Vinni-Pajusti gümnaasium Liibüa Riigi rahvastiku iseloomustus Koostas: Piiariin Luhama Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Suda...
.........................................................................................4 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS................................................................................5 3. RAHVASTIK....................................................................................................................................6 4. MAJANDUS....................................................................................................................................7 5. LINNASTUMINE ...........................................................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................10 LISAD..............................................................................................
töötamist ja paindliku tööaega).Asula on kompaktsete perede(talude,elamute) paigutsega asustatud koht,asulad Eesti territooriumil on linn,alevik või küla.Asulate teket ja arengut mõjutavad : *pakub kaitseb vaenlase rünnaku puhul*toidu tegemiseks ja hoonete kütmiseks vajaliku kütuse olemasolu*joogivee lähedus*põllumajanduslikult kasutatavad maa lähedus*eluaseme ehitamiseks vajalike materjalide lähedus*pakub kaitset halbade ilmastikuolude vastu*juurdepääs tesitele piirkondadele. Linnastumine urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende ostähtsuse suurenemine Linnastumis- e urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnaslistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu Megapolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste,hiiglaslik linnastute kogum. LINNASTUMISE PROTSESSID : 1.)hõlmab 19saj., kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas
3% 2003. Suur potentsiaal. WTO Investeerimine 20,9% (2002a.) Põllumajandus praktiliselt kogu väliskaubanduse tulu. Ekspordivad Kohv, tee, tubakas, puuvill, vanilli, puuvili, loomanahad. Tööstuslik sektor ehitusmaterial(tsement, värvid, laineline katus) 30 000 km teid, 1350 km raudteid. UNDP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnastumine Kõige linnastunum koht Ugandas on Kampala (Uganda pealinn). Umbes 12% rahvastikust elab seal. Kampala on samas ka kõige kiiremini arenev linn. Paljud inimesed koonduvad praegugi Kampala lähedale, linnastumine toimub aktiivselt. Umbes 85% inimestest elab maapiirkondades Kui 1960'ndatel elas linnas u. 630 000 inimest, siis praegu elab linnades üle 3 miljoni inimese. Igal aastal tõuseb linnastumisaste paar protsenti. Ugandas on umbes 20 suurt linna, mille rahvastikukasv on üsnagi märgatav.
Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Olid vahemereäärsed linnad, Rooma, Mesopotaamias jne. Linnastumine tööstusühiskonnas. Linnades arenes tööstus.Eeslinnastumine (urbaniseerumine). Vastulinnastumine, minnakse linna lähedale maale elama. Asulad kasvasid tormiliselt. Maal tekkis tööülejääk, sest võeti järjest enam masinaid kasutusele. Aglomeratsioon- rühm lähedal asuvaid linnu muutuvad üheks, ehk linnastu, mida seovad tihdedad majandussuhted. Urbaniseerumine- ehk linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 50 %. Infoajastu linnad-
) riigi võrdluses maailmas: 155 Suremus: 6,47 Surnud 1000 elanikkonnast (juuli 2010 est.) riigi võrdluses maailmas: 151 Vanuseline struktuur: 0-14 aastat: 20,8% (meessoost 7013877 / naissoost 6690554) 15-64 aastat: 70,5% (meessoost 23000156 / naissoost 23519298) 65 aastat ja rohkem: 8,7% (meessoost 2612269 / naissoost 3162282) (2010 est.) Rändesaldo määr: 0 rändaja (id) / 1000 inimese riigi võrdluses maailmas: 106 Linnastumine: linnaelanikkonna: 33% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 1,7% aastase muutuse (2005-10 est.) Rahvastiku kasvutempo: 0,653% (2010 est) riigi võrdluses maailmas: 146 Etnilised grupid: Tai 75%, Hiina 14%, muud 11% Religioonid: Buda 94,6%, Muslim 4,6%, Christian 0,7%, muud 0,1% (2000 census) Liiklus Tais on vasakpoolne liiklus. Bangkokis ja selle ümbruses on liiklus ummikuterohke ja vaevanõudev. 147
Mis mõjutab Eestis asustustihedust? Suured linnad ehk tõmbekeskused 45. paremad haridusvõimalused, huviharidus, ülikoolid; 46. paremad vabaaja veetmise võimalused; 47. rohkem teenuseid (kabandus, arstiabi, ...); 48. rohkem ettevõtteid - mitmekesisemad töökohad. Soised & metsased alad Keeruline ühendus teiste Eesti piirkondadega Asulad jagunevad: 49. MAA-ASULAD (talu, küla, alevik); 50. LINNALISED ASULAD (alev, linn). 5. Linnastumine, sellega kaasnevad probleemid Linnastumine - protsess, mille käigus linnalise piirkonna rahvaarv kasvab. Põhjused on erinevate arengumaadega riikdes erinevad. Euroopas on põhjuseks see, et intensiivne ja mehhaaniline põllumajandus vajab vähe tööjõudu. Inimesed lähvad linnadesse: 51. suuremad eneseteostuse võimalused; 52. parem haridus ja arstiabi; 53. võimalused vabaaja veetmiseks.
