Tagajärjed: · Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. · Seaduslikkuse ja korra allakäik. · Levis liiderlikkus ja elupõletamine. · Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. 2. Talurahvarahutused a. Põhjused: · Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. · Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. b. Ülestõusud: · Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). · Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. · Tagajärjed: · Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. · Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. 3. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine a. Itaalia linnade tormiline areng:
kaitsnud kohalike käsitööliste ja kaupmeeste huve, vähendasid aga samal ajal riigi sissetulekuid. Kaubanduse arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada vastrajatud Peterburi sadama kaubakäivet, andes Venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid aga Tlna, Narva, Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt peamist osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos olid ülekaalus talurahvakaubad, sh sool, raud, tubakas, heeringas; aadli ja jõukama linnarahva tarvis ka luksuskaubad ja riie. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina paberivarik. XVIII saj teisel poolel hoogustus manufaktuuride rajamine.
a jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kuid käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. (Jaan Kross arvas, et tegu on olnud eestlasega). Elas 16. sajandil. Selle kroonikaga saab alguse Eesti linna narratiiv. Ennist olid kirjutanud kõik eestlasest kui maarahvast nüüd
I Eesti Vabariigi lõpp • 50% põllumajandus, 50% tööstus • Põllumajandus: o Väga vähe mehhaniseeritud võrreldes Läänega (va rehepeks) o Tootmine ei ole intensiivne o Püsib riigitoetustel o Tööjõupuudus (urbaniseerumine , kuna maatöö on raske ja linnas on haridus) o Talud on väikesed o Vajalik uus põllumajandusreform o Pärimisseadus • Maalähedane meelsus (sh linnarahva seas) • Ühistuline meelsus: o Töötasid väga hästi o Riik toetas ühistuid 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda.
piimatoidule. Piimaga toitmine kaitseb ka erinevate nakkushaiguste eest. Laps peab saama rinnapiima vähemalt 6-8 kuud. KATSIKUL KÄIMINE Nii linnas kui ka maal on katsikul käimise kohta erinevaid arusaamu. Katsikul käimine oli vanasti rohkem tavaks maal kui linnas. Arvatavasti seetõttu on ka toidukraami viimise komme olnud maakohtades varem kombeks, kui linnas. Erinevused ei pruugi kombestikus ilmneda just maa- ja linnarahva vahel, vaid hoopis selles, kuidas suhtuti asja perekondades. Erinevalt toimiti ka katsikule tulnud inimeste kingitustega. Kui kingituseks toodi kringel või tort, siis arvati, et see tuleb kohe lahti lõigata. Arvati, et siis hakkab laps kiiremini kõndima ja rääkima. Samuti oli ka kingipakiga. See tuli kohe kiiresti lahti siduda. Varasemal ajal oli kombeks ka hõberaha viimine, kui see komme kadus ka müntide kadumisega.
