võime oma esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Eraõigusliku juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalik- õigusliku juriidilise isiku esinduse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestab linna- või vallavolikogu. Kohtus esindab valda või linna valla- või linnavalitsus. Esindamise küsimus on aktuaalne ka riigi kui avalik õigusliku isiku suhtes. 3. Põhikiri Juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses ettenähtud juhtudel ühinguleping. Seaduses sätestatud juhtudel võib juriidiline isik tegutseda seaduse alusel ka põhikirja või ühingulepinguta (TSÜS § 39). Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on reeglina põhikiri, kus fikseeritakse institutsiooni eesmärgid, ülesanded, organisatsiooniline struktuur,
Sõjatööstuskomiteed moodustati Tallinnas ja Tartus ühiskondlikel alustel, tegelesid väikeettevõtetele sõjaliste tellimiste vahendamisega Eestlaste majanduslike ja poliitiliste huvide kaitseks ning valitsusele surve avaldamiseks asutasid Eesti-meelsed tegelased 1915 ülemaalise organisatsioonina Ajutise Põhja-Balti Komitee, mille keskkomiteed (asus Tartus) juhtis Jaan Tõnisson; maakondades ja valdades moodustati kohalikud komiteed. Tallinnas olid eestlaste poliitlisteks keskusteks linnavalitsus ja Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna Komitee. Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus. Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus: 20
poolt EESTKOSTE JA HOOLDUS 1. Eestkoste ja hoolduse sotsiaalsed lähtekohad Nii era- kui avalik-õiguslik: · Perekonna kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest · Riigi kohustus tagada abivajavate isikute kaitse 2. Riiklik eestkostesüsteem · Eestkosteasutus · legaaldefinitsioon - puudub · olemuselt avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon · kehtivas õiguses valla- või linnavalitsus: alaealiste laste kaitseks (ShS § 24 lg 1/LakS § 6 lg 1/TsMS) puuetega, sh piiratud teovõimega isikute kaitseks (ShS § 26 lg 1/TsMS) Eestkosteasutuse pädevus perekonnaasjades · subjektid pädevus reeglina kaitset vajavate isikute suhtes, kelle elukoht on kohalikus omavalitsusüksuses (ShS § 9/TsMS) · ülesanded: perekonnaprobleemide (esialgne) lahendamine perekonnaasjade ettevalmistamine
aadlimatrikkel, kujunes immatrikuleeritud aadel, kellel ainukesena oli Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi; aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest linna omavalitsus säilis, samuti tsunfti ja gildikorraldus, mis muutusid suletuks; poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud, kodanikuõigusi jagas linnavalitsus e raad linnade ühistegevust rüütelkondade vastu ei kujunenud, sest seda takistasid linnade eneste vastuolud kaubandusküsimustes ning sagedased lahkhelid rae ning ülejäänud kodanikkonna vahel kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused: Eesti ja Liivimaa asjade justiitskolleegium ning Eesti ja Liivimaa asjade kammerkontor Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära,
Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd
Nad hakkasid erinema käsitöölistest. Visuaalses kunstis hakati nägema vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetida ja teadlaste seltskonda. Renessanss arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Selle sajandi alguses olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite ning see täitis neid uhkusega. Patriootilise vaimustuse väljendamiseks tellisid linnavalitsus ja rikkad linlased arvukalt kunstiteoseid linna avalikesse paikadesse. Palazzod. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid (it. k. palazzo). Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnud. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Nad
minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
tundes, et kodukoha keskkonnaseisund on halvenenud (Tallinnas elavatest vastajatest 17%). 46 Kuna ise keskkonnaseisundi parendamiseks eriti midagi ette võtta ei taheta, oodatakse seda kelleltki teiselt. Sellest tulenevalt hindasid vastajad väidet Tallinna linnavalitsuse osale keskkonnaküsimuste lahendamisel. Kahe grupi võrdlusel olulisi erinevusi ei ilmnenud, küll aga võib välja tuua, et 68% Tallinna elanikest leiab, et linnavalitsus võiks keskkonnaküsimustele rohkem tähelepanu pöörata, sama leidis 67% väljaspool Tallinnat elavatest vastajatest. Vaadates, milline on Tallinna üldine olukord erinevates keskkonna valdkondades, hinnatakse halvimaks sõiduteede olukorda – 74% tallinlaste arvates on olukord selles osas väga halb või pigem halb. Tallinnast väljaspool elavad inimesed on sellele valdkonnale hinnangu andmisel veidi leebemad - 64% pidas olukorda vähemalt pigem halvaks.
