iga inimene on kordumatu indiviid ideaal oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine armastus on selle tulemus ja tingimus armastus seob kogu loodust ja inimkonda Schlegel ainult läbi armastuse ja sellest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses armastuse privatiseerumine, seadmine kõrgemale ühiskonnast ja riigist riik peab toetuma armastusele Sõprus Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest sõprus hoiab linnriike koos sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta sõprus iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid sõprus eeldab: Vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist Ühistegevust kolm sõpruse tüüpi vastavalt põhjusele: 1) Kasu pärast (vanade inimeste sõprus, äri) 2) Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus) 3) Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel
Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid. Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula sumeri keeles usu ümber. Traditsiooni kohaselt alustatakse sumeri linnakultuuri käsitlemist Uruki rajamisest Eufrati äärde umbes 4. aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga
-4 saj. e.m.a. Kreeka linnriikide (poliste) võitlust võimu pärast. Akropolis linn mäe otsas Eriti juhtivad linnriigid Sparta (doorlaste) ja Athena (joonlaste) Peloponnesose poolsaar Korintose maakitsus (kanal!) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia). Sparta näol võis tegemist olla varatotalitaarse riigina Athena ,,demokraatia ema" 5. saj Athena juhtimisel loodi Ateena mereliit, mis hõlmas mandri kreeka linnriike ja saari, sel ajal oli Athena kultuuriline keskus, ehitati väga kauniks. Mereliidu kassalt saadi raha (nihverdati muidugi...) Ehitati Olympia tempel. Parthenon oli Ateena linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud peatempel. Kreeka kuulus kuni 19. saj alguseni Türgile. Ühelt inglise laevalt sattus mürsk Parthenoni pihta, seepärast on lagunenud. Poseidoni tempel Templid pärinevad jumaluste aegadest: Zeus, Hero, Poseidon (merejumal), Hermes
Kasutasid hireoglüüfkirja. Arhitektid tundsid pseudovõlvi ja lubimörti. LÕUNA-AMEERIKA KÕRGKULTUURID INKADE RIIK Hilary Karu 8 2009 veebruar · RIIK: Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestikusse ja asutasid linnriike. Cuzco, sealseid hõimupealike nim inkadeks. Inkad lõid tsentraliseeritud hiigelriigi, mis ulatus Lõuna-Ecuadorist Põhja-Tsiilini. Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketsua ülikud, ketsua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser
linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike. Cuzco-maailma naba linn oli tähtsaim. Selle linna pealike nimetati inkadeks.. kolmveerand sajandi jooksul loodi tsentraliseeritud hiigelriik kus elas mitukümmend miljonit inimest.riiki juhtis keiser. Majanduselu juhtis külakogukond. Kummardati taevajumalaid. Tähtsal kohal päikesekultus. Haridussüsteem vastavalt vajadusele(kas taheti preestreid v sõdureid vms) kirja ei olnud. Tohutult arenenud arhitektuur.Konkidastooride tulek: 1519 saabus mehhikosse 600 mehega hernan cortes
Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seas esile eriti Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat kujundas 5. saj. eKr pikka aega Muinas-Kreeka üks kuulsamaid riigimehi Perikles. Ateena oli Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateenal oli Kreeka võimsaim laevastik. Sparta oli sõjaväelise korraldusega riik, millel oli Kreeka tugevaim sõjavägi. Sparta ümber koondus palju- sid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose liit. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pinge- lised ning viisid pika ja kurnava Peloponnesose sõjani (5. saj. lõpus eKr). See lõppes Sparta ja tema liitlaste võiduga. Järgnes üle 30 a. kestnud Sparta ülemvõimu ajajärk Kreekas, mille lõpetas Teeba riik. Peaaegu lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka polis kindlat ja püsivat ülekaalu.
