Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate
sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. Sajanditel rajatud muldkindlustustest. Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus, mis töötas vahetustega. Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid
Sisuliselt tähendas see Balti erikorra tühistamist, kuigi luteri usk ja saksa keel jäid alles. Rohkem taheti allutada aadlikud keskvõimule. Jäid kehtima Eestimaa ja Liivima kubermangud, kuid neid kubermange valitses ainult üks asehaldur, kes tuli Venemaalt. Peamine eesmärk oli liita Eesti- ja Liivimaa tugevamalt Venemaaga. Kõik mõisamaad anti täiel määral mõisnikele. Kaotas ära aadlimatriklid. Muutus ka linnade valitsemiskord, alles 18. sajandil kadusid ära linnade raed ning linnavalitsus nimetati linnaduumaks. Kõik linnas vara omavad inimesed nimetati linnakodanikuks. Peale Katariina II surma tühistati asehalduskord tema poja Pauli läbi, kes polnud oma ema silmaotsaski sallinud. Kehtestas uuesti Balti erikorra. Eesti talupoeg 18. sajandil Talupoegade eluasemeks olid nelinurksed puuhooned, mis olid kaetud mädanenud õlgedega ja millel akende asemel olid mustaks suitsunud avad. Talupoegade maja ei saanud lugeda
Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel konsultandiks, nägi ette Tallinna kasvamist lähima paarikümne aastaga kolmesaja tuhande elanikuga suurlinnaks. Tõenäoliselt oleks Eliel Saarineni pakutud linna kasv teostunud, kuid sõdade ning poliitilise
kannupoiss, kes saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut Посвящение в рыцари, Эдмунд Блер Лейтон Linnad ja linnaühiskond • Tüüpiline keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle kodanikkond oli truudust vandunud ja kes vastutasuks kinnitas linna õigused, kuid linn oli oma õiguste piires sisuliselt iseseisev • - Linna juhtis linnavalitsus ehk magistraat, mida saksa keeleruumis nimetati raeks (sks Rat – nõukogu) • -Linnakodanikud olid tegevusalade kaupa organiseeritud kutseühinguisse (tsunftidesse), mis omakorda moodustasid gildid - See osutab kaubanduse määravale osale linnade elus ja toimimises - Ehkki linnad olid ka olulised käsitöö- ja kultuurikeskused, põhines linnade jõukus ja positsioon siiski esmajoones kaubandusel - Kaup liikus linnast linna ja iga linna kaupmehed
püstitamine Võrru ja tema maja ostmine Kreutzwaldi-nimeliseks rahvamajaks. Asutamiskoosolekule kogunesid paljude organisatsioonide esindajad: Võru Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts, Ugala Noor-Seppade Vanemkogu Võrus, Võru Õpetajate Seminari Õppiv-Mpprspp Ring, Võru Eesti Keskkoolide Noorsoo Liit, Võru Maakonna Kaitse Liidu Küti Salk, Võru Skautide Malev, Võru Eesti Naisselts, Võru Noorsoo Karskusühing, Võrumaa Õpetajate liit, Võru linnavalitsus, Võru Käsitööliste Abistamise Selts, ,,Kandle" selts, Võru Maakonna Valitsus, Eesti Karskus Liit. Pakuti välja mitu ettepanekut. Üks nendest oli anda kogu mälestamise asi Võru Rahvahariduse Seltsi ajada. Teiseks ettepanekuks oli moodustada ajutine mälestuskommitee, kes töötab välja seltsi põhikirja, millele toetudes edasi tegutsetakse. Lõpuks otsustati, et selle isamaalise asja ajamiseks tuleb luua uus organisatsioon, valiti 5-liikmeline komitee. Komitee koosseisu
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
linnas oleva süsteemiga. Haridus osakondi kannustati õppetama miljoneid oskustöölisi kõikidele ametitele ja elukutsetele ja pakkude juhtnööre, kursuseid ja meetodeid vastu tulemaks programmile ja tänapäevastele vajadustele. Maakondlikul tasemel olid ametivõimudel liiga arenenud plaanid, määrused ja seadused, jagada kassa maakondadele ja hallata otseselt mõnda tähtsat teisejärgu kooli. Maakonna võimuses oli kassa jagada nii et iga linnavalitsus saaks oma puudujäägi tasa. Maakonna võimuses oli juhendada haridust ja õppetamist nii et iga kool saaks ise hallata om anoorte keskkooli, õpetajate kooli, õppetajate koolitus koole, põllumajanduslikke kutsekoole ja eeskujulikke põhi-ja noorte keskkoole. Ülejäänud koolide haldamine jagati maakondade ja linnade vahel. Kohustusliku hariduse seadus lahutas Hiina kolme kategooriasse: linnad ja majanduslikkult arenenud piirkonad rannikualadel ja väike arv arenenud alasid
August Gailit (9. jaanuar 1891 5. november 1960) oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Sündis Tartu maakonnas Sangaste lähistel. Õppis Valgas ja Tartus. Töötas Riias ja Tallinnas. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri. Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil ä...