a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. 2 Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti
Adrastos, ainuke, kes Teebat rünnanud seitsmest sangarist ellu jäi, tuli Ateena kuninga Theseuse juurde paluma, et too mõjutaks teebalasi vedelema jäetud laipu matmiseks välja andma. Theseus keeldus esialgu Andrastosele abi pakkumast, kuid kui tema ema Aithra ütles, et hauaõigust peab pühaks kogu Kreeka ja see, mis seob seda riiki ühte on õigluse ühtviisi austamine, siis otsustas Theseus kokku kutsuda linnarahva, et ka neilt sõjakäiguks nõusolek saada, sest Ateena oli linn, kus kõigil oli õigus sõna öelda. Koosolekult naastes ütles kuningas, et teebalastele otsustati teatada, et Ateena ei saa rahulikult pealt vaadata, kuidas tehakse kisendavat ülekohut. Kreon, Teeba valitseja, ei võtnud Theseuse ettepanekut anda surnukehad mulla rüppe vastu ja Ateena sõdalased marssisid Teeba alla ja vallutasid linna. Kui Theseus oli teebalastele öelnud, et ta
Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais’. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. DOFÄÄN CHARLES JA GENERAALSTAATIDE REFORM: Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348- 49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu. Sõjakäigus vajas kuningas sõjapidamiseks raha ja nõudis uusi makse. Kuna talupoegi jäi vähemaks, suurendati koormisi. Maksude tõstise pärast suurenes ka linnarahva rahulolematus. Keelduti sõjamakse maksmast. Kuningas oli vangistuses ja valitses troonipärija-> dofään Charles. Kutsus kokku generaalstaadid, lootes saada nende nõusolekut uute maksude kehtestamiseks. Generaalstaadid tulid kokku oktoobris 1356, eriti arvukalt oli esindatud kolmas seisus. Nad kritiseerisid valitsuse poliitikat ja dofään saatis generaalstaadid lailali, lootes raha hankida muul viisil. See ei õnnestunud ja veebruaris 1357 tuli generaalstaadid uuesti kokku kutsuda
Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi eri kodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: vaimulikud isandad, ordukäsknikud, aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõnes suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäev oli ainus institutsioon, mis annab alust rääkida liivimaast kui poliitilisest tervikust, samas on näha, et säilis liigendatud maahärrade järgi. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: -Ordurahvas 13. saj suhteliselt vähe. Saksa sõjavägi ehk paartuhat inimest. 15. saj lõpus rüütelvendade arvuks u 40005000 ning see hakkab seoses ordu muutuva rolliga vähenema (pakkuda väikeaadlile seisusekohast äraelamist, kel emamaal ressurssi ei jätku) Orduvendadest vaid üksikud liivimaalt pärit, põlvest- põlve tuldi samast perekonnast ordusse. Põhja ja kesk-saksamalt, vähem lõuna- saksamaalt. Reinimaa ja Vestfaal
hall, estraad ja tsirkus on omavahel põimuvate elementidega segavormid, mille juured ulatuvad kaugele minevikku. Varietee ja revüü eelkäija on prantsuse rahvalikesse naljamängudesse pikitud laulude põhjal iseseisvaks žanriks kujunenud laulum äng - vodevill (vaudeville). Nimetus tekkis arvatavasti sõnad est “voix de ville”( pr “linna hääl”), kun a n en de laulude päevakajalisus ja moraliseeriv sisu kajastas tõepoolest linnarahva häält. Vodevill on ka koomilise ooperi eelkäija. Kandunud Põhja- Ameerikasse, sai vodevill seal koos briti music- hall´ iga sealse varieteekunsti ja muusikali taimelavaks. V arietee (pr “variete”- mitmekesisus) on lavakunsti vorm, mis koosneb üksteisega üsna lõdvalt seotud üksiknumbritest, pakkudes laulu, instrumentaalmuusikat, tantsu, sõnakunsti, akrobaatikat, žongleerim ist, m ustkunsti jne.
13. saj. kujunes keskus lisaks Nigulistele ja Oleviste kiriku ümbruses. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. 1248. a. sai Tallinn linnaõigused. 1262. a. nimetati ka Tartut linnana. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Saare-Lääne piiskopkonna keskusena Vana-Pärnu linn. Kui see maha põletati, kolis piiskop Haapsallu. Siis kujunes jõe suudme vasakule kaldale Uus-Pärnu linn. 13. saj. said linnadeks veel Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür. Müüre hakati rajama ka Tartus, Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus. Kiirest kattus Eesti kivilinnustega. Esimene kivilinnus rajati 1224.a. Otepääle, see on praegu vanim teadaolev telliskiviehitis. Taanlased rajasid kastell-linnuse (korrapärase nelinurkse müüriga) Toompeale. Viljandis paiknes Eesti võimsaim konvendihoone (orduvendade elukoht). Veel ehitati tornlinnuseid, nt. Paidesse.