Kõik see eeldas head matemaatika tundmist. Maiadel on 2 erinevat, kuid seounduvat kalendrit. Rituaale reguleeriv püha kalender koosnes 13 kuust, igas neist 20 päeva. Aasta oli siis 260 päeva pikk. Selle kõrval oli päikesekalender 365 päeva, mille järgi korraldati muid riigiasju. Rituaalse ja päikesekalendri alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastasel tsüklil oli maiade jaoks väga suur religioosne tähtsus. 9 saj tabas maiade linnriike langus, põhjus pole täpselt teada. Langus polnud lõplik, 11 saj alates tõusid esile uued maiade keskused Yucat´ani ps põhjaosas. Kuid sellele vaatamata olid maiade kultuuri ja teaduse hiilgeajad möödas. Asteekite suurriik: Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said kesk-ameerikas domineerivaks mehhiko kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda eurooplaste maadeavaastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium. Nad
1.Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr 2.Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr 3.Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30 pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Usund oli polüteistlik, jumalad olid küll vägevad, kuid inimesetaolised nii kehalt kui ka vaimult ning neid austati kui "vanemaid vendi". Jumalad elasid nagu inimesed vahel sõpruses, vahel tülitsedes. 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas kujunes välja orjapidamine, kuid oli ka linnriike, mis olid demokraatlikud. 4.Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. 5.Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Nimetused on piirkondade järgi, kus need välja kujunesidi: dooria stiil, joonia stiil ja korintose stiil. 6.Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Templite eeskujuks on megaron, mille põhiplaaniks on ristkülik koos eesruumidega
On siis ühed Hatid kes pole indoeurooplased ja teised kes on . Ja kuidas vahet teha , vanu hatte hattodeks ja neid uusi hetiidideks indoeurooplased. Hattuša suur valitseja võtis endale nime Hati valitseja Hattušili I ,kes 17 saj esimsel poolel rajas suurriigi. Hetiidi raamatukogust leitud ka akkadikeelseid tekste. Sargon oli see keda nad püüdsid matkida, nende agressiioon suudnus peaasjalikult ida poole Mesopotaamia suunas , Hattušili ajal hakkasid ründama Süüria linnriike ja tema järglane Muršili rüüstas Babüloonia võttis kaasa Marduki kuju.Likvideeris sellega vana babüloonia riigi . See ei toonud sõjalist edu, järgnes kaose periood terve 16 saj . Muršili tapeti ja kaos läks valla. Tõusis esile Mitanni riik ,põhjameso ja süürias, hübriid riik , valitsejaskonna moodusasid indoeuroopa keeli kõnelevad liidrid aga mis samal ajal kasutas riigi keelena semiidi akkadi keelt ja mille hiilge aeg langeb 15 saj
aastat, mil toimusid esimesed demokraatlikud valimised kohalikul tasandil pärast Nõukogude perioodi. Kuigi kohalik omavalitsus oli sajandi alguse Eesti halduskorralduse oluline osa, oli nüüd tegemist pigem uue süsteemi ülesehitamise kui vana taastamisega, sest vahepealne tsentraliseeritud riigikorraldus tõi kaasa põhjalikud ümberkorraldused. Tasub meenutada, et kohaliku omavalitsused olid olemas ammu enne rahvusriikide loomist. Meenutagem näites Hansaliitu ja Itaalia linnriike. Hansaliidu kogemus on kindlasti mõjutanud ka nelja Eesti linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) praeguse identiteedi kujunemist. Siiski on kohaliku omavalitsuse tähendus sellest ajast oluliselt muutunud eelkõige rahvusriigi tekkimise, industrialiseerimise ja üldise valimisõiguse kontekstis. Eriti murranguliseks kujunes 19. sajand, mil paljude lääneriikide territooriumi halduskorraldus sai suures osa praeguseni säilinud sisu ja vormi. Selle arengu tulemusel
a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan Vana-Mesopotaamia 4 ajastut Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris.
