• Elanikel (eestlased) puudusid õigused • Lübecki (kallis), Riia, Saare-Lääne linnaõigused • Suhted maaisandaga (kui sõltuv) • Käsitöökeskused (siseturg) LINNAD 1. Tallinn 2. Tartu 3. Viljandi 4. Uus-Pärnu 5. Haapsalu 6. Narva 7. Vana-Pärnu 8. Paide 9. Rakvere • Tsunftid - käsitööliste vennaskond (eriala käsitööliste elu korraldamine) • Gildid - käsitööliste (Väikegild) ja kaupmeeste (Suurgild) organisatsioon • Raad - linnavalitsus (kaupmehed), komplekteeris ise • Maaisand - linn sai linnaõiguse- ja privileegid HANSA LIIT • 12-15.saj • Põhja-Saksamaa ja Liivimaa kaubalinnade liit • Oma õigussüsteem, sõjavägi, laevastik • Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp) • Pealinn Lübeck • Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu • Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev) • Lodi - väiksemad veeteed • Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö
B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus a) Välispädevus (HMS § 8 lg 1) i) Sisuline pädevus KOV on kohustatud vastama isikute kirjadele (a) avaliku halduse kandja (b) haldusorgan ii) Territoriaalne pädevus linnavalitsus on pädev Säre probleeme lahendama, kuna ta elab seal linnas b) Sisepädevus: Haldusorgani nimel tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) eeldaksin, et ametnikul on vastavad volitused kirjadele vastamiseks 2. Menetlusnõuded a) Menetlusosaliste kaasamine i) Menetlusosaliste ringi määratlemine (HMS § 11) (a) Taotleja Säre on taotleja
Algne nimetus oli hoonel V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Tallinna Linnahall pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix' ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linnahall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall oli ainus nõukogude perioodil kerkinud mereäärne avalik objekt. Seetõttu omab Linnahall nii kultuurilist kui linnaruumilist tähtsust. Hiljem on Tallinna Linnavalitsus teinud katseid Linnahalli tema soodsa asukoha tõttu mitmeid korda maha müüa ja/või lammutada. Hoone on sillaks, käiguteeks ja terrassideks, mis pakub palju vaateid nii merele kui ka vanalinnale. Hoonet varjavad bastionilaadsed muldehitised, mida ümbritseb parkla 1400 autole. Joonis 16 Vaatamata suurtele mõõtmetele ei tundu hoone liiga suur. Tem peafassaadiks on lai trepistik.
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
loodetud. Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928 näitejuhiks Andres Särev. Ajal, mil "Endla" publikupuuduse tõttu sõnalavastuse etendusi ära jätab, mängib Töölisteater täissaalidele. Eriti suurt kuulsust toovad Pärnu Töölisteatrile vabaõhuetendused (Oskar Wilde "Salome", Rabindranath Tagore "Ohver"). Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn
nii palju toetust, kui loodetud. Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928 näitejuhiks Andres Särev. Ajal, mil "Endla" publikupuuduse tõttu sõnalavastuse etendusi ära jätab, mängib Töölisteater täissaalidele. Eriti suurt kuulsust toovad Pärnu Töölisteatrile vabaõhuetendused (Oskar Wilde "Salome", Rabindranath Tagore "Ohver"). Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intiigide tulemusel) Töölisteatri
registreeritud elanikku. Majandus Kõige tähtsam majandusharu on tööstus. Arenenuimad tööstusharud on toiduainete-, puidu- ning mööblitööstus. 21. sajandi alguses on Tartusse rajanud oma esindused mitmed telekommunikatsioonifirmad, näitkes Playtech Estonia, Webmedia ning Eesti firmad Regio ja Raintree Estonia, ka Skype`l on Tartus esindus olemas. Kõige suurem tööpakkuja on ülikool. Valitsus Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise põhimõtted ja üldised alused on kinnitatud Tartu linna põhimääruses. Linnavolikogus on 49 liiget. Linnavalitsuses on üks linnapea ja viis aselinnapead. Praegune Tartu linnapea on Urmas Kruuse, kes kuulub reformierakonda, mis on Tartu poliitilises elus juba pikemat aega domineerinud. Arhitektuur Tartu arhitektuuri on oluliselt mõjutanud linna tulekahjude- ja sõdaderohke ajalugu. Kõige
