8) moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe, kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu; 9) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (3) Regionaalse kriisikomisjoni esimees on päästeameti kohaliku päästeasutuse juht. (4) Regionaalse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab siseminister. § 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon (1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (3) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise,
Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (nt Tartus). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). 16 Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Otepää tarbijate ühistu, Tapa raudteejaam, Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Vara põhikool, Narva postkontor, Emmaste rahvamaja, Kose loomakliinik, Järveotsa kauplus, Magdaleena haigla. Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. Dokumentides on tavaks näidata
Harju Maakohus "....."....................... .a. Halduskohtunik Pärnu mnt.7 15083 Tallinn Kaebuse esitaja: Harri Mänd, isikukood 340107778 Elukoht: Pirni tn. 4, Keila, Harju Maakond Töökoht: AS Mets, Lille 10, Keila, Harju Maakond Amet: Autojuht Tel. tööl: 567456 Kaevatav organ: N Linnavalitsus Asukoht: Keskväljak 11 ......., Harju Maakond Tel. 755799 Kolmas isik: Mati Kuusk Elukoht: Lille tn.4, Keila, Harju Maakond Töökoht: OÜ Kevad, Lille tn.14, Keila, Harju Maakond Tel. tööl: 756987 KAEBUS
Et asulat paremini kaitsta, ehitati linnade ümber müür. Tegu oli kivist valmistatud ringmüüriga. Teine iseloomulik tunnus oli linnaõigus. Linnaõigus oli siis, kui aadlik andis asutusele õiguse tegutseda. 15) Elu keskaegses linnas Linna südameks oli turuplats. Seal ääres asusid raekoda, vaekoda (seal asusid kaaluühikud, millega mõõdeti, kas kaupmeeste kaalud on õiged), käsitööliste ja kaupmeeste hooned. Raekojas oli raad ehk linnavalitsus. Turuplatsile viisid linna tähtsamad teed. Linnas asusid veel kirikud ning tähtsamates linnades olid katedraalid (selleks oli piirkonna peakirik). Keskaegse linna tänavad olid sillutamata peale peatänava. Kanalisatsiooni ei olnud. Solk visati tänavatele enamasti akendest alla. Timukas valitses selle üle, et linnatänavad oleksid puhtad. Ta oli põlatud inimene. Linnas ehitati majad üksteise kõrvale. Ehitati sinna, kus ruumi oli. Linna elu juhtis raad, mis koosnes raehärradest
ohtlike jäätmete käitluslitsents; keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus. Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Loodusvara kasutusõiguse tasu:
ohtlike jäätmete käitluslitsents; keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus. Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Loodusvara kasutusõiguse tasu:
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN..................................................................................
kohtufunktsioone, ning koosnes reeglina bürgermeistritest ja raehärradest sündiku (õigusnõunik) eelistumisel. Magistraat jaotas linlaste vahel riigi- ja kohalikud maksud ning nõudis need sisse. Kuni 1866. aastani kehtis tsunftikord, kus käsitöölised ja kaupmehed olid gildides ning pidid järgima põhikirju. 1877 kehtestati linnaseadus. Vanad magistraadid jätkasid 1889. aastani kohtuorganina. Linnades tuli valida linnavolikogu ja moodustada linnavalitsus eesotsas linnapeaga. Linnaelanikud jaotati varandustsensuse alusel kolme kuuriasse (I- 10 000 rubla, II- 5000 rubla, III- 1000 rubla). Uued linnavalitsused hakkasid rohkem hoolitsema linna heakorra, arhitektuurilise üldilme ja kommunikatsioonide eest. Rajati gaasi-, elektri- ja telefonivõrke ning veevärke. Maa omavalitsus: Rüütelkondade maaomavalitsuse korraldus pärines 13. sajandist. Kõrgeim võimuorgan oli maapäev, millest võtsid osa kõik meessoost täiskasvanud
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
keelatud müüa kasutatud tööstuskaupu ning loomi loomakaitseseaduse tähenduses (edaspidi loom). 14. Kes teostavad järelevalvet Kaubandustegevuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle ning millised on järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused? 17) 1) Tarbijakaitseamet; 2) Tervisekaitseinspektsioon; 3) politseiprefektuur; 4) valla- või linnavalitsus. 18) (1) Järelevalvet teostaval ametiisikul on vastavalt oma pädevusele õigus: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata; 2) kontrollimiseks siseneda takistamatult kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile või ehitisse, samuti kaupleja kaupa vedavasse sõidukisse või avada veovahend kaupleja või kaubanduse korraldaja, tema volitatud esindaja või manukate juuresolekul;
ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. ...
