liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi toetasid paavstid, et nõrgestada oma vastaseid, Püha Rooma keisreid. Veriste sõdade tulemusel saavutas lombardlaste jalavägi 1176 aastal hiilgava võidu keisri rüütlivägede üle. Võitlused jätkusid siiski veel aastakümneid, kuni keisrivõimu nõrgenemine linnad valitsejate võimu alt lõplikult vabastas. 14. sajandiks olid Lombardia ja Toscana peaaegu sõltumatud linnriigid. Reini liit - Saksamaa ajaloos Reini liit, mis ühendas mitte ainult linnasid, vaid ka mõnesid ilmalikke ja vaimulikke maahärrasid Reeini jõe piirkonnas. See loodi 13. sajandi keskel, kui saksamaal valitses periood intermedium (kuningate vaheline periood, kuningaid oli hästi palju, konkureerisid omavahel, ükski ei saavutanud suuremat tunnustust). 1254 ühe rivaalkuninga toetuseks loodi linnadevahelise leppega liit mille põhiline eesmärk oli luua stabiilsus sel segasel ajal
Kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. Antiikkultuuri hinge võib nimetada Nietzsche järgi apolloniliseks, ta idealiseerib ruumiliselt piiratut, meeltega haaratavat üksikkeha. Näiteks: Nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. Näiteks: Apolloniline on maalikunst, mis piirab üksikud kehad kontuuridega. Näiteks: Apollonilised on alasti inimese kuju, mehaaniline staatika, Olümpia jumalate meeleline kultus, Kreeka linnriigid, Oidipuse saatus ning fallose sümbol • Dionüüsiline kunst on ürgne ja loomulik seisund, mida pole võimalik kontrollida ja see avaldub elujõus nagu võimutahe isandamoraalis.See esitleb end kui pealetükkivat kunsti, sest ta näib püüdvat kõigest väest, et inimesed seda ning tema loojaid kunstikkena märkaksid. Igaljuhul ei taha see, et temast sõnatult möödutaks. Näiteks: Loomu poolest on see muusika, kuna see mõjutab inimese kehale, instinktidele,
Kunstist on säilinud hästi vähe, sest peamiseks materjaliks oli savi (savi +: odav, kergesti modelleeritav, savi-: ebapüsiv), mis on küll säilinud pitsatikividena (kivist: marmorist/vääriskivist silinderkujulised sissegraveeritud figuurid ja erinevad stseenid. Näiteks: Sarbon I aegne pitsat, mis kujutab tõenäoliselt Gilgameši). Skulptuuridest: Kuningas Gudea, istuv figuur BABÜLOONIA KUNST (1800 EKR) Babüloni valitseja Hammurapi ühendas Mesopotaamiaala linnriigid (linn+ ümbritsev ala) Babüloonia riigiks. Hammurapi ajal= maailma vanim kirjapandud seaduste kogu. (kuni kirjapandud seadusteni käib kohtumõistmine tavaõiguste alusel). Vana- Babüloonia riik hävis juba u. 1600 eKr Kassiitide rünnaku tõttu ja Uus-Babüloonia tekkis alles kuningas Nebukadnetsari ajal 7. Sajandi alguses eKr. Babüloonia linn ehitati uuesti üles. Linn oli ümbritsetud kahekordse müüriga, peaväravaks oli jumalanna Ištarile pühendatud värav
leiumaterjali tagasihoidlikkuse tõttu napid (sellest ka nimetus "tume ajajärk"), on põhjust arvata, et sel perioodil leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris. Mükeene perioodi bürokraatlikult korrladatud hierarhiline lossiühiskond oli kokku varisenud ja ilmet võtsid varasemast erinevad ühiskondlikud suhted. Järgnenud arhailisel perioodil arenesid siit välja Kreeka tsivilisatsioonile iseloomulikud linnriigid. Uus tõus 8. sajandil. 9. sajandist peale suhtlesid kreeka meremehed eeskätt Euboia saare elanikud taas tihedamalt idamaadega, millest annab märku nii Süüria rannikule tekkinud kreeklaste asula (tänapäeva Al Mina Türgi territooriumil Süüri piiri juures) kui ka Kreeka ülikuhaudadest leitud ida päritolu esemed või nende imitatsioonid. Ilmselt vajasid Kreeka ülikud ida päritolu luksusesemeid eeskätt oma sotsiaalse positsiooni rõhutamiseks.
