„Linnarahva jaoks on loodusest saanud lõbustuskoht“ lugemisosa vastused Loodusmees Hendrik Relve räägib artiklis metsast ja eestlaste suhtest sellega. Esimeses lugemisosa ülesandeks on analüüsida pealkirja vastavust tekstile. Olles lugenud läbi artikli, võin öelda, et ma ei arva, et pealkiri oleks sobiv tekstile. Loodusest kui lõbustuskohast räägib, vaid kõigest viiendikus tervikust. Pigem noomib Hendrik Relve eestlasi metsanduse osas, kirjeldab eestlaste hirmu tundmatuse ees ning näitab, miks me ikka pole metsarahvas. Teiseks tuleb vastata küsimusele, milles seisneb tänapäeva Eesti inimeste võõrandumine loodusest ja mis on selle põhjustanud. Võõrandumine sai alguse urbaniseerumisest. Hendrik Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida kodumaana hoida ja armastada.“ Eelmisel sajandil hakati Eestis järjest maalt linna kolima ning linnast ...
sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 1218. aastal Marseille iseseisvus, kuni 1481 a. prantslased linna vallutasid. Marseille' ülikool asutati 1409. 3) Riigi rahvastiku tihedus. Prantsusmaa rahvastiku tihedus 110 in/ km2 . Linne, mille elanikuarv on üle 100 000 on Prantsusmaal 9. Maailma riikide loendis rahvastiku tiheduse kaardi järgi võib järeldada, et Prantsusmaa on maailmas keskmise tihedusega asustatud. 4) Linnarahva ja maarahva osatähtsus. Prantsusmaal elab ligi kaks kolmandikku inimestest linnades, kuid aastal 1700 oli seal linnarahva osatähtsus vaid 7 % elanikkonnast. 5) Linnastumise etapp. Etapp II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku osatähtsus tõuseb) 6) Keskkonnaprobleemid. Prantsusmaal tegeletakse tuumaenergia tootmisega, ning sealsete tuumareaktorite
POPMUUSIKA EESTIS 1920, 30, 40, 1950 Eneli Nilbe 8.klass Popmuusika Eestis 1920 ● Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks ● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel ● Sving oli 30
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust ...
feodaalide maadel. Linnaõigusega said linlased õiguse kaubelda, teha käsitööd. Seda tingimusel, et nad maksid makse. Üheks riiklikuks tunnuseks keskaegse linna puhul oli ka eraldatus välisest. Keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning see nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet. Esinesid ka erinevad kõlbulusprobleemid ning elati väga tihedasti koos. Privaatsust ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Linnarahva väärtushinnangud erinesid maarahva omadest. Rahamajndus väärtustas omakasu ning tegutsemist iseenda huvides. See tõmbas nähtamatu joone linnarahva ja maarahva vahel. Nagu riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli asendus nõukogule. Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama kinnisvara linnas ning elatist teenima kaupmehena. Ka käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse –
Öösel ei saanud ei Tatikas ega Vesipruul magada, kuna Pontu ulgus. Hommikul läks Tatikas õue ja leidis Pontu surnukeha. Ta arvas, et Vesipruul oli tapnud Pontu ja tõstis laiba tema hoovi. Tatikas kartis, et see läheb haisema. Vesipruul viskas Pontu surnukeha Tatika hoovi tagasi. Surnukeha loopides otsustati lapsed appi võtta. Need loopisid Pontut tükkideks lagunemiseni. Tatikas aga ei jätnud seda niisama. Kui Vesipruul on puu otsas kirjutamas, kutsub Tatikas linnarahva gorillat vaatama. Tatikas loopis Vesipruuli kividega ja ütles, et ta on sabaga gorilla. Vesipruul ei saanud aru, millega ta selle on ära teeninud. Järgmisel päeval hiilis Vesipruul uuesti puu otsa kirjutama. Öösel oli Tatikas käinud samuti puu otsas. Ta oli määrinud plangutüki, millel Vesipruul istus, vedelliimiga kokku. Vesipruul jäi sinna kinni. Tatikas koos linnarahvaga kükitab plangu taga. Vesipruulil tuleb idee, et püksid jalast võttes saab ju alla. Nii ta teebki