(3) Kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. (4) Enne kui kohus reguleerib hagi tagamise korras vanema õigusi lapse suhtes või vanema suhtlemist lapsega või kohustab kostjat last välja andma, tuleb ära kuulata vähemalt kümneaastane laps ja pädev valla- või linnavalitsus. Kui see ei ole võimalik asja kiireloomulisuse tõttu, tuleb nad ära kuulata esimesel võimalusel pärast seda. (5) Lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida pädeva valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel sõltumata hagi tagamise avalduse esitamisest. § 385. Hagi tagamise asendamine raha maksmisega Rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti
26 HKMS § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Halduskohtus võib olla võimalik vaidlustada ka lepingu muutmist, samuti lepingupoole õiguste ja kohustuste üleandmist. Sageli väljendub lepingu sõlmise menetluse kaheastmelisus ka asutuse asjaajamises: nt linnavalitsus annab esmalt korralduse lepingu sõlmimiseks, seejärel allkirjastatakse korraldusele tuginedes lepinguürik. Õiguslik vahetegu avalik- ja tsiviilõigusliku tahteavalduse vahel jääb aga kehtima isegi siis, kui vormiliselt mitut erinevat dokumenti ei koostata, nt kui mitteeluruumi rendileandmiseks mingit eelnevat korraldust ei anta. Üks dokument võib sellistel puhkudel endast korraga kujutada nii haldusakti kui ka tsiviilõiguslikku tahteavaldust (hübriidakt).27 Kui
1) inimõiguste-, riigi- ja avaliku rahu vastasteks väärtegudeks; 2) rahvatervise- ja keskkonnavastasteks väärtegudeks; 3) omandivastasteks ja majandusalasteks väärtegudeks; 4) üldohtlikeks ja liiklusväärtegudeks. Väärteoasju lahendavad vastavalt väärteomenetluse seadustikule (RT I 2006, 44, 331; 2007. 12, 66) kohtuvälised menetlejad või kohtud. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitustega asutusteks, kes menetlevad väärteoasju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid. Kohtuvälise menetleja pädevusse antud küsimus on määratud väärteomenetluse seadustikus viitega karistusseadustiku vastavale paragrahvile
venekeelsete ajalehtede lugejate kätte ja mida levitati programmis osalevate koolide kaudu (4400 eksemplari) On koostatud kaks keelekümblusprogrammi tutvustavat voldikut · Kolmkeelne kodulehekülg 21 059 külastajat, 449 212 päringut kolmes kvartalis (2005. a arvud) · Kohalike omavalitsuste toetus Anija vallavalitsus ning Haapsalu, Kohtla-Järve, Maardu, Narva, Tallinna, Tapa ja Valga linnavalitsus on toetanud keelekümblusmetoodika rakendamist, õpikeskkonna kujundamist, õppevahendite soetamist ja/või suviste keelekümbluslaagrite korraldamist · Tipp-poliitikute huvitatus Presidendi 2004. a hariduspreemiaga tunnustati programmi ja tema juhte Eesti Vabariigi president, peaminister, paljud ministrid ja välisriikide esindajad on käinud keskuses ja keelekümbluskoolides · Välispartnerite lisandumine
Linnal oli õigus vermida oma münte. Toonased mündid olid kas kullast või hõbedast. Linn pidi garanteerima, et mündi metallisisadus on just selline nagu öeldud. Oluline oli mündi kaal, mitte nimeline väärtus. 16. Eluolu keskaegses linnas Kui linnad tekkisid, koondus kultuur kloostrist linna. Linnasüdame moodustasid raekoda ehk hoone, kus raad koos käis, ja raekojaplats, mida sageli kasutati turuplatsina. Linnakeskusteks olid ka linnasüdames paiknevad kirikud. Raad oli linnavalitsus. Koosnes suurkaupmeestest. See, kui palju raeliikmeid oli, olenes linna suurusest. Raad ise nimetas oma liikmed jõukate seast. Raeliige olla oli auamet palka selle eest ei saadud. Raeliige oli kohustatud käima koosolekutel ja täitma neid ülesandeid, mis talle olid määratud. Mõni raehärra pidi seisma selle eest, et oleks linnal kool õpetajaga, mõni pidi hoolitsema vaeste olukorra eest. Raeliige oli kohustatud neid ülesandeid täitma linnaelanike ja jumala nimel