ei määratud. 1917. aasta märtsist oktoobrini oli Eestimaa kubermangu viimaseks komissariks Jaan Poska. Talurahva omavalitsus | Majandus ja linnad 1.seaduste plokk Eestimaal 1802 ja Liivimaal 1804 talurahvas võis pärandada oma vara pojale. 2.seaduste plokk pärisorjast peremees, pärisorjuse kaotamine, Aleksander I, 1802 Tartu ülikool, talupoeg võib omada maad ja vara, minnakse linna. 3seaduste plokk 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal raharent. 1866 vallavolikogud, linnavalitsus, esimene seadusandlik kogum, mõisnik hakkab eralduma talupojast, talupoeg õpib asju ajama, keelustatu ihunuhtlus. 1863 passid 19saj teisel poolel tekkisid kuulujutud, et venemaal on täiega hea elu ja kuna talupojad olid hästi kergeusklikud siis nad tormasid kohe sinna. Hea elu, tasuta maa, pudrumäed, piimajõed. Usuvahetusliikumine: luteri->õigeusk. Kui võtad vastu õigeusu, saad tsaarilt maad. Talurahvas kergeusklik, majanduse kasv, vabamad käed, talud ostetakse päriseks, saadi
sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan. Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883). Sel päeval võttis Tallinna linnavalitsus ametisse esimese korralise linnaarhivaari- Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896. aastal välja raearhiivi vanema osa kataloogi, mis hõlmab arhivaale kuni 1800. aastani. Raearhiiv oligi kaua aega Linnaarhiivi ainuke fond. Kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi ajal oli Linnaarhiiv Tallinna linnavalitsuse haridusosakonna allasutus
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud ...
Sihtasutused (SA): SA Tartu Eluasemefond-Muud laenuandmine, v.a pandimajad- Tartu Eluasemefond asutati 1992. aastal eesmärgiga laenude kaudu võimaldada tartlastele elamistingimuste parandamist. Aastaid on eluasemefond pakkunud soodsaimat lahendust Tartu linna elanike eluasemeprobleemidele. Tegutsemisaja jooksul on eluasemefondist abi saanud ca 3500 leibkonda. SA Tartu Kultuurikapital- Tartu Kultuurkapitali nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu liikmed nimetab Tartu linnavalitsus. Nõukogu liikmeks võib nimetada isiku, kellel on Kultuurkapitali juhtimiseks vajalikud teadmised, kogemused ja laitmatu reputatsioon. Vähemalt viis nõukogu liiget peavad omama teadmisi ja kogemusi majanduse ja finantsjuhtimise alal. Mittetulundusühingud (MTÜ): MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium-Raamatukogude ja arhiivide tegevus- Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium) on põhikirja järgi raamatukogude
Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel konsultandiks, nägi ette Tallinna kasvamist lähima paarikümne aastaga kolmesaja tuhande elanikuga suurlinnaks. Tõenäoliselt oleks Eliel Saarineni pakutud linna kasv teostunud, kuid sõdade ning poliitilise olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal.
