi sees serveeritav lisand 30-50 puljongi kõrvale serveeritav lisand 40-75 Pearoad: kuumtöödeldud kondita liha 100-150 kuumtöödeldud luudeta kala 100-150 kuumtöödeldud kondiga liha 120-170 kuumtöödeldud luudega kala 110-160 kuumtöödeldud luudega linnuliha 150-220 kuumtöödeldud liha, kala vormiroogades 60-100 kuumtöödeldud liha, kala suppides 25-50 kuumtöödeldud hautatud kondita liha kastmetes 75-100 kuumtöödeldud hautatud kondiga liha kastmetes 120-150 kuumtöödeldud hakklihatoidud 100-150 supid 300-400 vedel kaste 50-75
köögiviljadega. Valmis supp püreestatakse sauseguriga ja maitsestatakse lõplikult. Püreesupp peab olema ühtlase hapukooretaolise konsistentsiga ja maheda maitsega. Õrnem konsistentsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võib püreesuppidele lisada väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Hele puljong + täitetooraine ehk nimetust andev toorainne (tangained, sai, köögiviljad, seened, puuviljad, marjad, linnuliha, mereannid, kala, kõrvits.) Portsjontükilise liha praadimise reeglid lehekülg 168-171 Portsjonitükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbreid, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid
VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud......
8.3.4. Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas? Ei, Jaapan ei ole esimeste hulgas. 8.4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 8.4.1.Milliste põllumajandustoodangutega varustab end ise? Kaloripõhisel arvestusel varustas Jaapan 2003.aastal end toiduainetega 40 % ulatuses (1960.a 80%), teravilja osas kaeti omatoodanguga vajadus 14 % ulatuses. Jaapan suudab toota kogu siseturul vajamineva riisi, 82% juurviljadest ja 44% puuviljadest. Piimatoodete ja linnuliha osas kaetakse ise 2/3 vajaminevast kogusest. Loomaliha vajadustest suudetakse ise katta kõigest 1/3. 8.4.2Milliseid põllumajandustooteid sisse ostab? Jaapan ostab sisse kõiki põllumajandustooteid sisse, välja arvatud riisi, seega on Jaapan maailma suurim toiduainete importija. Ta ostab sisse umbes 60% vaja minevatest toiduainetest. Teravilja 86%, juurvilja 18%, puuvilja 56%. Piimatoodetest ja linnulihast 1/3 ning loomalihast 2/3. 8.4.3Milliseid tooteid ekspordib?
1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes
Tagajärgi on võimalik vältida süües regulaarselt ning energiarikkaid toite (Ibid). Suureks probleemiks on ka kõrge kolesterooli tase veres, mis tekib, kui süüa liiga suure rasvasisaldusega toite. Tulemusena ladestub liigne rasv veresoonte seinal ning takistab vere liikumist. Veresoonte ummistumine tekitab suuri probleeme inimese organismis ning seisund võib muutuda eluohtlikuks, tekitades infarkti. Aitab oma toitumise kontrollimine. Jälgima peab, et sööks lahjat liha; eelisttud on linnuliha punasele lihale; süüa rohkem kala; mitte liialdada munade, juustu, täispiima jms; piirata sokolaadi, kookide ja küpsiste söömist; vältida toidu praadimist ning kasutada toiduvalmistamisel taimeõli (Ibid). Inimesi piinab ka selline häda nagu kõrge vererõhk mida esineb rohkem vanematel inimestel. Üheks kõrge vererõhu põhjuseks on liigne soola tarbminine. Kõrgele vererõhule aitab kaasa kõrge kolesterooli tase veres ning stimulantide kasutamine, nagu kohvi ja ravimid. Kõrgest
o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga
1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil
Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Jaapan. Seakasvatus on sajandite jooksul olnud ka Eesti põllumajanduses nimetamisväärseks tootmisharuks. Eesti Vabariigi algusaastatel sai sigade pidamine talumajanduses arvestatavaks tuluallikaks. [1, lk. 2]. Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur viljakus, lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. Samuti on sigadel hea söödaväärindus ning nad on kõigesööjad, mis võimaldab pidada sigu väga erinevates tingimustes [1, lk. 4]. Et seakasvatus oleks tulus ja sigade pidamine õnnestuks on vaja loomadesõbraliku projektlahendusega farmi
funktsionaalsete omadustega jäätised, mis sisaldavad atsidofil- ja bifidobaktereid. (Balbiino koduleht: http://www.balbiino.ee/) 4 RAKVERE LIHAKOMBINAAT Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. On turuliidrid nii liha, kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid, kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutatakse toorainena veel veise- ja linnuliha. Rakvere pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Tuntum neist on Rakvere, mis on 2008. aasta andmetel Eesti nelja tuntuima brändi seas. Lisaks toodetakse lihatooteid ka Valla ning Järlepa sarjas. Tervislikke tooteid võib leida Kerge ning Eesti Lihaveise märgiga varustatud toodete seast. Rakveres asuval emaettevõttel on ka kolm tütarfirmat, nendest kaks paiknevad Balti riikides. Lisaks sellele on Rakverel ka Viljandi lähedal asuv Balti riikide suurim
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja s...