5.RIIGI USULINE KOOSSEIS Joonis 5. USA usuline koosseis. USA on ka religioonide poolest rikkalik. USAs on esindatud kõik levinuimad religioonid. Kõige rohkem on kristlike inimesi (82%). Teisel kohal on judism (50%). 6.LINNASTUMINE Linnarahvastiku osatähtsuse muutus aastate lõikes: 1975 - 73.7% 2004 - 80.8% 2015 - 83.7% Hetkeseisuga elab üle 80% rahvast linnades, mis on väga kõrge protsent. Võrreldes eelnevate aastatega on linnastumine kasvanud ning kasvu prognoostakse ka edaspidiseks. Joonis 4. USA suurlinnad Suurema rahvaarvuga linnad: New York 8 274 527 inimest Los Angeles 3 834 340 inimest Chicago 2 836 658 inimest Kõik need linnad asuvad rannikualadel, tänu kaubandus- ja suhtlemissidemetele ning soodsamatele looduslikele tingimustele, et minevikus põlluharimisega ja karjakasvatusega tegeleda. KASUTATUD MATERJALID Rahvastik: http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Rahvastik
mediaanvanuseks on 16.9-aastat. Keskmine elueaootus sünnihetkel on 53 aastat. Praegu on Sambia teises demograafilise ülemineku etapis. Sündimus on suur. Hügieeni, arstiabi ja toiduainete kättesaadavuse paranemise tõttu väheneb suremus. Suremuse vähenedes hakkab rahvaarv kiirelt kasvama. 2015a andmete kohaselt oli Sambia migratsiooni näit -0.46 (1000inimese kohta) Asustus ja linnastumine Sambia keskmine rahvastikutihedus 23.84 in/km² ning inimesed paiknevad väga ebaühtlaselt. Suurte raudteede läheduses elab umbes pool Sambia elanikkonnast, ühendusteedest kaugemates maapiirkondades on asustus seevastu hõre. Tihedam on asustus kaevandus-ja tööstuspiirkondades ning suurlinnade ümbruses. Kõige suurem asustustihedus on Luska provintsis ja kõige väiksem Loodeprovintsis. Linnastumise protsent on 39.5%(2010) Sambia ainuke miljonilinn on Lusaka ning
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
Ühisturg – riikide ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustamine Majandusliit – majandusühendus, kõige laiahaardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahanduspoliitika ning ühisraha 7. Pole vaja 8.Agraarühiskonnas on sündimus ja suremus suur, iive väike, keskmine eluiga ja linnastumine väike. Peamine majandussektor on esmasektor, tööd tehakse käsitsi. Peamine tootmisüksus on mõis, talu ja tootmiskeskus küla, maakond. Kasutatakse maad, metsa, vett ja veokulud on väga suured. Keskkonda väga ei reostata, vähe osaletakse maailmamajanduses. Nt Tšaad, Rwanda, Burundi Tööstusühiskonnas sündimus ja suremus langevad, iive alguses tõuseb, pärast langeb, keskmine eluiga tõuseb, linnastumine on keskmine. Peamine majandussektor on töötlev, tööd tehakse käsitsi +
riigiga. Hiinas elab 20% maailma rahvastikust, see tähenab, et iga viies inimene meie planeedilt on Hiina elanik. Siiski on viimase rahvaloenduse käigus täheldatud, et Hiina rahvastik väheneb. Kasvanud on vanemaealiste ja vähenenud laste osatähtsus. Laste osatähtsuse vähendamiseks on siiani käigus nn ,,ühe lapse poliitika". Asustustihedus on jätkuvalt väga kõrge, kõige kõrgem on asustus suurlinnades. Kuna jätkuvalt toimub linnastumine kasvab rahvaarv linnades veelgi, sest toimub tööränne maakeskustest linna. 1. Rahvaarv 2010 aasta seisuga oli rahvaarv Hiinas 1370536875 inimest. Rahvaarvu suuruselt juhib Hiina maailmas esimest kohta.Kuna maailmas elab ligikaudu 6,7 miljardit inimest ja 20% maailma rahvastikust elab Hiinas, võiks öelda, et iga viies inimene meie planeedil on Hiina elanik. Võrreldes eelneva rahvaloendusega, mis toimus aastal 2000, on rahvahulga vanuseline koosseis märgatavalt muutunud.
