mere vahel. Latiumi keskus oli Rooma. Seal elas itaalikute tähtsaim rühm latiinid. Rooma linn- Itaalia pealinn. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. VANA-ROOMA Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk- Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid. 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Võitlesid Kartaagoga- Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult
muutus nüüd neile püsivaks asualaks. Võeti kasutusele raud. Tumeda ajajärguga algas Kreekas rauaaeg. Välissuhtlus oli märgatavalt vähenenud. Oli ka eelnenud Kreeka-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäänud maa. 5. Tumedama ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht. Seetõttu hakkasid kujunema ka linnriigid. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. 6. 6. Sajandil eKr kujunes LähisIdas enneolematult suur Pärsia riik. See alistas oma võimule Väike- Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad, Balkani ps asuvad kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas laevastiku koos sõjaväega üle Eguse mere ateena vastu, kuid kaotasid selle. Pärsia kuninga järglane Xerxes võttis
Polised Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused Polised e. linnriigid tekkisid Kreekas arhailisel ajajärgul, kui seal algas uus tsivilisatsiooni tõus. Need olid linnad, koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja
Renessanss Iseloomustus ja etapid. Sellel ajal polnud Itaalia veel ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma
* Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana Babüloonia * Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused. * 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järletulijad
Loss kujundas majapidamise keskust, kus valitsejale alluvad ametnikud ja kirjutajad kontrollisid ja kujundasid rahva majandustegevust. 3) Miks ühte ajajärku nimetatakse tumedaks ajajärguks? Lk.101 Kultuur hävines, purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. 4) Arhailise ajajärgu saavutused. Lk.101-103 Linnriigid. Mitmes linnas võeti käsile seaduste üleskirjutamine, käsitöölised omandasid ida kunstistiili, loodi foiniikia tähestiku põhjal kreeka tähestik. Hõberaha kasutuselevõtt (7saj ekr). Olümia 776 eKr 5) Kuidas valitseti Kreeka linnriike ja milline oli ühiskondlik struktuur? Lk.106- 107,110-112 Algselt valitseti linna tavapärase aristokraatlikul viisil, 5saj ekr muutus lihtrahva kaasarääkiminedemokraatlikuks (riigi eesotsas Perikles)
majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik jagatud satraapideks- asehalduskondadeks, rahvalt nõuti kuninga tunnustamist, maksude maksmist, rajati ühendusteesid- Suur- Kuningatee, olid tulekummardajad, sp ei ehitanud templeid, tekkis Mazdaismi usk. Foiniikia, iseloomustus. Kaanan territoriaalselt killustunud, erilist rolli mängisid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid. Rikkuse peamine allikas transiitkaubandus, linnriiki ja sõjaväge juhtis kuningas, suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Silmapaistvaim saavutus tähestiku leiutamine- 22 kaashäälikut. Juuda ja Iisraeli riigi kujunemine. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel jagunes põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapuulseks Juuda riigiks. Mõisted Kiilkiri- savitahvlitel olev kiri Tsikuraat- massiivne astangutega torn templite juures
Arenes käsitöö ja kaubandus, mille tulemusena kujunes arvukas käsitööliste ja kaupmeeste kiht. Riigimehed ja vaimuinimesed olid aristokraadid. Kõige vaesemad ja sõjavangid muudeti orjadeks. Riikluse arenemine Kujunesid linnriigid ehk polised nii emamaal kui kolooniates. Tähtsamad neist olid: Sparta, Ateena, Mileetos, Kirintos, Siirakuusa. Kirja olemasolu Foiniikia tähestiku alusel kujunes Kreeka alfabeet. Loodi eepos ,,Ilias" ,,Odüsseia".