päevas. 2011. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 73,1 kg liha ühe elaniku kohta. Kõige väiksema osakaaluga kogu Eesti lihatarbimises on aastaid olnud lambaliha. Põhjusena võib välja tuua tootmise sesoonsuse, kvaliteetse liha vähesuse, vähesed tarbimisharjumused ning suhteliselt kõrged jaehinnad. 2011. aastal kasvas sealiha tarbimine. Veise-, lamba- ja kitseliha tarbimise dünaamika ei muutunud, kuid vähem tarbiti linnuliha. Toidule kulutatakse sissetulekust 30%, seejuures lihasaadustele 26%, teraviljasaadustele 20%, piimatoodetele 15%. 12. Liha morfoloogiline koostis 1. Lihaskude Vöötlihaskude ehk Silelihaskude skeletilihased Südamelihaskude 2. Sidekude Kõõlused
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
saavutamiseks Tervise Arengu Instituudi Eesti Toitumisteaduse Selts tõi 2006. aastal välja mõningad praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks. · Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainetegruppidest. · Süüa rohkesti köögivilju, täisteratooteid, puuvilju ja marju. · Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. · Loobuda lihast 3- 4 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. · Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- ning rapsiõli või teisi taimeõlisid. · Süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. · Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. · Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. · Keedusoola kasutamist piirata viie grammini päevas. · Jälgida toidupakenditel olevat informatsiooni toidu rasvasisalduse ja soola hulga kohta.
Vähenes kodune silgusoolamine. Silkude ja soolaheeringate ostmine suurenes. Aedadesse toodi uusi aed- ja puuviljasorte (nt tomat). Pipart ja vürtse kasutati vähe. Leibagi hakati rohkem poest ostma. Oma küpsetatud saiu ja pirukaid peeti ikkagi paremaks. Täiesti uudne argitoit oli vorsti-, liha-, juustu-, jm kattega võileib. [] Oma majapidamise saadustest olid esikohal sealiha, piim, kartulid, aed- ja juurviljad. Kanu peeti rohkem munade kui linnuliha pärast. Laual kasvas värske liha osatähtsus. Poest sai ka hakkliha, vorsti ja kotlette. Koort ja kohupiima osteti ka poest. Hoidiseid tehti nüüd ka marjadest ja seentest. [] 20. sajandi lõpuks omandas eesti talurahva toit linliku, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laadi. Vanast ajast on säilinud: rohke sealiha söömine, vähene vürtside kasutamine, suurem kartulite ja vähene aedviljade tarvitamine. Rahvapärased toidud nagu
Kala keedetud ja hautatud kalad kalad kalad Kana- ja kalkuniliha (ilma Liha, Pasteedid, viinerid, vorst, nahata), vasika-, küüliku- Maks, rasvata loomaliha lihatooted rasvane liha lamba- ja linnuliha Rasvane piim ja kõrge Rasvata piim, vähese Keskmise rasvasisaldusega rasvasisaldusega juustud, Piimatooted rasvasisaldusega juustud, juustud kondenspiim, koorejogurt, rasvata kohupiim
127.83 ja 178.95 kr/kg-st. (hinnatõus juba 40%). Vaatamata lambaliha kogutoodangu suurenemisele (tabel 1) moodustas lamba- ja kitseliha riigi liha kogutoodangu struktuurist 2007. aastal siiski vaid 1%. Seda vaatamata sellele, et 2007. aastal suurenes lamba-ja kitselihatoodang võrreldes 2006. aastaga 28% (Lokk jt, 2008). 2008. aastal toodeti Eestis kokku 74 600 tonni liha, millest 62% (46,2 tuh t) moodustas sealiha, 19,2% (14,3 tuh t) veiseliha, 17,7% (13,2 tuh t) linnuliha ning 1,2% (0,9 tuh t) lamba- ja kitseliha (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Nende andmeil suurenes võrreldes 2007.aastaga enim lamba- ja kitseliha toodang 44%,järgnesid linnulihatoodang 14,6% ja sealihatoodang 7,8%, samas vähenes veiselihatoodang 7,3% võrra. EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta, Euroopa Liidus (EL) aga 85 kg. Eestis vähenes liha tarbimine aastaga 2,7 kg võrra elaniku kohta. 2008.
