Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ü...
Tõlgendus ministeeriumi kantsler võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, Maavanem - korraldus, käskkiri Volikogu määrus otsus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. Valitsus määrus korraldus Vallavanem, linnapea - käskkiri Normatiivne - pädev riigi või omavalitsuse organ, tavaliselt akti Linnaosavanem, - korraldus, käskkiri väljaandja. Kasuaalne ehk kohtulik. Tuleb sõnast kaasus. osavallavanem Mitteametliku tõlgendamisega tegeleb igaüks. Grammatiline: Kohus - otsus (kohtuotsus, kuritegu vs kuri tegu
19.sajandi teisel poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu. Muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja kaks olulist seadust: 1. Kaotati tsunfti korraldus (1860.aastate lõpul/1870.aastate algul). 2. 1877.aastal hakkas kehtima Vene linnaseadus, mille alusel: a) Linnade juhtimiseks valiti linna volikogu, mis omakorda valis linnavalitsuse ning selle etteotsa valiti linnapea. b) Kehtis varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased ehitasid maju, avasid väikseid töökodasid ja/või vürtspoode. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. 1870.aastail avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburgi. Seejärel rajati ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ja Valga-Võru-Pihkva. Raudteede ehitamisel oli suur mõju mitmete valdkondade arengule: 1
suurema masina ostnud. Poliitiline eeldus oli kindlasti parteide teke ja eestlastest poliitikud. Parteid tekkisid 1905, pärast revolutsiooni. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Eeldus oli kindlasti ka see, et valla omavalitsused olid täielikult eestlaste käes ja linna omavalitsus oli osaliselt eestlaste käes. Pärnu oli enne I maailmasõda sakslaste käes, linnapea oli Brackmann. Poliitiline eeldus oli ka I maailmasõda. Kindlasti oli üks osa see, et Venemaa oli sõjast kurnatud, aga kurnatud oli ka Saksamaa. Nii ei saanud kumbki siinseid sündmusi takistada. Sündmused 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena 1917 kukutati Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestlased nõudsid Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat, siis täieliku iseseisvuse ideed veel ei olnud.
Elis Vink EETIKA Õpimapp Tartu 2009 Sisukord Elis Vink..................................................................................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust...
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Suurenes Tallinna ja Paldiski kaubandus. Tallinn oluline sisseveosadam. Arenes kiiresti sisekaubandus, kuna järjest suurenevad linnad vajasid rohkem kaupa. Raudtee lähistele tekkisid uued asulad. Muutused linnades: Algul sakslasi rohkem, lõpuks eestlasi. Linnades jäid raskemad ja vähem sisse toovad ametid eestlastele. 1877.a Vene linnaseadusega muudeti senist linnakorda. Linna juhtimine vahikogu kätte ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse etteotsa sai linnapea. 10. Rahvuslik liikumine Eestis Eeldused: 1) Talurahva vabastamine pärisorjusest 2) Omavalitsuste teke 3) Esimesed haritlased Eestis 4) Estofiilide tegevus 5) Vennastekoguduste tegevus 6) Tihenes koolivõrk Rahvuslik liikumine - Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv. Olulised sündmused: 1) 1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna. 2) 1857.a hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees" J.V.Jannsen väljaandjaks.
