alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Sisserände kvoodid piirkondadele. 8. Linnastumise iseloom erinevates inimühiskondades. Agraarühiskond Linnalised asulad hakkasid kujunema 5-6000a tagasi L-Euroopas ja Lõuna- ja Ida-Aasias. Veeteede äärde. Põhjusteks olid kaubavahetus, rahvastiku kihistumine, valitseva klassi teke, riikide teke. Linnades elas 5-10% rahvastikust. Industriaalühiskond Algas kiire linnastumine . Tööstuse, teeninduse, kaubanduse tõttu. Puudust ei tulnud linnadesse tulevate inimestega. Euroopas ja P-Ameerikas toimus industrialiseerumine I periood: 17-19 saj. Iseloomulikuks oli vanade linnade väha kiire kasvamine ning paljude linnade teke. Kujunesid välja ka miljonilinnad. Linnades elas 50% inimestest. II periood: 20 saj. esimene pool. Uute linnade teke aeglustus, jätkus suurlinnade kasvamine. Arenesid välja linna lähedased asulad ning kasvasid kokku põhilinnaga...
sajandi teisel poolel Tallinn ja Narva peamised keskused: Kalevivabrikud, Kreenholmi manufaktuur, masina- ja metallitööstus, paberitootmine Üle Eesti rajati väiksemaid tööstusettevõtteid. Raudteed ja linnastumine 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike muudatustega, esimest korda kolisid linnadesse ka eestlaste hulgad 1877 Vene linnaseadus kehtestas uue valitsemiskorra linnavalitsus ja linnapea. Erikord ja keskvalitsus Erikorra püsimine...
See on kõige vanem etapp, esineb riikides, kus on elatusmajandus, perekonnas sünnib tavaliselt 10-12 last, kellest täiskasvanuks saab vais kolm-neli, tänapäeval esineb seda Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - Kõrge sündimus - Kõrge suremus - Madal iive - Keskmine eluiga 40-45 eluaastat - Vanureid on vähe · Demograafiline plahvatus Selle toovad kaasa eelkõige industrialiseerumine ja linnastumine , millest on tingitud elatustingimuste parandamine. Euroopas oli see XVIII saj, Põja-Ameerikas sajand hiljem ja majandulikult vähemarenenud riikides XX sajandi keskpaigas. Praegu toimub see Nigeerias, Bangladeshis ja Egiptuses. - Suremus väheneb - Kõrge sündimus säilib - Väga kõrge iive (20-30 promilli) - Keskmine eluiga tõuseb - Eakate roll suureneb · Üleminekuetapp...
Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas · Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le . · Külad liideti linnadega või kasvasid linnadeks ning ehitati linnu ka täiesti tühjale kohale. · Tekkisid esimesed miljonlinnad ( London , Pariis ,New York) · Hakkasid tekkima esimesed linnastud Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Teine etapp 20saj esimene pool · Linnade arvu kasv maailmas aeglustub...
3) Ukraina. Kivisüsi ja metallurgia. Prantsusmaa ja Belgia kapital. 4) Bakuu. Naftatööstus. Inglise kapital. Ülejäänu arenes põllumajanduslikult. Elatustase tööstuspiirkondades tõusis, mujal oli madal. 1900 kehtestati viinamonopol. Täiesti tavalised olid näljahädad. 1901 suri nälga 1,5 miljonit inimest. Iga 5 aasta tagant suuremad näljahädad. Viimane näljahäda 1932. Hakkas arenema teadus ja kultuur. Kuskil 20. sajandi algul algas linnastumine . Passid olid ainult linnakodanikel. Rikaste ja vaeste elatustaseme vahe väga suur. Maaelanikel oli traditsiooniline elulaad. 1862 said venelased pärisorjusest vabaks ning said omale perekonnanime. 1905 a. revolutsioon. a) erinevad liikumised: * töölisliikumine nõudsid paremaid elu ja töötingimusi (Lääne riikide eeskujul). Tööpäev kestis 16 tundi, nädalas 1 vaba päev. Ohtrasti kasutati laste tööd (12-tunnine tööpäev). Igasugused tööohutuseeskirjad olid puudu...