5. Ei pööratud enam tähelepanu motiivi täpsele väljajoonistamisele, töötati looduses ja kiiresti, haarati juhuslikke lõike ümbritsevast nii, et pildi serv võis poolitada mõne tegelase või eseme. 6. Et saada samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. 7. Tähelepanu on kujutavatel motiividel. Ta maalid on kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelissesõitudest, mis on loodud erilise maheduse ja pehmusega. 8. Edgar Degas 9. 8 erinäitust 10. 11. Tundusid lohakatena, oli harjumatu 12. Auguste Rodin 13. Pronks, marmor 14. ,,Mõtleja'' , ,,Calais' kodanikud'' 15. Marmor - maalilisus, pehmus. Pronks ilmekad, dünaamiline pinnakäsitlus 16. Murule 17. ,,Suudlus'' (marmor), ,,Mõtleja'' (marmor ja pronks) 18. Vabadussammas, New York, 46m , 1886.a 19. Algselt nim
,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga kokku hoopis rohkem kui enne seda
ülikoolis, keisri vastu usalduse kadumine. Lõpetuseks ütleksin, et iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks on esmalt vaja põhiseadust. Ühtlasi oli vaja ka (ajutist) valitsust ning delegatsiooni Euroopasse. Kultuurilistest eeldustest kindlasti üldine kirjaoskus, eestlaste ülekaal, rahvust ühendavaid traditsioone (laulupidu!) ja rahusliku ärkamist. Majanduslikest eeldustest raudeevõrk, Eestlastest linnarahva kasv, ka talude päriseksostmine ning industrialiseerimine. Poliitilistest eeldustest vaba rahva olemasolu, eestlastest poliitikud (Päts, Tõnissoon), võimu ülevõtmine linnades. Ning lõpetuseks oli tohutult tähtis soodne rahvusvaheline olukord ning tekkinud olukorra õigeaegne kasutamine.
KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED:
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik)
Muutused: · uudsed süzeed(suurlinnad, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid jne.) · uut moodi kujutamine (valguse ja õhu kaudu, erivärviliste pintslitõmmetega, ühevärvilised pinnad kadusid, varjud värvilised-vähenes ruumilisus) · loobuti traditsioonilisest kompositsioonist · suurenes subjektiivsus · vabaõhumaal- pr. k plein air EDGAR DEGAS PIERRE-AUGUSTE RENOIR Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. CLAUDE MONET "Tõusev EDOUARD MANET(1832-1883) Selged piirjooned, sügav ja tume taust, valgused ja varjud, kurtisaan-jõukas, haritud, kõrgemast seltskonnast naine, must kass, esitatud seksapiilsena. "Eine roheluses"
Monet'l oli imeilusa aiaga majake, mis inspireeris teda mitmete maalide loomisel. Maalid: Naised aias (1867), Eine rohelises (1866), Saint-Lazare`i jaam (1877), Kaks heinakuhja (1891), Roueni katedraal (1894), seeria Vesiroosid jt. Auguste Renoir (1841-1919) Tema maalides on palju valgust ja õhulisust. Renoir näeb inimesi osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on eriti soe, südamlik, sensuaalne ja imetlev. Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku, pühapäevaseid väljasõite. Maalid: Monet oma aias töötamas (1873), Tants Le Moulin de la Galette'is (1876), Madame Charpentier lastega (1878), Aerutajate eine (1881), Terrassil (1881), Suplejad (1918) jt. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli linnainimene ning vastupidiselt teiste impr. üsna kauge loodusest (tema huvi looduse ja maastiku vastu piirdus hipodroomiga). Kujutas meelsasti Pariisi kohvikuid, varieteesid ning balletti
ainult 10 neist tuntakse Tal oli naine ja 6 last, ühe naisega oli isegi salajases abielus Ta sai läbi ka Edvard Griegiga ja Franc Lisztiga Tuntuim teos on Sæterjentens Søndag Vajalik O.Bull sündis 5. veebruaril 1810 Bergenis ja suri 17. august 1880 Ta oli Norra viiuldaja ja helilooja, keda nimetati ka Norra Paganiniks Tundis suurt huvi Norra rahvamuusika ja pillide vastu ning püüdis propageerida neid linnarahva hulgas Edvard Hagerup Grieg (1843 1907) Edvard Hagerup Griegi elulugu Griegi esivanemad pärinevad Sotimaal, kust ta vanavanaisa 1746. aastal sõja tõttu põgenes ning 1746. aastal Norrasse paikseks jäi. Edvardi vanaisa perekonna nimi oli samuti Grieg. Isa, Alexandes Grieg, oli briti konsul Bergenis. Ema, Gesine Hagerup, oli andekas pianist ja luuletaja. Tal oli muusiku haridus. Kuue aastaselt hakkas Edvardi ema talle kalverit õpetama,
