Suurenenud rändeaktiivsus on seotud ülelinnastumisega. Eristatkse veel rahvusvahelist rännet ja riigisisest rännet. 6. Rände iive ehk rändesaldo - sisse - ja väljarände vahe 7. Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Siia kuuluvad meetmed, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Siia kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng. 8. Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiilia...
Itaalia Koostaja: Sissejuhatus · Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. · Itaalia pealinna on Room ·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa , Sveitsi , Austria ja Sloveeniaga . Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piir...
Siiski kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Eesti külla jäi alles ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates. Kaasnesid muudatused talupoja elulaadis. 5) Taluperemehel ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. 6)Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel, vaid talutaret valgustas linnast toodud petrooleumilamp. Tööstus ja linnastumine 19. sajandil. 19. saj II pool. Eeldus: aurumasinate kasutuselevõtt. Vabrikutootmine sai algusest villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele. Rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Venemaal hinnatud. 1858. aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee-energia. Tekstiilitööstuse kõrval arenes jõudsalt ka masina- ja metallitööstus keskusega Taanilinnas
· Kas see rahvastik on vananev · Kas toimub dem. Pahvatus · Suremuse ja sündimuse näitajad · Milline on viimase 5a. sündimussuge (kuni 5 a lapsed) · Millist dem. Ülemineku etappi iseloomustab ............................................................................................................... Linnastumine e urbaniseerumine 3 etappi 1. dratitsiooniline ajastu linnastumine (linna südamesse koontund ülemkiht ) 2. Linnastumine tööühiskonnas · Maal tekkis tööjõu ülejääk · Linnas rohkem töökohti · Tööstus ja kaubandus vajas rohkem tööjõudu · Linnastumine seotud dem. Plahvatusega 3.suburmaniseerumine eeslinnastumine (linna ääres eramurajoonides) Kontraurbaniseerumine linnade seest kolivad ettevõtted äärelinnadesse INFOAJASTU LINN Tootmisettevõtted kolivad linnast välja
Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud tavadega, sellel tasandil tekivad inimeste konfliktid. osakaal 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad 4. Sageli on tegemist illegaalsete soolised migrantitega, disproportsioonid mis tekitab palju probleeme. 4.Võrdle linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Osatähtsus veel osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. keskmine või madal, kuid kasvutempo Kasvutempo kasvutempo kiire aeglane Urmas Lekk geograafia 2010 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 3
Veetakse kergeid ja kiiresti riknevaid kaupu, kiir- • rajatised ja lennukid on kallid Saadetisi, kallihinnalisi esemeid) • sõltub suuresti ka ilmastikuoludest • Väike mahutavus lennukiga ei saa igal pool maanduda Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtsus veel keskmine või kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku
riikides linnade osakaal (varsti kolivad arengumaades kõik maalt linna). Arenenud riikides tahetakse linnas elada, et saada parem töökoht või haridus, arengumaades tahetakse linnas elada, sest maapiirkonnad on ülerahvastatud ja põllumaad ei piisa. Arengumaid ohustab ülelinnastumine. Arenenud riikides linnaelanike arv kasvab aeglaselt või lausa väheneb, arengumaades kasvab linnaelanike arv väga kiiresti. 4. Linnastumise kulg maailmas. 1. etapp (18. 19. sajand) kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, külad kasvasid linnadeks, tekkisid miljonilinnad ja linnastud, iga viies inimene elas linnas. 2. etapp (20. sajandi esimene pool) linnade arv kasvab aeglasemalt, linnadevõrk välja kujunenud, olemasolevad linnad kasvavad kiiresti, eeslinnastumine. 3. etapp (tänapäev) linnaelanike arvu kasv pärast II maailmasõda, vähem arenenud riikide linnastumine, esimesed megalopolised (10 miljonit elanikku), ahellinnastute teke (Boswash, Chipitts), linnastumine
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsio...