küsitlusuuringu teemal "Eesti Toit". Töö eesmärk oli välja selgitada, mida peavad Eesti elanikud tüüpiliseks eesti toiduks ja mida kõige meelsamini ise söövad. Piimatoodetest maitsevad elanikele enim tooted, mis tegelikult ei ole traditsioonilised - jäätis, kodujuust, sulatatud juust, kohukesed, kohupiimakreemid, jogurtid, desserdid. Traditsioonilised lemmiktooted on aga piim, või, keefir ja teraline kohupiim. Lihatooted on eriline komponent Eesti toitudes. Linnuliha on tänapäeva köögis oluline täiendus traditsioonilisele seapraele ja suitsulihale. Tüüpiline toit ja inimeste eelistused on enim tasakaalus just lihatoodete puhul, v.a. verivorst, verikäkk, sült, mida armastatakse süüa vähem. Kala on traditsiooniliselt olnud rannaaladel eestlaste põhitoit. Tänapäeval võib kalatoite liigitada pigem tüüpiliseks toiduks kui selliseks toiduks, mida meelsasti süüakse. EKI
vajadus tunduvalt suurem, eriti raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Samuti on B-rühma vitamiine soovitatav tarbida vanemaealistel, suitsetajatel ja teistel inimestel emotsionaalse või füüsilise stressi ajal.( Toitumisõpetus loengukonspekt). B-rühma vitamiini vaeguse tunnuseid on väga palju: 22 B1- Tõsised närvitalitluse häired. Vitamiini leidub toiduainetes nagu hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisterviljatooted, päevalilleseemned.(Nimekiri vitamiinidest) B2- pragunenud katkised suunurgad ja huuled, keele ja suu limaskesta põletikud. Leidub piimas, jogurtis, õllepärmis, maksas, kalas, munades, kaunviljades ja spinatis.(ibid) B3- lihaste nõrkus, väsimus, isutus, unetus, depressioon, ärritatavus, anoreksia, oksendamine, igemete valulisus, nahakahjustused. Leidub maksas, munades, piimas, kaunviljades, kanalihas, jämedas nisujahus, röstitud kohviubades.(ibid)
absoluutne tagatav miinimum 1-1,6mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval 3-5mg terapeutiline tase algab 25mg Vitamiini B1 manustamine on hädavajalik defitsiidi ilmnevate sümptomite korral. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, seniilsuse, Alzheimeri, diabeedi, aneemiate jt haiguste korral. Manustada tuleks koos riboflaviini, foolhappe, vitamiinide C ja E ning mangaaniga. Allikad: õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, rukis, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned. C Vitamiin: Taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin C imendub peensoolest Na-sõltuva aktiivse transpordina ja passiivse difusioonina. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte annuste puhul. Imendumine on küllastav protsess, st koguste suurenedes väheneb järsult verre jõudva vitamiin C kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lammutamise intensiivsuse tõttu).