POPMUUSIKA EESTIS Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925. aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises
2.Impressionism (19 sajandi lõpp) Impressioon tähendab muljet. Impressionismi võib vaadelda murrangulise nähtusena Lääne-Maailma kunstiarengus.Impressionism on uue ajastu alguseks kunstiajaloos.See oli eeskujuks järgnevatele kunstnike põlvkondadele julgustama kasutada heledamaid värve.nende jaoks ei ole tähtis see,mis on pildil kujutatud vaid kuidas pilt on maalitud.Impressionistid tõid oma piltidele esimesena kaasaegse suurlinna.Selle rahvarohkeid tänavaid,kõike liikuvat,tantsuplatse,suitsevaid vedureid.Esemeid ei tule maalida sellisena nagu teame neid olevat vaid sellistena nagu näeme. Impressionstide eelkäijaks ja esimeseks juhiks oli EDUARD MONET.Tema üheks pöördeliseks teoseks on ,,Eine roheluses" AUGUST RENOIR`d huvitas peale maastiku ka inimese keha kujutamine, eriti akti maalimine. Tihti on inimesed tema maalidel justkui üks osa värviküllasest loodusest. Samas kujutas ta palju ka linnarahva lõbustusi ja piknikke, millest õhkub e...
helisalvestustehnika abil. Eesti levimuusika hõlmab instrumentaalmuusikat, eriti džässi ja samuti rahvusvahelisi viise, millele on tehtud eestikeelsed tekstid. Eesti levimuusika sai alguse aastal 1925, kui Kurt Strobeli loodud ansambel “The Murphy Band” mängis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsusugemetega jazzmuusikat. Marchelle oli ainus kohvik, mis oli lahti südaööni ja kus mängiti tantsumuusikat. Rohkem leviski popmuusika noorema linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides ja kohvikutes.Algusesl ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid lööklaule Boris Kõrver ja Raimond Valgre. 1954 aastal Bill Haley oma palaga “Rock Around the Clock” andis stardipaugu rock’n’roll’ile. Eestis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil.
ning ta ei armastanud kelkida. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. Renoir keskendus ajatutele teemadele. Kunstnik pühendus peamiselt inimeste kujutamisele. Ta maalis kauneid, lapseliku näoga täidlaseid naisi, kujutas linnarahva lõbustusi, väljasõite loodusesse. Tema suhtumine maailma oli soe, südamlik ja imetlev. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Renoiri stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt minema, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Ta lausus: "Must on tähtis värv, võibolla kõige tähtsam
Züriipoolne järsusõnaline tagasilükkamine alandas Manet'd ning tekitas paljudes prantsuse kunstnikes nördimust. Kuigi Manet ei pidanud end impressionistiks, POSTIMPRESSIONISM Postimpressionism arenes välja impressionismist. 1880. aastatel katsetasid mitmed kunstnikud (Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Georges Seurat ja Paul Cézanne) värvi, vormi ja joone väljenduslikkusega. Auguste Renoir · Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund"
Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. · Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. · Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal. Lava jagunes kolmeks: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad olid veel asjaarmastajad. Näitekirjandus kui selline oli algeline näidendid kirjutati üheks etenduseks või kindlaks tähtpäevaks. Samas olid etendused rahvale tasuta. Commedia dell`arte · Commedia dell'arte on 16
Renoir´ viimasel, vahetult enne surma valminud maalil on kevadised anemoonid. See justkui tõotaks uut elukevadet. Looming Renoir keskendus ajatutele teemadele. Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. Kasutatud kirjandus: 1.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/renoir/tekst.html 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre-Auguste_Renoir#Biography 3. http://www.terviseleht.ee/reuma/46_kunstnik.php 4