26. Maksude kehtestamisel tuleks arvestada vähekindlustatud isikute vajadusega. Fiskaalne eesmärk asendub sotsiaalpoliitilise eesmärgiga (nt teatud kaupadel väiksemad maksumäärad jne). Maksustamine ei tohi ohustada isiku füüsilist eksistentsi ega kaasa tuua sotsiaalset ebaõiglust. 27. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (3) Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. (4) Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude
Mõistmata 2. Kuidas mõjutab vanus ja haridus teenistust? mõjutavad 3. Serveeri taldrikule koos riivitud juustu ja hakitud peterselliga. Söö koos mitmeviljakukliga. taldrikul 4. Otsekohesuse ja hingestatuse tõttu mu hinnang temast paranes. talle 5. Oht kvaliteedi langemiseks on seetõttu veelgi suurem. Kvaliteedi langemise oht 6. Varem oldi sellest detailplaneeringust kusjuures keeldutud linnavalitsuse poolt. Varem oli linnavalitsus sellest detailplaneeringust kusjuures keeldunud. 7. ,,Liiklusõnnetused saavadki enamasti toimuma siis, kui liiklusmärkidest kinni ei peeta," ütles Kukk. toimuvadki enamasti 8. Reedel, 16.augustil kella kuuest õhtul annavad EKKMi õuel ja Kultuurikatla Aias toimuva Müürilehe sünnipäevapeole hoo sisse Kinoteatri püstjalatragöödia "Võidab see, kellel on kõige hullem mees". kell kuus, annab, 9. Hulk turiste tahtsid selle peale riigist lahkuda. tahtis, tõttu 10
puuetega lastega. 1904 sai Maria Montessor Rooma ülikooli professoriks. 1906. aastal alustas ta Rooma ülikoolis loengute sarja õpetajatele. Loengute kõrvalt aga praktiseeris Maria Rooma haiglates ja kliinikutes arstina. 1908-aastaks oli Maria Montessori nimi tuntud üle maailma. Ka meie väiksesse Eestisse jõudis Montessori pedagoogika jube esimese vabariigi ajal. Näiteks on teada, et 1927. aastal ostis Tallinna linnavalitsus kõikidele oma lasteaedadele (nii palju või vähe, kui neid oli) Montessori õppevahendid. Foto 1. Montessori kool 20.sajandi alguses 5 1907. aastal avas Maria Montessori esimese agulist pärit laste kooli Case dei Bambibi. Seal töötades arendas ta välja praegu kuulsaks saanud õpetamismeetodi. Sõnum tema
Reguleerija peab olema vähemalt 18 aastane , parklakorraldaja vähemalt 16 aastane , eriveose saatjal peab olema CE kategooria tunnistus . Reguleerijal peab olema B-kategooria juhi tervisetõend. Liikluspiirangud Avaliku kasutatava teeomanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähutavalt massist teljekoormusest jne . Tee omanikud seaduse järgi on , riigimaanteel maanteeamet , kohalikul teel valla või linnavalitsus , taliteel talitee rajaja .Avalikult kasutatava teeomanik peab andma teavet liiklejatele kes seda vajavad ja teekasutus korraldus muutused . Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemine ja väljastamise korra kehtestab majandusminister oma määrusega . Õuealal ei tohi automootor töötada . Liiklusreeglid Iga liikleja ja kõik muud isikud peavad järgima õigusaktide nõuet . Maanteamet võib suurendada lubatud sõidukiirust kuni 120 km/h . Kohalik omavalitsus
esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. (51) [Kehtetu - RT I 2003, 75, 496 - jõust.13.12.2003] (6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. [RT I 2006, 46, 334 - jõust. 3.11.2006] (7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. 10. PISA (Mõiste. Miks Eesti osaleb? Millised on Eesti tulemused? Millised on PISA 2009 olulised järeldused?) PISA on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm. PISA: 1. On kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring 2. toimub iga 3 aasta tagant 3
