1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. [redigeeri] Sümbolid ja tähised * Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks
1) rikkamad riigid aitavad rahaliselt vaesemate maade / arengumaade infrastruktuuri üles ehitada; 2) arenenumad maad saavad saata spetsialiste arengumaadele koolitajateks. Ühiskonnasektorid I Avalik sektor e riiklik sektor Sektor tugineb riigivõimu poolt kehtestatud seadustele ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest. Avaliku sektori eesmärgiks on riigi toimimine, sotsiaalhoolekanne, haridus, õigussüsteem, riigikaitse ja riigi majandustegevus. (Maksu- ja Tolliamet, Tallinna Linnavalitsus, Are vald, Eesti Pank, Riigikantselei, ministeeriumid, kohtud) II Erasektor e tulundussektor e ärisektor Sektori eesmärgiks on kasumi teenimine. Osaühingud, aktsiaseltsid, FIEd. (SaarPoll, Emor) III Mittetulundussektor (kodanikuühiskond) Tugineb kodanikualgatusel. Eesmärgid: 1) aktiivne vabaaja sisustamine (spordi- ja huviringid) 2) kuritegevuse vähendamine (naabrivalve) 3) usulised eesmärgid (kirikukogudused) 4) ametiühingud
12411242 Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire. 1248 Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus raad olemas. 12481250 Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. 1253 Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. 1255 Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255
- Eestlaste pärisorjastamise algus - Vabaduse võimaluse illusiooni kordumine Linnad keskajal Valitsemine: · Linnaõigus · Spetsiaalne õiguste ja kohustuste kogum, mida linn pidi järgima · Lüübeki õigus · Tallinn, Narva, Rakvere · Hamburgi ehk Riia õigus · Tartu , Viljandi ja Uus-Pärnu · Kohalik piiskopiõigus · Haapsalu · Raad ehk linnavalitsus · Liikmete arv sõltus linna suurusest (14-24) · Valiti eranditult rikaste kaupmeeste seast · Amet eluaegne · Juhatuses 4 bürgerrmeistrit · Lisaks veel sündik ehk jurist · Maaomanikku esindas linnafoogt · Kõik linnad kuulusid kellegi maa peale Rae ülesanded: · Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine · Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks · Gildide ja tsunftide tegevus
võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus. 15. Manufaktuuritööstuse tekkimine Üldiselt jäi manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Tsunftimeistritel oli lubatud oma töötubade kõrval asutada ainult selliseid abiettevõtteid, mis seostusid otseselt nende kutsetegevusega. Mõisates asutatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit
o väita, et kostjal pole õigust asja vallata kostja peab näitama, et tal on õiguslik alus omaksvõtt, aga kostja ei valda enam muruniidukit kohus on jätnud osad tõendid hindamata (kas B endiselt valdab muruniidukit?) o kes peaks tõendama? ei ole võimalik negatiivselt tõendada (et ei ole) o A (hageja) jättis tõendamata, kas B menetluse ajal veel valdab muruniidukit 18. Linnavalitsus esitas hagi K vastu lapse G suhtes isaduse tuvastamise ja K-lt lapse G ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes. K vaidles vastu põhjusel, et linnavalitsusel hooldus- ja eeskoste asutusena ei ole hagi esitamise õigust. G-l on teovõimeline ema, kellel on nõude esitamise õigus. Mida peab kohus tegema? PKS § 61 võib välja mõista ka eestkosteasutuse nõudel. KOV on see, kes täidab eestkosteasutuse funktsioone
valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 19 (3) Valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna
Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. 12.Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Õigusakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
Naised Vabadussõjas Melanie Laid, ka Soomusrongi Mari Eesti Vabadussõjas soomusrong Nr.1 vabatahtlik Alice Kuperjanov, Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas Anna Vares, ka Peeter Ronk, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Salme Bergmann, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Aino (ka Aimo) Mälkönen, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kava...