jõudsalt kasvanud. Maheturg on Suurbritannias Euroopas teisel kohal, jäädes alla Saksamaale, kuid edestades Prantsusmaad. Nii Suurbritannias kui Prantsusmaal on aastane maheturu kasv olnud viimastel aastatel keskmiselt 40%. Mahesaaduste kasvava populaarsuse põhjuseks on kohaliku toidu eelistamisega kaasnev täiendav keskkonnakasu ja positiivne mõju kohalikule majandusele. Ühendkuningriik ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise-, lamba-, linnuliha ja kala. Suurimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Belgia ja Hispaania. Sisse imporditakse põllumajanduskaupu, masinaid, kütuseid ja toiduaineid Saksamaalt, USA-st, Prantsusmaalt, Hollandist, Hiinast, Norrast, Belgiast ja Itaaliast. http://www.annaabi.com Metsamajandus ja metsatööstus Suurbritannias ei ole tegelikult väga palju metsa, kuna väga palju metsa raiuti varem maha, et saada põllu- ja karjamaad
tuleb arvestada 50 80 cm taime kohta. Põua ajal vajab kastmist. Eelistab päikeselist sooja paika. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusevaruga mulda. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Saagi kogumine noori võrsetippe ja lehti võib korjata kogu suve jooksul. Kõige õigem on neid kasutada värskelt, sest kuivatamisel kaotavad palju aroomi. Sügavkülmutatult säilitab oma maitse. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse värskelt väheses koguses rohelise või valmistamiseks, linnuliha ja kala maitsestamiseks, lisatakse suppidele, salatitele, kastmetele ja marinaadidele. Tarvitatakse ka palju grillimisel, hapendamisel ja marineerimisel. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, uriinieritust suurendav. Muud kasutusalad aroomitaimena kasutatakse eeterlikku õli parfümeeriatööstuses. Kasutamine haljastuses vajab suurt kasvuruumi ja kasvab hästi leesputke kõrval Muu oluline informatsioon saksa estragonpuju on külakartlik ja vajab talveks katmist, vene estragonpuju
- kompotti, - keedist, - zeleed, - likööre. 22. Granaatõuna kasutamisvõimalusi. Seemneid süüakse enamasti värskena. Seemnetega kaunistatakse ja maitsestatakse: - puuvilja- ja segasalateid, - suppe, - kastmeid, - juustu, - köögivilju, - linnuliha, - kala ja mereande Seemnetest pressitakse mahla. Viljast valmistatud siirupit (grenadiin) kasutatakse: - aperitiivides, - kokteilides, - jäätistes, - sorbettides, - magustoitudes. Granaatõuna mahl on: - ergutava, - immuunsüsteemi tugevdava toimega 23
toiduainete suhtes. Analüüsida ka vitamiinide, minainete ja mikroelementide koguseid menüüs, äkki on vajalik lisapreparaate Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks: Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainegruppidest.Süüa rohkesti köögivilja ning rohkem rukkileiba jt täisteraviljatooteid, puuvilju ja marju.Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Loobuda lihast 34 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- või rapsiõli või teisi taimeõlisid. Kindlasti süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. Süüa munakollast 23 korda nädalas. Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. Keedusoola kasutamist piirata 5 g-le päevas. Jälgida kindlasti toidupakenditel olevat informatsiooni, eriti toidu rasvasisalduse, soola hulga kohta
Tuleb ka arvestada, et ohtrama taimetoidu maht koormab inimese seedetrakti. SOOVITUSI PÄEVASE TOITUMISE ÜLDSÜSTEEMI KOOSTAMISEKS ·Hommikusöök peab andma olulise osa päevastest toidusüsivesikutest, võiks olla suhteliselt rasvavaesem. Mitte rasvavaba! Rasvavaba toitumine ei kuulu inimese normaalsöömisse. Hommikusöök peaks andma kindlasti ka kõrgekvaliteedilist toiduvalku. Sobivam aeg 7.00- 8.30. Hommiku menüüsse sobiksid pudrud,muna, kala, linnuliha, kohupiim jt piimatooted. Kes talub rõõska piima, võib ka see olla; kes ei talu - võiksid olla fermenteeritudpiimatooted -keefir, biojogurtid,jne. ·Lõunasöögiks (12.00-14.00) erilisi kitsendusi ei ole. Eriti siis, kui hommikusöök on söödud mõistlikul ajal ja sobiva koostisega. Lõunasöök võiks olla võimalikult mitmekesine, sisaldama kindlasti ka rohkesti puu-ja juurvilju. ·Õhtusöök (parim variant 17.30-19.00). Põhireegel: õhtusöök ärgu olgu liiga rikkalik ja selles
see ei tähenda aga päris rasvavaba toitu. Rasvavaba toitumine ei kuulu inimese normaalsöömise juurde. Kolmas põhireegel: hommikusöök peab andma kindlasti teatud koguse kõrgkvaliteetset toiduvalku. Selle reegli täitmiseks peaks tarbima hommikul erinevaid piimatooteid, muna, kala või linnuliha. Võttes arvesse hommikusöögi kolme põhireeglit, vaatleme, mida oleks tervislik hommikul süüa. Nagu mainitud, peaks olulise osa hommikusöögist moodustama süsivesikud. Süsivesikuterikas ideaalne hommikusöök võiks olla mõni puder, vähemoluline pole ka, et puder võiks koosneda iga päev mitte vaid ühest teraviljast, vaid vahelduda päevade lõikes. Putrude juures on vitamiinide ning mineraalide ammutamise seisukohalt oluline, et need oleks valmistatud
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toiduko...