organisatsioonilise struktuuri. Aadlimartiklid (1730-40)- Rüütelkonna liikmete nimekirjad kes omasid Eesti- ja Liivimma poliitlisi ja majanduslikke privileege Venamaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused. Omavalitsus säilis ja linnades. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus ehk raad. Omavalitsusest olid kõrgemad maanõunikud ja raehärrad, kes ei olnud valitavad vaid määrati eluksajaks ametisse- vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae poolt. Balti erikord aitas tagada siinise maa kultuuri omapära, ning välistas kolonisatsiooni mis lõi paremad sidemed Lääne-Euroopaga mis omakorda tagas ühtekokku parema arengu. Roseni deklaratsioon
keskkonnapraktika juurutamise nõuet. • Keskkonnakasutuslubasid keskkonna uurimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks annavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. • Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium,keskkonnaamet, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieluba, raieõigus keskkonnaamet, kohalik omavalitsus. Ehitusloa väljastab valla- või linnavalitsus. jne Keskkonnakompleksluba • Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. • Kehtestatud künnisvõimsuse ületamisel ühes allpool nimetatud kompleksluba nõudvas käitise tegevusvaldkonnas on kompleksluba vaja käitise kui terviku tegutsemiseks. Sel juhul asendab keskkonnakompleksluba välisõhu saasteloa, jäätmeloa ja vee erikasutusloa. Mis on PVT?
täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö. Ametiasutused: 1. valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses; 2. Riigikogu Kantselei; 3. Vabariigi Presidendi Kantselei; 4. Riigikontroll; 5. Õiguskantsleri Kantselei; 6. kohus; 7. Kaitseliit 8. soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei; 9. valla- ja linnavolikogu kantselei; 10. valla- ja linnakantselei; 11. valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; 12. osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 13. valla- ja linnavalitsuse amet. 4 Avalike teenistujate liigid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega
- 52. MTÜ Võru Noortekeskus töölaager 40 480 8 640.- 53. EELK Pärnu Praostkond 88 528 9 504.- 54. OK Joka 16 112 2 016 55. Paide Vallavalitsus töölaager 40 400 7 200.- 56. Lõuna Politseiprefektuur 281 2 810 50 580.- 57. Kunda Linnavalitsus töölaager 60 600 10 800.- 58. Pärnu Vibuklubi Meelis 123 1 371 24 678.- 59. Pärnu Linna Spordikool 120 1 090 19 620.- 60. Sõmeru Vallavalitsus 30 210 3 780.- 61. Lasteaed-Algkool Tõruke 80 480 8 640.- 62. MTÜ Nõmme Matkakeskus 69 606 10 908.- 63
alla minister ja ministeeriumi kantsler, määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja neile kirjutab alla minister. Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivste aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsusele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja linnapea ja valla- või linnasekretär. 20 Õiguse alused 5.4. NORMATIIVAKTIDE KEHTIVUS
korraldata – lahkunud volikogu asemele tulevad samade nimekirjade asendusliikmed, kusjuures üksikkandidaatide kohad jagatakse teiste nimekirjade vahel ära. Volikogu laialiminekut on juhtunud ühel korral. Volikogu töökeeleks on eesti keel. Neis piirkondades, kus elaniku enamuse moodustavad mitte-eestlased – tavaliselt siis venelased -, võib asjaajamiskeelena kasutada eesti keele kõrval ka vene keelt. See ei tähenda, et vene keelt võiks kasutada ainukese keelena. Valla- ja linnavalitsus Valitsused määratakse ametisse volikogu poolt. Valitsuste liikmete hulka kuuluvad valla- või linnapea, nende asetäitjad (kui neid on), sekretär ja suuremates omavalitsustes ka mõni tippametnik. Volikogu võib umbusaldusega valla- või linnapead ja nende asetäitjaid (kuid mitte tippametnikke) oma ametist ka vabastada. Eesti tegelikkuses üpris tavaline nähe – viimastest valimistest alates on juhtkonnad muutunud praktiliselt kõigis suuremates linnades.
tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Rahalise karistuse võib kohus selle mittetasumisel asendada vangistusega või lühiajalise karistuse korral süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2h üldkasulikku tööd = 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutes 1 trahviühik on 60 kr. Väärtegude menetlejad on kohtuvälised menetlejad ja kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu, ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteo asju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet (KAPO) ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid (Keskkonnaministeerium, Tarbijakaitseamet jne). Väljasaatmine on välismaalastele sissesõidukeeluga kuni 10 aastat. Muud saab lugeda õpikust. (Ants Kukrus) Süüteod
Riiklikud maksud (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, maamaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks) laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks) laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus. Riiklikke makse haldab Maksu- ja Tolliamet, kohalikke valla- või linnavalitsus või vastav linna või valla ametiasutus. Makse peavad maksma nii füüsilised ( inimesed) kui ka juriidilised isikud (äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused). Füüsiline isik peab maksma eelkõige tulumaksu, sotsiaalmaksu ja maamaksu. Sundkindlustustena kehtivad töötuskindlustus ja kohustuslik pensionikindlustus. Tulumaks on 2005. a Eestis 24%, koalitsioonilepingu järgi peab see langema 20 %-le. Tulumaksuvaba miinimum on 2005. a 1700 kr ja 2006. a 2000 kr kuus
kultuurautonoomia. Peamine saavutus, läti linnavalitsuste võitmine läti rahva kätte. Linnades domineerisid arvuliselt lätlased. Juhtimisel siiski kõrvale tõrjutud. Valimisseadus oli ülimalt kitsas, valida said ennekõike jõukas kodanikkond, kelle hulgas lätlasi esimest korda vähe. Tuginesid oma loomulikule õigusele kaasarääkimisel ja arvukusele. 1890ndatel algas võitlus et valitsused bs käest kiskuga, 1892a Jelgavas-Jakobstadt, mil esimest korda saadi linnavalitsus enda kätte. Lähiajal ei järgnenud ühtegi uut võitu. Järgmine Valgas, koostöös eestlastega, 1901a. kuni 1905a võeti üle Volmari, Sloka, Tukkumi. Suhteliselt väiksed linnad siiski. Suuremates võimu ülevõtmine korda ei läinud. Baltisakslus olid hästi organiseeritud. Takistuseks ka rahvusliku liikumise lõhestumine, traditsionalistid vs uusrahvusllased vs Jaunas Strava. Ei suudetud välja panna suuremates linnades ühtset nimekirja, eriti Riia
konkurentsipiirangu kokkulepet, siis võib olla põhjuseks o *töötaja keeldumine töölepingu muutmisest ei ole koondamise põhjus (3-2-1-7-11), kuid NB! välja tuleb selgitada muutmisettepaneku ajend Kuressaare lind vähendas lasteaia õp palka 18%, kui oli majanduskriis 2009 a. Kuna makse laekus vähem kriisi tõttu, siis linnavalitsus vähendas asutuste eelarvet 18% ja austused omakorda selle võrra T palka. Üks õpetaja ei olnud nõus väiksema palgaga. T vaidlustas ÜÜ, töö oli alles. RK kaitsed T – T keeldumine töötasu muutmiseks, ei saa olla koondamise põhjuseks. Iseenesest mõistlik, et TA tahab vähem maksta, või vähem töötunde maksta Erikson: tuleb välja selgitada muutmise põhjus
2015 456 583 94 648 202 926 31 549 785 707 2016 468 911 97 204 312 608 32 401 911 124 2017 481 572 99 828 428 064 33 276 1 042 740 Allikas: Sotsiaalministeerium, Tallinna linnavalitsus 6.3. Täiendkoolituste süsteemi maksumus Alljärgnevalt hinnatakse täiendkoolituste maksumust sotsiaalministeeriumi arvates kõige tõenäolisemalt rakenduva süsteemi puhul, kus täiendkoolitusi korraldab TAI (vt tabel 6). Analüüsi aluseks on sotsiaalministeeriumist saadud andmed, mis tuginevad TAI koostatud nägemusel lastekaitsetöötajate täiendkoolituste süsteemi kohta. Koolituse tulemusena saavutab lastekaitsetöötaja teatava pädevuse.