Feodaalid ei pidanud enam talupoegi mõisatööle sundima ning said talupoegadelt raharenti. 7. Mille poolest erinesid manufaktuurid varasematest käsitööettevõtetest? Manufaktuurides põhinesid palgatööl ning mõnigi kord koondas peremees oma töötajad ühte kohta. 8. Miks sai keskaja lõpul Põhja-Itaaliast Euroopa arenenuim piirkond? Seal tekkisid iseseisvad, sõltumatud linnriigid, kaubandus arenes, Idamaade ja Bütsantsiga olid head suhted ning arenes ka rahamajandus 9. Millised muutused toimusid keskaja lõpul inimeste maailmavaadetes? Tähelepanu keskmesse tõusis Jumala asemel inimene ise ning tema maine elu. Enam rõhku pandi haridusele ja inimese võimete arendamisele. Levis humanistlik ellusuhtumine, kus väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. 10. Nimeta, millised riigid muutusid uusaja alguses Lääne-
Hakatakse kasutama ka kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. KLASSIKALINE ARHAILINE Hellenistlik kunst Vana-Kreeka kunsti perioodidest viimane- on väga mitmekesine. Seda sel põhjusel, et kui Makedoonia 4. Sajandi II poolel e.Kr. Kreeka linnriigid alistas, võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi ning Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ning tema hiigelriik sai väepealike vahel jagatud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Kreeka ise kaotas kunstis tähtsuse. Olulisemateks kunstikeskusteks said nüüd Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Kuni 1925. aastani olid Eestis luteriusu maakogudused seotud kindla territooriumiga (kihelkonnaga), mistõttu selle ajani oli ka kirikuomavalitsus territoriaalne omavalitsus. Territoriaalse omavalitsuse mõiste kasutamise otstarbekus tuleneb aga just regionaalse omavalitsuse kahesugusest iseloomust. Sajandite jooksul olid Euroopas suured õigused linnadel. Nad olid nagu linnriigid oma õiguste ja vabadustega. Tallinn sai Lübecki õiguse 1248. aastal, hiljem kehtestati see Narvas ja Rakveres. Mõned Lõuna- ja Kesk-Eesti linnad (Tartu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Viljandi) ühinesid aga Riia kaudu nendeni jõudnud Hamburgi linnaõigusega (nimetatud ka Riia õiguseks). 1.2 Kohalik omavalitsus Narvas. Riigiasutused Narvas Narva linna kohalik omavalitsus see on Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse
338-30 a eKr Aleksander Suur (Philippose poeg) Pärsia riigi. Tema vallutusretked panid aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood. Pärast tema surma kujunes mitu nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia(Seleukiidide riik), Egiptus ja Makedoonia. Kreeka linnriigid viimase võimu all. Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse. Kreeka linnad Vahemere idaranikul, suurim neist Egiptuse pealinn Aleksandria. 146 eKr Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus.
ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST Tume ajajärk (1100-800 eKr). Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike-Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk
Nende kõrval elas ka varasel ajal juba teisi rahvaid nagu eelandlased, elasid ida pool (Suusa), ei olnud nendega suguluses vaid omaette keel mida me ei tunne.Keele kuuluvust ei ole määratud. Siis elasid siin ka semiidid. Kõrbetega piirnevatel aladel, ja mesopotaamia põhjapoolne osa. Kõik need rahvad võtsid aastatuhande I poolel endale kiilkirja, mille põhjal kujundasid veel enda oma. 3 at keskpaigaks oli kogu mesopotaamia ala kuni vahemereni välja kiilkirjast hõivatud, olid linnriigid, sumerid olid vaid üks osa neist. Linnu on ka arheoloogileslt uuritud aegade vältel, oli u hiljemalt 26-25 saj müüridega kindlustatud, elanikkkond kümned tuhanded, linnad olid rajatud kanalite sõlmpunktidesse,linnade ümbrus viljakas ala ja linnadest eemale jäid äärepeale rohumaad, mida kasutati karjamaadena. Linnades moodustusid kesked ehitised templikompleksid.Üks neist omas ka seda astmiktemplit mida nimetati šikuraadiks.Teatud templite üks kõrguv osa nt Uri
poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud nefriitplaadikestega, kõrvanibud olid nende külge kinnitatud kalkuniaunade abil pikaks venitatud
kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. MAIADE KALENDER Maiade linnriigid Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr, mil nad olid kõige kõrgemalt arenenud kultuuriga rahvas Kesk- Ameerikas. Väga osavad olid nad väärismetallist ehete ja relvade valmistamisel. Paljude maia linnade seast kerkisid esile mitu tähtsamat keskust, mis arvatavasti moodustasid usulise liidu