2. Sept. Alates 15. Sajandist toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik
suutsid ära toita suure elanikkonna. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku ning tegid auuri edusamme matemaatika ja astronoomia alal ning lõid keeruka kalendrisüsteemi. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr toimus lõunas Ilopango vulkaani võimas purse, mis mattis suure maa-ala tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni 'eelklassikalise' ajastu lõppu. Maiad olid osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid
' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu ,mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba kreeka kolooniad. Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas 8
tema huvide , ambitsioonide ja poliitikaga . (Suur territoorium , rahvaarv , sõjaline , poliitiline ja majanduslikult suur ) Näited : Hiina , Jaapan, Prantsusmaa , Saksamaa , Venemaa jne . 13) MIS ON KÄÄBUSRIIK ? (TOO NÄIDE ) Kääbusriigid on kas väga väikse territooriumiga ja/või rahvaarvuga . Näited :Andorra , Liechtenstein . 14) MIS ON LINNRIIK ? ( TOO NÄIDE ) Eraldi kategooria moodustavad linnriigid , mille territoorium ei ulatu märkimisväärselt kaugemale ühe linna piiridest ja selle juurde kuuluvast tagamaast Näited : Monaco , San Marino , Signapur ja Vatikan . 15) MIS ON ENKLAAV ? (TOO NÄIDE ) Enklaav on riik või selle osa , mida ümbritseb täielikult teise riigi territooriumiga Näited : Vatikan , San Marino, Lesotho . 16) MIS ON JA MILLEGA TEGELEB NATO ? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon . Sõjaliste poliitiline liit
Kuldsed kujukesed, mingi kits tagajalgadel Lüürataolised muusikariistad, kaunistatud härjapeadega, mitmest materjalist kokku pandud Kuldnõud šub-as'i ehted hauast Ur'is Peen ja filigraanne kullasepakunst. Silinderpitsat ja jäljend. Võivad olla kirjamärkidega või figuratiivsete kujutistega pitsat-jäljendi tegemiseks pitser- see mis järgib Tänapäeva allkirja funktsioon, Selleks et anda kiirelt edasi sõnum, ka siis kui ise ei ole kirjaoskaja. Akkadi periood 2350-2150ekr Sumeri linnriigid allutatakse Akkadi poolt Esimene kuulus valitseja Sargon I Akadi linna asukoht siiani teadmata. Mehed hakkavad olema karvased ja pikkade habemetega. Teooria, et mehed keerasid oma habemeid lokki ja ka vahatasid neid :) Suured valitsejapaleed (Tell Asmaris) Ruumid ja aknad koondusid siseõuede poole, asusid linnade keskel, mõeldud valitsejale ja õukonnale. Kaar ja Silindervõlv EGIPTUS Pildilised allikad- kujutati muuhulgas ka igapäevaseid tegevusi kirjalikud allikad
4 meri asub suhteliselt lähedal. Kui keskaegne ,,pimedus" Euroopas taandus hakkasid ka väiksemad linnad jõudsalt arenema. Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid Kreeka poliseid. Tolle aja rikastes linnriikides, millest ühel parimal positsioonil Firenze, õitses kõige muu kõrval ka kunst. Eelkõige tähendabki kunst Firenzes just renessansskunsti, sest just sel perioodil õnnestus olla tõepoolest üks juhtivamaid
Kesk ja almajooksul. Üleujutused korrapäratud. Tegeleti tänu niisutussüsteemidele. Loodusvaradest savi ja pilliroog. Tsivilisatsioon avatud ja ebastabiilne. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid (3000-2334). Leiutised ja uuendused: · Panid aluse linnriikidele · Kiilkirja leiutamine · Jumalad · Ratta ja vankri leiutamine · Niisutussüsteemid · Kooliharidusele panid aluse · Raamatukogu Riigikorraldus: · Templiühiskond: Mitmed linnriigid Igaühes oma kord ja valitsejad Võimul preesterkond Kihistumine Preestrid "edastasid jumala sõnumeid" Templisulased ja renditalupojad Peale sumereid said võimule semiidid. Tõusis võimule Sargon I. Ühendas mesopotaamia alad Akadi riigiks. Ajalugu Page 4 Akadi riigikord 14. september 2009. a. 15:03 Kuningas juhtis. Väepealik, seadusandja, plempreester, kohtumõistja.
Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja).