põhineva kogukonnaga. Schegel ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Herder iga inimene on iseenda mõõt, talle eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. SÕPRUS 1) Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest - Sõprus hoiab linnriike koos - Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: 13 vastastikku hea soovimist ning sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest; ühistegevust. Sõpruse tüübid:
Teoreetilise vaatluse all on õnnelikkus, mida inimene indiviidina, üksnes omaenda jõududele toetudes võiks saavutada. Selline muutus eetiliste õpetuse tüübis seletub muutustega sotsiaalses maailmas. Hellenismi perioodil kaotasid traditsioonilised kreeka ühiskonnad oma poliitilise iseseisvuse ja muutusid suure maailmaimpeeriumi osadeks. Veel Aristoteles, kes oli Aleksander Suure vallutuste kaasaegne, pidas kreeka traditsioonilisi polis`eid, väikesi linnriike, loomupärasteks ja kõige täiuslikumateks inimliku ühtekuulumise vormideks. Kuid nende poliitiline iseseisvus ei taastunud enam kunagi. Sellega päädis läbi terve 4. sajandi väldanud polis`e kriis. Üksikisiku jaoks, kes juhtus selles maailmaimpeeriumis elama, 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. tähendas see seda, et poliitilise otsustuse tasand, mis vastuoludest lõhestatud polis`es oli tema jaoks
sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted. Neljas funktsioon on legitiimsus, mis tähendab seda, et riik peab tegutsema ühiste eesmärkide nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik. Traditsiooniliselt andamit võtvad impeeriumid, oli vähe arenenud infrastruktuur, mis tõttu ei olnud riik väga ühtne ning valitseja võim ei ulatunud kõigini. Sellised riigid olid näiteks Vana-Egiptus, Pärsia ja inkade riik.
Kreeklastel tuli eelkõige suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foikniiklastega. Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu just foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili. Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena 15.Peatükk. Riik ja ühiskond 1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi. Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kisi kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kisi kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised.
Kreeklastel tuli eelkõige suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foikniiklastega. Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu just foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili. Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena 15.Peatükk. Riik ja ühiskond 1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi. Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kiši kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kiši kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised.
Kujunes Ateena- Sparta liit. 362 Mantineia lähedal toimus suur lahing, kus toimus nende kahe suurvõimu ja liitlaste vahel kokkupõrge. Epameinondas oli võidukas, aga suri pärast lahingut. Sellega jäid teebalased oma liidrist ilma ja seda loetakse Teeba hegemoonia lõpuks. Halicarnassose maoseleum. Kokkuvõtteks: Erinevad linnriigid tahtsid domineerida, aga ei suutnud. Kui üks tõusis esile, siis teised tõmbasid ta alla kohe. Selle taustal Pärsia mõjutas linnriike nii ,et talle oleks kasulik. Sotsiaalne struktuur Toimusid ka sotsiaalsed muutused, põhiliselt polise korra murenemine. Varanduslikud erinevused suurenesid- rikkad rikastusid, vaesed laostusid. Rikaste allikas oli kindlasti Pärsia raha. Kuna sõjapidamine oli suurtes mõõtmetes, pandi käibesse ka vallasvara. Kui on palju raha, siis see koguneb reeglina ikka väheste kätte. Ateenas oli demokraatlik kord, seal kontrolliti rikaste rahakasutust
Herder: Iga inimene on iseenda mõõt, talle eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip - suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, nõuavad selle asendamist tõelise 'loomuliku' e armastusel põhineva kogukonnaga. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab:1)vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastsuest. 2)ühistegevust Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: * kasu pärast (vanade inimeste soprus, nt. äri).
vaid 4-5 hammast, rüht sirge, paks ei tohi olla, liig peen ka mitte. Et pikkus oleks sobiv kanti puidust kombasid Veneetsias. Esimene versioon kontsakingadest siis. Itaalias oli palju linnriike ja valitsejateks olid kaupmehed. Seega ka mood oli rikka kaupmehe ja pankuri mood. Rikkus ei ole päritud vaid ise teenitud. Seega riietus peab olema harmooniline ja moodustama terviku. Kärtsud värvid pole enam moes. Materjalid on kallid. Kasutatakse siidi ja
Arhiiv kui ürikute kogu tekkis koos kirjaoskusega. Tollane arhiiv oli valitseja kantselei, tal oli ühisjooni ka raamatukoguga. Vanimad säilinud dokumendid on kiilkirjas savi- ja kivitahvlid, Egiptuses papüürusrullid. Algselt olid raamatukogud, muuseumid meie mõistes arhiivid- sisaldades maksude ja laenude inventuuride jne dokumente. Erisus tekkis hiljem, sõltus säilitatavatest objektidest. Vanimateks arhiivideks loetakse raidkirju e. epigraafilised arhiivid. Lagas vanemaid linnriike, kus oli hoone, mis sisaldas savitahvleid linnavalitsuse tegevuse kohta. Uruki linnas Sumeris 400 000 savitahvlit. Enamus kandsid infot majandustegevuse kohta nn. valitsejate vahelised lepingud, majapidamissisuga asjad. Roomas Alexsandria raamatukogu, ühtlasi arhiiv ja muuseum. Säilitati pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele vahendusel: ARHEION- kindel hoone, asutus.