1970-ndad tõid kaasa uuendused rahvusvahelises lennunduspoliitikas, anti luba erafirmadele tsarterreiside korraldamiseks. Lennureisid viisid eurooplasi Ameerikasse (Kariibi mere saartele, Disneylandi) ja Põhja-Aafrikasse. 1990-ndatel said populaarseks lühipuhkused 1-3 ööbimisega, milleks sobisid nii reisid kodumaal kui linnareisid naaberriikidesse. 20. sajandi lõpp ja linnastumine suurendasid aktiivse puhkuse ja spordi osatähtsuse kasvu turismis. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ning seosed teiste majandusharudega Rahvusvahelise turismistatistikaga ja turismi arengusuundumuste ning uuringutega tegeleb Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO). Vaatamata sõdadele, terrorismiohule ja looduskatastroofidele kasvab turismimajanduse osakaal. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel tehti 2007. aastal kogu...
teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne....
b Tallinn 2006 Üldandmed Nigeeria Föderatiivne Vabariik (WAN) Pindala: 923 768 km² Rahvaarv: 126 635 000 (2001) Pealinn: Abuja, elanikke u. 2,5 miljonit Keel: riigikeel inglise keel, räägitakse veel hausa, joruba, ibo, fuli, edo jt. keeli Raha: Nigeeria naira (NGN) Nigeeria asub Aafrika lääneosas, piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. Lõunaosas madalikul on troopiline vihmamets ja soo, põhjaosas on kuiv savann, kus puhub tolmu toov tuul harmattan. Temperatuur püsib peamiselt 20-30ºC vahel ja sademed olenevad kohast ja aastaajast. Peamised loodusvarad on maagaas ja nafta. Arengutase Nigeeria SKT inimese kohta on 319 USD. Sündimus 39,69, suremus 13,91, seega on iive tugevalt positiivne (25.78). Keskmine eluiga nii naistel, kui ka meestel on 51 aasta...
Iseloomusta Soome sise-ja välispoliitikat ning majandust II maailmasõja järel! Valdkond Iseloomustus Tööstus Sõjahüvitiste maksmine NSVLile tööstuskaupadega Soome turg orienteerus ümber Ida turule kiire linnastumine Pärast NSVLi kokkuvarisemist orienteeruti Lääne turule Sisepoliitika Demokraatlik kord Presidendi suurvõim Seadusandlik võim parlament ehk Eduskund Mitmeparteilisus Välispoliitika Head suhted NSVLiga, välispoliitiline sõltuvus...
Pärsia lahe piirkond: majandus vähe arenenud tänavarahutused rahulolematus võimu suhtes sõjaseisukord Lähis Ida: pidevad sõjad Aaraabiamaade vastuseis juutide riigile Iisrael Ladina-Ameerika: suur tööpuudus sõjalised riigipöörded poliitilised kriisid vaesus kodusõjad narkotööstus linnastumine 3. Tunne Lähis-Ida ajalugu! 1948.a kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi. 1948-1949 toimus nn Palestiina sõda, kui Iisraeli vastu ühinesid Egiptus, Jordaania, Süüria, Iraak ning Liibanon. Sõja tulemusena hõivas Iisrael suurema osa palestiinaaraablastele määratud aladest. 1956 Suessi kriis Egiptuse ja Iisraeli vaheline sõda, Iisraeli toetasid Suurbritannia ja Prantusmaa. ÜRO nõudmisel lõppes...
Vilbaste; 1938 II looduskaitseseadus. Pärast II MS läks aastaid, enne kui taaselustati tegevuse katkestanud ühiskondlikud looduskaitseorg-d. 2. Demograafiline plahvatus rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul. 19. sajandi alguses suurenes inimeste arv Maal 90 aastaga 2 korda (7x kiiremini kui varem), 1890 Maal 1,6 mlrd inimest; 1962 3,2; 1980 4,5; 1987 5; 1999 6. 3. Urbanisatsioon linnastumine , linnade pidurdamatu kasv. Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse (1950 30%, 1960 33%, 1970 46%, 2000 47% inimesi elab linnas). Eestis elab linnades 69% inimestest. Esimene 10 milj linn oli 1950 New York, 1975ks lisandusid Tokyo, Sao Paulo, Shangai, Mexico City. Eestis oli 2005. a alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. 4. Tööstusrevolutsioon manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu...
sajand, väärtustab infot Tööhõive ja haridustaseme erinevused Põhja ja Lõuna riikides Põhjas on tertsiaarne, Lõunas primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem. Asulastik Teke ja mõjutavad tegurid veekogud, kliima, reljeef, toit Linnastumine Linnastumisaste linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast Kõrge linnastumine Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine Aafrika, Linnastumine arenenud maades suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde Rännete põhjused töökoht, maade avastamine, poliitilised ja usulised veendumused Rännete suunad USAsse, Euroopasse, Australiasse Migratsioon ränne nii riigi sees kui välja Emigratsioon väljaränne...