välja) Kaasaegsed rändevood: 16-17. sajandil oli peamine rändesuund Euroopast välja, sest oli toimunud dem plahvatus arenenud riikides , mindi mujalt õnne otsima . 20. sajandi teisel poolel toimus aga demograafiline plahvatus arengumaades ning nüüd mindi arengumaadest mujale õnne ostima. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus eesmärgiga mõjutada rahvastiku vanuselist koosseisu ja paiknemist. Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest.
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................
Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused . Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas · Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le . · Külad liideti linnadega või kasvasid linnadeks ning ehitati linnu ka täiesti tühjale kohale. · Tekkisid esimesed miljonlinnad ( London , Pariis ,New York) · Hakkasid tekkima esimesed linnastud Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Teine etapp 20saj esimene pool · Linnade arvu kasv maailmas aeglustub
Tänapäeval puhkemajandus, vähesel määral nafta ning maksuparadiis Majanduslik abi praeguselt emamaalt Kõrge kirjaoskuse tase ning koolikohustus Riigid : Bahama, Barbados, Jamaica Agraarühiskond = põllumajandusühiskond Tööd tehakse peamiselt käsitsi MAJANDUS : naturaalmajandus, domineerib hankiv sektor POLIITIKA : õiguslik kaitsetus ÜHISKOND : sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, linnastumine on madal HARIDUS : kirjaoskamatus on suur, madal haridustase Industriaalühiskond = tööstusühiskond Tegevusaladeks tööstus, veondus, ehitus Tööd tehakse masinate abil MAJANDUS : töötlev tööstus, tehnika revolutsioon, vähene tegelemine põllumajandusega POLIITIKA : demokraatia areng ÜHISKOND : linnastumine suureneb HARIDUS : haridustaseme tõus , inimeste koolitamine Infoühiskond Vaimsete ja mitteaineliste hüvede tootmine
Ida-Virumaa Rahvastiku Iseloomustus (sinu nimi) SWOT analüüs Tugevad küljed: palju töövõimelisi inimesi Nõrgad küljed: vananev rahvastik, madal eesti keele oskus, linnastumine Võimalused arenguks: eesti keele õpetamine Ohud tulevikus: venestumine, tööjõupuudus Kasutasime statistikaameti andmebaasi ja oma õpikuid AITÄH KUULAMAST JA VAATAMAST!
Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Looduvarade olemasolu on suur tegur elukoha valmimises Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, vähe ruumi ja kõrged rendihinnad lükkavad väikettevõtted ja tööstuse linnast välja
keskkond keskkond Ebasoodne looduskeskkond Soodne looduskeskkond Väike töökohtade/koolide valik Suur töökohtade/koolide valik 10.2 Rände liigid Vabatahtlik – vabatahtlik elukoha vahetus Sundränne – inimesed on sunnitud elukohta vahetama (sõjad vms) Pendelränne – liikumine alalise elukoha ja töökoha vahel. 11. Linnastumine Linnastumise tase on kõrge, kuid linnastumise tempo on aeglane ehk linnad suurenenud ainult sisserändavate inimeste tõttu. Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad
See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud
rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna
MIKS ON VÄHEM ARENENUD MAADES SÜNDIMUS SUUREM KUI ARENENUD MAADES? Ei kasutata perepleneerimisvõtteid. Sündimus on seal tihti seotud abiellumisega. Tüdrukud pannakse noorelt mehele. MIS RIIKIDES ON VÄGA PALJU AIDSI HAIGEID? Vähem arenenud riikides, nt paljudes Aafrika riikides. MILLAL JA KUS ALGAS DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK? Demograafiline üleminek algab suremuse pöördumatu vähenemisega, millele mõne aja pärast järgneb ka sündimuse vähenemine. Linnastumine. MIS TEGURID TINGIVAD DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU? Linnastumine, meditsiini areng, pereplaneerimine MIDA TOOB ÜHISKONNALE KAASA RAHVASTIKU VANANEMINE? Suureneb eakate osakaal ühiskonnas. Suureneb vajadus haiglate ja terviseteenuste järele, inimesed peavad kauem töötama. MIKS ELAVAD NAISED PEAAEEGU KÕIGIS MAAILMA PIIRKONDADES MEESTEST KAUEM? Meestel on suurem riskikäitumise võimalus, samuti hoolimatus oma tervise suhtes (alkohol, suitsetamine).
kogumaksumus, millele on juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo. SKP aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus IAI sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. Lõuna ja põhjariigid jagunevad kaheks 1 maailma ja 2 maailm ehk postsotsialistlikud rigid. Ja 3 maailm ehk arenguriigid. Ülelinnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arenguriikides riikides Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, aeglane kuid kasvutempo kiire osatähtsus,kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maakohtadest Rahavaarvu kiire kasv, malt linna,
kodueesti kultuuriks. Pärast 1950a toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud garitlased sunnitud oma loomingut ümberhindama. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige istungites, nt näitering, tants, laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeaod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, majanduslike võimaluste kasv. Maakultuuri hääbumine. 1960a. hakkasmaakultuur hääbuma, sest linnastumine mõjus. Maakoolid, klubid,raamatukogudpandi kinni. Osa siirdus emala linnadessem teised ostsid paremaid eluja töötingimusi teistes maapiirkondades. Hardidusolud Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, nt. Keskhariduse väärtus langes. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöösnt. Viidi sisse kursuste süsteem. Kirik Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kiriku mõju ühiksonnas, selleks viidi sisse ilmalikud kombed, levis
alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga Mustamäe valss) on olnud rahva hulgas väga populaarne, samanimeline film võitis Veneetsia filmifestivali kõrvalprogrammi peaauhinna. Põhjust ei ole raske aimata, teema on universaalne: linnastumine ja elu anonüümses linnakeskkonnas (nn linnakirjandus kui nähtus oli neil aastatel tõusuteel), tegelaskujudes tunneme tihti ära ennast... ja üksiolek tihedalt asustatud suurlinnas. Mustamäel kõrguvates hoonetes asuvad korterid ,,on laotud üksteise peale" nagu ka kirjaniku süzee: pildikesed ja stseenid, puudub läbiv lugu ja lõpplahendus. Raamat jutustab kilde. Liikumist ei ole, algusest lõpuni toimub ainult mingi pidev kulgemine ajas ja ruumis. On kummalisi ja pealtnäha
kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige iseseisvusharrastuses. Edasi tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujnud 1947. aasta üldlaulupidu. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taandnuma proffesionaalse kõrgkultuuri ees. Peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid ka linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massitebevahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1960. aastatel hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, telereid ja magnotofone
..............................................................................................................9 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine............................................................................................9 2.2 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................10 2.3 Soolis- ja vanuseline koosseis.........................................................................................11 2.4 Linnastumine...................................................................................................................13 3 Energiamajandus ..................................................................................................................14 4 Põllumajandus.......................................................................................................................15 5 metsamajandus...............................................................................................