7) Kasutasid ehitusmaterjalina savi ning seetõttu on enamus ehitistest hävinud. Alles on jäänud ainult vundamendid, kui sedagi. 8) 9) Vanim rahvas on sumerid. Oletatakse, et nad on kas pärit põhja poolt või India-aladelt, aga kindlat päritolu ei teata. Leiutised: kiilkiri, ader, ratas -> vanker, potikeder. Hakkasid rajama esimesena niisutuskanaleid ja kuivenduskraave. Kuuekümnendsüsteem. Maailma vanim eepos Gilgames. Kujunes palju erinevaid linnriike. Üks linnriik koosnes mitmest ümberkausest külast ja elanikke võis olla kuni 200 000. Linnriigid olid omavahel vaenujalal, võitlesid ülemvõimu pärast. See oli üks neile saatuslikuks saanud põhjuseid. Teine põhjus oli looduslik kaitsetus ja avatus. Ümberkaudsed rahvad olid sõjakamad ja tahtsid sumerite rikkusi ja tehnoloogiaid ning vallutasid sumerid. 10)Semiidi hõimud elasid sumeritest põhja pool. Nende seas oli palju erinevaid rahvaid (nt
hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Ioonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483-st alates ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 480 479 Xerxese sõjaretk: 481, ähvardava sissetungi eel, moodustasid suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajateks spartalased. 480 vallutaid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk-Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jäänud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid
olmet ja ühiskondlikke olusid. Eeposte põhjal arvatakse, et tumeda ajajärgu ja 8. sajandi väikeseid kogukondi, mis polnud veel jõudnud riikliku korralduseni, juhtisid enamasti piiratud võimuga kuningad (basileused), kes pidid arvestama ülikute nõukogu ja vähemal määral ka vabade kogukonnaliikmete koosoleku arvamusega. Järgneval 7. sajandil oli sedalaadi kuningavõim linnriikideks arenevates Kreeka kogukondades kadunud. Selle asemel valitses linnriike enamasti kollektiivne aristokraatia. Mil moel kuningavõim aristoktaatiaga asendus ja kuivõrd eeposte pilt muistsest kuningavõimust üldse ajaloolisele tegelikkusele vastab pole üheselt selge. Homerose ja Hesiodose eeposed esitavad ka varaseima tervikpildi kreeka religioonist. Meile ilmneb ülimalt inimlik panteon eesotsas pilvikeerutava piksejumala Zeusiga, kelle koda Olympose mäel on enamuse jumalate meelispaik. Homerosel on jumalate käitumise
Tähendab tagasipöördumist antiikkultuuri Kõrgumine taeva poole Renessanss võtab uuesti kasutusele sambad, pilastrid Kaovad keskaja piilarid RINASCIMENO ehk renessanss 15. Sajandi alguses tekkisid Itaalias ka pangad Itaalias tekivad uuesti suured linnad Suurimaks linnaks kujuneb 15.sajandil Milano (100 000 - 200 000 el) Suuruselt teine Veneetsia Itaalias on säilinud ka tugevaid linna vabariike, arvukalt väikseid linnriike (eriti Kesk- Itaalias) Suuremad linn vabariigid Milano kõrval: Genova, Firenze, Siena, Toscana Paavstiriik Vastandumine keskajale Gooti ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri Renessansiajastu kunstil on 1 kindel tunnus - eneseteadvus Levis teadmine, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust Hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri (antiikkultuuri) varasemast rohkem Antiigi tundmaõppimine
Sumerite arvates: · 3 kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi) · 7 seitse planeeti Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile. Pitsatikivid silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud. Sargon Akadi riigi looja Skulptuuris pealmiseks materjaliks oli savi. Kuningas Gudea istuv figuur ei olnud detailideni töödeldud. VANA-BABÜLOONIA JA UUS-BABÜLOONIA Umbes 1800 aastat eKr Hammurapi ühendas osa linnriike ja tekkis Babüloonia Anti välja maailma vanim seadustekogu, varem oli tavaõigus. Vanast Babülooniast pole midagi säilinud, kuna selle vallutasid kassiidid, seejärel assüürlased. Alles 7.sajandi lõpul eKr tekkis Uus-Babüloonia, mille tähtsaim valitseja oli Nebukadnetsar, tema ajal ehitati Babüloni linn uuesti üles. Ümbritsetud kahe kordse müüriga. (50m) Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Algas protsessioonitee pidulik rongkäik, paraad