· Vabadus on tunnetatud paratamatus · Francois Marie Arouet Voltaire (1694-1778) ideaalne valitsemisviis valgustatud monarhia · Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) üksikisik peab allutama oma huvid ühiskonna huvidele kahtles seadusandlikkuse võimus · Saksa kameralistid üksikisiku heaolu peab tagama riik, st valitsejal on kohustus hoolitseda oma alamate eest · Valitsejat peab nõustama filosoof Pilet 4 1.Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Sumeri linnriigid: Mesopotaamia tsivilisatsiooni on rajanud sumerid kiilkiri, linnad, religioon, ratas Iga linn on omaette riik, ümbritsetud müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Hiljem riigi eesotsas kuningad juhtis sõjaväge, mõistis kohut, suured maavaldused, tugeva kuninga puhul kuuletus preesterkond kuningale Kodanikkond: talupojad ja käsitöölisedmoodustati sõjavägi Aristrokraatlik vanemate nõukogu + rahvakoosolek, seal võidi valida kuningas, kuninga ja vanemate otsuste kinnitamine
lineaarne tähestik. Klassikaline tähestik oli välja kujunenud II a.t lõpuks. Hiljem levis tähestik edasi. I a.t lõpuks kujunesid neli võimu Kaananis. Põhja pool valitsesid Uus-Hetiidi riigid (olulisim Karhemis). Aramealaste riikidest sai mõjukaimaks ning tugevaimaks riigiks Kaananis Damaskus. Palestiinas kujunesid iisraellaste riigid. Rannikul võimutsesid endiselt Foiniikia linnriigid. Linnadest domineerisid Byblos, Sidon ja Tyros. Foiniikia Väga kõrge arenguga olid Foiniika linnriigid. Praktiliselt puuduvad foiniikia oma allikad. Põhilisteks allikate grupiks on kreeka, assüüria ja VT allikad. Linnriigid olid valdavalt kuningriigid. Kuningate kõrval mõjut riigi elu oluliselt kaupmehed. Pol mõttes olid linnriigid sõltumatud kuni Assüüria tugevnemiseni 9. saj-l. Assüüria võimu all olemine ei toonud kaasa maj langust, vaid isegi soodustasid kauplemist. Hiljem asendus Assüüria võim Babüloonia ja Pärsia omadega, püsima jäi maj tõus.
· Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid kreeklaste nimetus · Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. · Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. · Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. · Külad ja rikaste maamajad. c. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: · Kaubasuhted foiniiklastega. · Kultuurisaavutuste ülevõtmine. d
lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni.
14. saj eKr tabab Kreetat looduskatastroof -> Egeuse kultuur sisuliselt hävis Tume ajajärk 11.-8. saj eKr kreeka asutus laienes -> Egeuse meri sai Kreeka sisemereks kujunes jumalate kujutelm kujunesid ka müüdid, kuid neid ei pandud kirja -> teame tänu Homerose eeposele Arhailine ajajärk 8.-5. saj eKr 8. saj eKr loodi tähestik, kiri tuli kasutusele tsivilisatsiooni tunnused olid olemas käsitöö, kaubandus, meresõit linnriigid Ateena ja Sparta -> ühtset Kreeka riiki ei tekkinud ülekreekalised religioossed keskused 766 eKr esimesed teada olevad olümpiamängud Klassikaline ajajärk 500-330 eKr valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga 5. saj oli Kreeka kultuuri õitsenguaeg Hellenismi periood 330.-30. eKr Kreeka alad oli läinud Makedoonia koosseisu Philippos II alustas Kreeka alade vallutamiseda 338. eKr -> tema poeg A. Suur sai sisuliselt võõrvalitsejaks
Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab 7 kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule.. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8
jälgida orjandusliku ühiskonna ning riigi sündimist, arenemist ja allakäiku selle kõige väljakujunenumates, klassikalistes vormides. Maailma-ajaloolist tähtsust ei saavutanud Rooma kaugeltkii otsekohe. Rooma sünd kuulub aega, mil paljud Vana-Idamaa orjanduslikud riigid olid eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, mis etendasid hiljem maailma kultuuriajaloos erakordset osa, ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma asulad ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Rooma. Järk-järgult kasvas ka Rooma poliitiline võimsus. Selleks et mõista rooma orjandusliku ühiskonna tekkimistingimusi, on hädavajalik omada ettekujutust kogu Itaalia arenemisest enne Rooma ajastut. Eriline tähtsus on etruski linnade
tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega). Loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. Üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Sel sajandil sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj
Kirjutamisoskus oli privileeg, mis sai osaks ainult vähestele kuid lugemisoskus sai selgeks rohkematele. 4. Mesopotaamia Looduslikud olud: Jõgedevaheline maa Tigrise ja Eufrati. Korrapäratud üleujutused. lõunas kuivus, põhjas mägede lähedal niiskus vajadus maad niisutada ja kuivendada niisutus- ja kuivendussüsteemid loodusvaradeks savi ja pilliroog savitsivilisatsioon avatud piirkond kaitsesüsteemid Põhiperioodid: Sumeri linnriigid ~30.-24. sajand eKr (~3000-2340 eKr) Semiidi suurriigid Akadi-suurriik ~24.-22. sajand eKr (~2340-2193 eKr) Vana-Babüloonia 18.-16. sajand eKr (1792-1595 eKr) Assüüria 14.-7. sajand eKr (934-609 eKr) Uus-Babüloonia 7.-6. sajand eKr (626-539 eKr) Sumerite päritolu ja ühiskonnakorraldus: Sumerite päritolu on teadmata. Valitsemisvorm oli monarhia. Ühiskond hierarhiline: preestrid
Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4. Uus-Babüloonia ajastu fantaasialoom (625 539 eKr) Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud. Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr. Vanad kuningad, kes troonist loobuda ei tahtnud, pidid võitlema kõrbelõviga, et oma trooni säilitada. Üks 7 kreeklaste maailmaimest oli rippaed. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati
Foiniikia tähestiku puuduseks oli see, et seal oli ainult kaashäälikud. Kreeklased mõtlesid märke juurde. Lõpuks tekkis neil 24 tähest koosnev alfabeet. 4. Kujunesid välja üle Kreekalised religioossed keskused. Delfi jumal Apolloni keskus, oraakel(ennustamine) Olümpia jumal Zeusi keskus, seal hakati pidama Olümpiamäng 5. Kujunesid välja polised ehk linnriigid 6. Polise tunnused · sõltumatu · omavalistus sinna kuulusid kodanikud, kes olid mehed, vabad, täisrealised ja põliselanikud. Seal toimusid rahvakoosolekud. Seal valiti omakorda nõukogu ja ametnikud (<---Nende käes oli võim alaliselt) Nad valiti enamasti üheks aastaks 5. Hellenism 338 ekr. Algas ja lõuks peetkse aastat 30 eKr, siis langes Kreeka Rooma võimu alla.
.................................... 34 Globaalne soojenemine.................................................................................. 34 ÜRO................................................................................................................... 35 12.12 – Riikide reitingud....................................................................................... 36 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad Riik Varasemalt: kütid-korilased, linnriigid, impeeriumid, feodaalsed üksused Rahvusvahelised organisatsioonid (teisesed toimijad: nende tegemiseks on vaja loojat- riiki) o Mõjukas olemiseks peab olema pildis (uudistes, räägitud jne) Hargmaised korporatsioonid Muud: o inimesed – Eesti inimesed käivad Valkas, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega o terroristid o katoliku kirik – tuntud, käsuvahendaja, MTÜ
· Vana-Mesopotaamia: · Lähis-idas riigid Niiluse orus ja Tigrise ja Eufrati vahelisel alal ehk Mesopotaamias. · Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad sumerid lõid väikseid riike, mis koosnesid ühes linnast ja seda ümbritsenud alast, ehitati esimesed templid ja loodi kiilkiri (märgid pehmes savis või raiuti kivisse). · III at II poolel eKr tungisid mesopotaamiasse akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. · Kuningas Sargon ühendas linnriigid oma võimu alla. Mesopotaamia kunsti peateemas ainuvalitseja ülistamine. · Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus babülon. · Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused templid, valitsetajate lossid ja linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud) · Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel.
Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati. Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad. Orjade roll väike. 1700-1200 eKr. Riik purustati. Foiniikia Vahemere idarannik. Semiidi hõimud. Sekundaarne tsivilisatsioon (Egiptuse ja Mesopotaamia mõju). Linnriigid. Õitsengu aeg 10.-7. saj eKr. Põllundus polnud sobivaid maid; tagaplaanil oli aiandus viinamarjad (vein), oliivipuud (õli); käsitöö klaas, klaasnõud, klaashelmed; purpurvärvi kangas purpurtigu (1g=5000 tigu); sarlakkpunane kangas putukad; metallanumad (vask- ja pronkskausid); seedripuit (eksport). Head laevaehitajad ja meresõitjad. Ründasid vahemereäärseid piirkondi, vangid müüdi orjadeks. Suurimad orjaturuomanikud. Tähestikkiri, 22 märki.
pangandus ja tööstus. Roomas asus paavst, kes kogus makse kogu katoliiklikust maailmast. Palverändurid olid samuti üheks oluliseks sissetulekuallikaks roomlastele. Ka mitmed väiksemad Itaalia linnad rikastusid tänu tööstusele ja kaubandusele. Itaalia linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline võim. Selle aja Euroopas täiesti erandliku nähtusena valitsesid siinsed linlased mitte ainult oma linna, vaid ka seda ümbritseva maaala üle. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vana-Kreeka poliseid. Kapitalismi sünd oligi võimalik ainult sellistes väikestes linnriikides, sest itaalia tervikuna polnud selleks küps. Suur ebaühtsus arengus aga süvendas maa lõhestatust ja selle jäljed on märgatavad tänapäevani. 1.5. Majanduse areng renessansiajastul Uued jooned Euroopa arenenumate maade elus hakkasid ilmnema 13.-14. sajandil. Järk- järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Tekkisid esimesed
Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus Objektivism -> subjektivism Uusaeg: rõhk inimese õiguste sfääril, tähelepanu normidel ja seadustel (need mis õigusi kaitsevad) Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests) ,,voorus"(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 2 suurt perioodi: Kreeka linnriigid Rooma impeeriumi süsteem Linnriigi e polise allakäik 4.sajand eKr hellenismiperiood, monarhiad Rooma keisririik Rooma : vabariik keisririik Antiikaja mõju : poliitiline terminoloogia on loodud Kreekas, poliitika sfääri ,,leiutajad", kreeklaste jaoks olid poliitika ja eetika lahutamatud (tänapäeval ei ole enam nii), Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks), Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr -
2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr
Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid. Tsikuraat astmiktorn, mida sumerid hakkasid püstitama (kunstlikud mäed) Sumerid leiutasid kiilkirja ja panid aluse ka riiklusele. 24.saj eKr UMMA sumeri linnriigid ühendati. Seniidid elasid 3.saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele vahel pole. Akkad tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel tegemist seniiidi keelega) Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad. Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle. Sumeri-akkadi religioon Mesopotaamia usund Mesopotaamia religioon: · Polüteistlik
2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr
3. tunnuse elemendid: a) riigipiirides ühtne võimuorganisatsioon b) ühtne õigussüsteem c) riigiametnikud ja erilised institutsioonid d) riigikassa 14. Riigi tüübid, ühiskonna poliitilised ja mittepoliitilised organisatsioonid, pol. reziim: Tüübid: 1) Ajaloolised riigi tüübid a) orjanduslik b) feodaalne c) kodanlik 2) Linnriigid, impeeriumid, rahvusriigid 3) Ühe või teise riigi võimuorgani positsiooni järgi a) monarhiad b) seadusriik, algusriik Poliitilised organisatsioonid - (parteid) osalus poliitikas, riigivõimu teostamises. Mittepoliitilised organisatsioonid - jagunevad elu erinevate probleemide vahel. Poliitilised eesmärgid ei domineeri või puuduvad, kuid teatud tingimustel võivad nad oma eesmärkide nimel politiseeruda esinedes iseseisvate poliitilise nõudega