Killustatud võimud proovisid teha koostööd, et võimu suurendada. Peapiiskopp, ordumeister, vasallid, linnade esindajad, riia peapiiskopp. Arutleti, aga kui otsused olid, siis neid ellu viia ei saanud, sest see ei olnud kohustuslik. Keskaegsed linnad Keskajal Eesti ajadel kujunenud 9 linna,:Tallinn,Tartu, Narva, Haapsalu ,Viljandi, Uus Pärnu ,Vana Pärnu, Rakvere,Paide Hansa liitu kuulusid Tln, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu nendest. Kõige tähtsam oli raad-nö linnavalitsus, kuhu kuulusid raehärrad. Bürgenmeistrid nö juhatuse liikmed. Raadi kuulus ka sündik, kes tundis seaduseid.Linnafoogt raes esindaja(maahärra esindaja) Eesti aladel sõjaks maarahva ja feodaali vahel ei läinud aga see kelle maa peal linn asus , temal oli ka esindaja raes ehk linnafoogt. Tallinnas oli raes linnafoogt Taani kuninga esindajaks jne. Keskaegne Tallinn oli jaotatud kahte otsa.Linnafoogt elas Toompeal. Oli Ülemine linn kus elas linnafoogt ja aadlikud
3.Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega? Maksukorralduse seadus sätestab ammendava loetelu riiklikest ja kohalikest maksudest. 4.Maksumõiste; Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ? Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ? Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu.
pooldasid tasakaalukamat arengut, mõõdukamaid reforme ning suuremat eraldatust Venemaast. Reformid : uued kreisivalitsused, I Eesti jalaväepolk (aprill 1917). Vasakpoolsed ei teinud katset Maavalitsust juhtinud J.Raamotit ega J.Pätsi tagandada, erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu). Nende liikmeskond suurenes 20 000ni 7 kuuga ning toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. Suur oli nende mõju sõjaväes : 1917 üritasid enamlased Petrogradis riigipööret (nende erakond keelati, Lenin varjas end Helsingis, Petrogradis toimus enamlaste kongress ning nad relvastasid avalikult Punakaarti). Kindral L.Kornilov alustas augustis mässu ning tema väeosad peatasid enamlased (teda kardeti enam kui Valitsust) Enamlased tõotasid Venemaal peatada kurnava sõja (soovides võimule pääsedes valla päästa
Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. KESKAEGNE LINN Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Raad ja raekoda Kõige tähtsam ilmalik ehitis keskajal oli raekoda, kus pidas istungeid linnavalitsus. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad oli linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Neid inimesi kutsuti raehärradeks. Palka nad linnavalitsemise eest ei saanud. Töökorraldus oli korraldatud nii, et üks osa raadist tegeles ühel aastal ning teine järgmisel aasta. Sellisel meetodil oli puhkaval koosseisul võimalik tegeleda oma elatise teenimisega.
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, m...
Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lisaks on Rapla linna noortel kultuurimajja ligipääs hea, kuna asub täpselt Rapla linna südames. Kasutusel olevad vahendid: Vahendite hankimisel aitab Rapla Linnavalitsus ja Taig AS, kes annab soodsamalt kirjutamisvahendeid ning pabereid. Teatrikasvatuse nädal Sihtgrupp: 14-16- aastased noored; 10 noort grupis, 5 poissi ja 5 tüdrukut Toimumise periood: 3.08.2015-7.08.2015 10.08.2015-14.08.2015 Toimumise koht: Raplamaal, Rapla linnas, Rapla kultuurimajas Teatrikasvatuse nädala teatriringide päevade arv: 10 päeva (v.a nädalavahetus) Ühe teatriringi päeva kestvus: 12.00-13.30 Üldised eesmärgid teatrikasvatuse nädalal:
maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on fs või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu sätestatud ametiasutus. Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mile käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, vajadusel mõõdetakse nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. III LOENG Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärk on tulu saamine, Ettevõtluses osalevad majandusüksused, kelle eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus.