„Hannibal on väravate ees!“ Teise Puunia sõja ajal 216. a e Kr hirmutas Kartaago väejuhi Hannibali sõjaretk Itaaliasse ära. Siit ka ütlus. Tänapäeva kontekst – kasutatakse, kui seisame suure ohu ees. Midagi tuleb kiiresti ette võtta, et ohtu ja selle tagajärgi minimaliseerida. „Pyrrhose võit!“ 3. saj alguses e Kr tekkinud ütlus. Kui roomlased üritasid vallutada Lõuna-Itaalias asunud kreeklaste linnriike ehk poliseid, kutsusid kreeklased endile appi kuningas Pyrrhose Kreekast. Tema saavutas oma vägedega paar väga rasket võitu. Pärast neid olevatki Pyrrhos lausunud, et veel üks säärane võit ja mul pole enam sõjaväge. Tänapäeva tähendus – äärmiselt raske hinnaga midagi saavutama; tegelikult võrdub see saavutus kaotusega. „Veni, vidi, vici!“ (eesti k Tulin, nägin, võitsin!) See ütlus omistatakse Julius
,,Hannibal on väravate ees!" Teise Puunia sõja ajal 216. a e Kr hirmutas Kartaago väejuhi Hannibali sõjaretk Itaaliasse ära. Siit ka ütlus. Tänapäeva kontekst kasutatakse, kui seisame suure ohu ees. Midagi tuleb kiiresti ette võtta, et ohtu ja selle tagajärgi minimaliseerida. ,,Pyrrhose võit!" 3. saj alguses e Kr tekkinud ütlus. Kui roomlased üritasid vallutada Lõuna-Itaalias asunud kreeklaste linnriike ehk poliseid, kutsusid kreeklased endile appi kuningas Pyrrhose Kreekast. Tema saavutas oma vägedega paar väga rasket võitu. Pärast neid olevatki Pyrrhos lausunud, et veel üks säärane võit ja mul pole enam sõjaväge. Tänapäeva tähendus äärmiselt raske hinnaga midagi saavutama; tegelikult võrdub see saavutus kaotusega. ,,Veni, vidi, vici!" (eesti k Tulin, nägin, võitsin!) See ütlus omistatakse Julius
iseloomulik kreeklasetele on veel tohutu orjade arv (5 iga inimese kohta) sageli on orjadeks teised kreeklased. levinud oli võlaorjus kreeklastele on iseloomulik sportimine, nad on olümpia mängude autorid. olümpiamänge korraldati olümpia linnas, mängude ajal ei tohtinud sõda pidada (ehk paari kuu jooksul). ühtne kreeka keel töötati välja alles õpetlaste poolt hellenismi ajal. Kreeka maailm oli jagunenud paljudeks väikeriikideks. Kogu kreeka ühendab philippos II?. väikeseid linnriike nimetatakse polisteks. neid on seal sadu. suurimad kreeka riigid on esialgu sparta ja ateena. Suur probleem oli kreeklaste jaoks mägine maa ja ebasobilikkus maaharimiseks. sportlikkus tähendas keha eest hoolitsemist. Suur probleem oli rahvastiku liiga kiire kasv. neid ähverdab lausa näljasurm, hakkab suur väljaränne. Asustatakse lõuna itaalia, hispaania, prantsusmaa, musta mere rannik, lõuna aafrika, sitsiilia. kreeklaste arv võis olla 10-12 milj. (NB! kõik ei elanud kreekas)
* Assüroloogia teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, mis kujunes välja 19. sajandi keskel (sel ajal dessifreeriti esimesed kiilkirjad tegelikkuses see oli toimunud juba 19. sajandi algusel, kuid paljud pidasid seda tõlget ebaõigeks ning alles 19. sajandi keskel tõestati, et asi oli õige). * Sumerid Mesopotaamia tsivilisatsiooni loojad. (umbes IV aasta tuhat eKr) * Sumeritel ei kujunenud välja mitte ühte riiki, vaid terve rida linnriike. * Mesopotaamia kiri: -) Kiilkiri kiilukujulised kirjamärgid. -) Olid mõistemärgid, silbimärgid ja seletavad märgid. (algselt oli kuskil 1800 märki, aga aina mindi üle ainult silpmärkidele ja lõpuks oli neid umbes 500) -) Vana-Pärsia kirjas oli 30 märki. Kaananimaa *Kaananimaalt kujunes välja kaks kõrgkultuuri Foiniikia ja Heebrea e. Iisrael. * Foiniikias ei kujunenud välja ühtset riiki, vaid kujunesid välja linnriigid.
