Need jagatakse suletud nimekirja alusel. Tallinnas on 8 valimisringkonda: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) SISUKORD 1. Vabad valimised..............................3 2. Peamised valimissüsteemid..................4 3. Valimiskäitumine ja valimistulemus.......5 4. Valimised Eestis..............................6 Kasutatud kirjanud..............................7
Olümpiaorkestriks oli 1000-liikmeline orkester N. Mihhailovi juhatusel, Moskva Filharmoonia sümfooniaorkester, Armee- ja Laevastiku trompetistid. Olümpiakooriks oli 1000-liikmeline ühendkoor V. Sokolovi juhatusel. 1.7. Olümpialipp Belgia Olümpiakomitee poolt 1920. aastal kingitud ametlik olümpialipp. Montreali esindajatena tõid lipu staadionile tookordsed olümpiatule süütajad Sandra Henderson ja Stephane Prefontaine. Tavaliselt teeb seda eelmise olümpialinna linnapea, kuid Kanada boikoti tõttu keeldus Montreali meer Jean Drapeau sellest ritualist. Kanadalased andsid lipu üle ROK-i presidendile lord M. Killaninile ja too omakorda Moskva linnapeale Vladimir Promõslovile nelja-aastaseks säilitamiseks. 1.8. Autasud Kuld-, hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12). Kullast ja hõbedast valmistatud kuldmedaleid (60×3 mm, kaal 134,1 grammi, kulda 6 grammi) valmistati kokku 483 ja neid anti 416 sportlasele. Medali avers - 1928
väljakul, kust algavad 12 Pariisi tähtsaimat avenüüd. Kaar on ehitatud Napoleoni võitude mälestuseks. Ehitati 1806-36 Chalgrini juhtimisel. 50m kõrge ja 45m lai. Kaare all on tundmatu sõduri haud (1920.a.) ja igavene tuli. Kaare sees on väike muuseum. Tähe võidukaart kaunistavad reljeefid, tuntuim kujutab marseljeesigruppi ja selle autor on Francois Rude (1784-1855). Marseljees (Prantsusmaa hümn) 24.aprillil 1792.a. korraldas Strasbourgi linnapea Frederic de Dietrich pidustused Reini armee vabatahtlikele. Armee vajas marsilaulu. Dietrich palus Rouget de Lisle`il luua midagi "laulmist väärt" ning järgmiseks hommikuks oli laul valmis. Varsti võttis laulu üle Marseille ning see sai tuntuks Marseljeesi nime all. radiaaltänav - tänav linnaplaani süsteemis, kus tänavad lähtuvad kiiretaoliselt ühest kesksest väljakust. bulvar - lai puiesteega ringtänav, puiestee mere või jõe kaldal
olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam-vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. 17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed pidid taganema Reini taha
1906/7.aastal valminud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Jaamahoone ühes osas ning rööbastel asub Eesti Raudteemuuseum. Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. Ehituse eeltöid alustati kogenud inseneri P. Götte juhtimisel juba samal aastal. Raudtee valmis kahe aasta pärast ning avati liikluseks 1. novembril 1905. Insener Götte poolt valiti ka koht rajatavale jaamahoonele. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudtejaamad tüüpprojekti
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus ...
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb...
Eestis kõige kõrgema jõuga on: Riigikogu - seadused otsused(N,MN) President seadused, otsused(N,MN) Valitsus määrused, korraldused (N,MN) Ministrid Riigi sekretär, kantsler käskkirjad (MN) Ameti pladirektor käskkirjad, ettekirjutused, otsused (MN) Inspektsiooni peadirekotr käskkirjad ettekirjutused, otsused(MN) Kohalik maavanem korraldused Omavalitsuse volikogu määrused, korraldused, otsused Vallavalitsus määrused, korraldused Vallavanem ja linnapea käskkirjad, kohustused Seadused Põhiseadus Konstitutsiooniline seadus Seadus Seaduste loomine Seaduse algatus (PS§103) Riigikogu liikmele Praktsionile Komisjonile Vabariigi valitsusele Presidendil on õigus algatada muudatuste sisseviimist PS Seaduse arutelu Lugemine Lugemine Lugemine Seaduse vastuvõtmine Hääletus Seaduse väljaandmine President. Tal on vetoõigus e. suspensiivne õigus Seadused Seadus kuulub avaldamisele seitsme päeva jooksul ,,Riigi Teatajas"
juulil kirjutati alla vaherahule Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit. Nikolai II Venemaa viimane kroonitud keiser, Viktor Kingisepp - enamlane kes võttis 27. okt üle võimu Jaan Poskalt. Johan Laidoner - sõjalise kõrgharidusega staabiohvitser, sai Eesti diviisi ülemaks 1905, 1917 Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni põhjused, käik, tulemused. Eestis, Venemaal. 1905.a revolutsiooni ajendiks Verine Pühapäev, põhjustas protestimeeleavavalduse kogu Venemaal. Tallinnas toimus streike, miitinguid
Hitlerist Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. Päritolu Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria piirilinna...