Esimeste seas kinnitas "Pärimisseaduse kohaselt linna poolt vara pärimise korra" Tallinna Inventuur on kohustuslik ka siis, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (PärS § 136 lg 1). Kui aga Linnavolikogu oma 19. märtsi 1998. a määrusega nr 15. 9 Tartu Linnavalitsus kehtestas esimese piiratud teovõimega pärija puhul jääb inventuur tegemata, siis vastutab tema seaduslik esindaja oma pärimise korra 13. mai 1999. a määrusega nr 29. Viimane tunnistati kehtetuks seoses uue varaga nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätku (PärS § 136 lg 2). Kui teistel "Pärimisseaduse kohaselt linna poolt vara pärimise korra" kehtestamisega 9. novembri 2004. a Tartu
on notaril sama sätte järgi üksnes tehingus osalejate esindajana. Notar saab kaebuse esitamisel üksnes esindada selleks õigustatud avaldajaid, kuid ei või kaebust esitada oma nimel. Kinnistusraamatusse kande tegemise menetluses võib lisaks menetlusosalistele endile nende esindajana hagita menetluses Riigikohtus osaleda ka selleks notariaadiseaduse järgi õigustatud notar . Kohaliku omavalitsuse ja riigi esindamine Kohaliku omavalitsuse ja riigi seaduslikuks esindajaks on valla- või linnavalitsus ning vabariigi valitsus. Konkreetses kohtuasjas esindab riiki ministeeriumi, mille valitsemisalas oleva asutuse või ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud. Kohtul on ohustus määrata isikule riigi õigusabi korras ajutine esindaja, kui menetlusosalisel puudub tsiviilkohtumenetlus-teovõime ning teda ei esinda menetluse seaduslik esindaja ega advokaat. Esindusõiguse ulatus Esindaja saab teostada kohtumenetluses esindatava tsiviilmenetlusõigusi ja täita
avati 1838 ja oli mõeldud eelkõige kohaliku elanikkonna jaoks. Seda aastat loetakse Pärnu kuurordi alguseks. Vaikselt hakkas tekkima ka hoonestus Supeluse tänava kanti. Vanim terviklikult säilinud hoonetekogum on nn Kartoffelplatzi ümbrus (täna Roosi tänava pikendus Supeluse ja Aia tänava vahel), kus on mitmed 18. sajandi keskele dateeritavad hooned. Suhteliselt stiihiline tegevus sai uue hoo 1890. aastatel, kui halvenenud kaubandusoludest tingituna võttis linnavalitsus suuna kuurordi arendamisele. Riia avalike aedade direktorina töötanud Georg Kuphaltilt telliti kuurordipiirkonna arendamise projekt. 1888–1889 valmis ulatuslik planeering, millega määrati kindlaks parkide, alleede, spordiplatside ja mänguväljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordikülastajate majutusküsimus ja nii asus linn hoogsalt reguleerima tubade väljaüürimist. Et olukorda pisutki leevendada,