Valitud isikute umbusaldamine 8. Presidendi valimiskogusse esindajate valimine Valitsuse pädevus 1. Volikogule eelnõude ettevalmistamine 2. Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine 3. Linna või valla esindamine Valitsemise struktuur rahvas VOLIKOGU (4a) Komisjon koh. esimees Rev, eelarve LINNAVALITSUS Komisjonid linnapea Hariduskultuuriamet Majandusamet Sotsiaalamet Arhitektuuriamet Rahandusamet Kantselei Avalike suhete amet Korruptsioon Ametivõimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Tululiigid: 1. Raha 2. Kingitus 3. Vastuteenus 4. Aktsiate ja väärtpaberite kinkimine 5. Kaasomanikuks tegemine. Korruptsiooni vähendamise viisid:
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..................................................................................
Kui sissetulekute jaotus on õiglane, saavad kõik inimesed kasu elamisest heas ühiskonnas. Erasektori poolt pakutavaid hüviseid ei pakuta mitte ainult erasektori poolt vaid mõnikord ka avaliku sektori poolt. Samuti on olemas ka vastupidine võimalus, kus ühishüviseid pakutakse erasektori poolt. Näiteks kui keegi rajab isiklike vahenditega lastele mänguväljaku. Ühiselt tarbitavad hüvised ei pruugi alati olla toodetud avaliku sektori poolt. Loomulikult võib linnavalitsus ise osta prügikoristusmasinad ja palgata töölised ning organiseerida prügikoristust. Samas võib palgata ka mõne ettevõtte, kes selle töö ära teeb. Ühishüviste pakkumise üheks oluliseks põhjuseks on turgude puudulikkus. Turu puudulikkuse tulemusena ei ole turg alati võimeline tagama ühiskonna eksisteerimiseks vajalike kaupade ja teenuste tootmist või tarbimist piisavas mahus. Sellistel hüvistel on tavaliselt suur sotsiaalne väärtus.
personali. 1.6 Ettevõtte välised riskid • Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus- toitlustusettevõttel tuleb vastavalt majandusettevõtetele esitatavatele kohustuslikele nõuetele äritegevus tunnustada. • Seadusandluse risk- kus poliitiliselt on võimalus seadustikku kasutada ettevõttele kahjulikus suunas(nt täiendavad maksud jms.). • Ettevõtlust reguleerib kohalik linnavalitsus, mis väljastab toitlustusteenuse tegevusloa. • Linnavalitsusega tuleb kooskõlastada ka reklaami paigaldamine- teeäärsesse piirkonda nt. 300 - 500 m kohvikust, soodustamaks rohkemt külastatavust. • Majanduslangus- avaldab mõjutab kogu elanikkonnale riigis k.a tegevuskeskkonnas. • Konkurentsi kasvu tõus. Turule tuleb juurde konkurentsi, kes näevad samuti võimalust tegutseda sarnasel platvormil
EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Li...
EAEI53 Ehitusõiguse ülesanded Kaasused 1-20 V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud mat...
Teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühenduse tegevusluba ja taksoveoluba. Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, (v.a sõitjatevedu trammi ja trollibussiga), on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või taksoveoloa ja sõidukikaardita keelatud. Taksoveoloa andmise korra oma haldusterritooriumil kehtestab valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus. Sõitjatevedu on lubatud korraldada liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel. Ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri: (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.
Eestis: ÕHK, VESI, RADIATSIOON, MÜRA,PINNAS Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Kvaliteedinormatiivid Heitenormatiivid Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne) Tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näiteks: välisõhu, pinnase, müra, heitvee, kiirguse normatiivid Keskkonnaload jaguneb kompleksluba ja lihtluba Tegevusluba: ehitusluba; - valla või linnavalitsus ehitise kasutusluba; keskkonnakompleksluba; vee erikasutusluba; välisõhu saasteluba; jäätmeluba; Keskkonnaluba: kalapüügiluba ohtlike jäätmete käitluslitsents; kiirgustegevusluba; maavara kaevandamise luba; geoloogilise uuringu luba; üldgeoloogilise uurimistöö luba; Raieluba - KKA Jahiluba – jahipiirkonna haldaja PVT – Parim võimalik tehnika. Selle kasutamist eeldab kkluba. Keskkonnatasu seadus Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind.