o Kuulsaim teos ,,La messe de nostre dame" o Tähtsaim teos 14. sajandi kirikumuusikas o See oligi see missa Tsükliline kontsertmissa o Kasvas välja ordinariumi osadest o Tekib reekviem Ars nova lõpp Ars subtilior o suur skisma o peene ja maneerlik kunst o muusikaline kirjatehnika muutus veel keerukamaks lühikesed noodivältused komplitseeritud rütmikompositsioonid atonaalsus kohati Itaalia 14. sajandil o nimetus Trecento o linnriigid ja majanduslik tõus o õukondlik elegantse ilmalik seltskonnamuusika o Ajastu suurkuju oli pime muusik Francesco Landino o Ilmalik vokaalpolüfoonia Madalmaade muusikaajalooline taust 15. sajandil o Burgundia hertsogiriik o Langes varad Prantsusmaale o Toetas kultuuritegelasi o Tekkis renessanssi ideaal Faux Bourdon o Inglise ja prantsuse muusika mõjutas renessanssimuusikat o Inglise mitmehäälsus Lauldi terts-ja sekstintervallides (dissonantsid)
Millised olid tähtsamad sumerite linnad? VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga.
Egiptus usk surmajärgsesse ellu, palsameerimine (siseelundite eemaldamine, keha kuivatamine), Mesop ei usutud nii palju surmajärgsesse ellu, aga allmaailm oli olemas Ehnaton Ühel hetkel kehtestati Egiptuses monoteism Ehnatoni tõttu (14. saj ekr); Aton muutus tähtsaimaks jumalaks, sest Ehnaton tahtis preestrite võimu vähendada Mesopotaamia riigid Eufrati ja Tigrise vahel, põllumajanduseks kuivendamis või niisutussüsteemid, ehitamiseks savi, loodusvaradelt vaene. · Sumeri linnriigid, Akadi suurriik, Vana-Babüloonia, Assüüria impeerium, Uus-Babüloonia. Mesopotaamia ühiskond Kuningas ülempreester, sõjaväe ülemjuhataja, seaduste väljaandja Asevalitsejad algselt alistatud maade endised valitsejad, hoidsid piirkonna kontrolli all, kogusid makse ülikud suurmaavaldajad, teenisid armees vabad talupojad, linnakodanikud tegelesid käsitöö, põllumajandusega rentnikud ja sõltlased templite valduses
Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas. Selle järgi on püütud ühiskonda paika panna. All vesi ja taimed, siis loomad, inimesed liudadel kannavad midagi, andamid suurtes kottides ja siis süüakse see ära... Pildil jumalanna (sööjana) ilmselt Eanna ja oli suhtes tähtsa tegelasega. Uruki päritolu silinderpitserid on leitud kogu VP ulatuses. Uruki impeerium? Lõuna- Mesopotaamias kindlasti. Muud kontaktid olid ilmselt ainult kaubanduslikud. 2340-ni on Sumeri linnriigid jube tähtsad. Siis tekib aga suurriik, Akkadi riik. Uruki tähtsus vähenes. Kujunes välja ka sumeri kiilkiri. On olemas silp- ja mõistemärgid ning nende tähendus olenes kontekstist. Sellest ajast palju kiilkirjatekste- need on kuningate raidkirjad, paraadtekstid, säilinud on ka templiarhiive. Lagaski linnriigi templiarhiiv on vanim. Sumeri kuninga nimekirjad, kus on ka valikuliselt mõnede linnriikide kuningad valitsemisaastate järgi. Sumerite keel ja rahvas
Rahumeelne kultuur. Kunstialaselt kindlasti üks omapärasemaid. · Tume ajajärk - 1100-800 eKr Egeuse meri saab Kreeka sisemereks (kreeka kolooniaid paikneb Väike-Aasia rannikuni) Egeuse kultuur on hävinenud. Täpseid andmeid pole. Võib pidada kangelasajastuks, millest teame tänu Homerose eepostele ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". · Arhailine ajajärk - 800-500 eKr Piirid on endised, kuid kujunevad linnriigid Ateena ja Sparta. Kujunevad ülekreekalised religioossed keskused (nt Delgi ja Olümpia) Tsivilisatsiooni tunnused on kõik olemas, luuakse tähestik, areneb käsitöö, kaubandus ja meresõit. Toimuvad Kreeka- Pärsia sõjad (neid võib kanda ka klassikalisse ajajärku) · Klassikaline ajajärk - 500-330 eKr 4. saj eKr vallutavad makedoonlased Kreeka alad enda riigi koosseisu Kultuuri õitseaeg
Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine. Kiriku võimu ja maine langemine > ketserlikud liikumised > kiriku lõhenemine > reformatsioon 16. saj. (1517). Paavsti ülima autoriteedi nõrgenemine (2 paavsti 13781417, Roomas ja Avignonis). Nüüd keisri, kuningavõimu (ilmaliku võimu) tugevnemine. Linna arenemine > linnaarhitektuur > ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega
võimu tugevnedes allutati nii mis kehtestati 507 eKr Kreeka, Makedoonia kui lõpuks ka Egiptus. 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodide kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest.