,,Olympia", ,,Eine roheluses". Nende kahe maali süzee on klassikaline, kuid kujutatu on paigutatud kaasaega. ,,Baar Folies-Berqere´s" Claude Monet (1840-1926)- Oli kõige puhtakujulisem impressionist. Ta on maalinud erinevatel kellaaegadel ja erineva ilmaga heinakuhjasid, vesiroosidega tiike ja paplialleed. ,,Rowen'i katedraal", ,,Kaljud Belle- Ile'is". Auguste Reinoir (1841-1919)- ,,Tütarlaps lehvikuga", ,,Vihmavarjud". Maaliobjektideks oli enamasti õrna portselanniku näoga naised või linnarahva lõbustused. Edgar Degas- Lemmikteemadeks ballett ja ratsavõistlused. ,,Tantsija fotograafi juures". Kasutas patelli. Iseloomulik omapärane kompositsioon. Auguste Rodin- Tööd on maalilised ja varjundirohke pinnatöötlusega. Tegelaste meeleoluseisundi edasiandmiseks kasutas ta valgusevarjundimängu, teravalt piiritletud detaile ja riietuse sügavat voldistikku. ,,Mõtleja", ,,Calaisi kodanikud". POSTIMPRESSIONISM Peamised erinevused impressionismiga:
html Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis `'The Gypsy Girl (aka Summer)'' Little Girl With A Spray Of Flowers Auguste Renoir Auguste Renoir 1868 1888 http://www.pierre-auguste-renoir.org/The-Gypsy-Girl-Aka-Summer.jpg
"Aadama mäng". Keskaja lõpul läksid moodi moraaliteed, õpetlikud, moraliseerivad näidendid. Keskaja koomilise teatri toitepinnaseks olid rahvapidustused, karnevalid ja narripühad. Nimetatakse jämekoomilisi lühinäidendeid farssideks. Keskaja teater oli väga rahvalik, mispärast kirik ja kuningad selle vastu võitlesid. Tollal polnud teatrihooneid. Avalikke etendusi korraldati kogu linna rahva ühise üritusena päeva ajal ja lageda taeva all. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad linnarahva seast. Näidendeid kirjutati 1-ks korraks. Etendused olid tasuta. Rahvaeeposte ja rüütlikirjandusega võrreldes olid neeed palju liigirikkam: lüürika ja eepika kõraval areneb rikkalik draamakirjandus. Puuduvad rahvaeeposte ideaalsed kangelased. Valitsema pääseb linnakodaniku kaine, realistilk eluvaadeja kriitiline hoiak. Keskaja linnakirjandus väljendas ka talupoegade feodalismi vastaseid meeleolusid. 3) KANGELASLAULUD "Vanem Edda"- kõige rikkalikum vanaislandi kirjandus. "Edda"-
ettevalmistused veevärgi, elektrivõrgu jne rajamiseks, hoolitsetakse keskkonna puhtuse eest, kalmistute rajamise eest. Valdkonnas töötavad paljude erialade asjatundjad, et kõigile vajadustele mõeldaks. Linnaplaneerimisest sõltub linna konkurentsivõime, määrab seda, kui hästi meelitab ligi investeeringuid. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur. Linnastumine linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu, linnarahva osatähtsuse kasv Eeslinnastumine inimeste kolimine suurlinna keskusest eeslinnadesse Ülelinnastumine olukord, kus vähem arenenud riikide linnad kasvavad nii kiiresti, et ei suudeta tagada kõigile inimestele vajalikke elu- ja töötingimusi Slumm ülerahvastatud linnaosa, iseloomustavad juhuslikust materjalist (nt pappkast) ehitatud ilma kanalisatsiooni, puhta vee ning sageli ka elektrita hurtsikud, sageli elavad seal vaesed immigrandid.
17. saj tekkis kirikulaulu kõrvale ka ilmalik luule. Au- torid olid esialgu saksa päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad. Esimene eestikeelne luuletus oli ladi- nakeelse pealkirjaga pulmalaul. Autoriks oli sakslane Reiner Brockmann(1637). Esimese eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja koolmeistri Hans Kessi(Käsu Hans) loodud kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!`` - 1708. aasta, koosneb 32 stroofist ning jaguneb nelja ossa. I osa jutusta Tartu linna rikkusest ja õnneajast, II osa linnarahva patuelust, III osa linna hävitamisest venelaste poolt ja inimeste küüditamisest ning IV osa manitsus ning teiste linnade hoiatamine. Luuletus on Lõuna-Eesti murdeline ning juhtumised toimusid Põhjasõja ajal.