märtsil 1944. aastal. Sama aasta suvel õhkisid taganevad Saksa väed mitmed ehitised ja kirikud. Enamik Vana-Narva hoonete müüre jäi pärast pommirünnakut siiski püsti. Purustatud olid eelkõige hoonete katused ja sisekonstruktsioonid. Kohe pärast sõda kavatseti suur osa Vana-Narvast taastada, 1947. aastal võeti Vana-Narva tervikuna kaitse alla. Kuid 1950. aastal otsustas Narva linnavalitsus kesklinnas asuvate hoonete varemed lammutada. Alles on ainult raekoda.
Tartus oli elanikke 5000 – 6000. Teistes linnades oli mõnisada kuni paar tuhat elanikku. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Hiljem said linna õigused veel Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, mis asus üldjuhul linna südameks oleva peaväljaku ühes servas. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus. Sarnaselt kirikutega oli sellel tihti kõrge torn, sümboliseerides suuremates linnades hansakaupmeeste võimu ja eneseteadvust. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Seal kaubeldi, vahetati uudiseid ning veedeti lihtsalt aega. Raad lasi turuplatsil ette lugeda määrusi ja teadaandeid, seal aheldati seadusest üleastujaid karistuseks ja teistele hoiatuseks häbiposti külge. Turuplatsil astusid oma kunstiga üles ka kõikvõimalikud meelelahutajad
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
1.märtsil alanud piiramise tulemusena linn langeb. Tagajärg: hooned süttisid (Viljandi raekoda koos raearhiiviga). Linnust nad vallutada ei suutnud. Nad lahkuvad, saades lunamaksu ning viivad kaasa ka 8 kirikukella 16. sajand 1560 Vene väed saabuvad Liivi sõja käigus Viljandisse. Venelased vallutavad linna, linnus langeb seda kaitsnud palgasõdurite reetlikkuse tõttu 11. Mõisted raad keskaegne linnavalitsus bürgermeister rae tähtsaim ametnik sündik jurist linnafoogt maaisanda esindaja raes gild keskaegne ametiorganisatsioon skraa tsunftide põhikiri agul äärelinn seek vaestemaja toomkirik piiskopikirik toomkapiitel piiskopi nõuandev kogu adratalupoeg nende maad arvestati adramaades (III) üksjalad nende koormised olid väiksemad, sest nad pidid rajama enda talud asustamata kohta (IV) maavabad ülikute järeltulijad, nad ei maksnud makse (I)
maksusumma. • Õigus kahju kompenseerimisele. • Privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus • Maksude tasumise kohustus. • Dokumentide säilitamise kohustus. • Raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus. • Kaasaaitamiskohustus. • Õigusjärglus. • Vastutus makseõigusrikkumise eest. • Lepinguline vastutus. Maksuhaldur • Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. • Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. • Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. • Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. • Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse
inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. Toimetulekutoetust taotlevatel perekondadel, kelle perekonnaliikmete hulka kuuluvad lapsetoetust saavad lapsed, on võimalik taotleda ka vajaduspõhist peretoetust. Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. elatusmiinimum elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab inimesel tööjõudu säilitada või taastada
arendamine. Raske ja sügava vaimupuude korral on esmane põhiliigutuste, esemelise tegevusoskuste kujundamine, eneseteenindamisoskuse ja suhtlemisoskuse kujundamine. 16.)Milliseid eriabi võimalusi on erivajadustega lastele ette nähtud koolieelse lasteasutuse seaduse järgi? § 14. Erivajadustega lapsed (1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. (2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. 17.)Milliseid lapsi soovitatakse tasandusrühmadesse? tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last; 18
Kui jätkub sama turismitrend nagu eelnevatel aastatel, siis kahjuks ei ole tulevikuvaated turismisihtkohana head. Ettevõtjad ja avalik sektor peavad tegema koostööd, et seda trendi muuta. Linna arengukavas on toodud juba mitmeid lahendusi turismi arendamiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et Viljandi on turismisihtkohana huvitav ja pakub erinevaid võmalusi, kuid selle arendamiseks on vaja näha palju vaeva. Allikad 1. Viljandi linna arengukava 2013. Viljandi linnavalitsus (https://www.viljandi.ee/documents/36926/488500/Viljandi+linna+arengukava+13 -20.pdf/25c363fd-925e-47f3-9ce6-11becb46018b) 14.11.2015 2. EAS, Eesti ja maailma turism 2011, 2012, 11p. (http://static1.visitestonia.com/docs/276771_eesti-turism2011.pdf) 14.11.2015 3. Statistikaamet. Majutatud maakonna ja elukoha järgi. (http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp? ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JAELUKOHARIIGI+J%C4RGI+ %28KUUD