Teataja programm esindas majandusmeeste suunda. Tõnissoni idealistliku rahvusluse kõrvale tuuakse uus suurus majandus millele kõik tuginebki. Pätsi võitluseks kujunes Tallinna uue linnavalitsuse valimine aastal 1904. Et vastasest jagu saada, oli ta valmis ühe või teise vastsega ajutiselt koos töötama. Selles valguses kujunes tema koostöö venelastega, et sakslastelt võimu üle võtta. Sakslased kaotasidki ja linnavalitsus läks peamiselt jõukate eestlaste kätte. Järgmisel aastal leidis aset 1905. aasta ebaõnnestunud revolutsioon, mille tagajärjel Päts venelaste poolt surma mõisteti ja sell viisil maapakku aeti. Mõned aastad hiljem (1918) vangistati ta omakorda sakslaste poolt ja toimetati Poola vangilaagrisse. Vabadussõja algul pidas Päts jällegi venelasi "vaenlaseks number üks". Nii kujuneski Eestis kaks poliitilist suunda: reaalpoliitiku Pätsi ja idealisti Tõnissoni vahel (kes
14. Linnad keskajal (60-61, 75-76, 78-79) : 9 linna - Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana- Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Linnaõigus(linnakogukonna pärinev õigusnormide kogum) - Tallinnas, Rakveres ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).Kuressaare linnaõigus 1563. a. Raad - Linnavalitsus. Ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt
Määruse või korralduse andmine otsustatakse VV istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. 45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus
maakonna vastutus on eelkõige viia ellu osariigi asutatud programme nagu näiteks maanteede hooldustööd või hoolekandeteenused. Samas ei ole maakonna roll alati ühesugune isegi ühe osariigi sees ning nad varieeruvad suuresti ka elanikkonna poolest. Suurim maakond on Los Angeles Californias, mille elanikkond on umbkaudu 10 miljonit. (Patterson, 2013, pp. 475-476). Linnavalitsus Suuremas osas USA-s on peamine kohaliku valitsemise üksus linnavalitsus - see võib olla nii suurlinn, linn kui küla. Linnavalitsused eksisteerivad osaliselt kandmaks osariigi valitsuse tegevusalasid. Eelkõige eksisteerivad nad selleks, et teenida elanike vajadusi - näiteks sõltuvad enamus ameeriklasi linnavalitsusest õiguskaitse, vee- ja sanitaarteenuste puhul. Linnavalitsused on õiguslikud üksused, mis tegutsevad osariigi põhikirja alusel. Viimane määratleb ka piirid, mille sees peab linnavalitsus tegutsema. (Patterson, 2013, pp. 476-477).
8) moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe, kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu; 9) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (3) Regionaalse kriisikomisjoni esimees on päästeameti kohaliku päästeasutuse juht. (4) Regionaalse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab siseminister . § 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon (1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (3) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise,
*9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)- Tallinnas, Rakvere ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus- Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop). *Kuressaare sai linnaõiguse 1563. aastal *raad- Magistraat ehk linnavalitsus. Ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas. *sündik- õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu.
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti Maapank, eraisikutele: Eesti Hüpoteegipank (Tartus asus), Eesti Maakrediidi Selts (Tln). Mõisnike poolt loodud maakrediidi õigusjärglased. Omakorda jaotatud kolmeks: Lühiajalist laenu pakkusid - kommertspangad: aktsiaseltsid. - Linnapangad algkapitali andis linnavalitsus. - Erinevad ühistegevused krediidiasutused hoiu-ja laenukassad ja ühispangad. Pangandus 1940- 1980 lõpuni. Natsionaliseeriti kõik erapangad. Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas rajoonis oli vastav rajooni osakond. Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud. AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank.
