Industriaalühiskond Massitootmise võidulepääsu nimetatatakse industraliseerimiseks.Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassi...
Linnaruum Linnastumine on tänapäeval paratamatu nähtus, sest inimkond tervikuna on otsustanud elama asuda linnadesse. ÜRO rahvastikuprognoos aastani 2050 pakub aastal 2050 linnastumise määraks Eestis 80%, mis on küll 10% vähem kui Põhjamaades, aga siiski päris suur number. Selle tõttu peaks olema elukvaliteedi põhiküsimuseks kvaliteetse linnakeskkonna loomine. (Tarand, 2011) Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid, selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile linnaelanikele. Samas ei saa ka kõik linnaelanikud aru, et asju ei saa planeerida nii, nagu nemad tahavad. Tuleb leida kompromisse, et linn edasi areneks. Linna arengule aitab kaasa uute asukate sissekolimine (Tarand, 2011). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on inimeste sisseränne suurem. Seda juba seetõttu, et maapiirkondadest tulevad inimesed kooli ja tööle. Kui tuleb juurde inimesi, ...
4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15 2 2
samaks;maadeavastused;2)Looduslikud kliima (parasvöönd,lähistroopiline vöönd),madalik, veekogude lähedus;3)Majanduslikud kaubandus-ja suhtlemisvõimalus,veekogude lähedus. Hiina 1,3 mlrd in, 9572395 km2, 135,8 in/km2. India 1 mlrd 800 tuh in, 3287263 km2, 304,4 in/km2. USA 273,1 mln in, 9518898 km2, 28,7 in/km2. Indoneesia,Brasiilia,Venemaa,Pakistan,Bangladesh,Jaapan,Nigeeria. Eesti 1,439 mln in, 45227 km2, 31,8 in/km2. Linnastumine in elama asumine maalt linna ja linliku elulaadi levik. 1)El arv; 2)Tööstus ja teenindus;3)Infrastruktuuri olemasolu (teed,valgustus,poed,majad..);4)administratiivne piir. Linnarahvastiku osa 47%. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, tempo on aeglustunud.Arengumaades on linnastumise tase madal,kuid tempo kõrge. Põhjused:1)maj;2)ajaloolised;3)looduslikud. Vastulinnastumine- minnakse linnast maale elama,linna lähedale
· Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine -
.............................8 3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9 4. RAHVASTIK .............................................................................................................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1. Suuremad linnad ja ränne linnadesse ..................................................................13 6. ENERGIAMAJANDUS .............................................................................................14 6.1. Soome energiavarad ............................................................................................14 6.2. Taastuv energia kasutamine .........
Tekkisid esimesed linnastud. Teine etapp hõlmab 20. sajandi esimest poolt. Linnade arvu kasv aeglustus. Uusi linnu rajati vähe, kuid just Eestis said sel ajal 18 asulat linna staatuse. Kõrge iibe tõttu kasvasid olemasolevad linnad kiiresti. Põhja- Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks. Hoogustus eeslinnastumine. See on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Kolmas etapp algab 20. sajandi keskpaigast. Kiire linnastumine toimub Lõuna riikides. Aastal 1980. a elas linnades 41% maailma rahvastikust ning paari aasta jooksul tõusis maailma keskmine linnastumiseaste juba 50%ni. Seda perioodi iseloomustab linnastute ja megapoliste ehk hiidlinnade areng. Miks inimesed tahavad linna minna? Linnade teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid. Positiivsed tegurid väljenduvad inimeste soovis paremale majanduslikule järjele saada. Enamus jooksevad linna kõrgema palga ja parema töö pärast.
rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna
sisserändajatele.. Suure väljarände tagajärjeks lähteriigile on see, et väheneb tööealiste elanike ning maksumaksjate arv. See suurendab maksukoormust tööealistel elanike seas. Ettevõtlike inimeste osakaal langeb, kuna rändajateks on enamasti noored. Kuna lahkuvad peamiselt mehed, siis tekivad riigis soolised disproportsioonid. 5 8. Linnastumine Linnades elas 2008 aastal 77% kogu elanikkonnast. Suurema rahvaarvuga linnad (2002 aasta seisuga) Madriid paikneb Hispaania südames, olles üks tihedamini asustatud piirkondi.Barcelona asub riigi kirde osas, ka seal on tihe asustus, kuna ta asub mere ääres.Valencia paikneb samuti mere ääres, kuid asub Barcelonast ning Madriidist lõunas. Sevilla asukohaks on riigi lõuna osa, samuti asub lõunas ka Malaga, Murcia paikneb riigi kagu osas. Huvitavat:
KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid. 1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, maaressurss). 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala.