Renessanssi kunst 14. - 16 saj. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks, ka antiikmütoloogia ainestikku kasutati. Kasutati põhiliselt tempera- ja õlivärve. Perioodid 14. sajand trecento e. eelrenessanss 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss Maalikunst Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi...
reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused?
Claude Monet. Roueni katedraal.1893-1894. Edgar Degas19.07.1834 27.09.1917 Prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Tuntud teoseid"Bellelli perekond", "Tantsutund", "Naine krüsanteemidega" "Bellelli perekond" (18581867) "Tantsutund" (18731876) Pierre-Auguste Renoir (25.02.1841 -03.12.1919) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. "Tants Le Moulin de la Galette'is" ("Bal du moulin "Terrassil" (1881) de la Galette; 1876) Camille Pissarro (10.07.1830 13.11.1903) prantsuse maalikunstnik, kes maalis impressionistlikus stiilis. Oma töödel kujutas ta muuhulgas Pariisi suuri bulvareid, nt Montmartre'i. Montmartre Autoportree
Euraasia manner Esimene koht kuhu ma läksin oli Barcelona. See on Hispaania pealinn . Seal elab u 1.7 milj. elanikku. Vanas gooti linnasüdames on säilinud La Rambla, linnarahva kohtumis- ja jalutuskoht. Uut linna läbivad mitmed laiad tänavad, millest kõige ulatuslikum, La Diagonal on tervelt 10 km pikk. Barcelona südamikuks on kahtlemata vana gooti linnaosa El Barrio Gotico, mis kannab seda nime tänu rohketele XIII kuni XV sajandi ehitistele. Barrio Gotico asub La Rambla ja Via Laietana vahel. Merepoolsel serval piirab seda Paseo Colon, kus kõrge samba otsas seisva Kolumbuse kuju juurest algab La Rambla, mis lõpeb tsentraalsel Plaza Cataluna väljakul
Laager püsti ning asuvad Mäe übrust/sisemust uurima. Lohe voodiks on ilmatu suur kulla ja vääriskivi hunnik, millest päkapikud joobuvad, Bilbo aga ei kaota pead ning peab lohega läbirääkimisi. Tänu nähtamatuks tegeva sõrmuse abil koletis teda ei näe, kuid tunneb vaid lõhna, mis tema kohalolekust märku annab. Enne seda kui kääbik oli lohejuurest põgenenud salaukse (tagaukse) juurde, kus päkapikkude laager asus, teeb Baggins lohele teatavaks, et nad kasutasid linnarahva abi. Seega tõuseb lohe lendu ning võtab suuna linnale. Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu alla soomusevabasse kohta ja surmab sellega hiiglase. Lohetapja nimi on Bard, to saab hiljem ka uueks linnapeaks kuna vana oli neljatuule poole plehku pannud. Nüüd, kus lohe on hävitatud paistab kõik korras olevat ja suuremoht möödas. Kuid nii see tegelikult ei ole. Nimelt varandus inspireerib ka teisi Ürgmaa elanikke.
asend elukuts palgaväega. Alg rahaasjadega teg riigiam. Sageli kodusõjad väep vahel. Senat võim väh. kohtunikud lihtrahvas- mood Tõusid esile pompeius ja caesar sõlm käsitöölised ja põluharijad, linnad kasv liidu üh juht. Pomp saav kuuls vallu = varatute linnarahva hulga kasv. Neile süüria ja C gallia. 49 pamp ja C vahel jag R kulul tasuta vilja. kodus. C tung galliast it ja pomp suund vägesid koond itta. Otsustav lahing kr, jumalad-jupiter, mars, juno, pomp sai lüüa ja tapeti. C ainuvalit aga neptunus, pluto, ceres ,prosepina, aristokr polnud rahul ainuvalit ja 44ekr minerva, apollo, diana,mercurius, taeti C senati istungi ajal. Võimul venus, bacchus, saturnus, vesta
Kaubandus, tööndus ja käsitöö. Merekaubandus andis suureosa tulust. Tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveo keelud. kaubanduse arengut pidurdasid venemaa katsed suurendada vastvalminud peterburi sadama kaubakäivet., andes venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt pea osa vili ja metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos : sool, raud , tubakas ja heeringas. Aadli ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaupu ning riiet. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, lubjaahjud ja telliselöövid. Toodang tarvitati tavaliselt oma ja ümbruskonna mõistate tarbeks. Räpina mõisasse asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid. Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel.
koomiline ooper. Kui tõsise ooperi tegelased olid ajaloolised või mütoloogilised kangelased, siis koomilise ooperi tegevus ja tegelased olid võetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikas teenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra, vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne. Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olid meelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i žanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika- lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti „Võluflööt“ ja „Haaremirööv“.