Diakonissid valmistasid kristliku maailmavaatega saksameelseid tütarlapsi ette lisaks haigla- ja misjoniõdedele ka lasteaiakasvatajaks. 1863. aastal asutati "Väikelaste õpetajate kool kus diakonissidele anti teoreetilist ja praktilist õpetust lastekasvatuse alal. Õppekavas oli: väikelapse õpetamise metoodika, tervishoid, kataheetika, võimlemine, masseerimine, praktilised harjutused lasteaias, kodumajapidamine ja teised praktilised tööd. Asutus töötas kuni 1917 aastani, mil Tallinna linnavalitsus võttis selle üle oma haldusalasse . 1862. aastal avas lasteasutuse Eesti Abiandmisselts. Eesmärgiks seati 2 8-aastaste, Tallinnas elevate ja puudust kannatavate eesti laste toetamine. 1867. aastal ostis selts lasteasutuse tarbeks Tallinnas, Roosikrantsi tänavas hooviga maja. Uude majja kolimisega seostatakse lasteaia nimetuse kasutuselevõttu. Nii võib pidada Eesti Abistamisseltsi poolt asutatud lasteasutust esimeseks lasteaia nime kandvaks asutuseks Eestis. Eralasteaedade tekkimise
3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS XXXX linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on XXX linna raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjast. Linna majandusaastaks on eelarveaasta. Kohtla-Järve Linnavalitsus korraldab raamatupidamist tsentraliseeritult. Raamatupidamisarvestusest korraldatakse nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine eelarve täitmise finantsseisundi ja majandustegevuse kohta, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas tehingu eest raha on laekunud või üle kantud. 3
ja kaadamis käigus: Välisõhu kvaliteet · MÜRA. Ainus välisõhu saastatus tekib ja võib ka edaspidi tekkida süvendaja tekitatud müraga. · Müratase võib ulatuda kuni 100 db-ni. · Negatiivse mõju vähendamiseks tuleks mitte teostada süvendustöid öisel ajal kella 23.00 ja 7.00 vahel sadama akvatooriumis ja laevakanali süvendamisel sadamast kuni 300 m kauguseni. Võimalikud negatiivsed ja positiivsed mõjud huvigruppide kaupa · Linnavalitsus on huvitatud, et sadam oleks võimalikult atraktiivne turistidele. · Kuressaare jahisadama sissesõidutee süvendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud: Sadama omanik · 0-Alternatiiv: Sadama atraktiivsus ja võimalused turistidele teenuste osutamisel jäävad praegusele tasemele. · Alternatiiv I. Selle rakendumisel ristluslaevade kaid ei rajata ja see ei vasta Linnavalitsuse kavadele. · Alternatiivid II, III ja IV on sadama omaniku
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks. 1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid
18 Üldreegel: nimede hulgas võib olla liigisõnu, mis kirjutatakse väikese tähega: Tartu linn, ajaleht Postimees, Valge Hobuse mägi, Pärnu jõgi Erandid: riigid ja osariigid (Eesti vabariik ~ Eesti Vabariik), registreeritud juriidilised isikud (Tallinna tehnikaülikool ~ Tallinna Tehnikaülikool, Uuno raadio ~ Uuno Raadio, Vara põhikool ~ Vara Põhikool, Eesti arstide liit ~ Eesti Arstide Liit, Tartu linnavalitsus ~ Tartu Linnavalitsus) LÄBIV SUURTÄHT: Maailmajaod: Euroopa, Põhja-Ameerika Maad ja paikkonnad ilmakaare järgi ja kohanime täpsustav täiendosa: Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Lõuna-Eesti, Antiik-Rooma Väikekohad: Nurga talu, Kolme Pärna talu, Tiigiveski park, Raekoja plats, Sõpruse puiestee Ehitised: Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal Maastikuesemed: Saja Hobuse puu, Suur Munamägi Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena, Taaralinn
Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus. Valitsuse tegevuse kontroll teoseb revisjonikomisjon. Valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib umbusalduse avaldada volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. Omavalitsuste liidud
• Invatransport • Päevakeskused • Hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus • Koolitused lapsevanematele, lastele • Üritused ja lapsevanemate eneseabigruppide loomine ja toetamine • Toetused ja hüvitised • Riide- ja toiduabi • Eluruumide kohandamine shs §26 kohalikud omavalitsused: (1) Puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus: 1) loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, õpetuse ja tõlketeenustega; 2) loob koostöös pädevate riigiorganitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõpetuseks; 3) sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob rakenduskeskusi; 4) korraldab invatransporti; 5) tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutatavatesse hoonetesse; 6) määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja;
Kui rüütliperel või talupojal oli 5 mingit tööriista või majapidamiskaupa tarvis, siis läks ta töökotta erinevate seppade jutule. Töökojad ja kauplemise kohad tekkisid losside ja kindluste juurde. Tähtis oli ka see, et lähedal oleks mõni suur kaubatee või meri, mille äärde sai rajada sadama. Kui töökodasid ja elumaju juba rohkem oli saanud, hakati seda kohta linnaks kutsuma. Linnale anti nimi ja linna õigused. Valiti ka linnapea ning linnavalitsus ehk raad. Elu linnas oli mõnevõrra huvitavam kui maal. Siin käis rändtsirkus, esinesid teatrid. Ka kohvikud ja kõrtsid olid lahti. Rikkamad võisid uhkeldada moodsate riietega ning asjadega. Keskaegne Riietus Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi moest
10. Korraldavad dokumendid. Kasutusala, liigitus- Asutuse juhtimise tegevuse üheks põhifunktsiooniks on korraldav funktsioon, mille täitmiseks antakse välja korraldavat dokumentatsiooni. Korraldavatseks dokumentideks on: *Valitsuse määrused, korraldused(antakse välja seaduste alusel seaduste täitmiseks) *Kohalike omavalitsus asutuste otsused ja korraldused *Valitsus asutuste juhtide käskkirjad, juhendid ja juhised (Nt ministeerium, amet, maavalitsus, linnavalitsus jne.) *Asutuse juhtide käskkirjad. 11. Käskkiri. Kasutusala, liigitus, rekvisiidid, nõuded tekstile- Käskkiri on õiguslik akt, mille annab välja asutuse juht, kes tegutseb ainu juhtimise põhimõttel. Käskkirju antakse välja kõrgemal seisvate asutuste korralduste täitmiseks aga ka initsiatiiv korras. Käskkirjad võivad olla ühekordsed ja pikaajalised (kehtivad kuni ära muutmiseni). Sisu ja tähtsuse järgi
,,Maailmapärandi paiga nõukogu tuleks luua niipea kui võimalik, eelistatavalt juba 2010. aastal," rõhutas Ehrström. Selle nõukogu eesmärgiks on luua Tallinna kui maailmapärandi paiga säilitamiseks ja arendamiseks läbipaistev ja avatud arutelu- ja dialoogikeskkond. Nõukogu vastutab ka kaitsekorralduskava koostamise eest ja jälgib selle täitmist. UNESCOle tuleb tehtust aru anda 1. veebruariks 2011. Nõukogu esimeheks otsustas linnavalitsus kutsuda UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretäri Marika Valgu. Komisjoni aseesimeheks kinnitati abilinnapea Yana Toom ja liikmeteks Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo, Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja
1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp
*Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – tegevuse ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Sots normide liigid:
Alalisi külmapalavikuid, haiguseid ning väsimushooge trotsides andis Haava välja 1920. aastal järgmise luulekogu nimega ,,Meie päevist’. [10] 1924. aastal avaldas Haava oma seitse esimest värsikogu redigeeritud ja täiendatud kujul pealkirja all ,,Anna Haava luuletuskogu’’. 1930. aastal üllatas ta uue koguga ,,Siiski on elu ilus’’ ja 1935. aastal koguga ,,Laulan oma eesti laulu’’ [10] 75. sünnipäevaks 1939. aastal kinkis Tartu linnavalitsus Anna Haavale korraliku korteri. Hoolimata Saksa okupatsioonist ei unustanud haava kirjatööd, ta oli kahe viimase aasta jooksul saanud valmis memuaaride käsikirja ,,Laanemäe Manni lapsepõlvest’’, mida ta soovis kirjastada, kuid ei saanudki. 1944. aasta sügis sundis Haava sõjapakku. 24. novembril paigutati kurnatud Haava Põltsamaa linnahaiglasse diagnoosiga veresoonte lubjastus ja kõrge vererõhk. 1945. aasta mais sai Anna Haava uuesti koju, kus jätkas harjunud töökat ja kasinat
Avalikule alale puude istutamise kord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 28. september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk
külastuselamuse kujunemise protsessis. Arendamine saab olla tulemuslik ja kasulik vaid siis, kui kaasatud on kõik osapooled võimalikult varajases staadiumis. Teabe, kogemuste ja oskuste jagamine, algatuste toetamine, finantseerimine kõik see aitab kaasa arusaamisele ja vastasseisu vähendamisele. (Hall 2005: 168-185; Tooman, Müristaja 2008: 17) Narva- Jõesuu turismiasjaliste hulka kuuluvad kohalikud kogukonnad, erinevad ühendused ja ühingud. Näiteks Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Ida-Virumaa Maavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Elu, MTÜ Kirderanniku koostöökogu, SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet jne. Seisuga 01.01.2010 on Narva-Jõesuus registreeritud 274 ettevõtet sh. 51 FIE-t, 9 aktsiaseltsi, 82 mittetulundusühingut, 120 osaühingut, 1 sihtasutust, 9 tulundusühistut, 2 usaldusühingut. Potentsiaalsed päevaturistid suvehooajal: Narva, Sillamäe, Jõhvi
oda. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega, sest jõuluajaks tuli kõik võõrad asjad tagasi viia, laenud ja võlad ära maksta. Sel päeval astus ametisse uus linnavalitsus ehk Tallinna raad. Võib- olla kannab raekoja torni tuulelipp ja linnavalvur just seepärast Vana Tooma nime. Ühtlasi kuulutas vastvalitud raad välja jõulurahu, mis kestis kolmekuningapäevani. Rahu-ajal ei töötanud kohtud ega timukad. Keelatud olid kaklused ja taplused, inimeste vahel pidi valitsema rahu ja heasoovlikkus. Toomapäev on kõige pimedam aeg. Arvati, et siis liiguvad ringi kurjad jõud. Keelatud olid kõik pöörlemise ja keerlemisega seotud tööd, eriti ketramine ja
mis kooli tervishoidu puutuvad. § 6. Kooliarstide järelvaatuse aJJa kuuluvad koolid niisuguse õpilaste arvuga, mis kohaliku omavalitsuse poolt kindlaksmääratud Väljavõte Rahva tervishoiu korraldamise seadusest - Il. T. 2 ~ 1928, 8. § 35 Koolide, omavalitsuse haigemajade ja vaestearstid, omavalitsuse tervishoiuasutuste juhatajad ja tervishoiualal omavalitsuse teenistuses oleva muu personaali määrab ametisse ja vabastab maa- või linnavalitsus vastava maa- või linnaarsti ettepanekul ja teatab sellest registreerimiseks tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. Haigemajade juhatajateks võib määrata vähemalt viieaastase arstipraktikaga arste, haigemaja eriosakondade juhatajad (ordinaatorid) peavad olema eriteadlased omal alal ja mitte vähema kui kolmeaastase arstipraktikaga.. § 36. Kooli- ja vaestearstide tegevuspiirkonnad määrab maa- või linnavalitsus. Nad töötavad vastavate volikogude poolt maksmapandud juhtnööride järgi.