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju
.................................................................... 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS......................................................................................... 13 10. TÖÖSTUS..............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti Humanitaarinstituut Kelli Muster LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI Linnad ja globaliseerumine Tallinn 2012 Esmakordselt ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on
Rahvastiku paiknemine iseloomustab inimeste paikumist maakeral Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab keskmiselt ühel pinnaühikul Linnastumine suur osa rahvast elab linnades (%) Linnastu linnade kogumik Absoluutne loomulik iive sündinud inimeste arvust surnute arvu lahutamine näiteb, kui palju sündis inimesi juurde Suhteline loomulik iive mitme inimese võrra on rahvaarv muutunud iga 1000 elaniku kohta Demograafiline plahvatus rahvaarvu järsk kasv suremuse vähenemise tõttu Ränne ehk migratsioon kui palju inimesi rändab riiki sisse (immigratsioon) või kui palju inimesi rändab riigist välja (emigratsioon) Välisränne liigutakse riigist liiki või mandrilt mandrile Siseränne ei rännata oma riigist välja, vaid siirdutakse nt. maalt linna Nomaadid rahvad, kes ongi rändava eluviisiga, liikudes oma loomakarjadega ühest kohast teise, sõltuvalt loomade toidust Rassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest jaotuvad ...
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Valglinnastumine - linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine.
Rahvastiku kasv Anna Pereskokova 11S • Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. • Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem. • 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. • Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. • Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. • Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril (60% kogu maailma rahvaarvust). • Teiseks kõige tihedamini asustatud mandriks on Aafrika, kus elab umbes 1 miljard inimest (15%) • Euroopas elab 733 miljonit inimest (11%) • Ladina-Ameerikas ja Kariibidel on umbes 600 miljonit inimest (9%). Põhja- Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest (5%) • Okeaanias elab 35 miljonit inimest (0,5%). • 10 kõige suurema rahvastikutihedusega piirkonda maailmas: Riik/Piirko...
Võrreldes Eurooa või maailmaga on see kõrge arv. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78 surma/1000 inimese kohta. Väikelaste sündivus on 3,9 surm/1000 sünni kohta. Sündivus on suhteliselt madal ja võrreldes minevikuga on see pidevalt langenud. Viimase viie aasta statistikast on võimalik välja lugeda, et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra kuulub kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Linnastumine Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76% (2003 aasta). Suured linnad asuvad rannikutel, peamiselt riigi lõunaosas. See on tingitud sellest, et mere ääres on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on klimaatiliselt soodsam. Kuna Norra sisemaa on üsna mägine ja alles rannikulähedased alad on tasasemad siis on mõttekas sinna rohkem linnu rajada. Energiamajandus Norra on rikas suurte energiavarude poolest
250 200 Surmajuhte 1000 lapse kohta 150 100 50 0 50-55 56-60 61-65 66-70 71-75 76-80 81-85 86-90 91-95 Aastad 19- Linnastumine Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. a 29% 1990. a 43% protsendile. Aastaks 2000 arvatakse Maal olevat 391 miljonilinna, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest. Linnastumisega kaasnevad kindlasti elukohtade puudus ja õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga. Linnad on ka suured energia tarbijad. Eestist
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud, sh metsade hävitamine Ökoloogia seminar 07.10.2009 Kristi Pedanik Tallinna Tehnikaülikool 2009 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti
ROMANTISM Linnastumine ja tööstuslik pööre Romantismi eeldus: INDUSTRIAALÜHISKOND · 1760-1780 tööstuslik pööre Inglismaal ehk üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusühiskonda iseloomustavad: 1. suurtööstuse domineerimine ja arendamine 2. maailmakaubandus, 3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega
vabamaks Spordi populaarsuse plahvatuslik tõus · 1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Võidukäiku jätkas 19.sajandil sündinud jalgpall, võeti 1908 olümpiamängude kavasse jne, aadlikud mängivad golfi, panustatakse hobuste võiduajamisse. · Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses. 3. Linnastumine ehk urbaniseerumine Agraarühiskondpõllumajandusühiskond (1800 Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad olid ühed madalaimad. Seda võimaldas suur töösoovijate hulk. Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia
kui sünnib Venemaa Nullkasv ehk Väike(1- Väike(väik 0(1-3%) Noori ja Pikk Kanada, USA, kaasaegne 5%) sem kui vanemaealisi 80 ja üle) Norra, Rootsi, sündimus) ühepalju UK, Jaapan LINNASTUMINE (urbaniseerumine) Linnade piiriks võib olla rahvaarv, aga ka inimeste tegevusalad(linnades peab olema teenindus esikohal). Tavaliselt on arenenud riikidele iseloomulik suur linnastumiseprotsent ja arengumaadele väike. Ladina-Ameerikas on ka linnaelanike protsent suur tänu marginaalsele rahvastikule. Marginaalne rahvastik-inimesed, kes hiljuti on maalt linna tulnud lootuses leida elu- ja töökoht
riigis Atlandi ookeani mõlemal poolel. Tarkvarafirma Frisk Software International (1993). Toidufirma Bakkavör. Rahvastik Islandi riigis elab 318 800 (2010) inimest, millega on maailmas 141.kohal. Keskmine rahvastikutihedus on 3,2 in/km² (2010). Islandi keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4; mis kuuluvad maailma kõrgeimate hulka. Sündimus on 15 ning suremus 15 Linnastumine Islandi rahvastikust elab 93% linnades. (2010) Reykjavík (120 000 elanikuga), Islandi pealinn, on kõige suurem linn riigis. Reykjavík asub Edela-Islandil Atlandi ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe lõunarannal. Kópavogur (30 000 in) on oma suuruselt teine linn, mis asub Atlandi ookeani rannikul Reykjavíkist lõunas. Hafnarfjörur, suuruselt kolmas (26 000), asub Kópavoguri lähe- dal. Energiamajandus
1990-2000 keskkonnaprobleemid 1990-2000 aastatel ei olnud mingit kindlat keskkonna probleemiga seotud uudist. Mainiti mitmeid teemasid, mis mõjutasid keskkonda sellel ajal. Kõige suurem probleem nendest oli globaalne soojenemine. Selle kõrval esinesid veel happevihmad, lageraie, suur rahvastikukasv ja linnastumine. Happevihmadele on suuremalt jaolt leitud tänapäeval lahendusi ja seda on oluliselt parandatud. Ka lageraie on jäänud väiksemaks. Kuid mis suureneb iga aastaga aina rohkem ja rohkem on temperatuuritõus ja globaalne soojenemine, mis toob kaasa alati mitmeid probleeme. Seda kajastatakse siiani igal pool maailmas, sest see on probleem, millega tuleb tegeleda, kuna see läheb koguaeg hullemaks. Mis on globaalne soojenemine üldse? Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfäär ja
2025 aastal oli samuti 15-19 ealiste inimeste arv kõige suurem. Napilt on vähem 20-24 aastaseid, 10-14 aastaseid. 2050 aastaks on kõige rohkem 40-44 aastaseid. Napilt on vähem 36-39 aastaseid, 30-34 aastaseid, 25-29 aastaseid ja 20-24 aastaseid. Nendelt diagrammidelt võime näha, et aastate jooksul muutub noorte ja vanemate inimeste osakaal võrdsemaks. -3- Linnastumine Population Density- Rahvastiku tihedus Population by State- Rahvastik osariigiti Population by Cities- Rahvastik linnades Nagu kaardilt näha on kõige rohkem asustatud alasid Brasiilia kirde- ja idaosas.Kõige vähem aga riigi keskosas. -4- Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasi varud. Brasiilia on naftatoodangult 15
70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust Lk 50 joonis 3.3 Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53) Horopleetkaart Punktkaart Ruutkaart Rahvastiku paiknemist mõjutavad erinevad tegurid Looduslikud tegurid - pinnamood - kliima - taimestik - mullad - loodusvarad ühiskondlikud tegurid - ajaloolised - majanduslikud - sotsiaalsed - poliitilised 7. Linnastumine ehk urbaniseerimine On linnade arvu ja suuruse kasv. Asula Maa-asula Linn -küla -linnastu e. aglomeratsioon (lähestikku kasvanud -alevik linnad) -hiidlinnastu e. megaloopolis Tunnused, mis eristavad linnalist asulat maaasulast: - rohkem töökohti - rohkem inimesi - meditsiin