a. valimiste kampaania (esinumber keskharidusega modell Carmen Kass ja loosung „Rohkem seksikaid mehi“); • Kodanikupalga kehtestamise lubadus kõigile kodanikele riigieelarvest (Erakond Eestimaa Rohelised valimislubadus Riigikogu 2011. a. valimistel) • 15 aastaga Euroopa 5 rikkama riigi hulka (Andrus Ansipi 2007.a. valimislubadus); • Küttepuude ja kartuli jagamine Vabaduse väljakul 2009.a. septembris (Tallinna linnapea Edgar Savisaare korraldus); • Tasuta ühistranspordi teemaline rahvaküsitlus ja selle kehtestamine Tallinnas 2013. aastal • Indrek Tarandi Euroopa Parlamendi 2009.a. valimiste loosung „Vali inimene, mitte partEi“ • Eesti Konservatiivse Rahvapartei valimislubadus 2019.a. kahekordistada pensionid 4.8. Populismi levik maailmas • Donald Trump- ainult mina esindan tõelist rahvast, ameeriklasi, „America first“
suutnud keskmine ameeriklane neid osta. (Tänapäevases rahas maksaks auto 200 000 eurot!) Duryea Motor Wagon läks pankrotti ja vennad müüsid oma firma maha. · Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford. · Esimene H.Fordi auto sõitis teedel alles 1896, kui ta müüs maha oma esimese auto, mida ta kutsus ,,Quadracycle" $200 eest. Raha kasutas ta uue auto arendamiseks. · 1899.a. Loodi Detroiti linnapea ja teiste rikaste toetusel H. Fordi poolt Detroit Automobile Company. Selle firma poolt ei toodetud ühtegi müügiautot ja mindi laiali aastal 1901. · 17.Juunil 1903.a. asutati Ford Motor Company. Tehti katsetusi paljude mudelitega, kuid kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja antud Model T, millel oli 8 erinevat keretüüpi, kõik ehitatud samale alusvankrile. · Autol oli 4-silindriline 20 hobujõuline mootor, 2 käiguline käigukast ja suutis arendada kiirust ~70km/h.
vesi ja kanalisatsioon 13. soojamajandus kaugküte 14. planeerimine 15. maine Rahaallikad: 1. Üksikisiku tulumaks 2. Riigitulu 3. Fondid 4. Laen 5. Kohalikud maksud (teede ja tänavate sulgemise maks, reklaamimaks) 6. Trahvid 7. Annetused 8. Teenused 9. Vara müük 10. Maamaks 11. Teistelt omavalitsustelt Kohaliku volikogu pädevus (27 liiget) 1. Eelarve kinnitamine 2. Arengukava kinnitamine 3. Kohalike maksude kehtestamine 4. Linnapea või Vallavanema valimine 5. Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 6. Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine 7. Valitud isikute umbusaldamine 8. Presidendi valimiskogusse esindajate valimine Valitsuse pädevus 1. Volikogule eelnõude ettevalmistamine 2. Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine 3. Linna või valla esindamine Valitsemise struktuur rahvas
Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus
Rannavärava väravatorn.[3] 19. sajandi keskpaigast saati on teateid Stoltingi tornis nähtud kummitusest.[4] 1996. aastal otsustas Tallinna volikogu taotleda Pikk 68 hoone koos 450 m² suuruse krundiga linna omandisse, sealhulgas Stoltingi torn koos piirnevate linnamüüri lõikudega. 1998. aasta sügisel esitati aga Kesklinna halduskogu maakomisjonile taotlus krundi erastamiseks, kuna Erastamisagentuur oli vahepeal hoone maha müünud.[1] Linnapea Ivi Eenmaa: "Pikk 68 kinnistu torn ja linnamüür olid eravalduses ja kuulusid teiste hoonetega ühte kinnistusse juba enne 1940. aastat. Muidu on kogu Tallinna linnamüür linna oma." Torni omanikuks sai õpikukirjastus Avita, kes ostis ära torni eelmise omaniku, nõukogude ajal kataloogi- ja perfokaarte tootnud eksperimentaalkombinaadi Bit järeltulija AS BIT.[3] Et kinnistu ei olnud omaniku nimel, tekkis raskusi torni ja linnamüüri renoveerimisel.
Üha enam hakati usaldama meistrite tööd. Kui rüütliperel või talupojal oli 5 mingit tööriista või majapidamiskaupa tarvis, siis läks ta töökotta erinevate seppade jutule. Töökojad ja kauplemise kohad tekkisid losside ja kindluste juurde. Tähtis oli ka see, et lähedal oleks mõni suur kaubatee või meri, mille äärde sai rajada sadama. Kui töökodasid ja elumaju juba rohkem oli saanud, hakati seda kohta linnaks kutsuma. Linnale anti nimi ja linna õigused. Valiti ka linnapea ning linnavalitsus ehk raad. Elu linnas oli mõnevõrra huvitavam kui maal. Siin käis rändtsirkus, esinesid teatrid. Ka kohvikud ja kõrtsid olid lahti. Rikkamad võisid uhkeldada moodsate riietega ning asjadega. Keskaegne Riietus Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem.