nõunik Ave Pae. Küsimustikud olid saadetud e-maili teel kuulele eelnimetatud KOV-e sotsiaaltöötajale. Kolme kuu jooksul (oktoober, november, detsember) vastasid kõik kuus sotsiaaltöötajat minu poolt saadetud küsimustikele. Teavitusi saadetakse kohalikele omavalitsustele vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lg 4 (Kinnipidamiskohast vabanenud isikule on sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldajaks valla- või linnavalitsus, kelle halduspiirkonnas isik viimati elas, või kui tema perekonnaliikmed vahetasid elukohta, siis nende juurde elama asumisel perekonnaliikmete elukohajärgne valla- või linnavalitsus.) ja § 28 (Kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti
Perekonnaseadus, Riiklike peretoetuste seadus, Vanemahüvitise seadus, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Lisaks veel rahvusvahelised raamdokumendid nagu näiteks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon. Perekonnaseadus (2009). Sotsiaalhoolekande seadus (2015). Koolieelse lasteasutuse seadus (1999). Erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele. Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. Võimaluse korral lähtub lasteasutus erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamisel sobitus- või erirühmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 50 nimetatud nõustamiskomisjoni soovitustest.
1997-1998 Tartu Ülikooli projektijuht 1996-1997 Tartu linnapea 1995-1996 VIII Riigikogu 1993-2005 Tartu Linnavolikogu 1992-1995 Eesti Rahva Muuseumi direktor 1989-1992 Tartu Ülikooli aspirant ja lektor 1987-1989 Rõngu 8-kl kooli õpetaja Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit 3. Rein Lang - Justiitsminister Justiitsministeerium Teenistuskäik 04.2005 - justiitsminister 21.02 - 04.2005 välisminister 2003 2005 X Riigikogu, aseesimees 2001-2003 Tallinna Linnavalitsus, abilinnapea 1997-2001 AS TRIO LSL, nõukogu esimees 1991-1997 AS TRIO LSL, juhatuse esimees 1990-1991 AS Laulusillad, juhatuse esimees 1989-1990 Klubi "Muusik", asedirektor 1986-1989 Tallinna Linnahall, asedirektor 1980-1986 Moskva Advokaatide Kolleegium (Injurkollegija Eesti NSV Esindus), konsultant Võõrkeeled: soome, inglise, vene keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 4. Jaak Aaviksoo - Kaitseminister Kaitseministeerium Teenistuskäik 1998 2006 Tartu Ülikooli rektor 12
kunstliku viljastamise doonor. Laps (seaduslik esindaja) PKS § 92 lg 2 Lapse ema (sise)minister Hagita menetluses, kui vanem on surnud Isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma (PKS § 95,TsMS § 579-583) Hagita menetlus Ainult avalduse alusel isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus. Kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. Kohus küsib arvamust lapse elukoha järgse valla- või linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja. Vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Isaduse vaidlustamise tähtaeg PKS § 93
1838. aastal. Tänapäevasel kujul tuntud ujumist sel ajal ei eksisteerinud. Vette mindi arsti käsul otse rannakarjamaa taimestikult, mille meri sageli üle ujutas. Vees käimine oli ebameeldiv protseduur, mida tehti iga ilmaga alasti, veetemperatuuri mõõtmata. Riietumiseks oli rannakarjamaale paigaldatud lihtne hurtsik. (Raik 1958: 12) 29 1889. aastal Pärnu kuurordi esimese raviasutuse munipalitseerinud linnavalitsus koosnes peamiselt sakslastest ja nende mõjul otsiti arenguideid ümberkaudsetest kuuror- tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme 1931: 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks. See hõlmas kogu rannapiirkonna välja- ehitamist ja järgneva 25 aasta jooksul tõusiski Pärnu kuurort Läänemere piirkonnas arvestatavaks konkurendiks
Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid.
Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. Viimased aastad kodumaal 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht. Ta sai Prantsuse valitsuse aumärgi, ta sai kuldmedali. Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25
Uus Tartu Ülikooli nõukogu alustab tööd 1 jaanuar 2012. (Valisin selle, kuna see on hea teada Tartu Ülikooli õpilastel ja teistel inimestel ka, kes tahavad või soovivad minna Tartu Ülikooli õppima minna. Nad teavad siis, ette, et seal on vahepeal muutused toimunud.) 5 OMAVALITSUSED 5.1 Millises omavalitsuses elad? (nimeta täpne nimi) Haapsalu Linn 5.2 Nimeta selle omavalitsuse täidesaatva võimu organ! Haapsalu Linnavalitsus 6 KOHTUD 6.1 Nimeta Haapsalus paikneva kohtu täpne nimetus! Pärnu Maakohtu Haapsalu Kohtumaja 6.2 Kui palju on Eestis a) ringkonnakohtuid ja b) maakohtuid? Ringkonnakohtuid on meil 2 ja maakohtuid on meil 4. 6.3 Kuidas saadakse kohtunikuks? Kõigepealt peab sul olema omandatud akrediteeritud õppekava alusel vähemalt magistrikraad õigusteaduses või samaväärsete õpingute abil välismaal saadud
Esinejad- need on võtmeinimesed, kelle hoolikas valimine sündmuse õnnestumisse on olulise mõjuga. TASAND NIMI/NIMED Kuidas aitavad kaasa projekti eesmärkide saavutamisele? Meeskond 6 liikmeline Politsei tagab turvalisuse. Linn aitab koos maavanemaga rahastamisel ja projekti kirjutamisel. Teostaja Linnavalitsus Aitab rahastamisel ja annab nõusoleku organisatsioon ürituse teostamisele. Koostööpartnerid Politsei, linnapea, Politsei tagab turvalisuse. Linn aitab koos maavanem, kiirabi, maavanemaga rahastamisel ja projekti Põlva kultuurikeskus kirjutamisel. Kiirabi aitab hädakorral. Kultuurikeskus varustab meid tehnika ja
ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1]. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 1.1. Riiklikud maksud Tulumaks – maks, mida residendist füüsilised isikud maksavad kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2016. aastal 170 eurot kuus ning maksumäär 20%. Juriidilise isikutulumaksu määr 2016. aastal on 20/80 [2]. Käibemaks – tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt
Linn kui elukeskond Keskaja linn oli väike, seal kulgesid kitsad tänavad ning nende ääres tihedalt üksteise kõrval majad, lisaks oli veel siseõuesid ja käike Linna ehitati pidevalt ümber ning vanu maju lammutati ära Linnas paiknes üpris väiksel maa-alal suur hulk erinevaid ehitisi Iga linna keskpunkt oli turuplats, kus toimus peale kaubanduse ka külaliste vastuvõtt, pidustused jms Raekoda asus turuplatsi ääres ja seal oli linnavalitsus Vaimse elu keskuseks oli kirik ning mida suurejoonelisem see oli, seda jõukam oli linnakogukond Linn oli samas külale üsna sarnane Linnaski leidus puitsillutisega või sillutamata tänavaid nagu külades, puust elumaju ning tänavatel jalutasid vabalt koduloomad Linn kui elukeskond Loomapidamine linnas tõi palju probleeme, sest loomad rikkusid tänavate ja väljakute sillutist, tungisid elamutesse ja nende sõnnik vedeles tänavatel
aasta parlamendivalimistel, mida alguses oponendid tublisti kritiseerisid, kuid mis tänaseks on vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui maailmas. 2001.aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond esimesena Eestis sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. 2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist, kuna koalitsiooni osapooled olid muutunud ähmasteks ja linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. Hoolimata Reformierakonna ettepanekust säilitada riigi ja kohalike võimude lahusus ning jätkata kolmikliidu valitsuse koostööd, tõi see samm jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise. 2002-2003 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. 2002