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
peatükis ja §-s 18 sätestatud nõuete järgimise üle ravimi reklaamis; 2) Terviseamet käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaamis ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis; 3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete järgimise üle taimekaitsevahendi reklaamis; 4) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami üle. (3) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet pankrotiseaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras. (4) Käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet notariaadiseaduses ja kohtutäituri seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
armee sõjalaul). Saatuse tahtel kuulsid pariislased seda laulu esmakordselt rindelt saabunud Marseille' rügemendi esituses, kust ka ekslik arvamus, et tegu on Marseille' lauluga. Kuna laul sündis Strasbourg'is, siis pidanuks selle laulu nimeks saama hoopis ,,La Strasbourgeoise" (Strasbourg'i laul) varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunsvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].) Linnavalitsuse liige DANTON oli lühikese ajaga omandanud tohutu autoriteedi (oma oraatori- ja vaimuannetega, meenutas ta Mirabeau'd)
esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Eraõigusliku juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalik-õigusliku juriidilise isiku esinduse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestab linna- või vallavolikogu. Kohtus esindab valda või linna valla- või linnavalitsus. C. PÕHIKIRI Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on reeglina põhikiri, kus fikseeritakse institutsiooni: o eesmärgid, o ülesanded, o organisatsiooniline struktuur, o vahendite kasutamise kord, o organite pädevus, o töö- ja likvideerimise kord o jne. Seaduses nähakse ette ka avalik-õigusliku juriidilise isiku põhikirja kinnitamise kord. Nii
müügil või teenuse eest tasumisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Menetlevad isikud TKS §des 45472 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. TKS §des 4547 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Terviseamet; 3) valla või linnavalitsus. TARBIJA KAEBUSTE LAHENDAMINE Tarbija kaebuse lahendamise üldine kord § 19. Kaebuse esitamine kauplejale 1. Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu. 20 (2) Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel.
järgnevast päevast, kui õigusaktides ei sätestata teisiti. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi, nt direktiiv, juhend, korraldus, käskkiri – lugeda määruseks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2
Tänavakaubanduseks ei loeta kaupleja müügikoha hooajalist laiendamist väljapoole ettevõtte siseruume nende vahetus läheduses. JÄRELEVALVE Järelevalve teostajad Kaubandustegevuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet järgmiste asutuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Tervisekaitseinspektsioon; 3) politseiprefektuur; 4) valla või linnavalitsus. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused. Järelevalvet teostaval ametiisikul on vastavalt oma pädevusele õigus: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata; 2) kontrollimiseks siseneda takistamatult kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile või ehitisse, samuti kaupleja kaupa vedavasse sõidukisse või avada veovahend kaupleja
riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. 45. Milliseid õigusakte annavad kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja
ÕIGUSE ALUSED 1. Õiguse mõiste ja olemus 1.1 Õiguse tekkimine Ühiskonna arengu käigus tekib organiseeritud ühiskond, mida iseloomustab sotsiaalse võimu esinemine, sotsiaalse juhtimis ja allumissuhete olemasolu. Ilma nende tingimusteta ei ole võimalik inimtegevus ühise tegevuse suunas. See organiseeritud ühiskond ja sotsiaalne võim tekkis ammu enne riigi tekkimist. Ta esines riigieelarves ühiskonnas erinevates vormides. Tänapäeva tingimustes, kus on välja kujunenud riik, on võimu teostamine lahutamatult seotud juba poliitilise tegevusega. Poliitilise tegevuse eesmärgiks on alati riigivõimu omandamine, kasutamine ning säilitamine. Selles poliitilises tegevuses esinevad aga erinevate huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonnas ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon s...
b) mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. MÕÕDUKUSE RIIVE INTENSIIVSUS - suur - keskmine - väike MÕÕDUKUSE EESMÄRGI TÄHTSUS - suur 57 - keskmine - väike (Nt. Linnavalitsus otsustad tuvide söötmise keelata, et hoida parkide puhtust jne. Põhiõiguse riive intensiivsust on alla keskmise, eesmärgi tähtsus on keskmise lähedal, kuid veic alla. Järeldus eesmärk on olulisem kui õigus, mida piiratakse. Sellist regulatsiooni võib pidada proportsionaalseks.) (Nt, 2 Jään riigiõiguse arvestusele hiljaks, punane tuli. Kui palju riivab liikumisõigust? jne) MUUD PÕHIMÕTTED - Olemuse moonutamise keeld § 11 lause 2 OBJEKTIIVNE
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Ametiasutus: ametiasutus on riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine riigi ametiasutused: valitsusasutused, Riigikogu kantselei, Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri kantselei, kohus, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei KOV üksuse ametiasutused: valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena jne Avalike teenistujate liigid ja põhifunktsioonid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on riigi või KOV üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes; ametnik nimetatakse ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. 3 Avaliku võimu teostamine: ametiasutuse juhtimine, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, riigi
Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. 50. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja
4502.0 Valitsussektorisisesed eraldised 30 160 121 0 0 30 160 121 0 0 30 160 121 4502.01 Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 30 160 121 0 0 30 160 121 0 0 30 160 121 Tallinna Linnavalitsus 6 293 861 0 0 6 293 861 0 0 6 293 861 kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 23 866 260 0 0 23 866 260 0 0 23 866 260 4502
nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks § 10. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna (1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. (2) Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 17. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.