Keskmine palk: 2006 a - 9407 krooni 2008 a- 13 000krooni 22. Mõisted : urbaniseerumine, linnastunud riik, linnastumisaste, suburbanisatsioon, kontraurbanisatsioon, aglomeratsioon, megalopolis? Osata tuua näiteid * urbaniseerumine: e linnastumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. * linnastunud riik: riigid, kus linnarahvastiku osatähtsus on üle 50%. * linnastumisaste: linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsus kogu riigi suhtes.
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine t...
PÕHJASÕDA Põhjused: · Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rü...
o tööhõive määr ja tööpuuduse määr iseloomustab hästi mingi piirkonna , sealhulgas ka riigi sotsiaalset ja majanduslikku arengut . Majandustegevuse struktuur (sektorid ) + näited : Majandustegevust hakati jagama kolmeks sektoriks :primaarseks( põllu- ja metsamajandus , kalandus), sekundaarseks ( töötlev tööstus , ehitus ) ja tertsiaalseks sektoriks ( teenindussfäär ) , kvaternaar sektor ( infoteenindus ) ASULASTIK : Asulate areng ja linnastumine : Linnastumine: ehk urbanisatsiooniastemeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes . Milles seisneb linnalise ja maalise asula erinevus ? Asulad erinevad linnast , elenike arv on linnas suurem . Hoonete väljanägemine on erinev ning ka tööhõive on erinev . Näiteks Maal on põlluharimine kuid linnas teenindus . Joonis : lk 92 skeem . LINNASTUMISE ETAPID : Esimene etap :(XIX) 19
Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Sajandi alguses linnades 29 mln inimest, lõpus 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Miljonilinnad London 1810, Pariis 1846, New York 1860. Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna (Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin) ja esimesed linnastud, eelkõige Inglismaal. Linnastumise teine etapp XX sajandi esimesel poolel. Linnade arvu kasv maailmas aeglustus. Linnade võrk välja kujunenud
Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas Gulflossi juga Samblaga kaetud laavaväli Kliima Majandus Põllumajandus Rahvastik Reykjavik
./..) Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms). Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi (näiteks veekogude ääres või rannikualadel). Kus paikneb vähem rahvast ning miks? 9. Teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtus veel keskmine või osatähtsus, kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suundumine
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus?
Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2. teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks); teenuste paiknemine
7. Pakistan 8. Venemaa Maailma suurimad regioonid 1. Kristlus · Katoliiklus · Protestantus · Õigeusk · Lahkusulised 2. Islam · Sunniidid · Süüdid 3. Hinduism 4. Budism 5. Kofnutsiaanlus 6. Shinto 7. Taoism Maailma suurimad keeled 1. Mandariini e. Hiina keel 2. Indi e. India keel 3. Hispaania 4. Inglise Linnastumine, selle probleemid 1. etapp- Demograafiline plahvatus(19.sajand) eriti kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Linnastumise aste ca. 15%, I-d miljonilinnad London, Pariis, New York. I-d linnastud Suurbritannias 2. etapp- 20. sajandi esimene pool linnade arvu kasv aeglustub. Linnade võrk välja kujunenud, uusi tekkis vähe. Kasvada olemasolevad linnad kõrge iibe ja ümberasumise tõttu. Linnastumise aste ca. 30%. Euroopas ja Põhja- Ameerikas domineeriv linlik eluviis. Rikastes riikides toimub eeslinnastumine ehk valgelinnastumine
MAAILMA RAHVASTIK Peamised rahvastikuprotsessid 1. Rahvaarv ja selle muutumine 2. Demograafilise üleminekuetapid 3. Migratsioon 4. Rahvastiku tiheduse paiknemine 5. Linnastumine Rahvaarv ja selle muutumine *1800- 1 miljard inimest *1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral
saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõjutama igapäevaelu rahke. Kujunesid rahvusriigid, valmisõigust laiendati üha uuremale hulgale inimestele, kehtestati kohustuslik kooliharidus, kujunesid tööstuslinnad ning arenes transpordivõrgustik. Koos industraliseerimisega algas ka demograafiline üleminek ja linnastumine. 19.saj lõpuks töötas arenenud riikides tööstuses juba rohkem inimesi kui põllumajanduses. 19.saj viimasel kolmandiku toimus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustas elektri, telefoni, raadio, auto ja lennuki leiutamine ning nafta ja mineraalväetiste kasutuselevõtt. Esimene aurumasin James Watt. Tööstusühiskonna peamised majandusharud on metallurgia, masinatööstus, tekstiilitööstus