Kokkuvõte popmuusikast Eestis 1920.-1930. aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond jazz- ja praeguses mõistes popmuusikuid. Eesti jazz'i kui ka popmuusika algust tähistab Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band. See levis rohkem linnarahva hulgas, külades peamiselt tantsumuusikana restoranides. Raimond Valgrest on tänaseks saanud legend. Hoolimata tema lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada palju omanäolist muusikat. Ta kirjutas oma laule Eestis. Arvatakse, et kui Valgre oleks sündinud teisel ajal ja teises kohas, oleks võinud temast saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi
aastapäeva, haaravad ohjad enda kätte Paide Kuningad. Paide Raekojas kuulavad Kuningad ära linnakodanike soovunelmad, et need tänastele linna- isadele üle anda. Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid, nii kodulinnas kui ka väljaspool. Kui esimesed kaks põlvkonda Paide linna kuningaid määrati jaanipäeva aegu ametisse linnarahva poolt, siis alates kolmandast põlvkonnast saavad kuningad ise valida välja väärikad linnakodanikud, kes enda troonijärglaseks määrata. Kolmanda põlvkonna kuningatest alates ei kanna kuningad valitsemis- aja jooksul mitte enam kodanikunime, vaid linnarahva poolt neile au ja uhkusega määratud väärikaid kuninganimesid. Paide kultuurikeskuse koduleht, 19.04.2013 09:36. http://paidekultuurikeskus.ee/?c=uudised&l=et&t=
Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks, ka antiikmütoloogia ainestikku kasutati. Kasutati põhiliselt tempera- ja õlivärve. 2. Itaalia renessanssarhitektuur. Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega.
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmist...
Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal. Lava jagunes kolmeks: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad olid veel asjaarmastajad. Näitekirjandus kui selline oli algeline näidendid kirjutati üheks etenduseks või kindlaks tähtpäevaks. Samas olid etendused rahvale tasuta.
arvestades tol ajal Lääne-Euroopas üha enam levivat jutlustamistava ning kerjusmungaordude teket. Märkimisväärne osa oli Liivmaa usuelus kogu keskaja kerjusmungaordudel. 6 3. RISTIUSU LEVIMINE EUROOPAS Aastaks 300 oli ristiusk haaranud kogu Rooma impeeriumi, ehkki tema seisund lääneprovintsides oli veel nõrk. Arvatakse, et impeeriumi u 50 miljonist elanikust oli kristlasi ligikaudu 15%. Ristiusk oli linnarahva usund, mis vaid aegamisi vanameelsesse külla tungis. Arengusuunda on tähistama jäänud sõna pagan, mis algselt maaelanikku tähendas. 313. aastal toimus Milano edikt, mille kohaselt lubati kristlastel Rooma riigis oma jumalat kummardada. Rooma impeerium hukkus rahvasterändamise tormides, aga kirik püsis läbi pimedate sajandite. Vana-Rooma riikliku ühtekuuluvuse hoidis alal Rooma piiskop, paavst, kelle võimu kõrgpunktis oli keskaeg. Misjonitöö tulemusena kujunes 14
kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarro (1830-1903) suurlinnad sõidukite ja täpikestena inimestega. Auguste Renoir (1841-1919). Maalis õrna näoga täidlasi naisi, linnarahva lõbustusi mahedalt ja pehmelt. Edouard Manet (1832--1883), "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Ei olnud väga impressionist. Impressionistlikku pintslitehnikat ei omandanud Edgar Degas (1834-1917), kuid teda ühendab impressionistidega ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Ta lemmikained ballett ja ratsavõistlused. Kujutas ka inetut.
meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu 1.1 renessanss Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunsti käsitööesemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad.Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil.