12 Renessanssi kunst Üldisi jooni kunstis Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil
Hus ise lootis propageerida oma ideid kristliku maailma esinduskogu ees. Hoolimata kiusamistest jäi ta om veendumustele kindlaks ning ta põletati tuleriidal ketserina Kostanzis. HUSSIIDID · Kariklased: Praha jõukad linnakodanikud ja aadlikud; nn mõõdukad. Nõudsidvõrdsust armulaual, kirikuvande sekurlariseerimist, ilmaliku võimu ülistamist jpm. Nõudmised esitati 1419.aastal ka keisrikotta. · Taboriidid: Tabori mäel kogunevad inimesed, 1419 oli neid 40 000. Linnarahva vaesemad kihid ja talupojad; rõhutati majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nõuti võrdsust armulaual, Kristuse Pühakuks!!!; paastu ja kirikupühade kaotamist; luksuse ja toreduse kaotamist kirikust (ka kirikute lammutamist). Nn radikaalsed. HUSSIITIDE SÕJAD 4 · 1420.aasta märtsis kuulutas paavst Martinus V ristisõja tsehhi ,,ketserite" vastu
aastast, mil Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe (tänases mõistes linnapea) Bronislav Võrse korralduse ja kavandi järgi see rajati üleöö.[1] Enne seda oli umbes samas kohas sillutisel asunud Tartu linna 0-punkti tähistanud linnavapi kujutisega pronksist kaevukaas. Purskkaev oli lihtsa ehitusega, umbes 7 meetrit läbimõõdus ja 3/4 meetrit sügav. Selle keskel oli maakividest kuhil, millest ulatus välja veetoru.Purskkaev oli linnarahva seas populaarne: 1970.1980. aastatel, kui Raekoja platsil võis veel autoga liigelda, tiirutasid pulmarongid ümber purskkaevu ja häirisid oma tuututamisega linnavalitsuse tööd, nii et miilits pandi korda pidama.[3] Purskkaevus käidi ka suplemas, mis oli üliõpilaste jaoks samasugune traditsioon nagu kaart mööda üle Kaarsilla ronimine.Kuna purskkaev hakkas tasapisi amortiseeruma, kuulutas Tartu Linnavalitsus 1996. aastal välja konkursi kavandite
erapoolikult: saksa feodaalide (eriti Liivi ordu) seisukohalt ja õigustatakse nende seisukohti, samas lisab autor palju detailsed faktoloogiat. Originaal pole säilinud, säilinud teos on proosavormis, taastatud J. Renneri 16.saj ilmunud Liivimaa kroonika teksti järgi. Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k. Kirjeldab talu- ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele on kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
· Linnas abielluti suhteliselt hilja ja see tagas negatiivse iibe. Lihtinimesed said rohkem valida ka, kellegad nad tahavad abielluda. · Prositutsiooni levis linnades laialdaselt ning järk-järgult hakkasid ka kirik ja linnavõimud sellesse leplikumalt suhtuma. Linlaste ellusuhtumine Linnaelu juurde kuulusid tempokas elu ja sotsiaalsed pinged ning vastuolud. Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa ka linnarahva väljaastumisi. Linnades arveldati tunduvalt rohkem rahaga. Hinnati väga kõrgelt rikkust. Oma rikkuse ja kujutamise näitamiseks hakkasid linnakodanlikud oma vara pillavalt kulutama. Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Tähtsaim ja silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mida peeti varakevadise paastu algul
Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul ja juba 18. sajandi lõpul veeti Tallinna sadama kaudu sisse juba 200 tuhat naela kohvi. Esialgu levis kohvijoomise komme kõrgemas seltskonnas ja linnarahva seas. Linlaste, mõisa- ja mõisateenijate ning ajakirjanduse kaudu jõudis teadmine neegrite joogist maarahvani. Varem hakkasid kohvi jooma antvärgid ja mõisaga tihedamalt kokkupuutuv kiht. Eestiski kaasnesid kohviga jutud selle kahjulikkusest. O.W. Masing laitis oma Vahelugemistes kohvi hoopis maha ning Fr.R.