Portugali keelt räägitakse kogu riigis, kusjuures ainult küla Miranda do Douro's miranda keel tunnustatud kui kohapeal koostöö ametlik keel. Portugallaste keskmine eluiga on 77,7 aastat, meestel 74,43 aastat ja naistel 81,2 aastat. Imikute suremus on 4,98 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta. Rahvastiku kasvu määr on 0,275%. Sünni-määrus on 10,45 sündi 1000 rahvastikust. Surma-määrus on 10,62 surma 1000 rahvastikust. Rändesaldo määrus on 3,14 migrant (s) / 1000 rahvastikust. Linnastumine: linnaelanikkond on 59% kogu elanikkonnast. Linnastumise määrus on 1.4% aastas. Portugalis on riiklik haridus tasuta. Tasuta riiklik haridus on kättesaadav kõigile 3-15- aastastele lastele, kuid kuni 6-aastaste õ p p ija te o s a tä h ts u s v a n u s e r ü h m a s (% ) 1 0 0 koolieelne haridus ei ole kohustuslik. 1 0 0 8 0
See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis aadresseid ta meile pakub. Usun, et kõigest hoolimata jääb siiski vikipeedia põhiliseks. Linn Mis on linn? Linn on nii majanduslik, poliitiline, füüsiline kui ka kultuuriline nähtus.
Kaasaegsed rändevood · Lääne-Euroopassse · Põhja-Ameerikasse sissevool Euroopast. · Lähis-Ida naftariigid Riigisisene ränne · Rändebarjääre vähem · Maalt-linna · Linnast-maale RAHVASTIKU POLIITIKA Rahvastikupoliitika · Riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. · Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne · Hiina · Rumeenia ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnastumine · Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus. · Kõige kiirem on olnud linnade kasv 50aastade jooksul. · Linnastumine jätkub. Linn · Rahvaarv · Inimeste peamised tegevusvallad · Kanalisatsiooni olemasolu · Infrakstruktuuri olemasolu Linnade ajalooline areng · Esimesed tekkisid seoses üleminekuga põlluharimises · teendindus Agraarajastu linnad · Esimesed linnad kujunesid 5-6 tuhat aastat tagasi.
Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10 Linnastumine tööstusühiskonnas 1 · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000
inimesi töötab kaubanduses ja teeninduses; kaasaegsed sidevahendid on laualt levinud; madal ja negatiivne iive; kõrge eluiga. vähem arenenud maad; madalatasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab maal; palju inimesi töötab põllumajanduses; kaasaegsed sidevahendid on vähelevinud. rahvastiku tihedus annab meile infot, kui palju inimesi elab näiteks ruutkm kohta kuskil maal. immigrant - sisseränne emigrant väljaränne linnastumine on see, kui inimesed kolivad linna elama. Linnastumine näitab linnarahvastiku osatähtsust kogu rahvastikus. migratsioon - ränne iive sündimuste ja suremuste vahe ränne- on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste alla. 3. migratsiooni suunad erinevatel ajajärkudel. alguses rännati euroopast USA'sse Rände suundade iseloom tänapäeval tänapäeval rännatakse nüüdki kõige rohke USAsse. Euroopasse suundub rändevool Põhja-Aafrikast. 4
Narva, Pärnu, Nõmme, Viljandi, Valga, Rakvere, Võru, Haapsalu, Kuressaare, Petseri, Tapa, Paide, Türi, Mustvee, Põltsamaa, Tõrva, Mõisaküla, Jõhvi, Otepää, Kunda, Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani,Keila, Mustla ja Paldiski. Linnad jagunesid pealinnaks (Tallinn) ja esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 15. juunist 1946 said linnadeks Kohtla-Järve ja Kiviõli. Alates 1950. aastast on Eestis toimunud linnastumine. Linnastumine ehk urbaniseerumine on on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Selle põhjuseks oli eelkõige industrialiseerimine. Maapiirkondadesse hakkas jääma üha vähem rahvast, kuna linnades oli parem elukvaliteet ning paremad võimalused tööle saamiseks. Kõige varem asus vanadest linnadest industrialiseerimise teele Narva. Ühtlasi oli
81% Ülerahvastus ja seda põhjused. Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus ei võimalda rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastuse tekkimise olulised põhjused on, näiteks, rahvaarvu suurenemine,loodusvarade vähenemine, tööjõunõudluse kahanemine. Ülerahvastus ja sellega seotud probleemid 1. Mõju keskonnale 2. Veekogude saastmine 3. Toidupuudus 4. Linnastumine 5. Kasvuhooneefekt 6. Tööjõu nõudluse kahanemine Mõju keskonnale Arvukuse suurenemisega suureneb ka tarbimine ja maakera ülekurnamine. Väga tõenäoliselt on keskkonna koormus kõige tihedamini asustatud piirkondades juba ületanud taluvuse piiri. Veekogude saastmine Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Olulised vee saatmise põhjustajad on niisutus, tööstus ja kommunaalmajandus.
kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puudub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest.
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahe...
kuid rahvas jäi siiski kultuuriliselt aktiivseks. Püsima jäid pilli- ,rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suursündmuseks kujunes üldlaulupidu aastal 1947. Seal lauldi enamuses küll venekeelseid laule , kuid ka mõnede eestikeelsete laulude laulmine oli tähtis. 1950. aastate teisel poolel hakkas domineerima professionaalne kõrgkultuur. Peale kasvas uus kõrgharitlaste põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine , rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid,
Ülerah vastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellest saavad alguse paljud teised globaalprobleemid, näiteks toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskkonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), linnastumine ja ka vaesus. Maailmas on kolm piirkonda kus rahvastiku kasv on olulisemalt suurem, kui lubatud. Nendeks on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Üldse elab praegu maailmas juba ligikauda 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra ning iga 20 minuti tagant sünnib umbes 3500 last. Globaalprobleemi põhjused: · Suremuse langus · Teaduse areng (arstiteaduse areng, vaktsineermine) · Toitumistingimuste paranemine
2.6.ASULA TÜÜBID JA NENDE ARENG Jagunevad tegevusvaldkonade järgi.Tulenevad tegevus valdkondadest. Linnalised Maa-asulad *inimesed tegelevad tööstuse ja teenindusega. *inimesed tegelevad primaarsetes harudes. *asustus tihedus suur *asustustihedus hõredalt või hajutatuld. *linn, alev Kõige tavalisem asula: küla, alevik, (mõis), (farm), talu, (auulid). Linnalised asulad: linn, alev. Linnastumine e.urbanisatsioon on protsess, mille käigus linnarahavastiku osatähtsus kasvab.Tänapäeval linnastumise keskmine tase on 47-48%.Arenenud riikides, Euroopa ja P-Am on linnastumine üle 70%.Lad-Am on majandusega võrreldes väga kõrge linnastumine.Ülelinnastumine on toimunud, mis põhjustab kõrget tööpuudust ja marginaalse rahvastiku teket. Marginaalne elanikkond on inimesed, kes elavad äärelinnades, getodes e. Slummides, pilpakülades ning kes ei oma ühiskonnas mingit tähtsust
Rändeiibe ehk saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi. 5. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahavaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiine. Rahvastiku arvukust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne. Rahvastikupoliitikaga võib riik taotleda rahavarvu suurenemist või vähenemist, sisserännet teistest riikides või väljarännet. 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastume tase mitu % riigi elanikest elab linnas. Linnastumise tempo- kui kiiresti linn kasvab ja areneb Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht. Asulate paiknemist mõjutasid. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad
2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal.hiljem linnad kasvasid ümruskonna küladega kokku. Linnastumisega kaasneblinnarahvastiku osakaalu suurenemine. Inimesi võib tulla nii palju, et pole enam neid ksukile paigutada. Linnastumine kiire- arenenud maades(jaapan) linnastumine aeglane-arengumaades (keenia) eestis linnarahvastik on 80%. ärila põhja-ameerika linnades: ärilad koosnevad taevasse kõrguvatestpilvelõhkujatest. Ärilad euroopas: vanalinnad arhitektuuriliselt üleväärtustatud, teenindusettevõtlus paineb linnasüdamel, eellinnakeskuses, kesklinna lähedastes tööstuskvartalites ja seal kuhu autoga on kiiresti ligi pääseda. Põllumajandusajastu-seal olid avalikud asutused nagu
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks
Naaberriigid ja piir · Iirimaa ja Prantsusmaa · Piir kulgeb mererannikul Rahvastik · Pindala: 242 900 km² · Rahvaarv: 61 113 205 · Rahva keskmine tihedus: 254,7 in/km² · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt Piirkonnad · Tihedamad: Põhja- Inglismaa ja lõuna piirkond · Sest seal on palju tööstusi · Hõredamad: Sotimaa ja Wales · Sest seal on kõrgmäed · Riik kuulub keskmiste riikide hulka Linnastumine · Linnastumine on 80-100 % · Suuremad linnad: London, Liverpool, Manchester, Birmingham ja Newcastle upon Tyne · Linnastud: 11,85 M (2001) · Probleemid: Vett ja loodust jääb vähemaks Vapp Lipp Hümn · http://www.youtube.com/watch?v=4qq_UhePJZ0 Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia · http:// helenakoop.weebly.com/riigi-asendikaart-ja-iselo omustus.html Tänan kuulamast
riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal reforme · Tekkis uus tööliste kiht
ROMANTISM Linnastumine ja tööstuslik pööre Romantismi eeldus: INDUSTRIAALÜHISKOND · 1760-1780 tööstuslik pööre Inglismaal ehk üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusühiskonda iseloomustavad: 1. suurtööstuse domineerimine ja arendamine 2. maailmakaubandus, 3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! · Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine!
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda
rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused: maj., poliitilised, usulised, perekondlikud, isiklikud, loodusõnnetused Linnastumine e urbanistsioon rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastu kokkukasvanud linnad Linnastumise etapid: I Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega (linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, esineb vähem arenenud maades Must Aafrikas); II Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki,
Naiste keskmine eluiga on 84 aastat. Mõlemad on teiste riikidega võrreldes väga kõrged. · Sündimus on 10, suremus 8 ja väikelaste suremus 4,3 . · Sündimus on viimastel aastatel kiiresti vähenenud. · Viimase 5 aasta jooksul on poiste ja tüdrukute sündide suhe enam-vähem võrdne olnud. · Sveitsi rahvastik on kaasaegses rahvastiku etapis, mida iseloomustab just madal sündimus ja suremus ja rahvaarvu mõningane kahanemine. Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 73% rahvastikust (2008 aasta seisuga). 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile.
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas.
............................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik..............................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus........................................................
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
sajand Infoühiskond alates 20.sajand, väärtustab infot Tööhõive ja haridustaseme erinevused Põhja ja Lõuna riikides Põhjas on tertsiaarne, Lõunas primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem. Asulastik Teke ja mõjutavad tegurid veekogud, kliima, reljeef, toit Linnastumine Linnastumisaste linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast Kõrge linnastumine Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine Aafrika, Linnastumine arenenud maades suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde Rännete põhjused töökoht, maade avastamine, poliitilised ja usulised veendumused Rännete suunad USAsse, Euroopasse, Australiasse Migratsioon ränne nii riigi sees kui välja Emigratsioon väljaränne
ülemineku teise etapiga e. rahvastiku vananemisega nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte osatähtsus hakkab vähenema, vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Laste osatähtsus on noorte omast või täiskasvanute omast väiksem. Suurimad linnad Indias on Bombay, Calcutta, Madras ning pealinn Delhi. Rahvastikust elab linnades ligikaudu ¼ ning maal ¾. Linnarahvastiku osatähtsus praegu küll väike, kuid linnade kasv ja linnastumine on kiire ning 90% linnarahvastiku kasvust toimub just arengumaades, nagu on selleks ka India. Seoses linnastumisega võib ka tekkida erinevaid probleeme. Sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid: Maalt tullakse linna õnne ja paremat töökohta otsima, mida aga ei teki piisavalt kiiresti juurde, nii et enamus jäävad kuhugile agulisse - see tekitab samuti ka kuritegevust; liiklusummikud ning suurenev ruumipuudus; slummid nendes vee, kanalisatsiooni ja elektri puudumine.
Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides RAHVASTIK JA ASUSTUS a) Maailma rahvaarvu kasv ja põhjused: pereplaneeringu puudumine, religioossed tõekspidamised, suremuse langus (eriti arengumaades). Tagajärjed: toidupuudus, näljahädad, linnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, väljaränne, nakkushaiguste levik. b) Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi c) Sündimuse erinevused: Arengumaad: ei kasuta pereplaneerimise võtteid, abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud, rikkuse märgiks peetakse palju lapsi, lapsed abistavad vanemaid
Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu. Kreekas on kõik eelmainitud omadused üsna kõrged, seega ongi Kreeka siit kõrgeima inimarenguindeksiga. Arengumaades on aga Eestile üsnagi vastupidiselt kõrgem iive, eluiga ning sissetulek, kuid seevastu madalam haridustase. Viimane väljendub eriti Nigeri ja ka Pakistani puhul. Joonis 3. Eesti ja Hiina linnastumise kiirus Analüüs: Eestis on suurem linnastumine ära toimunud juba. Lähiminevikus ega -tulevikus pole erilisi muutusi märgata. Kui 1980. aasta paiku Eestis massiline linnastumine peatus, siis Hiinas see alles algas. Ajavahemikul 1980-2005 kahekordistus Hiinas linnas elavate inimeste protsent, mis on siiani tõusuteel ning, kui ennustused peavad paika, elab 2030. aastaks Hiinas linnades üle 60% inimestest. Joonis 4. Eesti ja Hiina vanuserühmade osakaal
1991, Euroopa Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010) EL ja NATO kui „hallist tsoonist“ päästmise võimalused, ELi kõrval tugev, üldine orientatsioon USAle, tundlikkus + printsipiaalsus suhetes Venemaaga „venemaa kaart“ sisepoliitikas Rahvastik (demograafilised muutused) 20.sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimata sõdadest), linnastumine Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine, venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus, linnastumine jätk Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenud, seejärel immigratsioon NList (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine Pärast 1991 – siserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliu iibe
KORDAMINE GEOGRAAFIA ARVESTUSEKS. SISUKORD: KORDINAADID: Kordinaatide eritüübid, samakõrgusjooned kaardil. RAHVASTIK: Rahvaarvu kasv, rahvaarvu kasvutempo. RAHVASTIK: Demograafiline siire. Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid. MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned. MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad. MAJANDUS: Riikidevaheline (välis)kaubandus; inimarenguindeks. MAJANDUS: Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. MAJANDUS: Kondratjevi lained.
15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus: Kokku: 5.05 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta Mees: 5,53 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta emased: 4,54 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta (2009 est.) Keskmine eluiga:
Hiina Hiina elusloodus on väga mitmekesine. Hiinas on üle 30 000 taime ja 4400 liigi selgroogseid. Tänu Hiina mitmekesisele loodusele ja kliimale, pakub see eluala paljudele eri liikidele. Kahjuks on linnastumine põhjustanud paljude elupaikade hävimise, mis on elulooduse elanikele negatiivselt mõjunud. Paljud loomaliigid on Hiinas väljasuremisohus, mõnel neist on eriline tähendus Hiina riigi ja kultuuri jaoks. Üks tähtsamaid ja pühamaid loomi on kindlasti hiidpanda. Hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca) Elavad bambusmetsades,
Kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju sihtriigile: 1. Mitmekesistub tööjõuturg. 2. Odav tööjõud. 3. Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 4. Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju sihtriigile: 1. Suureneb tööpuudus elanike hulgas. 2. Sisserändajad eu kohane kohaliku kultuuriga, kasvab konfliktide oht. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile. 8. Iseloomusta maailma suurlinnade kasvu. Arengumaades on linnastumine kiire kuid arenenud maades on linnastumine juba enamalt ära toimunud. Arengumaades kasvavad linnad massilise sisserände tõttu ning
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioon 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. mis tekitab palju probleeme. 11. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või osatähtsus, aeglane madal, kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv väiksematest linnadest suurlinnadesse, loomuliku iibe arvel, elanike