,,Leonardo karakteri ja kogu tema hilisema elu kujundasid need juhuslikud asjaolud, et ta oli sündinud vallaslapsena ja et tal oli liiga hell ema." Caterina, Leonardo ema, oli olnud külaneiu, kes võis notarile ainult lühikeseks ajaks meelelahutuseks olla. Leonardo sündis poisina, kes oli blondide juustega ja ilus. Kasvades avastas ta oma anded: ta oskas maalida, joonistada, voolida ja oli ka vaimustav skulptor. Leonardo sündis sõjaajal. Aastal 1454 sõlmisid Itaalia linnriigid mõneks ajaks rahu. Korraga tuli suur lind ja lõi oma püstise sabaga mitu korda tugevasti mööda väikese Leonardo nägu, suud, nagu ta oleks tahtnud selle valla kiskuda. Iga uuria, kes on süvenenud Leonardo mälestustesse ründavast kullist, on avanud seda mõtet erinevalt. Ühed on arvanud, et see on kutseks, et Leonardo järgneks talle kõrgustesse, teised aga et lind andis Leonardole idee: meisterdada endale kunstlikud tiivad ja tõusta esimese inimesena taevalaotusesse
See oli finants ühendus, mille tegevusena peamiselt korjati raha ühisesse mereliidu kassasse, millega parandati ja täiustati laevastikku. Delose saarelt, kus kassa esialgselt asus, toodi see hiljem Ateenasse. Ateena muutus kõige tugevamaks poliseks ja see hakkas oma tahtmisi teistele linnriikidele peale suruma. Mereliidu kassast saadud rahaga ehitati üles Ateena linn, mis oli maatasa tehtud. V sajandi lõppus toimusid Peloponnesose sõjad. Kreeka linnriigid Sparta eestvedamisel astusid Ateena vastu. Ateena kaotas, kuid lisaks sellel nõrgenesid kõik teised polised. 6 IV sajandil tugevnes Makedoonia. 1.5.1.1 ATEENA KLAASIKALISEL AJAL. Kuulsaim valitseja oli Perikles, temal oli esimesena ametinimeks strateeg. Võttis vastu uued seadused. Kasutas Mereliidu kassa raha Ateena ülesehitmaiseks. Perikles suri katku. Periklese ajal ehitati ka Ateena Akropol. Akropol - Ateena ülalinn.
· Pärsia suurrünnak kreeka linnriik vallutamiseks · Vana-aja kuulsaim laevastik lahing · Pärsial 1200 trieemi · 300 kaotati I tormis,200 II tormis,50 Artemisiumi lahingus · Salamise lahinguks kaotused taastati · Kreeklastel kuni 400 trieemi · Tekkis segadus Korintose lahes · Pärsia laevastik piiramisrõngas · Pöördepunkt K-P sõdades PÄRSIA LÕPP · Impeerium püsis edasi hoolimata kaotustes · Kreeka linnriigid saadi enda võimu alla · Makedoonia Aleksandri esiletõus · Pärsia impeeriumi lõpp · Mesopotaamia kadumine ajalooareenilt TROOJA SÕDA JA HOMEROS · Trooja sõda · Müütiline konflikt linnriik Trooja ja Kreeka vahel · Levinuim dateering 1200 e.Kr(+/-100) · Täpsemad andmed puuduvad · Parim üleskirjutus Homerose eeposes ,,Ilias" · Sõja kuulsamad kangelased · Agamemnon-Mükeene kuningas · Menelaos-Sparta kuningas
Sõlmis Kartaagoga rahu. Timoleon Riigimees, kelle sürakuusalased palusid appi Dionysios noorema türannia vastu võitlema. Pagendas D ja kehtestas Sürakuusas mõõdukalt dem. riigikorra. Philippos II Makedoonia kuningas, kes hakkas vermima kuldmünte, viis läbi sõjaväereformi, kujundas välja makedoonia faalanksi. Kutsus kokku Kreeka linnriigid, et sõlmida üle-kreekaline liit. Demosthen Ateena kõne- ja riigimees, kes õhutas Philippose-vastaseid meeleolusid. es 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil Simonides Kreeka poeet. Piduliku lüürika esindaja. Pindaros Kreeka aristokraat ja koorilüürik. Üritas säilitada luules inimese surematust. Aischylos Kreeka tragöödiakirjanik. Positiivse lõpuga tragöödiad, tõi teise näitleja koori kõrvale. Sophokles Kreeka tragöödiakirjanik
Linna keskel püramiidikujuline tempel. Eriti kuulsad on olmeegid oma monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. (kujutasid valitsejaid). Kirja olmeegid ei tundnud. Olmeekidel ei tekkinud ühtset riiki vaid iga linn moodustas omaette võimukeskuse kohaliku valitseja ja preesterkonna võimu all. Umbes 400 eKr tabas olmeekide tsiv langus, osa linnu hävitati, kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid kesk-ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maia linnriigid: Maiad elasid yucatani ps vihmametsades juba 1 at eKr. Siis tekkisid ka nende suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiad õppisid kasutama metalle. Valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi. Tööriiistad tehti eeskätt kivist. Põldu hariti kõplaga ja tehti ka alepõllundust. Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust usuline liit (arvatavasti). Väiksemad linnad olid suuremate mõju ja võimu all
Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele.