Taimetoitlane on inimene, kes ei tarbi mingit loomset toitu (muna, piim, mesi), ainult taimed ja taimsed saadused on lubatud, seenedki on keelatud. Taimetoitluse liigid. 1. Laktovegetariaanid taimne toit + piimapoduktid, ei tarbi kõigu- ega püsisoojaste loomade liha. 2. Ovovegetariaanid taimne toit + muna. 3. Lakto-ovovegetariaanid taimne toit + muna + piimatooted. 4. Preskovegetariaanid taimne toit + kala ja kalasaadused. 5. Pollovegetariaanid taimne toit + linnuliha. 6. Punase liha karsklased taimne toit + punane liha. 7. Veeganid terad + kaunviljad + puu- ja juurviljad + pähklid + seemned. 8. Fruitariaanid värsked ja kuivatatud puuviljad + pähklid + mesi + oliiviõli. 9. Toortaimetoitlased eitavad küpsetamist ja marineerimist. 10. Zen makrobioodikud pruun riis + taimetee. Taimetoitluse eelised: *kehakaal on normis, rasvumine väheneb; *hüpertoonia harv nähtus; *kolesterooli tase madal, väheneb
saadud süsivesikud imenduvad aeglasemalt, sest nad sisaldavad suurel hulgal tselluloosi. Köögiviljade söömine suures koguses annab alati täiskõhutunde. Võib süüa näiteks kapsast (lillkapsas, brüsseli kapsas, valge või lilla peakapsas jt), porgandit, kaalikat, peeti, tomatit, kurki, redist, paprikat, peterselli, tilli, lehtsalatit, samuti seeni. Erandiks on vaid kartul ja mais, mis tõstavad vere suhkrusisaldust. Oluliselt ei tõsta vere suhkrusisaldust ka liha, kala, linnuliha, keeduvorst, viinerid, munad, kohupiim, 31 samuti pähklid, sest nende koostises olev rasv pidurdab suhkru kiiret imendumist. Suhteliselt vähe suurendavad vere suhkrusisaldust türgi- ja põldoad, herned, kui süüa neid mõõdukates kogustes. Kiudained alandavad vere suhkrusisaldust. Kiudained on soolestikus mitteseeduvad toitained, mis
ühte ja konkreetset juhtumit. Reeglina puudutab üldnorm ka määramata hulka isikuid, üksikregulatsiooni adressaadid on aga kas teada või hõlpsasti kindlaksmääratavad. Ent see ei ole alati nii. Üksikakt võib ka olla reaktsioon konkreetsele sündmusele või olukorrale ilma, et puudutatud isikute ring oleks akti andmise hetkel teada: metsas liikumise keelamine seoses tuleohuga, alkoholimüügi keelu kehtestamine linnas seoses massiliste rahutustega, linnuliha impordi piiramine seoses linnugripi puhanguga päritoluriigis jne. Määratlemata hulka isikuid puudutavat halduse üksikakti nimetatakse üldkorralduseks (HMS § 51 lg 2) ja see on samaväärselt teiste haldusaktidega vaidlustatav halduskohtus. Üldkorralduste seas võib välja tuua asja, sh kinnistute õiguslikku staatust või kasutusreziimi reguleerivad aktid, nt loodusobjektide kaitse alla võtmine ja kaitseala kasutamise korra kehtestamine. 42 Ka maa-
Taimsetest valgurikastest toiduainetest on tugevad allergeenid pähklid, mandlid, herned ja oad. Ka nende toiduainete puhul ei vähenda kulinaarse töötlemise võtted toiduallergia riski. Valgu allergia esineb tavaliselt ühe toiduaine või toiduainete rühma suhtes. Nendel lastel, kellel lehmapiim põhjustab allergiat, võib see avalduda ka veiseliha söömisel. Munatoitude suhtes allergilistel lastel võib allergiat põhjustada ka linnuliha. Allergiahaigetel tuleb kindlasti vältida neid valgurikkaid toite, mis söömisjärgselt põhjustavad kihelust, turset, kipitust, löövet nahal, ägedat nohu või köha, kõhulahtisust, oksendamist jne. Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga.