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad tema loomingus kokku ühtseks usutavaks tervikuks. Seejuures on Rembrandt väga mitmepalgeline, sest kunstniku 600. pildi hulgas on esindatud usulised ja mütoloogilised stseenid, maastik, zanrimaal, natüürmort, portree. Ja sama kuratlik omapära, mis ilmneb tema maalides, on iseloomulik ka tema ofortidele ja joonistustele. Esimese, väga lühikese eluloo kunstnikust on üles kirjutanud Jan Orlers, Leideni linnapea. Nelthen Villemsi ja Harmen Gerrits van Rijni poeg, kes sündis 15. juunil 1606. aastal. Vanemate tahtel pandi poiss ladina keelt õppima Leideni ülikooli lähedal asuvasse kooli. Vanemad lootsid poissi kasvatada tubliks riigiteenistujaks, kes vanemate eest vanaduspäevil hoolt kanda suudaks. Peagi ilmnes poisi sünnipärane huvi maalikunsti ja joonistamise vastu ning vanemad võtsid poisi koolist ära.
eesmärk ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Konventi kutsuti tagasi ellujäänud zirondiinid ja püüti moodustada laiapõhjalisemat valitsust. Parlamendi juurde loodi palju komisjone, mis pidid administreerimisega paremini toime tulema ning samas välistama ka selle, et ükski neist liialt mõjukakas saaks. Ka Pariisi Kommuun kui ohtlik võimuorgan kaotati, linn jagati 21-ks regiooniks, kusjuures igaühel neist oli oma linnapea (meer) ja valitsus. Esialgu toimusid jakobiinide ja teiste Maximilien Robespierre'i toetajate hukkamised, kuid peagi terror rauges, eelistama hakati kolooniatesse sunnitööle saatmist. Et "rahvavõim" oli kukutatud ja mitmed selle ideoloogid põlu alla sattunud, tekkis Pariisi lihtrahva seas, keda enam ei eelistatud, tõsine rahulolematus ning toimus ka kaks katset termidoorlasi kukutada. Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12.
lilleline, puuviljane ning väga soodne valge vein oli vallutanud magusa veini tarbijate südamed. Sealt algas ka suurem punaveinide tarbimise trend ning Saksamaa veinitööstus avastas end sügavas kriisis üle 85% valmistatud veinidest olid valged ning lõviosa sellest lihtsad mahuveinid. Selleks, et vabaneda odava-magusa-mahuveini imagost, loodi VDP mõisate (Verband Deutscher Prädikatsweinguter) ühendus. VDP mõisate ühenduse eellane loodi juba 1910. aastal Trieri linnapea Albert von Bruchauseni poolt, kuid tänase näo sai aastal 1990, mil sätestati uued VDP mõisaveinide reeglid liikumine mahepõllumajanduse suunas, viinamarjade korje piiramine, pidev veiniaedade inspekteerimine. Sellest ajast kannavad VDP mõisate veinid ka pudeli kapslil VDP märki. Sellist märki omavad veinid kuuluvad nn "Saksamaa Grand Cru Classe" mõisate hulka. 9
Sõjalaevade madrused mässama ja ühinema töölistega. Paksu Margareeta põletamine. 3.03 valiti Tallinnas ja seejärel mujal Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Esialgu domineerisid nõukogudes esseerid ja menševikud, Narvas enamlased. Juhtivaks Tallinna Nõukogu (kogu Põhja-Eesti üle). Venelaste ja eestlaste vahekord selles oli 6:4. Märtsis-aprillis Eestis üldine võidujoovastus, Al. Kerenski külaskäik Tallinnas! Määrati kubermangukomissarid. Tallinna linnapea Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks. Eesti administratsiooni suhted nõukogudega pinevad. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. 2 Autonoomia idee teke ja areng 11.–13. (24.–26