osaks saanud (üksnes eeskirjade olemasolu kodulehel ei oleks piisav). Järeldus: Kuna AS-i Eesti Liinirongide (Elron) reisijateveo eeskirja p 10.2.1. ei ole saanud Antsu ja Elroni vahelise lepingu osaks, siis ei saa Elron nõuda Antsult leppetrahvi maksmist. 11 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 3. Kaasus „Võlatunnistus“ Madis on linnaarhitekt, kes on igapäevaselt kursis sellega, mida linnavalitsus linna planeerib, millistele kinnisasjadele ehituslubasid taotletakse ning üldplaneeringuid teha soovitakse. Hiljuti sai ta teada siseinfot, mille kohaselt soovib linn muuta Tallinnas Tirdi teel ja selle lähistel paikneva ala üldplaneeringut ja teha see uueks „Telliskivi loomelinnakuks“. Madis soovitas oma sõbral Antsul (ostja), kes tegeleb kinnisvara müügi- ja ostmisega, osta Tallinnas Tirdi teel nr 25 asuva kinnisasja (kinnisasi), enne kui teised konkurendid linna
suunatud haldusmenetlusele.) Mis on riiklik järelvalve? Mis liiki menetlus see on, menetlusreeglid on sätestatud kus, mis on põhiprintsiibid? Sanktsioonide määramise kord. § 21. Järelevalve teostajad Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet järgmiste asutuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Tervisekaitseinspektsioon; 3) politseiprefektuur; 4) valla- või linnavalitsus. Riigivõimu teostamise menetlus e haldusmenetlus. § 22. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused (1) Järelevalvet teostaval ametiisikul on vastavalt oma pädevusele õigus: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata; 2) kontrollimiseks siseneda takistamatult kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile või ehitisse, samuti kaupleja kaupa
tegemist on haldusõigusliku juriidilise vastutusega. PakS §-des 2732 nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid. PakS §-des 2732 nimetatud väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks on Keskkonnainspektsioon ja valla- ja linnavalitsus ning §-des 27, 28 ja 31 nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Tervisekaitseinspektsioon ja Tarbijakaitseamet. 17 11. TEGELIKKUSE TRANSFORMEERIMINE ÕIGUSKEELDE Õiguskeel peab olema nii täpne kui ka üldiselt arusaadav selle ühiskonna liikmetele. PakS-e õiguskeel on nii täielike õigusnormide kui ka mittetäielike õigusnormide osas
Riik ainult narritab neid oma näljapajukiga. Kahtlemata on õigus nendel kõigil, aga kuhu tõmmata piir? Keda seada prioriteediks? Valida saab alati, aga antud tingimustel on valikud üsna kesised. Toetust jagub, kas vähe või veel vähem. Alustagem siiski lastest. Selge, et nemad vajavad palju hoolt ja tähelepanu. Samale järeldusele on jõudnud ka seadusandja. Sotsiaalhoolekande seadus ütleb, et laste arenguks soodsa keskkonna tagamiseks toetab valla- või linnavalitsus lapsi ja lapsi kasvatavaid isikuid. Nad töötavad välja lapsi arendavaid ja kaitsvaid programme, vajadusel määravad lapsele või perekonnale tugiisiku ja äärmuslikel juhtudel, korraldavad eestkostet või aitavad korraldada lapsendamist. Vähemalt kirjade järgi on riik endale kohustuse võtnud. Kui palju sellest reaalselt abi on, on iseküsimus. Käesolev töö teema on ,,Sotsiaalhoolekanne". Töö eesmärgiks ei ole anda ülevaadet
vabatahtlikud, kes otsest rahalist kasu ürituse korraldamisest ja läbiviimisest ei saa. Tabel 4. Rahavoo plaan Sissetulek Haridusministeeriumilt 1750EUR Sissetulek Tallinna 1000 EUR Linnavalituselt Sissetulek kokku 2750 EUR Haridusministeerium toetab ürituse läbiviimist 1750 euroga ja Tallinna linnavalitsus 1000 euroga. Seega kokku sponsoreeritakse üritust 2750 euroga. Selle eest tasutakse transpordi, majutuse, toitlustuse ning tehnika eest (vt tabel 5). Tabel 5. Eelarve Kulu Ühik Hind Arv Summa Transport Tükki 225EUR 2 450EUR majutusasutusse ja tagasi Majutusasutuse Tükki 1000EUR 1
ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht. Ta sai Prantsuse valitsuse aumärgi, ta sai kuldmedali. Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaeg...