Renoveerimistöid teostas AS Magma ja tööde maksumus oli 287 600 . Projekti toetas 45% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja ülejäänu finantseeris AS Tamsalu Kalor omapoolse laenuga.81 1999. aasta soojusenergeetika aruandes arvati, et üheaegselt koos Tamsalu ja Sääse kaugküttesüsteemide ühendamisega peaks toimuma uute soojussõlmede installeerimine mõlema süsteemi tarbijatele. Projekti realiseerumist toetas Tamsalu linnarahva vajadus kvaliteetsema sooja tarbevee järele kevad - sügisesel perioodil ja keskkonnaalasest aspektist energia kasutuse kahanemisega kaasnev saaste vähenemine. Kuna projekt oleks tootnud madala laenu katte kordaja tõttu finantskahjumit, ei viidud seda läbi. Lisaks arvati, et soojatrassi renoveerimine oleks finantsilisest perspektiivist halvem otsus kui kaugküttesüsteemi loomine Tamsalu-Sääse vahel, kuid kuna sellest saaks kasu
a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi 1 sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti
Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais'. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. Dojään Charles ja generaalstaatide reform Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348-49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu. Sõja käigus vajas kuningas sõjapidamiseks raha ja nõudis uusi makse. Kuna talupoegi jäi vähemaks, suurendati koormisi. Maksude tõstmise pärast suurenes ka linnarahva rahulolematus. Keelduti sõjamakse maksmast. Kuningas oli vangistuses ja valitses troonipärija dofään Charles (temast sai hiljem kuningas Charles V). Kutsus kokku generaalstaadid, lootes saada nende nõusolekut uute maksude kehtestamiseks. Generaalstaadid tulid kokku oktoobris 1356, eriti arvukalt oli esindatud kolmas seisus. Nad kritiseerisid valitsuse poliitikat ja dofään saatis generaalstaadid laiali, lootis raha hankida muul viisil
Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. Ülestõusud: Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul.
Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. Ülestõusud: Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul.
Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. Ülestõusud: Žakerii (1358) – linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (žakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) – talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul.
Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais'. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. Dojään Charles ja generaalstaatide reform Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348-49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu. Sõja käigus vajas kuningas sõjapidamiseks raha ja nõudis uusi makse. Kuna talupoegi jäi vähemaks, suurendati koormisi. Maksude tõstmise pärast suurenes ka linnarahva rahulolematus. Keelduti sõjamakse maksmast. Kuningas oli vangistuses ja valitses troonipärija dofään Charles (temast sai hiljem kuningas Charles V). Kutsus kokku generaalstaadid, lootes saada nende nõusolekut uute maksude kehtestamiseks. Generaalstaadid tulid kokku oktoobris 1356, eriti arvukalt oli esindatud kolmas seisus. Nad kritiseerisid valitsuse poliitikat ja dofään saatis generaalstaadid laiali, lootis raha hankida muul viisil. See ei õnnestunud ja veebruaris 1357 tuli
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