Kagukeskuse omanik Meelis Munski ütles Võrumaa Teatajale5, et Võrus ei ole veel väga palju poode, mis teistes linnades on. Kuid hoone laiendamine on kinni rahas, mida on raske muretseda, kuna majanduses on olukord praegu keeruline ja segane. Peale Kagukeskust on veel ehitatud ka teisi suuremaid poode. Näiteks on eelmisel aastal valminud Võrus Maksimarketi kõrvale RIMI supermarket ja üle eelmine aasta, 2008, avati suur ehituspood K-Rauta. Võru linnapea Kersti Kõosaar 6 ütles RIMI vajalikkuse kohta järgmist: "Olgugi, et Võru linna on tituleeritud poodide pealinnaks on iga uus ettevõte, mis loob uusi töökohti, Võrru oodatud. Kahtlemata suureneb Rimi kaubanduskeskuse tulekuga kaupade ja teenuste valik linnas ning mis peamine - linnakodanik vaid võidab sellest." Peale poodide ja muude ehitiste ehitamist on Võrus veel Tamula järve kaldale ehitatud
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
kõrtsid." 1904. aastal toimusid järjekordsed Tallinna linnavolikogu valimised. Oma sõprade soovitusel, aga kõigepealt abikaasa mõjutusel, andis nõusoleku kandideerida ka Jaan Poska. Tänu hoolikatele ettevalmistustel ja koostööle kohalike vene ringkondadega saavutati linnavalimistel lausa uskumatuna tunduv võit baltisakslaste üle. Eesti-vene blokk sai linnavolikogus 42 ja sakslased ainult 18 kohta. Olukorras tõusid päevakorda J. Poska ja K. Pätsi kandidatuurid Tallinna linnapea kohale. Kumbki seda ametikohta algul ei soovinud. 7 7 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 6277, 7 Kõrgem poliitika 1905. aastal tõusis päevakorda Baltimaadele autonoomia taotlemise idee. Erinevad ringkonnad pidasid kogu selle probleemistikuga silmas muidugi erinevaid eesmärke. Baltisaksa rüütelkonnad püüdsid kõigest hingest oma eesõigusi põlistada ja saavutada, et piiratud autonoomia tuleks kasuks kõigepealt aadlikest suurmaaomanikele
aastaks enne kohalikke valimisi, kuid volikogu peab arvestama sellega, et liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega. Volikogu pädevusse kuuluvad järgmised olulisemad tegevused: · valla või linna eelarve vastuvõtmine; · kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; · valla või linna arengukava kinnitamine; · laenude võtmine; · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; · vallavanema või linnapea valimine; · osavalla või linnaosa moodustamine jne. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. Määrused sisaldavad üldkohustuslikke ettekirjutusi, otsuseid tehakse üksikküsimustes. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu valitud linnapea või
Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn. Ta asub Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe ääres Ile-de- France'i regioonis. Pariisi halduspiirides on hinnanguline rahvaarv umbes 2153600. Pariisi linnaalal( unite urbaine), mis ületab ka halduspiirid ja mille elanikkond on 9,93 miljonit, toimub pidev linna kasv. Linnaala ümber asuvad pendelrände piirkonnad lõpetavad Pariisi suurlinnapiirid, mille elanikkond on 12 miljonit ja mis on samuti üks tihedamalt asustatud piirkondi Euroopas. Üle kahe aastatuhande on Pariis olnud tähtis asustuspaigaks; ka täna on Pariis üks maailma juhtivamaid äri- ja kultuurikeskusi ja ta mõjutused poliitikas, hariduses, meelelahutuses, meedias, moes, teaduses ja kunstis panustavad Pariisi kui ühe maailma kõige tähtsama globaalse linna staatusesse. Pariisi regioon( Ile-de-France) on eelkõige Prantsusmaa majandustegevuse keskus. 500,8 triljoni Euroga moodustas ta 2006.aastal rohkem k...