Laager püsti ning asuvad Mäe übrust/sisemust uurima. Lohe voodiks on ilmatu suur kulla ja vääriskivi hunnik, millest päkapikud joobuvad, Bilbo aga ei kaota pead ning peab lohega läbirääkimisi. Tänu nähtamatuks tegeva sõrmuse abil koletis teda ei näe, kuid tunneb vaid lõhna, mis tema kohalolekust märku annab. Enne seda kui kääbik oli lohejuurest põgenenud salaukse (tagaukse) juurde, kus päkapikkude laager asus, teeb Baggins lohele teatavaks, et nad kasutasid linnarahva abi. Seega tõuseb lohe lendu ning võtab suuna linnale. Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu alla soomusevabasse kohta ja surmab sellega hiiglase. Lohetapja nimi on Bard, to saab hiljem ka uueks linnapeaks kuna vana oli neljatuule poole plehku pannud. Nüüd, kus lohe on hävitatud paistab kõik korras olevat ja suuremoht möödas. Kuid nii see tegelikult ei ole. Nimelt varandus inspireerib ka teisi Ürgmaa elanikke.
Groteskid ja veesülitid gooti arhitektuuris Mida nad endast kujutavad ja milleks neid vaja oli? Groteskne veesüliti ehk gargoyle*, millel puudub korralik eestikeelne vaste, on üks Comment [K1]: Mõnikord viidatakse natukene ekslikult silmatorkavamaid ja lahutamatuid osi keskaja gooti arhitektuurist . kimääridele, korra kasutati ka selle kohta terminit „gargo“, mida aga sõnaraamatus ei ole.) Ka inglise keeles on selle ...
Mulle tundub, et pärast II maailmasõda hävis osaliselt kokakunsti knowhow, seda just tehnoloogilises mõttes. Maapiirkondade eesti köök oli aga nõukogude ajal vähem välistest teguritest mõjutatud. Värske kartul, kukeseen, aeduba, till eestimaine suvetoit Eesti köögil on nii mitmeid tahkusid, et sellest ühtset pilti kokku panna on keeruline täiesti eri radu pidi on liikunud maarahva ja linnarahva (ka mõisate) köögid. Tänaseks on maa ja linnarahva köögid ühtlustunud ning on sarnasemad kui kunagi varem. Tõsi, kui vaadata väikeseid maapoode, siis 20 erinevat liiki margariini, 20 erinevat vorstisorti ja 2liitrised plastpudelis õlled annavad hea ülevaate maapiirkondade toidueelistustest, kuid linnade suurte toidupoodide kaubakülluses ei tõmba need lihtsalt nii suurelt tähelepanu (see ei tähenda, et neid linnas vähem tarbitaks). Mulle tundub, et eesti
maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord veelgi. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega. 98% elanikkonnast oli poliitiliste õigusteta ja tolleaegsest 3-seisuselisest ühiskonnast maksis makse kolmas seisus, kuhu kuulusid talupoegade ja linnarahva kõrval ka nii pankurid, kaupmehed, arstid kui ka advokaadid. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d
Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikust arvati, et kui ta “puudutab pillikeeli, siis toetab teda jumala käsi”. Selle tõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega
Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikust arvati, et kui ta "puudutab pillikeeli, siis toetab teda jumala käsi". Selle tõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega
kuulsamal teosel Olympiadal. Vaatamata küllaltki vanale eale jäi ta ikka endiselt loominguliselt hämmastavalt produktiiveks.Veronas mängiti tema tamerlanot ja Ladelaide(1735),Firenzes ooperit Ginevra,Principessa di Scosia. Ent järgmisel aastal just Ferra karnevali ettevalmistuste haripunktis. 1737.aasta 16.Novemril keelati tal esineda resideeriva paavsti nuntsius tal kardinalil Rufol nimel keelati siseneda Ferrarasse. See häbistas teda väga vaimulike kui ka linnarahva ees. Vivaldi viimane muusika esitamine oli pietas seotud Saksi kuurvürtsi Friedrich Criistiani Veneetsias viibimisega.Talle esineti 1740.aastal 21.Märtsil Vivaldi kontserte paljudele instrumentidel. Kuid see ei suutnud ikka suhteid parandada pieta juhtkonnaga. Itaalias old ka tekkimas uued kuulsad heliloojad ja ka tihedad reisid Põhjustasid seda et Vivaldi jäi tahaplaanile. 1740.aasta lõpupoole lahkus Vivaldi lõplikult pietast.Ta lahkus 62-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