Väga rikas komponentidelt ja maitseainetelt. Iseloomulik kummaline aine garum, lisati igale poole, nagu karri india köögis. Oli kala, eelkõige tuunikala või makrelli sisikond hõõrutud, peenestatud ja soolatud. Luxusest mõjutatud rooma kulinaaria põhiülesanne näib olevat, et tooraine muudetakse tundmatusena. Et kala näiks lihana ja liha kalamaitseline. Et see, kes on kutsutud külla, ei arvaks ära, millest on õhtusöök valmistatud. Eriti ihaldatud oli linnuliha ja kala. Linnud oli kõikvõimalikud linnud, erakordselt varieeruv, eksootilised linnud, väiksed laululinnud, toonekured. Vabariigi ajal nende kasutamine keelatud. Aastaks 50 eks oli Gallia vallutatud, mis oli kuulus nuumhanemaksa poolest, keisririigi ajal hakati kasutama roomas. Vabariigi ajal ei tohtinud kanu nuumata, et nad ei kasvaks suureks. On palju roomlasi, kellel kasinus toitumisel jääb kasinaks ja eesmärgiks
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anth...
võrreldes tööstustöölise omaga. Aasta-aastalt on kasvanud põllumeeste arv, kelle sissetulek mujalt ületab põllundusest saadava tulu, 2004. aastal oli selliseid tervelt 66,6%. Kaloripõhisel arvestusel varustas Jaapan 2003. a end toiduainetega 40 % ulatuses (1960.a 80%), teravilja osas kaeti omatoodanguga vajadus 14 % ulatuses. Jaapan suudab toota kogu siseturul vajamineva riisi, 82% juurviljadest ja 44% puuviljadest. Kui piimatoodete ja linnuliha osas tuleb vajaduste katmiseks kolmandik importida, siis loomaliha puhul suudetakse vaid kolmandiku osas turuvajadus ise rahuldada. 1993. a toimunud WTO kaubandusläbirääkimiste Uruguai vooru tulemusena on Jaapan pidevalt vähendanud oma põllumajandustariife. Hiljutine Jaapani-Mehhiko vabakaubandusleping laienes esmakordselt ka põllumajandustoodetele. Läbirääkimiste tulemusena avanes taas 2005. aasta detsembris
Vegetaarlane Taimne toit Laktovegetaarlane Taimne toit + piim ja piimasaadused Ovovegetaarlane Taimne toit + muna Ovolaktovegetaarlane Taimne toit + muna + piim ja piimasaadused Preskovegetaarlane Taimne toit + kala 37 Pollovegetaarlane Taimne toit + linnuliha Laktoositalumatuse all kannatavad kliendid Laktoos on piimasuhkur. Laktoositalumatus on seega piimasuhkru-talumatus. Piimasuhkru-talumatuse raskusaste määrab selle, missugustest toiduainetest tuleb inimesel hoiduda. Piimasuhkru-talumatuse Toiduained, mida tuleb vältida raskusaste Kerge häire Värske piim, rõõsk koor, piimapulber, piima- ja koorejäätised
Kasutatud kirjandus 508 Foto ja maitsekirjeldusega esitatud veinide nimed 509 © Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2008 Isikud, tootjad, kaubamärgid 518 ISBN: 978-9985-9854-4-1 Veinipiirkonnad, apellatsioonid, veinid 527 Ikoonide seletus loomaliha sealiha lambaliha uluk linnuliha kala grill pastatoidud idamaade köök juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega. Kolm aastat tagasin avaldasin esimese Veinijuhi. Juba tollal tundus meie veiniturg nii täis olevat, et ühtki uut toodet õigupoolest turule ei mahu. Aga oh imet, uut teatmikku tegema hakates sai mulle selgeks, kui palju on vahepeal meie veiniriiulitel muutunud. Nii saigi uuest Veinijuhist täit- sa uus raamat
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
Kaasus 1 (koost. A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk. V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl 18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena, sest kaalub 100 kg ja eelmisel õhtul tarbitud alkoholi kogus ei olnud suur. V-le meenus kl 13:00, et oli unustanud vihmavarju restorani