Tekkisid linnkommuunid, kus ainuvalitsejat asendas aristokraatlik demokraatia. 13. sajandi jooksul omandasid aristokraatide kõrval olulise rolli gildid. Niisuguseid linnkommuune nimetati societas populi või Popolo. Keskvõimu puudumisega kaasnesid konfliktid nii linnade vahel kui sees, ühise vaenlase korral võisid linnad aga ka omavahel liituda. Tuntuim niisugune liit oli 1167 asutatud Lombardia Liiga. Fraktsioonide tasakaalustamiseks loodi hiljem linnadele suurte volitustega linnapea (podesta) ametikoht. Podesta erapooletuse tagamiseks valiti ta sageli väljastpoolt, ka tema ametiaeg oli lühike, tavaliselt kuni aasta. 13. sajandi lõpuks läks võim linnades enamasti ühe vanema (signori) kätte. Mõnikord toimus see evolutsiooni tulemusel (näiteks Scotti Piacenzas või della Scala Veronas), mõnel pool aga pika võimuvõitluse järel (Viscontid Milanos). 11. sajandil kasvas Itaalia linnade roll Vahemerel. Rekonkista, ristisõdade
vastanud Eesti huvidele. Lisaks sellele ei osanud isegi õpetajad eesti keelt. Siiski oli õpilaste olukord seal soodsam, sest õpilasi oli klassis vähem. 4 Koolivalitsus ja õpetajad Vabariigi alguspäevil tegutsesid valdades koolivalitsused, hiljem otsustasid kooli asju vallavolikogud. Üks tähtsamaid koolivalitsuse juhatajaid oli Heinrich Aviksoo, kes oli ühtlasi Rakvere linnapea 1930-1940. Tema ajal ehitati palju ühiskondlikke hooneid, näiteks Rakvere ühisgümnaasium, saksa algkool, teatrimaja ja turukaubamaja. Tema valitsuse ajal nimetati koolinõunikud ka riigiametnikeks ja nad ei allunud maavalitsusele. Kord aastas kontrollisid koolinõunikud õpetajate tööd. Esile toodi 10-15 head ja veidi rohkem nõrku õpetajaid. Õpetajate töö oli suure õpilaste arvu ja kehvade tingimuste tõttu raske ning tihti olid õpetajad haiged.
2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. - Petrogradis hakkas asjaajamine venima. Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasid eestlased isiklikke sidemeid kui 26.märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe
Tööstuse kiire areng, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevikud. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nendele jäid raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. Linnade juhtimine läks linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas oli linnapea. Ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Tasapisi kasvas ka eestlaste haritlaste ja ametnike arv. Õiguslikult olid eestlased teisejärgulised kodanikud, valitsemine oli sakslaste käes (valitses saksa keel, kombed, meelsus). Kõrgemale jõudnud eestlased püüdsid end näidata sakslastena, nim. kadakasakslasteks. Tööstuslikpööre · tööstuse kasv (põllumajandus vähem) · transpordi areng · linnaelanikkond suureneb, eestlasi rohkem linnades Vaimuelu
Nii on ka Tartu raekoda näiteks Tallinna raekojaga võrreldes suhteliselt uus: see ehitati 1782–1789. *https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_raekoda b) Narva Paide Pärnu Viljandi 4 Haapsalu Mis olid rae ülesanded? -Andis välja seadused, mõistis kohut, lahendas tüliküsimusi linlaste vahel, Kes olid bürgermeistrid? -Rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Mis oli foogti peamine ülesanne? -Maksude kogumine, kohalikele õiguse mõistmine ja linnuse kaitsmine vene ja leedu rünnakute eest. Kus olid maaisandate residentsid Tallinnas ja Tartus? Tallinn - Toompea ; Tartu - Toomemägi Keda nimetai linnas bürgeriks? Kuidas selleks sai? Keskkiht (bürgerid)- käsitöölised, väikekaupmehed ,kirjutajad, ametnikud –nad ei omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis.
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Kallivoda) •"Õhtu kellad" (F. Abt) •“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius) •"Mu meeles seisab alati" (K. Collan) •“Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid) •„Sind surmani“ (A. Kunileid) II üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore juhatasid David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peakomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorgniseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Laulupeol osales 48 meeskoori 1070 lauljaga ja 18 pasunakoori 202 mängijaga, kokku 1272 tegelast. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias.