Schlegel: "Ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene." "Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelistes tunnetes". Armastuse privatiseerumine, kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist - riik peab seda respekteerima. Samas riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine, loomulik kogukond. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Nikomachose eetika: sõprus hoiab linnriike koos. "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Erineb heasoovlikkusest ja armastusest. Eeldab ka ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Sõpruse liigid vastavalt põhjusele:
Sealne riiklus, ühiskond ja kultuur tegid vana-aja vältel läbi olulisi muutusi. U 7000 aastat eKr sai alguse põlluharimine Põhje-Mesopotaamias. U 6000 eKr levis põlluharimine ka Eufrati ja Tigrise alamjooksule, millest järgnevalt kujunes Mesopotaamia tsivilisatsiooni lähtekoht. U 4000 eKr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn, millest hiljem sai ka üks olulisemais Sumeri linnriike. Õpiti kasutama purjekaid ja ratast. Linna ja ümbruskonna elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid ja jõepurjekaid, ning hankisid metalle küllalt kaugetestki mägipiirkondadest. Linna keskel kerkis suur templikompleks kaugele paistva astmiktempliga. Kujunes piltkiri, mida kasutati majanduslikuks arvepidamiseks. Kõik osutab, et ühiskonnas oli välja kujunud elukutsete kaupa spetsialiseerumine ja elanikud jagunesid rikkuselt ning ühikondlikult positsioonilt
Ei ole aga mingeid märke kirja kasutusest. Kui suurt ala Teotihuacan poliitiliselt kontrollis, pole teada. Tema kunstilist mõju on tunda Yucatani poolsaareni välja. Teotihuacani hiilgeaeg on 2.-6. sajand. 7. sajandist on märke, et elamukvartalites märke põlengutest. Edasi on see linn suuresti maha jäetud. 7.-8. sajandil on nii Monte Alban kui Teotihuacan langenud ning järgneb poliitilise killustatuse periood, kujunes ilmselt hulganiselt linnriike nii Mehhiko kiltmaal kui zapoteekide alal. Maajad Varasemad asulad on Yucatani idarannikul (tänapäeva Belize) olemas juba 1 aastatuhandel eKr. Aastatuhande teisel poolel hakatakse seal rajama ka astmikpüramiide. Sealt on sellest ajast leitud ka selgeid märke maajade hieroglüüfkirjast. Üks linnriikidest, El Mirador, muutub umbes 4.-3. sajandil eKr piirkonnas juhtivaks. Peale tema langust, umbes 3. sajandil pKr tuleb rääkida paljude võrdsete linnriikide süsteemist, millest mõned
Ateena ja Sparta 478 431 eKr Kreekas domineerisid suhteliselt aristokraatlik Sparta ja demokraatlik Ateena, kelle omavahelised suhted olid pingelised. Ateena poliitikat juhtis pikka aega sajandi silmapaistvaim riigimees Perikles. Ühteaegu sai Ateenast Kreeka suurim linn, peamine kaubanduse ja kultuurikeskus. Ateenal oli võimsaim laevastik Kreekas ja Pärsia vastu võitluseks asutatud Ateena mereliit ühendas ateenlaste võimu alla Egeuse mere rannikul ning saartel paiknevaid linnriike. Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. Ta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased olid juba VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast.