paindlikkuse säilitamisel 9. Nimeta linnastumise etapid, paari sõnaga kirjelda. agraarajastu linnad- kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades, linnades elas 1-2% rahvastikust, seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmeed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega, asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega linnastumine tööstusühiskonnas- toimub kiire linnastumine, tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse, Euroopas ilmus 18 sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega, tööstusajastu lõppedes kolis üha enam inimesi eeslinnadesse infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse,
Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%. Sündimus on 15,95 % ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08%, laste arv naise kohta on 1,82. Rahvastiku paiknemine (Hiina asub rahvastiku tiheduse poolest maailma mastaabis 77-ndal kohal. Kuna maa-ala, kus Hiina riik asub on piisavalt suur jaguneb rahvast 143,53 inimest ruutkilomeetri kohta.) Asustustihedus on jätkuvalt väga kõrge 143,53. Kõige kõrgem on asustus suurlinnades. Kuna jätkuvalt toimub linnastumine kasvab rahvaarv linnades veelgi, sest toimub tööränne maakeskustest linna. Suuremad linnad Peking: elanikke 21 150 000 (2013), Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Peking kandideerib ka 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks. Shanghai: Elanikke: 23 019 148 (2010), rahvaarvult suurim Hiina linn. Ta asub Jangtse jõedeltas
.......................2 1.5 Eluiga.................................................................................2 1.6 Rahvastiku püramiid..........................................................3 1.7 Ränne.................................................................................3 1.8 Soolis-vanuseline koosseis.................................................3 1.9 Rahvastiku paiknemine .....................................................3 1.10 Linnad ja linnastumine.......................................................3 1.11 Keeled................................................................................3 1.12 Etniline koosseis................................................................4 1.13 Usundid.............................................................................4 1.14 Kokkuvõte.........................................................................4 1.15 Lisa 1...................................................
migratsioone, milles osales umbes 20 miljonit inimest. 1994. aastal Indiast väljarännanud inimeste hulka hinnatakse 11,6 miljonini. Väljarännanud inimesed ei segunenud uue kultuuriga vaid säilitasid oma jagu. 2000. aastal elas Indias 6,271,000 migranti, kaasa arvatud 170,900 pagulast 2003 aastal rändas välja keskmiselt 0,07 inimest 1000 elaniku suhtes. Praegu rändab välja keskmiselt 0,05 inimest 1000 elaniku kohta Linnastumine Kiire linnastumine algas 20.saj keskpaigas Linnarahvastiku osatähtsus on umbes 30% Linnarahvastiku kasvutempo on suhteliselt kiire eeslinnastumine Alates XX saj. hakkasid suurlinnad eriti kasvama. Iive on kõrge nii linnas, kui ka maal Rahvaarvult suurimad linnad: Mumbai - 16,368,000 in. ; Calcutta - 13,217,000 in. ; New Delhi - 12,791,000 in.
alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.konaliisatsioon 5.arenes kiire linnastumine 9)Uued ühiskonnaklassid 1.konservatism 2.liberealism 3.sotsalism 10)Üks riik arenes teistest maadest kiiremini ja hakkas riigi üle valitsema 11)Konservatism-alahoidlikus, traditsioonilisi vaateid säiltav ja ajaloolist järjepidevust tähtsutav poliitiline õpetus 12)Liberealism-vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus 13)Sotsialism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna ssotsaalset võrdust 14)Mõisted
d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp Sündimus ja suremus madalad, rahvaarv püsib stabiilne 5. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid?(4tk) 1)sündimus 2)suremus 3)sisseränne 4)väljaränne 6. Rahvastikurände põhjused? a) poliitiline tagakiusamine b) religioon c) sõjad d) looduskatastroofid e) üle rahvastikus f) meditsiiniline tase g) hea haridus h) soodne kliima i) parem töökoht/palk 7. Linnastumine? Linnastumine- majanduse ja rahvastiku linnadesse koondumine ja linliku elulaadi levik 8. Etnos? Etnos-ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm, kellel on oma keel ja asuala. 9. Energiamajandus? Energiamajandus- on rahvamajandus haru, mis tegeleb: a) Looduslike energiavarade hankimisega (ammutamine, kaevandamine) b) Nende ümbertöötlemisega elektriks c) Kätte toimetamine tarbijale. 10. Energia majandus etapid? 1. Hankimine 2. Ümbertöötlemine 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