Lisaks uue omanikuga Kalev uutele võimalustele investeeringud tootmisseadmetesse. Kalev plaanib tulevikus juhtida silma naaberturgudel - on juba töös olulised projektid Venemaal ja Soomes. 2.2 Rakvere Lihakombinaat Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. Oleme turuliidrid nii liha kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutame toorainena veel veise- ja linnuliha. Rakvere pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Tuntum neist on Rakvere, mis on 2008. aasta andmetel Eesti nelja tuntuima brändi seas. Lisaks toodame lihatooteid ka Valla ning Järlepa sarjas. Tervislikke tooteid võib leida Kerge ning Eesti Lihaveise märgiga varustatud toodete seast. Lähtume igapäevaselt järgmistest väärtustest: · Uuendusmeelsus, mis suunab tegutsema nii, et suudetakse olla tarbijate ootustest, konkurentide plaanidest ja partnerite vajadustest sammu võrra ees.
99 on ta seal põhitooraineks, põhjapoolsem kliima soodustab nisu kasvatamist ja seda kasutamist nuudlite ja teiste pastatoodetena. Hiina söögisedelisse ei kuulu piim. Traditsionaalselt on 98 % toidust taimse päritoluga ja ainult 2 % loomse või kala päritoluga. Maitsestamine on tihti tagasihoidlik ja kasutatakse toidu oma maitse esiletõstmiseks ja rõhutamiseks. Küpsetusmeetodid aitavad samal toorainel maitseda ja välja näha erinevalt. Peamised toiduained Kala ja mereannid, linnuliha ja teised lihad, hane ja pardimunad, suur valik erinevatest teraviljadest nuudleid ja pastatooteid. Riis. Peale riisi kuulub põhitoiduainete hulka sojauba, mis on aminohappeid ja Brühma vitamiine sisaldav kaunvili. Sojaubadest tehakse sojaõli, sojajahu, sojakohupiima tofut, sojakastet. Piim ja piimatooted. Hiinlastel on ajalooliselt vastumeelsus piima ja piimatoodete suhtes. Loomi peetakse rohkem töö tegemiseks, kui piima ja liha tootmiseks ja tarbimiseks
Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Vitamiin B Vitamiin Milleks on hea? Kust saab? Defitsiit B1 (tiamiin) Vajalik valkude, rasvade ja Pärm, kaerahelbed, Nõrkus, isutus, süsivesikute ainevahetuses, linnuliha, täisteratooted, ärrituvus, närvirakkude normaalseks nisuidud, seemned, meeleoluhäired. talitluseks. Edendab piim, muna, oad, Koordinatsiooni ja ajutegevust. Parandab suvikõrvits, seened, mäluhäired, tursed, seedimist. paprika, maks. lihasvalud.
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
heinte ja põdrasambliku jaoks, saun, puukuur ja käimla. Soome eeskujude järgi ehitatud saunad olid suhteliselt hiline nähtus. Suvel valmistati toitu õue peal asuvas väliköögis, milleks võidi kasutada katteta või kattega püstkojasõrestikku. Erinevad aidad asusid enamasti talvepaikades tarede juures, suvepaikades leidus rohkem varjualuseid. Esimesed looduslikud säilituskohad olid allikad, kus hoiti põdra- ja linnuliha tagavara ning piimapütte. Kui põdraliha võeti allikast välja enne talve, siis kuivatati seda tuule käes. Tundrualadel hoiti põdraliha maasse või kivihunnikutesse kaevatud koobastes, mille sissekäik kaeti okste, liiva ja kividega. Kolta- ja inarisaamid kaevasid sügispaigas soolakala säilitamiseks kivide ja tohuga vooderdatud koopa, mis kaeti tohu, turba, puude ja kividega ning mis avati enne talvekülla siirdumist
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