Ateena ja Sparta 478 431 eKr Kreekas domineerisid suhteliselt aristokraatlik Sparta ja demokraatlik Ateena, kelle omavahelised suhted olid pingelised. Ateena poliitikat juhtis pikka aega sajandi silmapaistvaim riigimees Perikles. Ühteaegu sai Ateenast Kreeka suurim linn, peamine kaubanduse ja kultuurikeskus. Ateenal oli võimsaim laevastik Kreekas ja Pärsia vastu võitluseks asutatud Ateena mereliit ühendas ateenlaste võimu alla Egeuse mere rannikul ning saartel paiknevaid linnriike. Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. Ta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased olid juba VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast.
"Kui inimesel pole võimalik midagi oma maa heaks teha, siis ta ei hooli oma maast." (Esindusvalitsus, 204) Või kui riigi alamad tõesti informeerivad ja harivad ennast ning tunnevad aktiivset huvi riigiasjade vastu, siis ei lepi nad oma alama asendiga kaua. Kui oleks vaja veel mingeid tõendeid demokraatia eeliste kohta, soovitab Mill meil Kõrvutada maailma vabasid riike nende vabaduse kestmise ajal nüüdisaegsete monarhistlike või oligarhiliste despootiate subjektidega: Kreeka linnriike Pärsia satraapiatega; Itaalia vabariike ja Flandria ning Saksamaa vabalinnu Euroopa feodaalmonarhiatega; Sveitsi, Hollandit ja Inglismaad Austria ning revolutsioonieelse Prantsusmaaga. Nende suurem heaolu on olnud liialt ilmne, et seda oleks iial eitatud: samas kui nende üleolekut hea valitsemise ja ühiskondlike suhete osas tõestab seesama heaolu, ja see ilmneb pealegi ajaloo igal leheküljel. (Esindusvalitsus, 210)
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). 4. Kreeka kunst 11. 8. saj e.Kr oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. Kogukonnast eraldusid üliku ja kujunesid esimesed riigid. Kreeka linnriike lahutas pärinemine erinevatest hõimudest ja ühiste majanduslike huvide puudumine. Ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, kultuurielu ja religioon. Visuaalne kunst oli alguses peamiselt religiooni teenistuses, kuid aja jooksul hakkas muutuma omaette väärtuseks. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600 e.Kr, edasi järgnes kolm perioodi 1) arhailine e vana aeg 600 480 e.Kr 2) klassikaline e õitseaeg 480 323 e.Kr
sufeedi. Sufeetide käes oli vaid tsiviilvõim, väejuhid nimetati riiginõukogupoolt ametisse vaid sõjakorral. Kartaago armee koosnes palgaarmeest, see koosnes paljudest rahvastest. Rahvad seal armees olid nt kreeklased, keldid ja ibeerid. I puunia sõda toimus 264-241eKr. Kõigepealt üritasid Kartaagosse ülemere murda kreeklased, algas võitlus Sitsiilia saare pärast. Sitsiilias oli nii Kartaago kolooniaid kui ka Kreeka linnriike, millest tähtsaim oli Sürakuusa. I puunia sõja ajaks oli Kartaago Sitsiilias allutanud endale suurema osa saarest. Rooma sõjanduse hiilgeaeg I Puunia sõda 264-241 Rooma selle sõja võitis, sai endale Korsika ja Sitsiilia saared. Kartaago pidi maksma Roomale hüvitiseks ca 3000 kuld___ . Kuulus tegelane oli Hamilkar Barkas. Legendi järgi ta oli nõudnud,et tema poeg Hannibal annaks vande, et kuni surmani ta peab võitlema Roomaga. (237eKr). Pärast Hamilkar Barkase
Konfliktid ühiskonnas eksisteerivad ainult valitseva eliidi liikmete vahel. Majandus on enamasti juhitud riigi poolt. Poliitiline süsteem tungib sisse põhimõtteliselt kõikidesse eluvaldkondadesse nagu kultuur, moraal, majandus ja religioon, tegeletakse käitumise ja isegi ideede ettekirjutamisega. Kõik organisatsioonid on allutatud riigile. Demokraatia Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima Solon, kes pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Enne kui kehtestati demokraatlik režiim, koges Ateena linnriik ka türanniat, mis aga kukutati pärast paarikümne aastast eksisteerimist. Demokraatliku korraga kaasnesid
Nagu paljudes muudes valdkondadeski, etendas Itaalia poliitiliste muudatuste vallas teedrajavat osa. Ehkki ühendatud Itaalia riik tekkis alles 19 sajandi II poolel, avaldas Itaalia olulist mõju nii teiste riikide konsolideerumisele kui rahvusvaheliste suhete arengule. 14 – 15 sajandil jagunes Itaalia kolmeks piirkonnaks: Lõunas Napoli (mõlema Sitsiilia) kuningriik – see oli Hispaania (Aragoni) võimu all, keskel domineeris Rooma/paavst, põhjas oli arvukalt linnriike. Suur osa Põhja ja Kesk-Itaaliast kuulus formaalselt Saksa- Rooma riigi koosseisu. Kõige arenenumaks piirkonnaks oli Põhja-Itaalia, mille jõukuse aluseks oli kaubandus Levandiga (Vahemere idapiirkond). 14 - 15 sajand oli (Põhja-) Itaalia õitseajaks – rikkaim ja arenenuim piirkond Euroopas. Lisaks oli Itaalia 15 sajandil jäetud omapead, muidu ülemvõimu pärast Itaalias konkureerinud Saksamaa ja Prantsusmaa olid hõivatud muude probleemidega.