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister.
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. Karjääriplaneerimine...............................................................................................................3 2. Indiviid....................................................................................................................................4 2.1. Elustiil.............................................................................................................................. 4 2.2. Rollid................................................................................................................................4 2.3. Mina-pilt...................................................................................
Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, mida tabavalt iseloomustas tööerakondlane Jüri Vilms. Täieliku iseseisvuse poole ei saa püüda ega leppida autonoomiaga, vaid tuleb taotleda õiguslikku osariiki föderatiivses Vene riigis. Maapäeva poolt loodi uue korra kehtestamiseks, valitsemise ja reformide teostamiseks Maavalitsus, mis asus tegutsema K. Pätsi juhtimisel. Põhilisteks eesmärkideks kuulutati:
peasekretäri Marika Valgu. Komisjoni aseesimeheks kinnitati abilinnapea Yana Toom ja liikmeteks Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo, Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa. Liikmetena kutsuti nõukogu töös osalema ka riigikogu liige Kadri Simson, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, Eesti delegatsiooni juht maailmapärandi komitees Mart Kalm ja arhitekt Dmitri Bruns. Nõukogu tööd korraldab Tallinna kultuuriväärtuste amet. Nõukogu esimene koosolek toimus 29.septembril, järgmine kohtumine leiab aset 1. detsembril.(6)
Varese sild. · 1925. aastal otsustas Viljandi Linnavolikogu ehitada esimese Kirsimäe ja Lossi tänava ühendamiseks silla. Projekti koostas tol ajal Danzigi ülikoolis õppiv tulevane kuulus arhitekt Johannes Fuks. Silda ehitati 1925. aasta 31. augustist kuni sama aasta 9. novembrini, mil komisjon selle vastu võttis. Sillale korraldati nimepanemise konkurss, ja kuigi poolehoiu võitis Lossi sild, hakati seda tollase linnapea Jaan Varese tõttu Varese sillaks kutsuma. Viljandi kohta üldiselt. · Tõenäoliselt mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb aga 1211. aasta kevadtalvest, kui saksa rüütlivägi koos liivlastest ja lätlastest abiväega esimest korda Viljandi alla jõudis siinseid paganaid ristiusku pöörama.
11 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 2 Sissejuhatus 3 Elulugu Sir Karl Raimund Popper sündis 28. juuli 1902 Viinis. Popper sündis Austria-Ungari pealinnas Viinis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Tema vanemad olid advokaat Simon Siegmund Carl Popper (Viini liberaalse linnapea Raimund Grübli lähedane kaastööline) ja Jenny Popper (sündinud Schiff). Simon Siegmund oli pärit Prahast, tema ema esivanemad pärinesid Sileesiast ja Ungarist. Schiffide suguvõsast olid pärit paljud 19. ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli "punase Viini" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises
kuhu ta on sattunud vaesusest tingitud pisivarguse tõttu ta oli varastanud oma nälgivale lähisugulasele leivakääru. Valjean rikub sunnitöölt vabanedes seadust, muutes oma vangistuses saadud identiteeti ning tõuseb ühe linna linnapeaks. Endist vangi aga jälitab hasartne politseiinpektor Javiert, kelle kinnisidee on Valjean seaduse rikkumise eest uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi. Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist Fantine`i. Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb tuberkuloosi. Valjean täidab Fantine`ile surivoodil antud lubadust ning ostab väikse Cosette`i kõrtsmikelt vabaks. Aastad mööduvad
rajada ka pealinna oma ajaleht. Aastal 1901 hakkaski Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". Siit sai alguse Tallinna ja Tartu lehtede aastatepikkune vaidlus, kas Eesti ühiskonnale on tähtsam majandus või ideed. Lehe kõrvalt pööras mees ka tähelepanu omavalitsusorganitele. Koos Poskaga kujundas ta välja eesti-vene valimisliidu, et teha baltisakslaste ülemvõimule lõpp. 1905. aasta aprillis valiti Poska linnapeaks ja Päts linnapea abiks. Keskvõim polnud omavalitsuste reformimise plaaniga sugugi rahul ning seetõttu suleti ,,Teataja" ja kindralkuberner andis käsu arreteerida kõik juhtivad eesti poliitikategelased. Raplas toimunud sõjakohus mõistis Pätsi mässulise tegevuse pärast surma. Päts põgenes 1906. aastal kolmeks aastaks Soome, kus ta sõlmis tihedad sidemed Peterburis asuva eestlaskonnaga. 1908. aastal nägi Päts üle aastate oma perekonda ning