u 2400 Akadi dünastia asutamine. u 2000 Kreetas kujuneb välja minoiline u 2334 Sargon I rajab Akkadi impeeriumi, pealinnaks Agade tsivilisatsioon. Knossose palee ehitus. u 2300 Sargon I ühendab Mesopotaamia Püstitatakse Stonehenge. Kreetal võetakse lõunaosa linnriigid. kasutusele Egiptuse mõjutusega hieroglüüfkiri. Ahhaialased (esikreeklased) u 2193 Gutilased vallutavad Sumeri ja valitse- vallutavad Kreeka, allutades kohalikud
naiseks.Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: Ares - sõjajumal,Hephaistos - tulejumal.Mõlemad olid Hera pojad.Athena - sõjajumalanna.Apollon - valgusejumal,inimeste tuleviku kuulutaja.Hermes - kaitses teekäijaid ja saatis surnute hingi allmaailma.Aphrodite - ilu-,armastuse- ja viljakusjumalanna.Dionysos - viinamarjakuse-,veini- ja sigivusjumal.Tähtsamad muutused arhailised ajajärgul:Uuteks keskusteks said linnad. Kerkis esile aristokraatia, ühiskond kihistus. Tekkisid linnriigid ja hakati seaduseid üles kirjutama. Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. u 800 a eKr võeti kasutusele tähestik. See võimaldas kirjutada mitu kangelaseepost, nt Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Algas kreeklaste kolonisatsiooon Vahemerel ja Mustal merel. 7 saj lõpus eKr hakati müntima hõberaha. Tähtsamad religioossed keskused olid Delfi ja Olümpia. Olümpias hakati iga 4a tagant korraldama olümpiamänge. Tähtsamate poliitiliste otsuste langetamisel said ka
müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks: linnriigid, mis omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat, vabalinnad, mis omasid laiaulatuslikku omavalitsust, riigilinnad, mis kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale. Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. Linna elu juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta
Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias. Foiniiklased leiutasid tähestikkirja, mis levis teistesse maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted:
Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk ja Põhja Itaalia rikkamad linnriigid Rooma, Firenze ja Veneetsia. Need olid olulisemad kaubandus ja kunstikeskused. Renessaans tõi kaasa tohutu kunsti ja kirjanduse õitsengu üle kogu Euroopa. Inimesed teadvustasid endale kunsti, teaduse ja kultuuri tähtsust. Tunnustati arstiteadust. Öeldi lahti kramplikult kinni hoitud seisusevahdest. Toimus usu poliitiline reformatsioon. Renessaans tähendas euroopale kaubanduse elavnemist, hariduse ja teabe kiiremat levikut, leiutisi ja maadeavastusi
000 a tagasi põlluharimise algus 8500 aastat tagasi kirja kujunemine 3500 a eKr Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsioonide kujunemine 3000 a eKr Metallide kasutuselevõtt (järjekord, ajad) * vask 5000 a eKr * pronks 2500 a eKr * raud 1500 a eKr Ühtse Egiptuse teke 3000 a eKr Egiptuse Vana riigi periood 2700-2200 a eKr Keskmise riigi periood 2000-1650 a eKr Uue riigi aeg 1550-1075 a eKr Mesopotaamia riikide kujunemine (järjekord) * Sumeri linnriigid 3000-2340 a eKr * Akadi suurriik 2340-2160 eKr * Vana-Babüloonia suurriik 18-16 saj eKr * Assüüria impeerium 10-7 saj eKr * Uus- Babüloonia riik 7-6 saj eKr Sumerite linnriikide teke 3000-2340 a eKr Uus-Babüloonia lagunemine Pärsia võimu alla 539 a eKr Tsivilisatsioonide tekkepõhjused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka
igal juhul kuulus hinnapakkumisi, inimkäitumise alused, geomeetria, meditsiini, matemaatika sihtasutuste jms. KOKKUVÕTE Euroopa väärtused mis pandi alus juba pikka aega tagasi Vana-Rooma ja Vana- Kreeka pikka aja jooksul arenesid ning kehtestatud tsiviil-ühiskond Euroopas. Kindlalt võib väita, see oli alguses tsiviliseeritud elu paljudes riikides maailmas tänapäeval. Euroopas esimeseks hakkas riigi struktuuri kujundamine Vana-Rooma ja Vana-Kreeka. Kaks need linnriigid tekkisid tänapäeva maailma ajalugu. Ilma maailmajagu Euroopa ei oleks elu nagu ta on täna. Üldiselt rääkides võib öölda et 5 eurooplased meist teeb ajalugu (väärtused) ja kaasaegne, tsiviliseeritud ühiskond ja muidugi ka see, et me elame Euroopa maailmajagul. Võib öölda et kõik arenenud riigid olid tekkinud Euroopa tänu ja sellepärast kõik eurooplased peaksid olema uhked, et nad on eurooplased.
1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond, eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus. -Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. ...
Arhitektuur: kivi, hauakambridmastaba, astmikpüramiidid vaaraole, suurpüramiidid. Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsudega, püramiididainus säilinud maailmaime. Mesopotaamia Loodusolud ja eripärad: Asukohtjõgedevaheline maa, tsivil. Kujunes jõeorgudes Eripärakuivendustöid soistel aladel, niisutuskanaleid alamjooksudele, haritavat maad laiendati, kaasnes viljatuks muutumine, savi, avatus(kauplemine, sõjad, rüüsteretked) Sumerite linnriigid Templiühiskond temple umber koondunud kogukond, mis moodustas linna. Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mida juhtisid preestrid. Inimest peeti jumala orjaks. Karistuseks tuli uputus, näg, vaenlased. Linnadehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos
arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas semiitidega ühte ja kadus ajaloo näitelavalt. Mesopotaamia 1. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt. b. Linnriigid linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kis) c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: d. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad, linnad ehitati kindla plaani järgi savitellistest ja linna keskel asus tsirkuraat e. tempel kaitsejumalannale · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder)
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
2.1 Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus lagendikel, Mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus. India jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid. 2.2 Kliima Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Indiat mõjutavad mussoonid, mistõttu aasta jaguneb kliima poolest selgelt kaheks osaks. Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg. Ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad.
Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust emotsionaalset nägu võib näha ka etruskide juures). Skulptuuride suurus oli seotud kujutletava hierarhia baasil - kõige tähtsamad olid kõige pikemad. Habemega kujutati võimukamaid mehi. Tähtsamate tegelaste kujutamine suuremalt oli ka akaadlaste, assüürlaste reljeefide juures. AKAADLASED (III aastatuhande teisel poolel tungisid Mesopotaamiasse). Selle tulemusena ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla ja sellest ajast peale saab kunstis kõige olulisemaks teemaks ainuvalitseja võimu ülistamine. Akkadi. Akadid võtsid üle enamiku sumerite kunstitraditsioonidest ja lõid hirmuäratavalt jõulisi ja veelgi loomutruumaid teoseid. Akaadlasi võime ajada segi assüürlastega. Kuninga pea (mõne allika põhjal ka Sargoni pea) Täiuslik pronksi käsitsemise oskus erinevad on nii näo, juuste kui habeme tekstuur. Pea
isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impeeriumit lammutama. Kumb oli siis hiilgavam? Polis vs kuningriigid Klassikalises Kreeka ajastul oli polis tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriigid püsisisd ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Klassikalisel perioodil paiknes tavaliselt polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis
3. Vana-Kreeka erinevad ajajärgud ja iseloomustus. KREETA-MÜKEENE- pani aluse Euroopa ts ja pani aluse kreeklaste jumalkonnale (panteonile). TUMEAJAJÄRK- 1100-800 eKr, tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati, väljaränne ja tekkisid kolooniad, õpiti hetiitidelt kasutama rauda, eraldatus muust maailmast. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad
Väike-Aasia lääneosast Susa linna viiv Suur Kuninga tee(2400 km pikk), kujunes ajapikku oluliseimaks, mis oli varustatud postijaamadega. Pärsias valitses õitseaeg 6 sajand eKr. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. Alates XII sajandist eKr hakkasid Ees-Aasia suurriigid ajutiselt nõrgenema, tekkisid Kaananis sõltumatud riigid. Ühed olulisemad nende seas olid Foiniikia linnriigid, milleks olid: Byblos, Siidon, Tüüros, mis hiljem langesid Assüüria võimu alla. Foiniikia riiki valitses kuningas, kes jagas võimu nõukoguga, kuhu kuulusid jõukad kaupmehed. Juutide ühiskond oli rangelt käskude mõju all(10 käsku). Kuningateks olid: Saul,Taavet ja Saalomon. 8.sajandil olid küüditamise tõttu võmul võõrad. Saalomoni surma järel riik lagunes kaheks: tekkisid põhjapoolne Iisraeli ja lõnapoolne Juuda riik. 10. sajandil tekkis taas ühtne riik
kükloope. 10. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Sakslane, Heinrich Schliemann. VANAKREEKA KUNST 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.Kr. Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.Kr.-30 p.Kr. 2. Miline on kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreeka linnriigid sõdisid pidevalt. Ühtet riiki ei kujunenudki, ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuurielu. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria, joonia, korintose stiil. Neid nimetati ka orderiteks (order 'kord') 6. Vaata templite põhiplaane. Miiline ehitisetüüp on siin aluseks? 7
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
testada nende kehtivust. Meditsiin - esindaja Hippokrates, haiguste phjused ei olnud jumalikud, vaid looduslikud, inimese tervis sltus neljast ihumahlast (veri, lima, must sapp ja valge sapp) ja nende tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos, hakati kirja panema ajaloosndmusi ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam sltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus: a) filosoofias, b) teaduses, c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas saavutada nn ja hingerahu
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi...
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
K13 KREEKA REFERAAT JUHENDAJA:KRISTINA ALUNURM RAKVERE 2014 1. MAA LÜHITUTVUSTUS Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2 000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50% Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Kreeka peamised
osatähtsuse suurenemise suunas (tõendina kasutas seda, et varastes linnriikides pole märki templist eraldi seisvast valitsejatest, hiljem tekkisid märgid eraldi olevast väepealik-kuningast). Valitseja-preester (ilmselt võimuhaaraja) Urukagina püüdis taastada vana olukorda, mis seisnes sellest, et ta ,,taastas Ensi põllud jumalale", st andis kuninga valdusi tagasi templile ning ilmselt kaitses ka lihtrahvast võimustruktuuride omavoli vastu. Sumeri linnriigid olid lakkamatus vaenus (st tõenäoliselt kindlustatud). Tüliküsimusteks olid põlluharimismaa ja Kisi kuninga tiitel (oli formaalselt sumerite ülemvalitsejate tiitel). 24. sajandi keskpaiku suutis Umma valitseja Lugalzargesi allutada linnriigid ,,kuni alumise mereni" (st Pärsia laheni), mis oli esimene kord, kui nii suur maa-ala ühendati. Tema võim jäi aga lühikeseks, sest Sargon (Sarrukin Tõeline Kuningas, enesele võetud nimi) võitis Lugalzargesit ja ühendas
Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