7.aprill 2010 Saksa renessanss Referaat Renessanss Saksamaal 14. sajand-15.sajand toimus saksamaal talurahvasõda, reformatsioonid ning see oli erakorralise õitsegu aeg. 14. ja 15. sajandil koosnes Saksamaa suurest hulgast iseseisvatest riikidest ja linnadest, mida valitsesid vürstid ja piiskopid. Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud. Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks. Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal ...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
" · ,,Men occasionally stumble over the truth, but most of them pick themselves up and hurry off as if nothing ever happened." · ,,Kapitalismi pahe on hüvede ebavõrdne jaotus. Sotsialismi pahe on häda võrdne jaotus." · ,,Venemaal on peaaegu kõik keelatud. Kuid mis on lubatud, on rangelt kohustuslik." · For myself, I am an optimist -- it does not seem to be much use. o Kõnes Londoni linnapea bankettil (9. november 1954) · It's not enough that we do our best; sometimes we have to do what's required. · Kui kotkad vaikivad, hakkavad papagoid vatrama. o Inglise keeles: When the eagles are silent, the parrots begin to jabber. 10 · ,,Kui üksik puu jääb ellu, kasvab see tugevaks." · ,,Mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi."
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
Esinduslike huve teenivad poolsambad fassaadi akende vahel. Turuhoone projekteeriti 19361937 kahe saaliga: 77 kohaga lihahall ja sellega liituv madalam 19 kohaga kalahall. Eelnesid Tartu turuhoone projekteerimisele avalik ja kinnine arhitektuurikonkurss. Kuna sobivat projekti ei leitud, siis anti linnaarhitektile V. Tippelile ülesandeks koostada projekt. Selle koostamisel osalesid ka linnainsener V. Onton ja insener N. Oll. Lõplik asukoht määrati arhitekt K. Bölau ettepanekul. Linnapea Aleksander Tõnisson ja linnaarhitekt V. Tippel käisid tutvumas turuhoonetega Soomes ja Lätis ning leidsid sobivama eeskuju Liepajast, Lätist. Uus turuhoone avas uksed 1938. aasta 3 jaanuari varahommikul. Lihahall on jaotatud 4 müügisektoriks, neile lisanduvad müügikohad piki saali seinu, mis eenduvad hoone põhiosast ja on 3,4 m kõrged. Hoone on rajatud vaiadele , selleks kasutati 1100 palki, ja raudbetoonplaadile.
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
Sisukord Adolf Hitler 2 Elulugu 3 Lapsepõlv 3 Päritolu 4 Sihitu noorpõlv 6 Esimeses maailmasõjas 8 Poliitilise tegevuse algus 9 Puts ja vahistamine 10 Isiklikku 10 Seosed Eestiga 11 Kasutatud kirjandus 12 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas ...
märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Eesti vabariigi loomine Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi- nedes evakueeritutele ja Eesti laskekorpuse sõjameestele. Tema saavutusi on ka ametlikult hinnatud. ...
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad, bürgermeistrid. 19. saj. II poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu, muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja 2 olulist seadust: 1) 1860 tehti lõpp tsunftikorraldusele. 2) 1877 hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaseaduse alusel: a) linnade juhtimiseks valiti linnavolikogu ja volikogu omakorda linnavalitsuse; b) linnavalitsuse etteotsa valiti linnapea. c) kehtis varanduslik tsensus. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. lk 144 1870. a avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Peterburgi. 20. saj. alguses oli kõigil Eesti linnadel (v.a. Kuressaarel) raudteeühendus. Kuidas mõjutas raudteede rajamine: 1) tööstuse arengut 2) kaubanduse arengut 3) asustuse kujunemist? 1) Raudteed olid ühenduses ka välismaa linnadega; kiirendas uute tööstusettevõtete rajamist, sai toorainet vedada.