Leia pöördkeha ruumala. 41. Ringi raadiusega 15 cm on joonestatud korrapärane viisnurk. Mitu protsentiringi pindalast jääb viisnuragast väljaspoole? t -5 t -1 42. Kas leidub muutuja t selline väärtus, mille korral murdude ja summa 5 - 3t 4t +1 oleks võrdne nende murdude korrutisega? 43. Linnas toimusid linnapea valimised, valijate üldarvust oli venelasi 25% ja eestlasi 75%. Kandidaadi K poolt hääletas 80% venelastest. Üldse hääletas K poolt 60% valijaist. Mitu protsenti eestlastest hääletas K poolt? 44. Võrdkülgse kolmnurga siseringjoone raadius on 3 . Leia sirglõigu pikkus, mis läbib ringjoone keskpunkti, on paralleelne kolmnurga ühe küljega ning jääb kahe teise külje vahele. 45. Silindri külgpinnalaotus on ruut, mille diagonaali pikkus on 8 cm. Leia silindri
koostada turismiarengukava ning määratleda tegevusplaan. Seejärel on oluline pöörata tähelepanu maafondi mitteratsionaalsele kasutamisele ning linna infrastruktuuri korrastamisele. Narva-Jõesuu omab suurt potentsiaali konkurentsivõimelise turismisihtkohana. Linnal on piisavalt ressursse turistide meelitamiseks, kuid puuduvad teadmised ja tegevuskava nende juhtimise ning arendamise alal. Antud tööd koostama hakates, leidsid autorid ka väga hea videolõigu, kus Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi rääkis Ida-Virumaa tulevikurollist Eesti turismimaastikul, kuid kahjuks enne töö esitamist oli video internetist maha võetud.
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister.
kontroll. Täna on presidendi roll riigis väga väike. Sisepoliitika 14.08.1949 toimusid esimesed Saksamaa Liitvabariigi üldvalimised, kus Bundestagi valiti 402 liiget. Teiste seas pääsesid parlamenti ka 15 kommunisti. SPD juht Kurt Schumacher oli küll populaarne ja viis oma partei võidule, kuid ei suutnud saavutada häälteenamust parempoolsete parteide ees kokkuvõetuna. Seetõttu pani valitsuse kokku CDU juht, endine Kölni linnapea Konrad Adenauer, kes oli kantsleriks septembrist 1949 kuni oktoobrini 1963. Valitsusse kuulusid veel CSU, FDP ja väike Saksa Partei. Esimeseks Liitvabariigi presidendiks valiti FDP kandidaat Theodor Heuss. Saksamaa Liitvabariigi sisepoliitika peale 1949. aastat püsis stabiilne. 1953. aasta valimistel võitis taas CDU/CSU11 ning Adenauer jätkas kantslerina. SPD esimeheks aastail 1952-1963 (peale Schumacheri surma) oli Erich Ollenhauer, kes kaotas Adenauerile ka 1957. aasta valimistel
· 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga:
haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 20 tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena,
a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja
KOKS § 57 lg 2 p 4 KOV ül täitm-ks sisepädevuse andm valitsusele ja vanemale. Osavalla või linnaosale ei saa anda üldaktide, so määruste, andmise õigust. PS § 154 lg 1 ja EKOH art 6 lg 1 = KOV enesemääramisõigus (sisemiste struktuuride isemääramine seaduse raames). Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt valitsuste kui KOV ametiasutuse juhiks. Vanemad nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Vanem võib anda üksikakte või sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Õigustloovat akti ei tohi anda. Täiendavalt võib muidki kogusid luua, nt linnaosade halduskogud. Need mood isikutest, kelle posiv elukoht linnavolikogusse kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi vastavas linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi osaleda halduskogu töös. KOV organ, ametiasutus, ametiasutuse hallatav asutus Organ: valla ja linna kui a-õ jur isiku oluline osa
8) moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe, kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu; 9) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. § 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon (1) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (2) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid;
Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodž - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal. Popolo - (Italian: “people”), in the communes (city-states) of 13th-century Italy, a pressure group instituted to protect the interests of the commoners (actually, wealthy merchants and businessmen) against the nobility that up to then had exclusively controlled commune governments. It was one of
korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning juhatab vallavalitsuse istungit esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse koosseisu muutmiseks vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest Linnapea linnavalitsuse juht ülesanded: üldjuhtimine linna esindamine sisekontroll suhtlemine avalikkusega 24. Õigusaktide järjestus: 1) Põhiseadus (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) Seadused ( Põhiseadus §65; §105) 4) Seadlused (Põhiseadus §109)
Valitsusele · eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison. Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad · Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende asemele kubermangu komissarid. Eestimaa kubermangu komissraiks sai Tallinna linnapea advokaat Jaan Poska-esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust · Kohtadel seati ametisse maakonna komissarid, tegevust alustas miilits · Revolutsiooni päevil oli mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element E. Autonoomia (omavalitsuse) nõue
täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja munakividega. Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu rohkem kui maad. Siis vajas linn uusi elanikke. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end linnas peitnud 1 aasta ja 1 päeva, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekojaplatsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Keskaegne riietus. Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega
Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12 Sissejuhatus Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945...
Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodz - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal. Popolo - (Italian: "people"), in the communes (city-states) of 13th-century Italy, a pressure group instituted to protect the interests of the commoners (actually, wealthy merchants and businessmen) against the nobility that up to then had exclusively controlled commune governments. It was one of a number of groups competing for power in the commune and in some cities succeeded in
)13 Fasism Eestis Euroopas oli ainus fasistlik riik Itaalia. Fasistid ei valitsenud kunagi Saksamaad, vaid natsionaalsotsialistid. Tänapäeval on Eestis sõna fasism väga laialdaselt kasutatav venelaste poolt, kontrollimata sõna fasism mõistet. Seda Moskva poolt, ja eriti nende suhtes, kes võitlesid kommunismi vastu Teises maailmasõjas, kandes saksa sõjaväe vormi bolsevismi vastu. Nasistid (Vene noorte rühmitus) ja Moskva linnapea Luzkov on nimetanud Eestit fasistlikuks riigiks. See ei ole enam süütu toiming. Eesti valitsused on kogu aeg seda süüdistamist talunud, ilma et omalt poolt tuua selgust selles küsimuses. Pronkssõduri teisendamise tagajärjeks on Venemaa inetu fasistlikult häälestatud kampaania Eesti kodanike ja riigi vastu. Propagandasõda Eesti vastu võtab Venemaal ametlikult rangemaid tuure, sest Moskvas olevat "kangelasreporterid" informeerinud
Venemaa kodakondsust, mis on väga ahvatlevaks tehtud,” rääkis Reps. “Aga keele küsimust ei ole tõstatatud, ei ole kuulnud küll, et keegi oleks sellest tõsiselt rääkinud,” ütles Reps, viidates, et kakskeelsuse idee erakonnas väga populaarne pole. www.delfi.ee , 19.11.2009 Keskerakonna esindus sõidab Ühtse Venemaa kongressile Delegatsiooni kuuluvad erakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikogu liikmed Ain Seppik ja Mailis Reps ning Savisaare nõunik Moonika Batrakova, teatas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik Toomas Raag. Savisaar külastas Moskva linnapea Juri Lužkovi kutsel Venemaad ka tänavu septembris. Selgi korral saatsid teda lisaks linnaametnikele Seppik ja Reps. Toona kohtus Savisaar muuhulgas Ühtse Venemaa juhtide - Venemaa riigiduuma esimehe Boris Grõzlovi ja riigiduuma välissuhete komitee esimehe Konstantin Kossatšoviga.