inimestel. (Diagramm 2) Kuna suremus Marokos on madal, 4,75 ja sündimus pole veel jõudnud 10'ni, kuid on juba alla 40 ehk enamvähem 19, siis sellepõhjal on riik jõudmas demograafilise ülemineku teise etappi- rahvastiku vananemise etappi. See on nii sellepärast, et rahvastiku vananemise etapis on sündimus ja suremus jõudnud mõlemad 10'ni või alla selle ja Marokos suremus juba on alla 10 ning sündimus pole ka enam kõrge, vaid langeb ja jõuab tasapisi ka 10'ni. 6. Linnastumine Maroko rahvastikust umbes 17,708,660 inimest elab linnades. Andmete järgi elab 58% Maroko rahvastikust linnades. Diagramm 3 Linnarahvastiku osatähtsuse muutus Kui aastal 1975 elas linnas peaaegu 40% kogu riigi rahvastikust, siis käesolevaks aastaks on see tõsnud juba peaaegu 60%'ni ning prognoositavalt on aastaks 2050 linnas elavate inimeste protsent üle 70% kogu riigi rahvastikust. (Diagramm 3) Maroko pealinnas Rabat'is elab umbes 1,622,860 inimest. Rahvaarvu järgi on see teine linn
Ameerika ühendriigid. Kodusõda: *Orjandus *Abraham Lincolni valimine presidendiks *Kodusõja algus 1861 *Põhiseaduse vastuvõtt *Lõuna osariikide eraldumine Unioonist *Sisepoliitiline kriis Ümberkorraldused: *Orjanduse kaotamine *Jaosmaade seadused *Seadustatti neegrite värbamine vägedesse *Lõuna osariikide ära lõikamine Lääne osariikidest Tööstus: *Maavarad *Raudtee ehitus(1869) *Lai siseturg *Tehniliste uuendust kasutusele võtmine *Sisse rännanud tööjõud *Põllumajandus *Kompaniid, korporatsioonid, monopolid e.trustid Tagajärjed: *Linnastumine *Vaesus *Halvad töö tingimused *Orjuse lõplik kaotamine *Inimesed said maad *Lõuna osariigid jäid tööstuse arengus maha *Valgete ja mustade vastasseis *Vargused, hulkumine, röövimised *Ku Klux klanni loomine
........................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...........................................................................................................................9 4. Energia.................................................................................................................................. 10 5. Tööstuse areng...................................................................................................................... 11 6. Turism..................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3 1.1 Linnastumine...................................................................................................3 1.2 Autostumine....................................................................................................3 1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4 1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4 1
1. RAHVAARV MAAILMAS 6,7 miljardit · Hiina 1,3 mln · India 1,2 mln · USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus. ...
maapiirkondadest. Suurbritannia, Ameerika, Kanada linnad ja sealt kasvanud stiilid on muutunud kaasaegse linnakultuuri iseloomulikeimateks näideteks. Tüüpiliselt kajastavad nad selliseid linnakultuurielemente nagu tänavatants, hiphop, craffiti, räpp, house jms, mis on muutunud olulisekd linnaosaks ja eristab seda just maapiirkondadest. Ühtlasi on see muutunud oluliseks majanduse osaks. Teiselt võib linnakultuur viidata ka suurematele võimalustele kultuuri tarbimisele. 33. mida tähendab linnastumine? Linnastumine tähendab suure osa elanikkonna koondumist linnadesse või eeslinnadesse. 34. mis põhjustab linnastumist? Vt tõuke ja tõmbefaktoreid ning teooriaid. Enamasti on linnastumine seotud tööstuse arenguga ja tehnoloogia arenguga a. Tööstus nõuab rohkem tööjõudu b. Tehnoloogia kasutuselevõtt põllumajanduses jättis paljud põllumehed tööta · Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades töökäte ülejäägi ja väljarännu