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
kohaneda; • initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid; • kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine Fayol rõhutas esimesena, et juhtimisprintsiibid on universaalsed - need põhimõtted on rakendatavad erinevates organisatsiooni tüüpides - nii suurtes kui väikestes organisatsioonides, nii eraettevõtetes kui avalik-õiguslikes asutustes. Rakvere Linnavalitsus. Avaliku sektori organisatsioone peetakse üldiselt vanadeks organisatsioonideks. Läbi sajandite on neil säilinud suhteliselt muutumatu hierarhia, struktuur ning ranged (protseduuri)reeglid. Nende staaśikust iseloomustab ka teatav inertsus, mis teeb raskeks kiirete muutuste läbiviimise avalikes organisatsioonides. Efektiivne tegutsemine eeldab asutustes konkreetse struktuuri ja institutsionaliseeritud töökohtade olemasolu ning samuti kindlaid protseduurireegleid. Erinevalt
LRF 3 % 2923 Kõik kokku 100 353 Tulu liik Summa Mille katteks Otsus Rendikulud ja Pärnu Linnavalitsus 90 123 üldkulud Rahastatud Ehituse ABC 8 000 Remondikulud Rahastatud Pärnu Postimees 1 050 Reklaamikulud Rahastatud Selver 1 180 Avamisüritus Rahastatud Kokku tulud 100 353 Tabel 3. Eelarve
Linna majanduslik mõju ulatub tavaliselt kaugele maapiirkondadesse. Nädalavahetustel on suuremad linnad täis inimesi, kes ostavad siit kaupa, mida nad koduasulast ei leia. Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Selle eest vastutavad linnavalitsus, linnavolikogu, linnapea ja paljud teised ametnikud. Inimeste elukohana on linn eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad ja arenevad uued moed ja kultuurid. Pika ajaloo jooksul on linn muutunud inimeste sotsiaalseks ja kultuuriliseks keskuseks. Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi kooosseisu kuuluva riikliku moodustise kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused parlament, valitsus, riigipea residents. Linnaosa ehk asum on linna terviklik osa
·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad vastavalt seadustele maksude kogumise protseduurid, laekumise tagamise,maksudeklaratsioonide süsteemi ja esitamise ning esitamata jätmise korra ja vastutuse. Maksudeklaratsioonid Maksuhaldur kehtestab vastavalt seadustele maksude laekumisega seotud protseduurid ning dokumentatsiooni ja nende esitamise korra: kas elektrooniliselt või paberkandjal. Enim levinud maksudeklaratsioonid on:
· ehitised: Jumalaema Uinumise klooster · ruumid: Tuhande Samba saal · kohtade ümberütlevad nimetused püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · E! Must Mander , Metsik Lääs · NB! Suurbritannia, Valgevene. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, Eesti Päevalehe sporditoimetus · Väikese algustähega kirjutatakse ka (ettevõtete, ühenduste jne) juhatuste, nõukogude jne nimetused, nt Emakeele Seltsi juhatus, Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama nõukogu. · ajalehed Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; · ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus
pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust
sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Paraku siiski kõigile riiklike lasteaedade kohti ei jätku, mistõttu on kaasatud eratoimijad, kes pakuvad sama teenust, kuid oluliselt suurema igakuise summa eest, selle jaoks puuduvad aga paljudel ressursid. Kuidas on aga lastehoiupoliitikaga teistes riikides, kas ja mil