armee sõjalaul). Saatuse tahtel kuulsid pariislased seda laulu esmakordselt rindelt saabunud Marseille’ rügemendi esituses, kust ka ekslik arvamus, et tegu on Marseille’ lauluga. Kuna laul sündis Strasbourg’is, siis pidanuks selle laulu nimeks saama hoopis „La Strasbourgeoise” (Strasbourg’i laul) varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun – tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunšvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].) Linnavalitsuse liige DANTON oli lühikese ajaga omandanud tohutu autoriteedi (oma oraatori- ja vaimuannetega, meenutas ta Mirabeau’d)
Adressaat võib olla ka avalik-õiguslik asi, mille seisundit muudetakse. Asja õiguslik seisund on aluseks isikute õigustele ja kohustustele. Näiteks mingil alal on loodukaitsepiirangud mingi kinnistu suhtes, aga kinnistu omanik võib vahetuda ning sel juhul kehtivad regulatsioonid kõigi nende isikute jaoks, kes on selle konkreetse kinnistu omanik. Siin võib näite tuua alkoholiseadusest, mille alusel võib vald või linnavalitsus peatada alkoholimüügi õiguse avaliku korra huvides peatumist tingiva asjaolu esinedes oma haldusterritooriumis seni, kuni peatamist tingiv asjaolu on ära langenud. Üldkorraldusteks on Riigikohus ka kvalifitseerinud ka vangla kodukorra, mis on kehtestatud direktori käskkirjaga. See tähendab, et selle kodukorra kehtestamise ajal ei olnud isikute ring, kellele see kohaldub kindel. Haldusaktide liigid: Käskivad haldusaktid (käsud/keelud/kohustused jne)
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
sätestatust erandeid. (2) Maksumäärus jõustub ning avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vald või linn edastab maksumääruse elektroonilisel teel või elektroonilisel andmekandjal Maksu ja Tolliametile. Maksumäärus avaldatakse Maksu ja Tolliameti veebilehel . § 3. Kohalike maksude kogumine (1) Kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil (edaspidi territoorium) on valla või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist. (2) Volikogu poolt volitatud ametiisik rakendab kohalike maksude kogumisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigusi volikogu määrusega kehtestatud ulatuses. (3) Volikogu ning Maksu ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, mille alusel Maksu ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus kohustub koguma müügimaksu.
vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Maaeraldus erastatud eluruumi juurde Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse. Kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki, määrab valla- või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa. Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki võib kindlaks määrata plaani- või kaardimaterjali alusel. Korteriomandi seadmine Korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallas asjana omaval isikul. Avalduse korteriomandi seadmiseks, milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks, esitab valla- või linnavalitsusele eluruumide
2. Esindus eestkoste alusel (iga piiratud teovõimega isik). Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PerekS § 120 lg 1). Vanematel ühine esindusõigus. Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav eestkostja (PerekS § 179 lg 1; hagita menetlus, TsMS §-d 554-557; 520-532). Eestkostjaks võib uue PerekS alusel olla lisaks füüsilisele isikule ka juriidiline isik ning valla- või linnavalitsus. Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist, eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all kannatavaid isikuid. Alaealisel peab olema seaduslik esindaja, täisealisel piiratud teovõimega isikul ta võib olla. · Eestkostja funktsioonid (seoses esindusõigusega). 1. Alla 7-aastaste alaealiste osas - nimetatud isikute huvides tehingu tegemine. 2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks
võime oma esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Eraõigusliku juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalik- õigusliku juriidilise isiku esinduse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestab linna- või vallavolikogu. Kohtus esindab valda või linna valla- või linnavalitsus. Esindamise küsimus on aktuaalne ka riigi kui avalik õigusliku isiku suhtes. 3. Põhikiri Juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses ettenähtud juhtudel ühinguleping. Seaduses sätestatud juhtudel võib juriidiline isik tegutseda seaduse alusel ka põhikirja või ühingulepinguta (TSÜS § 39). Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on reeglina põhikiri, kus fikseeritakse institutsiooni eesmärgid, ülesanded, organisatsiooniline struktuur,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