Teine üldlaulupidu Teine üldlaulupidu nihkus aastasse 1879 ja pikaksveninud ettevalmistusajal toimusid laulupeo korraldajate keskel sisemine võitlus ja intriigid. Peakomitee president Willigerode lahkus Aleksandrikooli ümber baltisakslaste sündunud tülide tõttu ja tema asemele valitud H.v.Samson astus tagasi. J.V.Jannsen, kes oli olnud ,,Vanemuise esimees, valiti märtsis 1877 ka peakomitee presidendiks. Hiljem sai selleks siiski Tartu linnapea G.P.Oettingen ning pastor Willigerodest tema abi. Eestlaste seas oli neil aastateil käimas äge ideoloogiline võitlus Jakobsoni ,,Sakala" ning Jannseni-Hurda pooldajate vahel. Peo korraldajaks said kiriklike ringkondade vanemad. Juba esimese laulupeo ajal oli kritiseeritud selle kavasse võetud laule. Teise laulupeo noodid ilmusid trükis juba aprillis 1877, seega varakult enne pidu. Need oli valinud ja toimetanud K.A. Hermann. Trükiti 52 laulu, kuid kõiki ei esitatud
rõõmustas Gerti ka teadmine, et lõpuks ometi on ta Virgilijus Aleknat, siiani oma suurimat konkurenti, edestanud. Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga, tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeerib Gerd Kanterit tiitli eest 60 000 USD ehk 690 000 krooniga- selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga. AS United Motors otsustas Gerd Kanterit premeerida ümbermaailmareisiga. Maailmameister saab ise täpse marsruudi paika panna. 6.6 Tunnustus 26. detsembril Estonia kontserdisaalis toimunud 2007. aasta sportlaste austamisõhtul pälvis Gerd Kanter Kristjani-nimelise auhinna, aasta treeneri trofee anti üle Gerdi treener Vésteinn Hafsteinssonile. Kokkuvõte
23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased; 2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; 5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust: Jaan Poska Eestimaa kubermangu kantsler, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Jüri Vilms Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise valitsuse peaministri asetäitja 6. 3 väepealikku Vabadussõja ajast: Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja Ernst Põdder Eesti vägede juht Landeswehri sõjas (koos Nikolai Reekiga) Julius Kuperjanov Tartus tegutseva Kuperjanovi Partisanide Pataljoni juht, kes
(Patterson, 2013, p. 479). Linnavalitsuste puhul võib eristada nelja süsteemi: tugev linnapea-volikogu korraldus (Strong Mayor-Council System); nõrk linnapea-volikogu korraldus (Weak Mayor- Council System); komisjoni korraldus (Commission System) ja linnajuhi korraldus (City manager system). Traditsiooniline ja kõige levinum linnavalitsuse vorm on tugev linnapea-volikogu süsteem, mis sisaldab linnapead kui täitevjuhti ja kohalikku volikogu kui seadusandliku organit. Linnapea on otse valitud ning tal on märkimisväärne võim volikogu ja eelarve üle (Wilson, 1998, p. 658). Selles süsteemis on linnapeal vetoõigus ja otsene vastutus eelarve ning teiste poliitiliste toimingute ees. Linnapea ülesannete hulka kuuluvad nt volikogu istungite juhtimine, eelarve koostamine, määruste esitamine, juhtkonna määramine ning allüksuste jälgimine. Volikogu ülesandeks on määrused heaks kiita. Selle süsteemi puhul on linnapeal rohkem võimu poliitikat
kujunes välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi arvestama kõikide tähtsamate keskuste nõukogudega, millest tähtsaim Petrogordid, kus omakorda tekkis võimuvõitlus enamlaste, vähemuslaste ja esseeride vahel. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguses, kui massimiiting muutus korrarikkumiseks. Riik suutis alguses olukorra stabiliseerida - kuberneri asemele pandi komissar, kelleks sai Tallinna linnapea Jaan Poska Jaan Poska - liikus peamiselt vene seltskonnas, õigeusklik, nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist seni, kuni seda nõudis seadus. Tema oli iseseisvusliikumise liitlane ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti alad ühendati üheks, autonoomseks kubermanguks 26. märts - nii punaste, kui ta sini-must-valgete lippude lehvides, orkestri saatel marssis läbi linna 40 000 eestlast, sh 15 000 sõjaväelast.