Kokku 27 000 Kokku 27 000 6 OÜ Nanny24 2. Turundusosa ehk turuolukorra kirjeldus Tartut on vaevanud lasteaiakohtade puudus juba 2002. aastast alates ja seega on nõudlus lapsehoiuteenuse järele järjest kasvamas. Tartu linn toetab hetkel 41 lapsehoiuteenust pakkuvat ettevõtet, et leevendada lasteaiakohtade puudust (Tartu Linnavalitsus, 30.01.2012). Enamik lapsehoiuteenuste pakkujad osutavad teenust ettevõtte ruumides, mitte aga lapse enda kodus. Lapsehoidjad, kes pakuvad teenust kliendi kodus, teevad seda enamjaolt mitteametlikult ning ilma kutsetunnistuseta. 2.1. Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted Lapsehoiuteenus teenust pakuvad kutsetunnistusega lapsehoidjad lapse enda eluruumides ning saavad hoida korraga kuni 5 last (puudega ja alla aastaste laste puhul on see arv väiksem)
otsustatakse volikogu istungil pärast volikogu komisjonidelt hinnangu saamist. Rakvere unistab Vabaduse platsist28 Rakvere linn valmistab ette rahvusvahelist arhitektuurivõistlust Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi jaoks uue ruumilahenduse leidmiseks, et tuua praegu vaid autode kasutuses olevale ringteealale inimesed ja elu. Linnapea Andres Jaadla ütles, et ideekonkurss on otsustatud korraldada, kuid kuna tegemist on suurt avalikku huvi pakkuva kohaga, soovib linnavalitsus volikogult nõusolekut konkursi väljakuulutamiseks. Volikogu koosolek on augustis ja kui sealt saadakse heakskiit, võib võistlus sügisel alata. Eesti ja välismaa arhitektidelt oodatakse ideelahendusi Pauluse kiriku muutmiseks multifunktsionaalseks kontserdisaaliks ning Rakvere gümnaasiumi esise Vabaduse platsi rekonstrueerimiseks nüüdisaegseks linnaväljakuks. Rakvere linna peaarhitekt Raul Järg rääkis, et praegusest spordisaaliga Pauluse kirikust
Kantor oli vastutav muusikategevuse eest linna neljas suuremas kirikus, samuti kiriku kooli muusikahariduse eest. Siis juhatas ta veel kooli õpilastest koosnevat eliitkoori, õpetas neile ka pillimängu. Igal pühapäeval ja kirikupühal pidi Bach koori, orkestri ja solistidega ette kandma kantaadi. Kuna varasemast loomingust polnud tal sobivat repertuaari, siis kirjutas Bach igaks korraks jälle uue kantaadi! Ebainimlik töökoormus võimaldas tal ennast tõestada selles ametis- umbusklik linnavalitsus hoidis Bachi tegemistel ja hakkamasaamisel silma peal, sest Bach küsis oma võimsate ja suurekoosseisuliste teoste ettekand- miseks aina lisaraha! Seetõttu oli tal linnavalitsusega tihtipeale konflikte ja 1730.aastal tõmbus ta vokaal- instrumentaalteoste (kantaadid, passioonid) kirjutamisest tagasi. 1730.aastast muutus Bachi tegevuses palju. Ta võttis üle Saksamaa ühe kuulsaima muusikaühingu Collegium
omavalitsuse ja hooldaja vahel. Hooldaja peaks tundma huvi ka KOV poolt lastega peredele pakutavate toetuste, teenuste ja muu abi kohta. 6 1.7. Lastehoiuteenus Laste õpetamisel ja kasvatamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud alushariduse riiklikust raamõppekavast. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele loob valla- või linnavalitsus keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele võimalused arenemiseks kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Puudega lastele võib KOV asutada ka erilasteaedasid juhul, kui tavalasteaedades puuduvad võimalused sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab KOV volikogu..