2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus Aasia, India, Indoneesia, Aafrika, Pakistan, Iraan · Sündimus väga kõrge 1) naise roll ühiskonnas madal 2) väärtushinnangud on teised pere on väga tähtis 3) majanduslikud põhjused lapsed peavad vanemaid ülal 4) usulised põhjused islam jne, keelatud abort ja kaitsevahendid · Suremus keskmine, langeb 1) parem arstiabi 2) paremad elutingimused 3) linnastumine · Iive väga kõrge · Koormusnäitaja suur 1) palju noori kulutused kasvavad 2) inimeste keskmine eluiga tõuseb Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis Ida-Euroopa, Venemaa, Baltimaad, Tsehhi, Itaalia jne · Sündimus väga madal 1)naise roll ühiskonnas kõrge karjäär, haridustase, pereplaneerimisoskused 2)väärtushinnangud on kõrged laste heaolu ja haridus, mitte toit ja riided
Tallinna Tööstushariduskeskus Prantsusmaa Referaat Autor: Marilin Maarjakõiv 101 RS Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................3 Üldandmed ...................................................................................4 Geograafiline asend .........................................................................4 Riigi arengutase..............................................................................5 Rahvastik......................................................................................5 Soolis-vanuseline koosseis..................................................................6 Linnastumine..................................................................................6 Turism..................................................
sama graafik mis täiskasvanutel. Samas palka teenisid nad palju vähem. Selle tõttu ei saanud nad haridust ning tõenäoliselt jätkasid vanemate jälgedes. Ettevõted pooldasid laste kasutamist kuna see oli neile kasulik. 19. sajandi teisel poolel ühiskonnas kritiseeriti laste kasutamist vabrikutes ja firmad ei võtnud enam nii palju lapsi tööle. Tööliste ja laste olukorra parandamiseks võeti riikides järk-järgult uusi seadusi vastu. Industriaalühiskonna kujunemisega alagas hoogne linnastumine. Tihti linnas, aga elutingimused ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Tööstuslinnad olid kitsad ja antisanitaarsete tingimustega. Laste suremus oli suur ja levisid nakkused. Linnas esines rohkem enesetappe, kuritegevust ja kerjamist kui maa piirkondades. Hiljem tingimused pranevad, rajatakse kanalisatsioonid ja veevärgid. Linnastumise positiivseks mõjuks oli kaubanduse, teenindussektori ja rahamajanduse areng.
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades
Rahvastiku paiknemine ja asustus Rahvastik Rahvastikutihedus u 16,89 inimest km2 Sarnane rahvastikutihedus – Norra, Jõulusaar, Saint Helena, Ekvatoriaal Guinea, Solomoni saared Rahvastiku paiknemine Rahvastiku paiknemise põhjused • Kõige suurem rahvastikutihedus on Lõuna-Soomes • Soojem • Mujal on mets • Linnastumine (20.sajandil) • Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes Helsingi • 620 982 inimest • Paikneb Soome lahe kaldal • Lõuna-Soomes • Palju järvi, mille ümber haljasalad • Elamurajoonid • Linnastumisega kaasneb tööpuudus suuremates tõmbekeskustes Huvitavaid fakte • 1000 elaniku kohta 390 autot – suur ühistranspordi kasutatavus • Helsingi ainuke linn Soomes, kus on trammid ja metroo (maailma põhjapoolseim metroo)
· Sünnib:11,96, sureb: 10,9, väikelaste suremus: 5,05. Sünnib rohkem kui sureb ja suremusest pool moodustab väikelaste suremus. · Sündimus on viimastel aastatel pisut langenud. · Viimasel viiel aastal on poisse vähem sündinud kui tüdrukuid. · Viimases ülemineku etapis e.kaasaegne põlvkondade vaheldumine e. nullkasv. 6 Linnastumine Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani suuremad linnad asuvad veekogude läheduses ehk siis mere kõrval. Peamine põhjus miks linnad on sinna tekkinud on just meri täna merele on sinna lihtsam ligipääseda, kliima on sobilikum, rohkem tööjõudu tarvis (sadamad) jne. Taani kuningriigis on linnastumine kahtlemata jõudnud lõppjärku.