füüsiliste isikute rühma. STRUKTUURIOSA, mitte eraldiseisev õigusvõimeline isik Ametiasutus Ametiasutuson riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Tuleb eristada riigi ametiasutusi ja KOVide ametiasutusi. Riigi ametiasutused on nt: Riigikogu, VP, Õiguskantsleri Kantseleid kohus Riigikontroll KOVi ametiasutused on nt: valla- ja linnavolikogu kantseleid valla- ja linnavalitsus asutusena Avaliku teenistuse alused Ametiasutuses ameti- või töökohale võetud isiku ja asutuse vahel tekkivaid teenistussuhteid loetakse avalikuks teenistuseks. Avalikud teenistujad jagunevad: ametnikeks (isikud ametikohtadel, millel on ülesanne teostada avalikku võimu) Töösuhe on avalik-õiguslik ametiasutuse töötajateks (isikud ametikohtadel, mille ülesanne ei ole avaliku võimu teostamine, vaid seda toetavad tegevused, nt raamatupidamine)
kirjaplangil peale rekvisiiti "Allkiri") kasutades dokumendi saatmise eesmärki selgitavaid sõnu (Sama, Teadmiseks, Koopia) ning konkreetsele adressaadile määratud kirja eksemplaril vahetatakse andmeid adressaadiväljal ja lisaadressaatide real. Näide: 57 Adressaadiväljal Lisaadressaatide väljal Tallinna Linnavalitsus Sama: Pärnu Linnavalitsus Vabaduse väljak 7 Tartu Linnavalitsus 12401 TALLINN 5.7. Paljude erinevate adressaatide puhul koostatakse adressaatide nimekiri eraldi lehel. Sel juhul tehakse kirja firmasse jääva ärakirja adressaadiväljale märkus "Vastavalt nimekirjale". 5.8. Adressaatide grupile saadetava kirja adressaadiväljale võib märkida üldistatud adressaadi. Näide: Eesti Posti ASi postkontorid
andmete osas kohaldatakse registreerimismenetlusele täiendavalt alkoholiseaduses ja kaubandustegevuse seaduses sätestatut. (2) Kui majutusettevõte ei vasta ühelegi käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud liigile, võib majutusettevõtte registreerida muu liiki iseloomustava määratlusega või liiki määratlemata, kui majutusettevõte vastab majutusettevõttele kehtestatud üldnõuetele. (3) Andmed kannab registrisse majutusettevõtte asukohajärgne valla- või linnavalitsus. (4) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule peavad registreeringus sisalduma: 1) majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus; 2) majutusettevõtte aadress ja muud kontaktandmed; 3) majutusruumide ja majutuskohtade arv; 4) majutamise periood (kuudes, aasta ringi vms); 5) märge alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke.
teise sõna väikese tähega. 4. Veekogud, saared, mäed, lahed kirjutatakse suure algustähega liigisõnad väikesega. NT:Aegna saar, Hea Lootuse neem, Suur Munamägi 5. Alevid, linnad ja maakonnad suure algustöhega. NT: Kohila alev, Kõrboja talu, Viljandi maakond. 6. Asutuste, seltside ja muude ametlike liitude nimed kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Eesti Pank, eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Heliloojate Liit. *tavakasutuses kirjutatakse tüübi nimetus ehk teine sõna väikese algustähega. 7. Tänavad, väljakud, trepid, pargid jne kirjutatakse esimene sõna suure tähega ja liigisõna väikese tähega. NT: Katariina käik, Kase tänav, Patkuli trepp, Pikk jalg, Vanaturu kael, Viru värav, Vabaduse väljak, Kurbade Kaskede allee, Saiakang. 8
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
Puudused: 1) eelarved kasvavad 2) võimaldab mittevajalikke tegevusi 3) muutuvad üha vähem ülevaatlikuks 4) valitsused kulutavad üha enam raha NULLMEETOD – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest Puudused: 1) nõuab palju aega 2) kokkuhoid võib jääda saavutamata 33. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus 2017 I – III kvartal käib arutelu ning tehakse parandusi ja täiendatakse eelarvet IV kvartal – valla- või linnavalitsus esitab eelarve projekti valla (linna)volikogule hiljemalt 1.detsembriks, vastuvõtmine enne eelarveaastat 2018 Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine (kui eelarveaasta alguseks pole eelarvet vastu võetud, võib teha kulutusi kuni 1/12 eelmise aasta mahust) 2019 31.maiks esitab valitsus aruande volikogule allkirjastamiseks Bilanss Tulude ja kulude aruanne Reservfondi kasutamise aruanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