Saksamaa, Skandinaavia riigid). 8 Valla/linna volikogu: · Valitakse neljaks aastaks. · Valivad valimisõiguslikud elanikud (alates 18-aastaselt ja seal elanud vähemalt 5 aastat). · Koosseis: Fraktsioonid. Opositsioon. Koalitsioon. Komisjonid. · Suurus oleneb (Tartus 49 liiget, Tallinnas 63). · Volikogu esimees (Tartus Olev Raju). · Linnavalitsus: Vallavanem või linnapea (Tartus Urmas Kruuse). Abilinnapead (Tartus 5, näiteks Jüri Sasi). Ametid. Osakonnad. Valimised Tartus: · 2005 Reformierakond + Keskerakond. · 2009 9
Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Tallinna linnavalitsus otsustas meie tublisid medalivõitjaid rahaliselt premeerida. Kreeka-rooma maadluse raskekaalus hõbemedali võitnud Heiki Nabi saab Tallinna linnalt 15 000 ja kettaheites pronksi võitnud Gerd Kanterit 10 000 eurot. Nabi treenerit Henn Põllustet premeeritakse 7500 ja Kanteri treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 5000 euroga. Olümpiasangarite tervituspidu leidis aset Tallinnas Vabaduse väljakul kolmeteistkümnendal augustil. Meeleolu lõid orkester Popsid ning Ott Lepland ja tema bänd.
venelaste kätte. Linnuse pealik, endine auväärne ordumeister Wilhelm von Fürstenberg, viidi vangina Venemaale. Sellega lõppes kolme sajandi pikkune edukas Hansa liidu ajajärk ning Viljandi vajus meie maad haaranud sõdade keerisesse. Tuli oodata neli sajandit, et taas asuda üles ehitama Hansa vaimsust ja koostööd. 1992. aasta 12. juunil teadvustas Viljandi end jälle hansalinnana. See oli Viljandi linna esimestel Hansapäevadel, mida korraldas juba esimene vabalt valitud linnavalitsus. Igal suvel juuli lõpus toimub Viljandis Pärimusmuusika Festival. Samuti juulis, kuid pisut varem leiab aset vanamuusika festival. Juuni algul korraldatakse hansapäevi. Viljandis asub teater Ugala, kino Rubiin, muuseum, kunstisaal. Kontserte korraldatakse kultuurimajas, Jaani ja Pauluse kirikus, samuti ka Kultuuriakadeemias.
Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7.a saadi paaž-iks ehk õpipoisiks (mingi feodaali juurde), 15.a saadi kannupoisid ja 18-21.a saadi rüütliks. Rüütlid pidid kaitsma riiki ja kirikud. *Rüütlid kantsid kaitserüüd, mõõka, piika (mõõga moodi) ja kilpi. Nende lemmiktegevused olid jahipidamine, pidutsemine ja turniirid. Rüütlid elasid kindlustes ja linnustes. *Magistraat oli linnapea, raad linnavalitsus, tsunft käsitööliste ühing (õpipoiss-sell-meister), gild kaupmeese ühendus (koostöö arendamiseks) ja Hansa Liit kaupmeeste kaubalinnade liit, läbi selle kaubeldi. *Peamiseks teadmiste allikaks olid keskajal piibel ja antiikautorite teosed. *Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastikaks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil. *Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