· Suurbritannia7,04% · Ameerika ühendriigid5,65% · Holland3,99% LINNASTUMINE linnaelanikkond: 77% kogu elanikkonnast (2008) Suuremad linnad Prantsusmaal on pealinna ligidal: Pariisi (11769433), Lyon (1748271), Marseille (1605000), Lille (1164716), Nice (1197751), Toulouse (1102882), Bordeaux (999149), Nantes (804000) ja Strasbourg (639000). Prantsusmaa on kõige suurema rahvaarvuga riik Euroopas. Linnastumine Prantsusmaal. KASUTATUD ALLIKAD https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html http://www.imf.org/external/country/index.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_companies_of_France http://img573.imageshack.us/i/prants.jpg/ http://www.economywatch.com/world_economy/france/
Maailma rahvaarv kasvab ohtlikult suureks Rahvastiku arv hakkas kiirelt kasvama 18. sajandil tänu meditsiini arengule ning elutingimuste paranemisele. Esimene miljard inimesi täitus maakeral 1804. aastal, teise miljardi täitumiseks kulus pärast seda 123. aastat, kolmanda miljardi täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Peale seda on rahvaarv iga aasta plahvatuslikult kasvanud. Maailma rahvaarvu suurenemine toob kaasa palju probleeme, mis seab ohtu terve inimkonna elu ja arengu. Rahvaarvu kasv on põhjustanud suuri sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme - toidu puudus (arengumaades), ülerahvastumine ja -linnastumine, tööpuudus, suurenev majanduslik ebavõrdsus, suurenev nõudlus loodusvaradele, jäätmete ladestamise probleem jne. Rahvaarv tõuseb eriti kiirelt arengumaades. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu näiteks arengumaades on naised põhiliselt kodus ...
Rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Iseloomustage ja analüüsige riigi rahvastiku paiknemist ja tihedust. a) Mis on rahvastiku keskmine tihedus? Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. b) Mis riikides on veel sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Ugandas,Slovakias,Portugalis,Poolas,Nigeerias jt. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisi...
3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik koondunud rohkem põhja ja loodeossa, rahvastiku tihedus on suur samuti Prantsuse rivieras Vahemere ääres. Kuid rahvastiku tihedusel on määravaks asjaoluks siiski tööstuse ja linnade paiknemine. (Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975. aastal oli linnarahvastiku osatähtsus 72,9%. Käesolevaks 2012. Aastaks on see tõusnud 78%le ja aastaks 2015 jõuab see 79%le. Selle näitaja poolest on maailmas 47. kohal 4. 2020. aastal ületab see prognoosi järgi 80% piiri ja 2050. aastaks tõuseb linnarahvastiku osatähtsus 87,3%le.5 Suurema rahvaarvuga linnad on Pariis (2 234 105), Marseille (850 602), Lyon (479 803),
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Iga aastaga kolib üha enam inimesi elama linnadesse eesmärgiga omandada haridust, saada tasuvam töökoht või siis mugavamad elutingimused. Linnade arvu ja suuruse kasvu peetakse tavaliselt üheks tähtsaimaks riigi arengutaseme näitajaks, ent sageli unustavad inimesed, et sellega kaasneb ka üksjagu probleeme, mis kurnavad keskkonda ja mõjutavad ka meie enda heaolu ja tervist. Millised probleemid need siis ikkagi on? Linnaelanike arvu suurenemine tähendab seda, et inimestel on vaja aina enam territooriumi, kus elada. Mõni pikaaegne elanik on ehk isegi märganud, kuidas algselt lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult...
............................................................... 11 Tööstus.......................................................................................................................................11 Masina- ja metallitööstus...........................................................................................................11 Kaubandus................................................................................................................................. 12 Linnastumine............................................................................................................................. 12 Ühistegevus................................................................................................................................12 Tsarismi rahvuspoliitika............................................................................................................ 13 Vene-Jaapani sõda 1904-05.............................................................