(EE 8.03 Barbi Pilvre Ansipist) Haritud rahvas, tõhus majandus, lihtne riik. (valimisloosung) Püsiepiteedid on kliseelised ühendid, rahvaluules nt leinav lesk, Kalevite kange poeg, armsad kuulajad Võrdlus kõrvutatakse midagi või kedagi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui, justkui ja oleva käände abil Mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar (M. Under). Linn all orus paistis nagu peopesal. Ta tuli õhetava ja kaunina kui kevadhommik. Endine Tartu linnapea Ilona Merzin on leidnud, et Ansip on nagu isa toetav ja julgustav. (EE 8.03.2007 Barbi Pilvre) Eesti on nii tugev, kui on tema kõige väetim kodanik Troop on piltlik võte väljenduse mõjuvuse saavutamiseks (tropos kreeka k pööre, suund; sõnade tähenduse ebatavaline seostamine). Troobis on sõnad ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt seotud. Kõik järgnevad kõnekujundid on troobid. Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste, tunnuste
lõputseremooniast. Praegu Los Angeles Galaxy meeskonnas palliv Beckham on lõputseremoonial järgmise suveolümpialinna Londoni esindajana. Lisaks Beckhamile astuvad Londonit kui olümpialinna toetavas kavas üles Led Zeppelini kitarrist Jimmy Page ja Londonis sündinud laulja Leona Lewis. Samuti tantsijad kuninglikust ooperiteatrist ja hulgaliselt sportlasi kes pärit tulevasest olümpialinnast. Lõputseremoonial osaleb ka Suurbritannia peaminister Gordon Brown ning Londoni linnapea Boris Johnson võtab oma Pekingi kolleegilt vastu olümpialipu. Lipu ulatamine lõppevate mängude linnapealt järgmise olümpialinna esindajatele on traditsiooniline sündmus ning lõputseremoonia vankumatu osa. David Beckham valiti aga tulevas olümpialinna tutvustava delegatsiooni sekka, kuna ta oli Londoni olümpialinnaks valimise agar toetaja. Lisaks on Beckham Hiinas ebajumala staatuses. Tema populaarsus ületab ka tänavuste mängude kangelaste Michael Phelpsi ning Usain Bolti oma.
Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos. Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A.Keskküla (Venemaal revolutsiooni esilekutsumiseks ja Eesti riigi loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid vabastati poliit- ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti lahkuma ja Eestimaa kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska(1866-1920). Ta on üks EV loojaid, selle esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud. Poliitikute eesmärk oli territoriaalse ühtsuse ja omavalitsuse saavutamine. Jaan Tõnisson, kes tegutses Lõuna-Eestis, soovitas luua kaks eesti kubermangu. Venemaa AV määrus: 30. märts
raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus, millega keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Juhtimine valimiste teel mood. linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsusele, eesotsas linnapea. Ei kehtinud varanduslik tsensus. Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. Kasvas eestlastest haritlaste,ametnike arv. Õigustelt teisejärgulised kodanikud, linnades valitses saksa keel,kombed. Kõrgemale jõudnud eestlased, kes oma päritolu varjasid-kadakasakslased. Vaimuelu: Tartu ülikooli asustamine-1630 rajati Tartusse akadeemiline gümnaasium, muudeti 1632 ülikooliks. 1802 avati uuesti.4 teaduskonda:filosoofia, usu, arsti ja õigusteaduskond. Saksa ja ladina keeles
sõlmpunktidesse. Nii tekkisid paljud tänapäeva suurlinnad nagu London ja eelpool mainitud Pariis. misel jälgiti rangelt, et igaühel oleks talle vääriline koht. LINNA VALITSEMINE Linnad rajati feodaalide maa peale. Seega olid linnad algselt senjööride mõju all. Hiljem suutsid mitmed linnad ennast vabaks võidelda. Täieliku või osalise omavalitsuse saavutanud linna juhtis linnanõukogu ehk raad, mille eesotsas seisis linnapea (Prantsusmaal meer, Saksamaal bürgermeister). Rae liikmed valiti jõukate linnakodanike (eelkõige kaupmeeste) seast. Rae ülesandeks oli suunata ehitustöid ja juhtida linna majandust. Samas pidid raehärrad suhtlema ka teiste linnade, suurfeodaalide ja kuninga või keisriga. Raehärrad käisid koos tihti ja täitsid paljusid ülesandeid, ent palka nad ei saanud. Keskajal oli see auamet . Tihti tõi see auamet aga palju rikkust. Linna juhtimine
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