lükata, et ehitis pole vastuvõetav, vaid tuleb lähtuda otse seadusesse kirja pandust. Ei tohi siduda vastavaid otsustusi õiguslikult mitteasjakohaste tingimustega.Näiteks ametniku konkurss ja tingimuseks et kandideerida saavad ainult ühe linnajao elanikud, see pole õige. Haldusorgan võib ise kehtestada mingisugused eeskirjad, mille alusel ta hakkab diskretsiooni teostama. Näiteks valla ja linnavalitsus võivad määrata täiendavat sotsiaaltoetust. Selleks, et oleks arusaadav võetakse vastu täiendavad eeskirjad, kes või toetust taotleda ja kes seda saab. Eeskirjade kohaselt näiteks poleks siis ühel või teisel isikul võimalik toetust taotleda. Valla või linnavalitsus ei saa nii käituda, et sorry teie 18
laehendamiseks, mis ei ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Riigikogu – seadus, otsus President – seadlus e. dekreet, otsus, käskkkiri Valitsus – määrus, korraldus Minister – määrus, käskkiri Peaminister - -, korraldus Riigisekretär - - , käskkiri Ministeeriumi kantsler - -, Käskkiri Ameti või inspektsiooni peadirketor - -, käskkiri, ettekirjutus, otsus Maavanem - -, korraldus Valla- ja linnavolikogu – määrus, otsus Valla- ja linnavalitsus – määrus, korraldus Vallavanem, linnapea - - käskkiri 24. ÕIGUSSUHTE OBJEKTID Õigussuhte üldobjekt on õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerum, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega e õigusrikkumisega, mis toob kaasa juriidilesed järelmid selle
seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil,
sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus pühakud eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid Püha Liit Euroopa monarhide liit 1815 1831, mille eesmargiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine püloon vanaegiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis püramiid Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis, üks seitsmest vanaaja maailmaimest R raad linnavalitsus radza aarjalaste sõjapealik; hiljem väikese hindu riigi valitseja raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid rahvademokraatia külma sõja ajal kommunistide ainuvõim NSV Liidu satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega hal...
kultuurimaja direktor Tiiu Siim ja kunstiline juht Eda Saaremets, Viljandi Maavalitsuse kultuurijuht Linda Arro ja Eesti Kontserdi produtsent Taivo Tuberik. (Suure-...) Koos võeti ühendust Eesti Kontserdi ja Taivo Tuberikuga, et panna paika täpsemad plaanid. Jaanuaris kohtus Tiiu Siim Eesti Kontserdi produtsent Andres Uiboga. Koostati Suure- Jaani Muusikapäevade kava. Tänapäeval teatakse seda kui Suure-Jaani Muusikafestivali. 5. mail 1998 sõlmisid Suure-Jaani Linnavalitsus ja Eesti Kontsert Eesti Kontserdi majas esimese heliloojatele Kappidele pühendatud Suure-Jaani Muusikapäevade korraldamise lepingu. Lepingule kirjutas alla Suure-Jaani linnapea Ülo Köst. (samas) Suure-Jaani Muusikafestivali peamisteks kontserdipaikadeks esimestel aastatel olid Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani Johannese kirik, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Tänaseks on lisandunud palju uusi kohti: Hüpassaare rabasaar.,
sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus pühakud eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid Püha Liit Euroopa monarhide liit 1815 1831, mille eesmargiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine püloon vanaegiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis püramiid Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis, üks seitsmest vanaaja maailmaimest R raad linnavalitsus radza aarjalaste sõjapealik; hiljem väikese hindu riigi valitseja raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid rahvademokraatia külma sõja ajal kommunistide ainuvõim NSV Liidu satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal
politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus pühakud eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid Püha Liit Euroopa monarhide liit 1815 1831, mille eesmargiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine püloon vanaegiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis püramiid Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis, üks seitsmest vanaaja maailmaimest R raad linnavalitsus radza aarjalaste sõjapealik; hiljem väikese hindu riigi valitseja raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid rahvademokraatia külma sõja ajal kommunistide ainuvõim NSV Liidu satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal
Naaseb Itaaliast, kuna pole ostjaid, läheb Venemaale, kus 24 aastat. - Seal kultuuritegelaste portreed, aga kuna foto järgi, siis ei peeta eriti väärtuslikuks. Nt. Lev Tolstoi büstid. - Talle poseerinud Anna Haava (armub noorde Annasse, kuid ühepoolne) ja keeleteadlane F. Wiedemann - Koorilaulud- alustas Peterburis kirjutamist, üle 100 viisi, lauldud ka laulupidudel. - Tallinna linnavalitsus kutsus elu lõpul Eestisse, 1921 suri, maetud Tartusse. Amandus Adamson - Üks Venemaa esiskulptor II maailmasõja eel ja ajal - Võidab ülevenemaalise skulptuurikonkursi- talle usaldatakse Romanovite dünastia memoriaalvälja rajamine (seal vene keisrite, keisrinnade kujud)- Jääb lõpetamata. Revolutsiooni ajal hävitati kõik kujud. - Eestis ateljee, kus oli vahest suvel. - Isa juut, ema eestlanna, isa meremees, jäigi merele, Amandus õppis Toompea
Dialogue International. TNS EMORi uuringute kohaselt peetakse Brillianti üheks Eesti tipploomeagentuuriks. Ettevõte pakub turunduskommuinaktsiooni auditit, kaubamärgi auditit, turunduskommunikatsiooni juhtiist, media planeerimist, projektijuhtimist, tootmist ja allhankeid ja strateegilise ja taktikalise ideelahenduste loomist erinevatele reklaami kanalitele. (Brilliant Marketing Communications 2011) Ettevõtte klientide hulka kuuluvad teiste seas Tartu Kaubamaja, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Spa Liit, Saaremaa Lihatööstus, Peugeot, Liviko, Katusekino, Euroopa Komisjon, Elisa, Ettevõtle Arendamise Sihtasutus, Viru Keskus, Tarbijakaitseamet, LHV Pank, Eesti Post, Credit 24 jne. Reklaamiagentuur Kontuur Leo Burnett on Eesti reklaamipakkujate seas samuti tunnustatud kohal. Ettevõte sai alguse 1992. aastal, kui kaks soomlast, Timo ja Jarmo, otsisid koostööpartnereid Eestis ja leidsid Madise. Loodi disainibüroo Arkki Disain OÜ. 1994
olemasolu, mis tõendab makse sooritamist. Suuremate gruppide puhul on rakendatud ettemaksunõue 50% osas broneeringu tühistamise vältimiseks. Nii hotelli arvete kui ka õpilaskodu üüriarvete tasumist reguleerib Tartu Linnavalitsuse raamatupidamise osakond. TKHK osaleb aktiivselt koostöövõrgustikes, mida iseloomustab tugev strateegiline partnerlus. Võtmepartnerid on tinglikult jaotatud kolme rühma: Strateegilised rahastajad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linnavalitsus, rahvusvahelised projektis Tööturu nõudluse prognoosijad TKHK nõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium, tööandjad, Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakond, kutseliidud Õppekavade kaasajastamises osalejad Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, SA Innove, Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, tööandjad, kutseliidud, Kutsekoda jt. Tartu Kutsehariduskeskusel on üle 1100 partnerist praktikaettevõtte. Lisaks koostööle
a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet
haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 20 tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet.
Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel väike. Eestis võib kohaliku omavalitsuse eelkäijaks pidada muinaskihelkondi, mille keskuseks oli linnus või suurem küla, mida juhtis vanem. Eesti territoorium on praegu jagatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Linnad ja vallad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused., selle tegevust korraldab ja juhib volikogu ehk valla- või linnavalitsus, mille ees otses on vallavanem või linnapea. Omavalitsuse tuuallikad pärinevad: tulumaks, maamaks, riigitoetus, kohalikud maksud. 2. Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Ülemkogu. Euroopa Parlament. Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Nõukogu. Seadusandlik võim Euroopa LiiduNõukogu koosneb iga liikmesriigi valitsuse esindajastolenevalt päevakorras olevast küsimusest ilmub kindlad ministrid kohale, sellest ka sõltub kas ühehäälsust või
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
arest. ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid (Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, minister, ameti, inspektsiooni peadirektor, valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsus jne). Igal riigiorganil on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate riigiorganite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Riigi õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Õigusaktid liigitatakse üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks. Õigusaktide kehtivus - Iga õigusakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv:
1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. 11 5. SÜMBOLID JA TÄHISED Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918
Jaan Koort, 1883.-1935 aasta ● Sündis Tartumaal, 13- lapselises peres; ● 1902. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool; ○ skulptuuri eriala; ○ õpetajaks Amandus Adamson. ● Töötas Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuriõpetajana. Figuur Saarineni kavandatud Tallinna Krediidipanga hoonele Abikaasa portree Eesti taat Tanuga naine Palvetaja Laternahoida- Tallinna Linnavalitsus Metskits Eduard Viiralt, 1898.-1954. aasta ● 1915.-1919. aasta õõpis Tallinna kunsttööstuskoolis; ● 1919.-1922. ja 1923.-1924. aasta õppis Kunstikoolis “Pallas” graafikat ja skulptuuri Kalevipoeg puhkamas Eesti kunsti ülevaatenäituse plakat, 1919. aasta Hobused Konrad Mäe portree Jõehobud Täringumängijad Naised silindritega Kabaree Põrgu Lamav tiiger
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Roo...
kaasa valimiskampaaniasse,» ütles Savisaar septembris. Novembri algul aga andis ta väliskomisjonile jälle põiklevaid vastuseid, soovitades neil kohtuda hoopis samuti Moskvas käinud Repsi või Seppikuga. Väliskomisjoni esimees Sven Mikser kinnitas täna Postimees.ee'le, et komisjon ootab Keskerakonna juhti jätkuvalt oma istungile. «Me just eile arutasime seda, et nüüd kui valimised on läbi ja linnavalitsus paigas, tahaksime Savisaart näha. Tema eelmisest äraütlemisest jäi üles jäänud lubadus, et ta pärast valimisi tuleb kindlasti meie juurde,» meenutas Mikser. Ta lisas, et komisjon ootab Savisaart kohtuma just tema kõrgetasemeliste Venemaa-kontaktide tõttu. «Me tahame temaga rääkida just seetõttu, et Eesti kontaktid nii kõrgel tasemel Venemaa poliitikutega on mõnevõrra piiratud ja kui temal neid sagedamini ette tuleb kui võibolla mõnedel
KOV volikogu, 4. Eesti Panga nõukogu ja 5. kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: 1. minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, 2. riigisekretär, 3. ministeeriumi kantsler, 4. ameti ja inspektsiooni peadirektor, 5. vallavanem, linnapea, 6. Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: 1. Vabariigi Valitsus, 2. peaminister, 3. maavanem, 4. valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. 6 8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID: Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. 1. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. 2
Taani hindamisraamat: Pärineb aastast 1241. Seal olid kirjas mõisad. Jäälahing 1242: Peipsi peal, milles orduväed ümber piirati ja nad lõplikult puruks lõõdi. (Novgorodi vürstiriigilt.) 14. Linnad keskajal Tallinn (linnaõigus: 1248), Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. (Kuressaare alles 1563) Piiskopiõigus: Linna õiguskord. Kehtestati Vana-Pärnus Saare-Lääne piiskopi poolt. Raad ja selle ülesanded: Linna võimuorgan, linnavalitsus. Bürgermeister (linnapea) (4), kes olid juhatuse taoliseks. Sündik oli valitud õpetatud juristide hulgast, tundsid hästi seadusi, olid peaaegu sama tähtsad. Linnafoogt esindas rae juures maahärrat. Ül: Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamsit jne.
8) moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe, kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu; 9) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (3) Regionaalse kriisikomisjoni esimees on päästeameti kohaliku päästeasutuse juht. (4) Regionaalse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab siseminister. § 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon (1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (3) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise,
· Seaduse avaldamine seaduse kehtimise eeltingimuseks 18 Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele, määruses peab olema viide selle andmise aluseks olevale seaduse sättele. Minister annab möörusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas seaduste, Presidendi seaduste ja Valitsuse määrustega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Õigusaktide jõustumine: · seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui ei sätestata teist tähtaega · Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval pärast
Selle keskel oli maakividest kuhil, millest ulatus välja veetoru.Purskkaev oli linnarahva seas populaarne: 1970.1980. aastatel, kui Raekoja platsil võis veel autoga liigelda, tiirutasid pulmarongid ümber purskkaevu ja häirisid oma tuututamisega linnavalitsuse tööd, nii et miilits pandi korda pidama.[3] Purskkaevus käidi ka suplemas, mis oli üliõpilaste jaoks samasugune traditsioon nagu kaart mööda üle Kaarsilla ronimine.Kuna purskkaev hakkas tasapisi amortiseeruma, kuulutas Tartu Linnavalitsus 1996. aastal välja konkursi kavandite saamiseks uuele purskkaevule, kuid pakutud kavandid osutusid liiga kalliks.[2] 1997. aastal kuulutati välja uus konkurss, kuhu laekus 35 tööd Igal aastal 30. aprillil, poole kuue aegu õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja. Selleks ajaks on akadeemiliste organisatsioonide rongkäik jõudnud raekoja ette ja oodatakse linnapea võimu üleandmise kõnet. Just selle kõne eel ronib
Maa-amet keskkonnajärelvalve teostajana: Maa-amet rakendab seaduses sätestatud abinõusid maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks. Omavalitsuslik keskkonnajärelvalve: Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja - kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Kohalikomavalitsusüksus: Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks. Teavitab keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspäerasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning maa-ametit maakasutuse,
müüri asusid eeslinnad - agulid, kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Nagu kõiki keskaja linnu, ümbritses ka Tallinna linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt. Kõige tähtsam ilmalik ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Kaua aega puudusid sillutatud teed ja tänavavalgustus. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge viilkatusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid
Õigus tasustamata lapsepuhkuse kasutamiseks on vaid ühel vanemal. Eestkostaja- ja hooldajaõigused vanemapuhkusele: Eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise lepin, on gõigus saada lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust samadel tingimustel, nagu sedusega ettenähtud lapse vanematele. Eestkostja-kohtu poolt määratud isik, kes kasvatab ja kaitseb lapse isiklikke ja varalisi õigusi. Hooldaja-isik, kellega valla-või linnavalitsus on sõlminud lapse perekonnas hooldamise lepingu, et võimaldada lapsel elada perekonnas. Põhipuhkus aegub ühe aasta jooksul kalendruaasta lõppemisel. Aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus-või sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapshoolduspuhkust, on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkused aeguvad 4 aasta jooksul. Õppepuhkus: Töötaja õppepuhkuse andmise korda reguleerib täiskasvanute koolituse seadus, millele viitab TLS p.67 lg.1
· Tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Organite liigid Tehakse vahet otsustusorg ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi av h kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorg ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnvalitsus) ja monograansete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. Haldusorgan on määratletud haldusmenetlusseadustikus § 8 lg 1. Välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et
muruväljakuga ja ringsõiduteega maja ette. Esimese maailmasõja ajal võeti maja Vene tsaariarmee käsutusse. 21. detsembril 1918. aastal lahkusid Eesti väed Tartust ja järgmisel päeval jõudsid linna venelased. Üks üksustest majutati konvendi hoonesse. Järgmise aasta jaanuaris võtsid eestlased linna tagasi ja majas anti ulualust nende üksustele. Viimastena olla majas peatunud lätlased. Peale Vabadussõja lõppu vabastas Tartu linnavalitsus hoone ja andis selle Karlova Seltsile (hilisem Tartu Majaomanikkude Selts). Selts sõlmis lepingu korporatsioon Estonia vilistlaskogu voliniku vandeadvokaat Arved Schmidtiga. Maja oli selleks ajaks jäänud üsna viletsasse olukorda: aknad lõhutud, seinad määrdunud ja ruumid prahti täis. Ruumidesse oli ehitatud mitmekorded puust narid. Uued valdajad tegid 300 krooni ulatuses remonti, panid peale uue katuse ja korrastasid ruume. Majas hakkas tegutsema ka einelaud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