Hindu e. Manu seadused: 12 raamatut kuidas ennetada sõda ja kindlustada rahu. Sõda ja rahu on vastaspoolused. Sõltuvus sõnumitoojast (ehk diplomaadist), kes peab olema julge, esindluslik, austusväärne, aus ja hea mäluga. Võitlus hunnidega: hiinlaste omavaheline leping võitluses hunnidega (leida kolmas osapool konflikti lahendamiseks) esimene teadaolev mittekallaletungi-leping. Vana-Kreeka (800-323 e.m.a.): Kreeka linnriigid RS kaasaegse diplomaatia eelkäija. Mõisted: sõja kuulutamine, rahu sõlmimine, lepingute ratifitseerimine, vahekohtunikud (kolmas osapool), neutraalsus, esindatajte-saadikute vahetamine, konsulite funktsioonid. VK diplomaatiast: domineeriv- enese säilitamine, diplomaadid- taktitud, segadused seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel (saadikud ei teadnud täpselt, mida nad peavad tegema). Vana-Rooma: Hannibal tugev strateeg ja diplomaat. Kartaago läbirääkimised Makedooniaga
Kokkuvõte: Jaapani välispoliitika- Kas Abe saab taastada Jaapani võimu? VÄLISPOLIITIKA MÕISTMINE Realism-võimude tasakaal. Liberalism- kompleksne vastasikune sõltuvus. Kostruktivism-identiteet, kollektiivne mälu. Tsivilatsioonide kokkupõrge- natsionalismi roll. Mitte-Lääne lähenemised- Aasia väärtused, mitte-pooli- valivad liikumised (kõik taeva all). Individuaalsed, sisesed ja süstemaatilised tasandi lähenemised. NIGEERIA VÄLISPOLIITIKA Nigeeri ajalugu: Linnriigid: Nri Kuningriik: suur osa Ingbolandist. Ei olnud sõjalist domineerimist. 1250-1680 Hegemoonia. Benini impeerium: 1897 Benini “ekspeditsiooi” tulemus: 1900-1960 koloniseeritus Nigeeria, 1914 ühendati üheks kolooniaks. 1967-1970 Nigeeria kodusõda, Biafra riik Kolooniad ja Nigeeria: Orjakaubandus- 1400-1900 2 miljonit inimest müüdi maha, halva valitsemise süsteemi tõttu. Mäng Aafrikale: Berliini konverents 1884, lepiti kokku Aafrika ärajaotamine, salajased deklaratsioonid ja
14.-16. Sajand 8.saj eKr- 4.saj pKr Antiik-Kreeka 4.saj-13saj. Keskaeg 13.saj-16.saj Renessanss Antiik-Kreeka mõjutused skulptuurides, arhitektuuris, kunstis. Inimene Leonardo da Vinci Kunst: Perspektiiv- maalile anatakse sügavus Kompositsiooni reeglid- ülesehitus Looduse ülitäpne kujutamine Valguse ja varju kujutamine Faktid: 1. Renessanssi ajal hakkasid kujunema linnriigid. 2. ÕPITI TUNDMA ANTIIKAAJA KUNSTI, FILOSOOFIAT, TEADUST JA IGAPÄEVA ELU. 3. Inimest hakati pidama oma saatuse peremeheks, kes mõjutab ajaloo käiku. 4. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. 5. Inimesed küll usukusid Jumalasse, kuid kirik ei olnud enam kõige dikteerija. HUMANISM 6. Hakati kasutama modelle, keda tundma õpiti- arenes anatonoomia. 7. Matemaatikat hakati pidama väga tähtsaks kunstis ja elus. 8
* Mesopotaamia kiri: -) Kiilkiri kiilukujulised kirjamärgid. -) Olid mõistemärgid, silbimärgid ja seletavad märgid. (algselt oli kuskil 1800 märki, aga aina mindi üle ainult silpmärkidele ja lõpuks oli neid umbes 500) -) Vana-Pärsia kirjas oli 30 märki. Kaananimaa *Kaananimaalt kujunes välja kaks kõrgkultuuri Foiniikia ja Heebrea e. Iisrael. * Foiniikias ei kujunenud välja ühtset riiki, vaid kujunesid välja linnriigid. -) Aegajalt nad sõdisid üksteisega. * Foiniikias tegeleti põlluharimisega, mis erines Egiptlastest ja Mesopotaamiast sellega, et seal ei olnud kasutusel niisutuspõllundust. -) Tegeleti teraviljade kasvatusega, kuid neist veel olulisem oli viinamarjade ja oliivipuude kasvatus. Toodeti kahte olulist ekxportkaupa vein ja õli. * Teine oluline tegevusala oli käsitöö. -) Neil oli üks väga spetsiifiline käsitöö nad värvisid kangaid purpurpunaseks.