Oresteia). Mis laadi inimeste vahelistele suhetele peaks riik tuginema? Mis laadi emotsionaalsed sidemed on inimese ja riigi vahel? Mis roll on sellises riigis sõprusel? Platoni vastus teoses Vabariik ütleb, et sugulussuhted tuleb välja juurida. Hilisemas teoses Seadused loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus, mis aitab klannihuvidest üle saada. Aristotelese vastus Nikomachose eetika: · sõprus (philia) ongi see, mis linnriike koos hoiab. ,,Sõprus paistab ka riike koos hoidavat ja seadusandjad kannavad selle eest rohkem hoolt kui õigluse eest." Philia vabal kiindumusel põhinev inimeste vaheline suhe. Selliseid suhteid võib olla eri laadi, eri tüüpi inimeste vahel, kes on mingil viisil seotud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimeste vaheliste suhete kohta . Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid.
Euroopa riikides. Itaalia feodalismi eripäraks oli kaubalis-rahaliste suhete säilimine ning linnade rohkus. Milano, Lucca ja Pisa (hiljem ka mitu muud linna) saavutasid poliitilise sõltumatuse juba 11.sajandil, umbes samal ajal tekkisid linnades ka tsunftid. Linnriikide arengut soodustasid ka ristisõjad, viimaste tagajärjel koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa keskaegne kaubavahetus itaalia kaupmeeste kätte. Saksa feodaalid püüdsid Itaalia linnriike küll alistada, aga tagajärjetult. Itaalia alade eripäraks oli ka kirikuriigi tekkimine 8.sajandil, mis pani aluse paavsti ilmalikule võimule ning soodustas sakraalarhitektuuri arengut. Romaani stiil tekkis Itaalias 10.-11-sajandil ning kestis 13.sajandi keskpaigani. Itaalia romaanikas eristatakse tavaliselt nelja - Lombardia, Toskaana, Lõuna-Itaalia ja Veneetsia koolkonda. Kõige hoogsamalt levis romaani stiil Lombardias ja Toskaanas, kus peatähelepanu
Antiik-Kreekas kodanikkonda muidugi väga kitsalt. Selle hulka ei kuulunud naised, orjad, välismaalased, alla kolmekümneaastased mehed ja need, kes polnud võimelised relva kandma. Ehkki teinekord mõisteti demokraatiat kui vaeste ja alamklasside valitsemist, ei olnud enamik vaeseid (k.a. naised ja orjad) kodanikud. Seetõttu 15 oleks meie praeguse asjast arusaamise järgi Kreeka linnriike õigem käsitleda pigem militaar- demokraatiatena. Nende arusaamises, kes moodustasid Antiik-Kreeka kodanikkonna, oli aga demokraatia valitsemise otsene teostamine või kollektiivne omavalitsus. Alles pärast sotsialistlike liikumiste väljakujunemist hakkasid liberaalid nõustuma sellega, et kodanikkonna mõiste laieneb kõikidele täiskasvanud meessoost isikutele. Ning omakorda, pärast feministide ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