Vaatamata sellele on vaja meeles pidada, et oma tipp-punkti saavutas Maa elanikkonna kasvutempo eelmise sajandi 60. aastatel ning 80. aastate lõpuks hakkas see kahanema. Praegu kahaneb rahvastiku suurenemise kiirus peaaegu kõikides maailma riikides ja võib öelda, et me elame demograafilise plahvatuse lõppemise ajal. Demograafilise plahvatuse kaasnähud: · toidupuudus ja näljahädad, loodusvarade raiskamine · ülerahvastatus ja majanduslik ebavõrdsus · linnastumine, tööpuudus · nakkushaiguste levik · väljaränne Toidupuudus, näljahädad ja loodusvarade raiskamine Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6,5 miljardit inimest (2006) ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all
Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu ? Tehnika areng tõi kaasa uued tehnilised leiutised. Enam polnud vaja nii palju töölisi, kuna tehastes ja tööstustes hakati kasutama masinaid, mis vähendas ülearust tööjõu tarvidust. Masinatega tehastes toodeti liinitööl rohkem kaupa. Linnades oli graafikuline tööaeg, mitte nagu maal, kus tehti tööd kogu aeg. Graafikuline tööaeg andis inimestele vabu päevi ja sellega inimestel linnas tekkis vabat aega. Linnastumine algas tänu sellele, et koondusid ümber tehaste suured elamurajoonid, kus töölised elasid. Samuti polnud enam vaba maad, kus saaks talu rajada ja põllumajandusega tegeleda, selleks läksid paljud maa inimesed tehastesse ja tööstustesse tööle. Kaasnes ka tööpuudus, selle põhjuseks oli tööstuse ja masinate kiire areng ja inimestel polnud enam töökohti, sest leiutati masinaid, mis tegid enamuse töö inimeste eest ära ja töölisi jäi vähemaks. Tööstuse areng muutis tuntavalt k...
inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja kultuurilised tõekspidamised * Mullastiku vaesumine * Pereplaneeringu puudumine * Loodusvarade hävimine * Keskonnareostus ja paljud teised. Probleemi lahenduseks: Pereplaneerimine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, hariduse võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea
Kool Nimi Klass UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas ...
Hõre asustus 1)Halb kliima-väga külm või liigasoe Grüünimaa ja Sahaara kõrb 2)Mäestikud- Himaalaja Ränded Jagunevad: Riigilisisesed, rahvusvahelised, sundränd, majanduslikel põhjustel. Rände põhjused: Halb kliima: liigasoe või liiga külm. Sõjad: Iraak ja USA vahel nt. Hea majanduse suunas Kuidas mõjutab ühesuunaline ränne rännet: inimesed lähevad riigist välja ja majandus langeb kuna töölisi on vähem. Linnastumine Linnastumine on maarahva liikumine linna. Linnad tekivad tänu põllumajandusele, käsitöölistele ja kaupmeestele. Sest nad koondusid kuskile asulasse kohta. Tööstus ühiskonnas toimus kire linnastumine, tänu tööstuse arengule ja parematele pakadest. Miljoni inimese piir London, Pariis, New York (19sai.)
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus
· Industrialiseerimine 18.saj lõpp Madalmaadest ja Suurbritannias võeti kasutusele aurumasin, üleminek masintööle · Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele o Kõrgem tööviljakus o Parem elujärg o Rahvastiku kiire kasv o Tööstus (töökohad) koondusid linnadesse linnastumine o Keerulisem masintöö eeldas paremat väljaõpet alus riikliku haridussüsteemi tekkele · Veonduse areng o Võimaldas kaugemad veod, algul meritsi, al 19.saj raudteed, sisemaal Tõuge geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused; vajalikud loodusvarad Maal ebaühtlaselt; kujunes vaid üksikute arenenud riikidevahel, veo ja
Alla 15 a lapsed moodustavad 16 % rahvastikust, tööealised (15-65 a. ) moodustavad 68% rahvastikust ja vanemaealised (üle 65 a) moodustavad 16% rahvastikust. (tv. lk 82) Jah, rahvastik vananeb. (Püramiid) Meeste keskmine eluiga on 69 aastat ja naiste 77aastat. See on suhteliselt kõrge näitaja. ( tv 82) Sündimus on 10 , suremus on 13 ja väikelaste suremus on 6,1 . (tv 82) sündimus on vähenenud. Linnastumine Linnades elab 65% rahvastikust (tv. 82) Budapest, Miskolc, Györ ja Szeged asuvad jõe ääres ja Pec'i sai rajatud esimene ülikool Energiamajandus Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka
kaasaegne rahvastiku tüüp sisuliselt eelmise vastand. Madal sündivus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv ja mõningane kahanemine. Rahvastiku vananemine. Pereplaneerimine tähtis. Lapsi peredes vähe. Surmapõhjused on üldiselt seotud suuresti veresoonkonnahaigustega. demograafiline plahvatus rahva kiire kasv rahvastiku vananemine sündimus väike, suremus suur. Omane üldiselt kaasaegsele rahvastikutüübile. sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine RAHVASTIK JA ASUSTUS Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. miljard
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