"konkreetsetesse aktidesse", eriti kui pidada meeles, et sõja kuulutamist peab Rousseau mitte suverääni, vaid täidesaatja toiminguks. Paljud praktilised raskused, mida Rousseau nägi osalevama poliitika teel seisvat, saaks moodsa tehnoloogia abiga kergesti kõrvaldada. Pole vajadust kõiki inimesi tammepuu alla või avalikule väljakule kokku koguda. Interaktiivne kaabeltelevisioon, elektronpost ja teised informatsioonitehnoloogia tahud saab kõik kasutusele võtta alternatiividena linnarahva koosolekule. Iga kodanik saab elektroonsetele teadetetahvlitele postitada poliitilisi kõnesid. Hääletamist saab teostada nupulevajutusega. Oma demokraatlikku kohust on võimalik täita oma lemmiktugitoolist tõusmata! Lõpuks, osalusdemokraatia idee kaitsjad on väitnud, et poliitiline otsustamine peaks tegelikult ulatuma "päris alla välja". Inimestelt tuleks nõu küsida mitte ainult seadusandluse küsimustes, vaid kõigi neid mõjutavate otsuste puhul
Tulemuseks järsk tõus, rahva rahulolematus, edasi mäss. 1650.a viljamäss Pihkvas ja Novg, ka mässud maksude tõsu pärast. See oli riigi sissetulekute tõstmiseks. 1648.a kehtestati Vm vaskraha (palju eeskuju põlisvaenlaselt Rootsilt). Tolleaegne raha pole väärtuse märk vaid väärtus ise. Moskvas kehtestati kunstlik kurss vaskrahale, mis reaalselt kõrgem. Tulemuseks mäss, 1652.a vasemäss. 1668.-1671. a suur mäss, juhiks kasaka juht Stefan Razin- tp ja linnarahva mäss vojevoodidele. Hukati, tõmmati neljaks. 17.saj tekivad Vm käsikirjalised ajalehed, läänepoolsed ajalehed (nt Riia omad) jõuavad Vm tsaari lähikonda (tõlgitakse vene keelde vaid nende jaoks). Sel ajal levib nimi Ukraina (tõlkes riigi ääreala). 17.saj Ukraina küss, seal oli kuj. Hetmani riik (kuningriigi osa, suure sisemise autonoomiaga)- valitud elukutseliste tp-sõjaväelaste seast. 1640ndatel kuj konflikt Saparozie ja
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed
Suur sulesõda ajalehtede Postimehe ja Teataja vahel. Postimees käsitles Eesti rahvast ühtse termini ta leidis, et kogu Eesti rahvas peab koonduma ühiste rahvaste eesmärkide ümber. Jaan Tõnisson tugines tugevamatele ja jõukamatele kodanikele aga ei pööranud tähelepanu inimestele, kes ei olnud nii aktiivsed. Selle tõttu, et postimees eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli jõukam)
Teeba vstu sõdinud, vedelesid matmata. Adrastos, ainuke, kes Teebat rünnanud seitsmest sangarist ellu jäi, tuli Ateena kuninga Theseuse juurde paluma, et too mõjutaks teebalasi vedelema jäetud laipu matmiseks välja andma. Theseus keeldus esialgu Andrastosele abi pakkumast, kuid kui tema ema Aithra ütles, et hauaõigust peab pühaks kogu Kreeka ja see, mis seob seda riiki ühte on õigluse ühtviisi austamine, siis otsustas Theseus kokku kutsuda linnarahva, et ka neilt sõjakäiguks nõusolek saada, sest Ateena oli linn, kus kõigil oli õigus sõna öelda. Koosolekult naastes ütles kuningas, et teebalastele otsustati teatada, et Ateena ei saa rahulikult pealt vaadata, kuidas tehakse kisendavat ülekohut. Kreon, Teeba valitseja, ei võtnud Theseuse ettepanekut anda surnukehad mulla rüppe vastu ja Ateena sõdalased marssisid Teeba alla ja vallutasid linna. Kui Theseus oli teebalastele öelnud, et ta ei tulnud Teebasse hävitama, vaid surnuid
kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäevad toimusid enamasti keset Liivimaad paiknenud keskustes nagu Valga alev või Volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala. Retsessid- Ehk maapäeva otsus, mille jõudmine oli keerukas protsess, mis piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitmist kontrollinud. 21. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: Ordurahvas- Ordut moodustasid: 1) Rüütelvennad ehk sõjamehed, 2) Hallmantlid, kes omasid madalat päritolu (seersantvennad), 3) Preestervennad, kes viisid läbi vaimulikke talitusi, jutlusi ja ka kirjutajad. Ordu juht oli kõrgmeister, kõrgeim otsustuskogu oli üldkapiitel. Liivimaa orduvalduse juht oli meister. Sõjaväe juht oli maamarssal. Ordu territooriumit ehk komtuurkonda juhtisid komtuurid ja foogtid.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast
kavandatud maalilistest ehitustest sai teoks ainult üks gooti stiilis torn. Ka vana barokkpargi ümberkujundus jäi tegemata. Koostanud: 132 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Haga park (Hagaparken) Stockholmis on samuti Piperi kavandatud. Seal leidub eriti kaunilt kavandatud muruväljak (La Pelouse), mis praegugi linnarahva eelistatud kogunemiskohaks on. Hagaparkeni kompositsioon on allutatud Brunnsvikeni veepeeglile, mis toimib illusionistliku keskmena. Taheti saavutada tunne, justkui seisaksid sa aasal järve lähedal - ja see järv on omakorda seotud merega, on osaks ühestainsast veest. See ühendab kõik maad ja maailmaosad ning tunnistab samahästi nii itaalia templeid kui hiina majakesi ja türgi paviljone. Hagaparkenis tuleb ringi jalutada ja nautida ümbrust kõigi meeltega
2 1 1 1 1 9 2 2 1 1 2 1 1 1 1 9 2 1 1 1 2 1 2 1 2 1 1 1 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 1 2 1 1 1 1 1 1 2 2 2 1 2 1 1 1 1 1 2 1 2 2 1 1 1 1 1 1 2 1 1 1 2 1 2 2 2 1 1 8 2 1 1 1 1 2 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 1 1 1 2 1 2 1 2 2 1 1 1 1 1 9 1 1 9 1 2 9 1 1 1 2 1 1 2 1 Jrk Poliitikahuvi Asula Võrrelge maa- ja linnarahva 1 2 1 2 4 1 3 4 1 4 3 1 H0: Maa-ja linnasrahvastiku huvita 5 2 1 H1: Maa-ja linnarahvastiku huvitatu 6 3 1 7 2 1 tegelik jaotus 8 2 1 Sum - Asula 9 4 1 Poliitikahuvi 10 2 1 1
paigutatud seljatugedeta istmeread paiknesid stmeti mäeküljel. Theatron oli kahe ringkäiguga jaotatud kolmeks kaarjaks osaks ja püstkäikudega paljudeks sektoriteks. Orkestra taga, istmeridadest vabal kohal asetses skenee lavaehitis kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum. Skenee kaarjate külgtiibade vahel oli näitlejate esinemiskoht, orkestral aga paiknes koor, mis näitlejate sõnu kordas. Linnarahva peamiseks kogunemiskohaks oli turuplats e. agoraa, mille ümber paiknesid mitmesugused ühiskondlikud hooned ja templid. Suur osa oli spordirajatistel: staadionil, palestral, gümnaasiumil, hipodroomil. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks on tempel. Võtnud üle egeuse (mükeene megaron) ehitustraditsiooni, kujundasid kreeklased u. 7.saj.eKr. välja templite põhitüübid. Kreeka tempel koosneb kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus
Sa oled pangas ja Sulle vaikselt sosistatakse lee-lo-lee Su raha kasvab, täna -d! 107 Sa kõnnid linnas ja kajab vastu ja e linnarahva hüüd lee-lo-lee, kuulsad arvud miks kurat õppima pean -d? Ilusaim valem matemaatikas Käesolevas peatükis oleme maininud korrutamise ühikut – arvu üks, liitmise ühi- kut – arvu null, eksponentsiaalse kasvamisega seotud arvu , ringi ja geomeetriaga
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
Võib-olla ei tule meil selleks üldse enam juhust. Ütlen sulle veel kord, nagu ma olen sulle juba öelnud -- ma ei hooli tema rahast, võid selle endale saada. Kuid tema mees on toores minu vastu -- mit u korda, ja mis peaasi tema mees oli see rahukohtunik, kes mu hulkumise pärast puuri pistis. Ja see pole veel kõik! See pole miljondikku osagi kõigest! Ta laskis mind kantsikuga peksta! Kantsikuga peksta vangla ees nagu mõnda neegrit, kogu linnarahva ees! Kantsikuga peksta! Kas saad aru? Tema pääses minu käest, sest ta suri, kuid ma maksan selle eest kätte tema naisele!» «Oh , ära tapa teda! ära tee seda!» «Tappa? Kes rääkis midagi tapmisest? Ma tapaksin tema mehe, kui ta elaks, kuid mitte teda. Kui naisele tahetaks kätte maksta, siis ei tapeta teda -- päh! Nai- 171 sel rikutakse tema välimus . .. lõhestatakse . ninasõõrmed, täkestatakse kõrvad nagu emisel!» «Jumala pärast, see . . . » «Hoia oma arvamine endale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