kasvasid kiiresti. 19. saj domineerisid linnades sakslased, valisid ka juhtorganid(rae, raehärrad, bürgermeistrid). Sajandi teisel poolel saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid ikkagi raskemad ametid. 1877. hakkas kehtima Vene linnaseadus: muudeti linnavalitsemiskorda. Linnade juhtimine läks valimistega moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas linnapea. Valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Eestlastest haritlaste arv hakkas kasvama, kuid siiski olid õiguslikult teisejärgulised (valitsemine sakslaste käes). Linnades valitses saksa keel, kombed, meelsus. 8. Tööstuse areng. 17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vesiveski. 17
maavalitsuse laiali, mille peale selle ametnikud alustasid streiki,mis kestis enamlaste võimu langemiseni. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23.veebruaril 1918.aastal kell 20.00 esmakordselt välja Pärnus,kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti".Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase,hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväe-paraad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. 22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni ülem Tannenbaum oma päeva-käsus, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu.Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas.
PIRITA MAJADNUSGÜMNAASIUM Karl Seemel 9c Adolf Hitler referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2010 Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20 aprill 1889 võõrastemajas GasthofA zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. Tema vanemad olid omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eri...
1894. aastal astus Konstantin Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. 1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduste kandidaadi teadusliku kraadiga. Järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aasta augustis asus noor jurist Tallinna ning hakkas elatist teenima advokaadina Jaan Poska abilisena. 1901. aastal hakkas Pätsi toimetamisel Tallinnas ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". 1905. aasta sügisel sai Päts linnapea kohusetäitja koha. Sündmuste ägenedes asus Päts mõõdukamale positsioonile. Õhus rippunud autonoomiataotlused aga ei realiseerunud, sest detsembris asus keskvõim vasturünnakule. ,,Teataja" suleti, kindralkuberneri käsu alusel tuli arreteerida juhtivad eesti tegelased. Tänu õnnelikule juhusele sai Päts teada teda ähvardavast ohust ning põgenes koos Jaan Teemandiga reaktsiooni meelevalda sattunud Tallinnast. K
amortiseeruma, kuulutas Tartu Linnavalitsus 1996. aastal välja konkursi kavandite saamiseks uuele purskkaevule, kuid pakutud kavandid osutusid liiga kalliks.[2] 1997. aastal kuulutati välja uus konkurss, kuhu laekus 35 tööd Igal aastal 30. aprillil, poole kuue aegu õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja. Selleks ajaks on akadeemiliste organisatsioonide rongkäik jõudnud raekoja ette ja oodatakse linnapea võimu üleandmise kõnet. Just selle kõne eel ronib naiskorporatsiooni Filiae Patriae noorliige kuju otsa ja pärgab pronkspiiga pea, teised laulavad samal ajal laulu "Üks väike rõõmulauluke". Traditsioon sai alguse 1999. aasta kevadel. Raekoda See on varaklassitsistlik, tugevate baroki mõjutustega Tartu Raekoda , mille kavandas J. H. B. Walter 1789 aastal. See on linna tähtsamaid sümboleid. Raekoja esimesel korrusel asusid vangla ja vaekoda, ülemistel korrustel raad.Aga nüüd on
4. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja annab osakonna peaspetsialistile korralduse valmistada ette korralduse eelnõu ehitusloa andmiseks AS-le Kodumaja elamu ehitamiseks. tegemist haldusorganiga, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, igaüks ei saa anda spetsialistile korraldust, välismõju: suhte poolteks avalik-õiguslikud pooled, avaliku teenistuse suhtepooled, välismõju puudub, halduse siseakt 5. Linnapea vabastas teenistusest arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialisti, sest viimane ei täitnud osakonna juhataja korraldust. linnapea haldusorgani volitatud isik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, iga vend ei saa peaspetsialisti teenistusest vabastada, välismõju: kas akt puudutab isikut kui ametnikku, teenistusest vabastamine, isikul on teatud subjektiivsed õigused, tegemist
MAFFIA JA TEMA VÕIM SISSEJUHATUS Eesti Entsüklopeedia nr. 6 lk. 101: maffia (it mafia), 1. 18. Saj. lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon. Tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunes hiljem suurmaaomanike huvide kaitsmise vahendiks. Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele või maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate rühmade omavaheline võitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskeeld, tapmisviisid olid rituaalsed, laipu peideti... Maffia, selle Sitsiilia salapärase vennaskonna ajaloo ümber vohab legendide punutis. Sama jõuga nagu tema müüt, elab ja toimib tema võim veel meie päevilgi. Maffia kuritööd annavad pidevalt tegevust päevalehtede uudisreporteritele ning varustavad raamatuid ja filme külgetõmbava ainestikuga. Seejuures kujutatakse maffiat sageli looduse enda sünnitatud nähtusena. "MAFFIA" Mida tähendab õieti maffia? Millal ta sündis? Nendele kahele küsimusele võib kuulda palju erin...
neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt
Veske poole. Ta soovitas koorijuhtidele selgitada, keda valida üldkooride juhiks ja kõnelejaks, sest nad ise ei oskavat seda teha. Raudkepp soovitas valida eestlased, kes pole veel avaliku poliitika-vaidlemiste kilda kistud.Koorijuhiks sobivat Peterburi eesti noor muusikamees J.Kappel või K.A. Hermann, kui ta oleks kodumaal. Tartu komitee aktiivsus tegi Tallinna toimkonna rahutuks ja sundis vastuabinõusid ostima. Toimkonna president Wistinghausen pöördus kirjaga Tartu linnapea G. v. Oettingeni poole, et saada kogemusi eelmise laulupeo juhtimisest. Wistinghausen kurits, et Jakobson läheb oma pooldajatega välja maakondlike laulupidude korraldamisele, mis aga kahjustaks üldlaulupidu Tallinnas. Jakobsoni argumendiks olevat 1879. a peol tehtud koorijuhtide otsus, mis pooldas maakondlikke laulupidusid. Tallinnas aga väideti, et mainitud koosolek olnud kinnine, kuhu pääsesid ainult ,,Sakala" pooldajad, seepärast polevat seal tehtud otsused seaduspärased.
Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub...
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis
hakkasid meie visioonid tulevikust lahknema ja me läksime tülli. Juhatus toetas uut juhti ja mina langesin kolmekümnesena ettevõttest välja. Ja langesin väga avalikult. Mis oli mu täiskasvanuelu siht, oli kadunud. See oli kohutav. Mõned kuud ei teadnud ma, mida teha. Tundsin, et olin vedanud eelmist ettevõtjate põlvkonda alt et olin mulle usaldatud teatepulga maha pillanud. Kohtusin David Packardi (HP asutaja) ja Bob Noyce´iga (Ränioru mitteametlik linnapea ja mentor põlvkonnale ettevõtjaile, kaasa arvatud Jobsile - toimet.) ja püüdsin vabandada, et asjad sedasi koledal kombel tuksi keerasin. See oli väga avalik ebaõnnestumine ja mõtlesin isegi ärakolimisele. Samas hakkas mulle siiski midagi koitma jumaldasin endiselt seda, mida tegin. Apple´iga juhtunu ei muutnud seda mitte üks põrm. Mind oli küll eemale tõrjutud, kuid endiselt olin armunud. Nii otsustasingi uuesti alustada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