Ka metoigid pidid riigile maksu maksma, kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud. Kuid rikastel kodanikel lasus aukohus varustada sõjalaevu ja korraldada pidustusi. Enamasti tehti seda heal meelel, sest nii said rikkad ennast näidata ja rahva seas populaarsust võita. Pärast mereliidu lagunemist suurenes rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel. Kodanike kasvatus ja haridus Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega poiste kasvatamise eest. Tüdrukute kui mittekodanike kasvatamine seevastu oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Üksnes Spartas tegelesid ka tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega. Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal
Halikarnassose mausoleumi.) Praxiteles (marmor, üksikfiguurid sisalikutapja Apollon, alasti naisfiguurid Arlea Aphrodite, töötas välja rõivastusstiili laiades voltides) Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas. Polykleitos kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas KeskAasiani ja lõunas Egiptuseni. 4.saj keskel eKr laskis Pärsia VäikeAasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleum. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3
SKT/el (2012) 24 197 USD 2 Tabel 1: Kreeka üldandmed 6 Joonis 4: Kreeka lipp Joonis 3: Kreeka vapp Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos. Teisel aastatuhandel eKr valitses Kreeta saarel Minose kultuur, mille kaubandus ulatus Egiptusest Sitsiiliasse. Minose kultuuri võttis
Vana-Mesopotaamia 4 ajastut Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi
aastatuhandel eKr. Põllumajandus oli võimalik tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene. Sekundaarne tsivilisatsioon – sai mõjutusi teistelt tsivilisatsioonidelt. Nende tähtsus ajaloos: • töötlesid esimesena vaske • võtsid kasutuele ratta • kasutasid kiilkirja. Iga sumerite linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal, kelle auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat. Umbes 2500 aastat eKr linnriigid hääbusid, tekkisid suurriigid (Akadi riik, Vana-Babüloonia riik, Assüüria, Uus-Babüloonia riik). Kuningas Hammurapi lasi koostada 282 paragrahvist koosneva seaduste kogu, mille põhimõtteks oli „silm silma, hammas hamba vastu.” Kuningad olid jumalate esindajad rahva ees. Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid ülempreester. Peamine jumal – taevajumal (Anu). Jumalad olid antropomorfsed
NEPAAL Asukoht: Aasia Ajavöönd: GMT + 5.45h. Erinevus Eesti ajaga +3.45h, märtsist oktoobrini +2.45h Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 29 163 000 Haldusjaotus: 14 ringkonda Keeled: nepali keel Naaberriigid: Hiina, India Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal. Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist Euroopasse ning tihti Euroopa riikideks nimetatud Küpros, Gruusia ja ...
Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine Pärast seda, kui Sparta lõi Ateenat Peloponnesose sõjas (431-404 e. Kr.), hakkasid Kreeka linnriigid kokku varisema ning kreeka kodanikud järk-järgult demoraliseeruma, alla käima. Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas ...
aramea keeles. Hetiidid: tungisid III/II at vahetusel Väike-Aasiasse (tänapäeva Türgi). Esimene ajalooareenile astunud indo-eruoopa rahvas. Alul väikeriigid. Kuningas Labarna rajas Vana riigi (1600–1450). Uue riigi ajal vallutas Śuppliliuma (1282) Süüria. Liit Ramses II–ga. Peatselt riik hävis. Hiljem sattus Egiptus sõltuvusse teistest Lähis-Ida riikidest (vt allpool), kuni langes Makedoonia Aleksandri väepealiku Ptolemaiose ja tema järeltulijate võimu alla. 2. SUMERITE LINNRIIGID Sumeri tsivilisatsioon kujunes välja IV aastatuhande teisel poolel. Sumerite päritolu on senimaani segane (erinevad teooriad). Asustasid Eufrati ja Tigrise alam- ja keskjooksu (Bagdadist Pärsia laheni). Tsivilisatsioon baseerus samuti niisutusel põhineval viljelusmajandusel. Võtsid kasutusele kiilkirja, millest – läbi paljude vahendajate – pärineb meie tänane ladina tähestik, leiutasid ratta ja palju muud, st mõjustanud inimkonna arengut vähemalt samapalju kui Egiptus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