A. Hindry ,, Agerja teekond" 1950 Murrang 1960ndatel :V.Beekman, H.Pukk, H.Kiik. Tähelepanuväärseim teos M.Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles" 10970-80 mitmekesistumine. Palju loodusteemat. R. Saluri ,, Mudilaste loomaraamat", F.Jüssi ,, Rebasetund", J.Kaplinski ,, Kes mida sööb, kes keda sööb", V.Masing ,, Sina sõprus tammega" Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaallasvatust puudutavad teosed. M. Johnson ,, Kuidas ma maailma tulin". Linnastumine ja sellega kaasnevad liiklusprobleemidest kirjutas A. Taidre. Ajaloost ja ammustest aegadest H.Palamets ,, Vanaja kultuurist ja olustikust", H. Toomet ,, Vana aja lood" ja ,,Kodused asjad". Ilmus ENEKE. 20sajandi lõpp ja 20sajandi algus. Tõlkeraamature suur osakaal. Kaasaegse algupärase lasteaimekirjanduse eredemateks näideteks: E-M ja T.Tali ,,Aastaring Maarjamaal" 2001; V.Variksaare ja J.Piho ,, Lahe leksikon" 2002 ja E. Koft ,,Kust tulevad vastused" 2002...
J. Fichte tahte-, ja valikuvabadus. Palju kõneldakse indiviidi vabadusest, seostatakse kiiresti ka rahvavabadusega. 19. saj esimest korda rahvuslikud vabadusvõitlused. I - kreeklaste vabadusvõitlus türklase vastu. Oluline isamaa teenimine, varem teeniti valitsejaid. 19. saj veel REALISM. Seljataha hakkab jääma agraarühiskond. Algab üleminek industriaalajastule. Algus Inglismaalt, 19. saj algusest(?) ka mandrieuroopas. Algab linnastumine , mehhaniseerimine. Nõudmine odavate vabrikutoodete järgi kasvad, maal tööjõudu üle, linnas puudu. Vastandub feodaalkorrale hakkab lagunema. Napoleoni koodeks kõik võrdsed seaduse ees, ei ole enam seisusi. Lagunema hakkavad ka gildid ja tsunftid - korporatiivsed organisatsioonid. Vanad seisuslikud institutsioonid kaotavad tähtsuse. Kõik hakkab sõltuma inimese majanduslikust ettevõtlikusest. Linlased hakkavad organiseeruma. Aluseks huvid, nende järgi ühinetakse seltsideks....
n Nõukogude kommunismi kadu on avaldanud suurt mõju ainult mõned kommunistlikud parteid jäänud sama ideoloogia juurde, paljud on muutnud nii nime kui ideoloogiat. Näiteks Saksa Vasakpartei on seganud kokku sotsialismi, keskkonnakaitse ja populismi. Agraarparteid e maaerakonnad n 19. sajandi lõpul tekkinud talupoegadest, industrialiseerimise tingimustes. Von Beyme sõnul tekkisid väikeriikides ja seal, kus linnastumine oli madal, põhiliselt Skandinaavias ja Ida-Euroopas. n USA-s ja Austraalias tekkisid teist tüüpi agraarparteid, kes võitlesid põllumajandust ohustavate finantshuvide vastu. Nii majandus- kui sotsiaalpoliitiliselt parempoolsed, hiljem sulandusid teistesse paremparteidesse. n Skandinaavias ja USA-s ka liberaalsed tiivad, mis näiteks pooldasid vabakaubanduse arengut. Ellu jäid Austraalias (praegune National Party) ja...
kapitalistlikule tootmisviisile n Suurenev spetsialiseerumine ja tööjaotus n Teadusliku mõtlemisviisi tõus ning kasvav rakendamine algul tööstuslikustatud tootmisele ja hiljem ühiskonnale laiemalt n Mõistuslikkuse e ratsionaalsuse käsitluste teisenemine, sotsiaalse ja füüsilise maailma tajumine plastilisena n Kommunikatsiooniviiside teisenemine nii isikute, kaupade kui teabe osas n Linnastumine : suurlinnad, linna ja maa suhete muutus, linliku eluviisi muutus n Standardhariduse ja kirjaoskuse levik n Kultuuritööstuse teke: kunstitooteid valmistatakse ja tähendusi luuakse kasumisoovist lähtudes n Demokratiseerumine: poliitilise osaluse laienemine, uued poliitilised institutsioonid ja legitimeerimisviisid Postmodernsuse põhiarengud n Kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, tarbijalikkus,...
10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi. - Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse. - Suur ebavõrdsus - Suur asutustihedus. - Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega. Industriaalühiskond (industrial) - Enamus inimesi ei tegele toidu tootmisega - Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada...
cowboyde eluasemeid e. rantsosid. Lääne lõplik hõivamine oli indiaanlastele tragöödia. Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine . 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine. Olenemata tööstuse kiirest arengust olid palgad kevad, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati. Ületootmine põllumajanduses viis sageli farmerite laostumiseni....