Põhjas ja loodes on ka sademete hulk suurem. (HK, 2003) Kõige väiksema tihedusega ala kus inimesi praktiliselt ei ela, asub Ibeeria mägedes. Seal on rahvastiku tihedus keskeltläbi 7 inimest/km2. Ühtlase rahvastiku tihedusega suurem ala on veel kohas, kus voolab Guadalquiviri jõgi Sierra Morena ja Betica mäe vahel Lõuna Hispaanias. Tihedus seal on umbes kuni 100 inimest/km2. (SMA, 2005) 2. Asustus ja linnastumine Riigi rahvastikust elab suurem osa inimesi linnades, 77%. Linnastumise tempo on aastas 1%. Seda kõike 2010 aasta seisuga. Kõige rohkem inimesi elab pealinnas Madridis, kus elab umbes 5 762 miljonit inimest. (WF, 2011) Hispaanias on linnaelanike tase on Hispaanias kõrge, kuid linnastumise tempo pole õnneks nii hullul suur. Maailma keskmine linna elanike arvu kasv on 2,1 % aastas. Kõige kõrgem on linnastumine Burkina Fasos, kus aastane linnaelanike juurdekasv on 6,2%
Amazonases, Aafrikas, Okeaanias. Sündimus kõrge (40-45). Suremus kõrge (30-35). Iive on madal, epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negatiivne. Rahvaarv jääb samaks, kasvab vähe. Vanusegrupid, eluiga- keskmine eluiga on 40-45 aastat ja eakaid inimesi on seetõttu vähe.Peres kus on 10-12 last, saab täiskasvanuks 3-4.Lapsi muretsetakse selleks, et need vanemaid ülal peaks. 2. etapp- ühiskonna areng, eelkõige industrialiseerumine ja linnastumine toovad kaasa elutingimuste paranemise. Suremus (15) väheneb järsult, kuid sündimus (38) jääb traditsiooniliselt kõrgeks. Loomulik iive on samuti kõrge, lausa 20-30. Rahvaarv on suur. Vanusegrupid-lapsi on hästi palju (55). Piirkond: Nigeeria, Bangladesh, Egiptus 3. etapp- Üleminekuetapp. Sündimus langeb 20le linnades ja rikastes peredes. Suremus on väike 10. Iive langeb, on väike 10. laste osakaal väheneb, eluiga pikeneb ja eakate arv kasvab. Ladina-Ameerikas, Mehhikos ja Brasiilias
Tööstus Laevandus ja paadikaubandus oli väga levinud, tekkisid olulised laevaehituskeskused ja merekoolid Tööstuslik areng sai hoo sisse 19.sajandi teisel poolel Tallinn ja Narva peamised keskused: Kalevivabrikud, Kreenholmi manufaktuur, masina- ja metallitööstus, paberitootmine Üle Eesti rajati väiksemaid tööstusettevõtteid. Raudteed ja linnastumine 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike muudatustega, esimest korda kolisid linnadesse ka eestlaste hulgad 1877 Vene linnaseadus kehtestas uue valitsemiskorra linnavalitsus ja linnapea. Erikord ja keskvalitsus Erikorra püsimine
esiletõus) ja poliitiliste (diktatuuri asendumine demokraatiaga) muutuste tagajärjel. Industriaalühiskond - ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud töötlevas sektoris kujunes tänu tööstuslikule revolutsioonile 18. sajandi lõpus Väikesed ettevõtted asendusid suurte vabrikutega, kus toimus tootmine konveiermeetodil. Tööpäev kestis 12- 14 tundi, seega hakkas see domineerima puhkeaja üle. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Toimus linnastumine Valitsevaks perevormiks väike- ehk nukleaarpere Arenes välja modernne linnatsivilisatsioon linn kujunes progressi sümboliks. Kõige rohkem inimesi kuulus alam- ehk töölisklassi. Postindustriaalne ühiskond Tööstusjärgne ühiskond ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