Eksterjööris on rikkalikult kasutatud arhitektuurset ja dekoratiivplastikat: arvukalt on mitmesuguse kõrgusega fiaale, rohkesti vimperge, krabisid jne. Suurejoonelised on itaalia gootika profaanehitised, eeskätt linnavalitsushooned e. raekojad. Varaseima, Firenze Palazzo Vecchio ehitamist alustati ehitusmeister Arnolfo di Gambio poolt juba 1494.a. (lõpetati 15.-16.saj.). Hoone oli algselt kavandatud Medicite kindluslossiks, hiljem asus sinna signoria e. linnavalitsus. Nelinurkse põhiplaani ja ruudule läheneva fassaadiga kantkividest ehituse kolme korrust liigendavad kerged karniisid. Fassaadi liigendab ka ehitise ülaservas eenduv sakmeline galerii, sama motiivi on korratud ka galeriist kerkival neljakandilisel tornil. Kogu ehitis mõjub küllaltki raskepärasena, teatud kergust annavad vaid kahepoolsed ümarkaarsed aknad. Ka Siena raekoja - Palazzo Publico ehitamist alustati juba 13.saj. lõpus (lõpetati 14.saj.).
see täiesti kuiv. Hiljem kogen seda Meia rannas jalutades uuesti: napi tunniga liigub lainepiir tunduvalt kalda poole. Mure arendajatega Portugal kannatab nagu Eestigi ehitusbuumi käes. Lagosest kätte paistev Portimão linn on justkui suur ehitustander. Seal pakutakse kortereid müüa paljudesse kõrgetesse hoonetesse. Coimbras tekkis aga suur skandaal, kui arendaja üritas jõevaatega kortermajadele detailplaneeringut eirates mitu korrust juurde ehitada. Praegu ehitus seisab, sest linnavalitsus pöördus kohtusse. Skandaal paisus meedia vahendusel koguni nii suureks, et oma sõna pidi sekka ütlema Portugali president. Lissabonist 40 kilomeetri kaugusel asuvas Arrábida mäestikulises looduspargis on samasugune mure: sinna ehitatakse kaitsealast hoolimata hooneid üha juurde. «Lubasid muidugi ei anta, aga kõigepealt ehitatakse maja valmis ja alles siis hakatakse selle legaliseerimist taotlema,» räägib Hospitality Clubi kaudu mulle giidiks olev Miguel Rato.
antiigile). Kõik fantastilised Vahemerelises vaimus loodud mosaiigiga kaetud ehitised ja skulptuurid on tehtud katkistest kahhelkividest ja keraamikast. (Mosaiigi kasutus on Hispaanias väga pika traditsiooniga, pärit moslemite vallutusajast.) Gaudi istutas mäenõlvadele ainult okaspuid, kuna tahtis kasutada ainult kohalikke taimi. Hiljem on juurde istutatud ka kõikvõimalikke ilutaimi. Park on väga hea A. Gaudi käekirja näide. Pargis asub ka Gaudi muuseum. Peale Güelli surma ostis linnavalitsus poolelijäänud pargi ja muutis selle avalikuks. Stockholmi linnaplaan aastast 1866 (A. Lindhagen) Pariisi eeskujul sirged tänavad, puudega palistatud avenüüd, tähtväljakud. 4-5-korruselised üürimajad. Elamukvartalite vahel väikesed pargid, seal kus niikuinii oleks võimatu ehitada - kaljused ja soised alad. Plaan viidi ellu, kuigi parke ja avenüüsid vähendati kõvasti. LINNAPARGID 19. SAJANDI USAs Frederick Law Olmsted (1822-1903) - "Ameerika maastikuarhitektuuri isa". 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
