Kaubandus- Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid:Klaverit, relvi&metalltooteid, vaske, heeringaid, lisaks soola, veini, õlu, vürtse. Eksporditi Läände:Karusnahka, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. Skraa- Koonduti tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Tsunft- Kaupmeeste ühing. Gild- Käsitööliste ühing. Linnafoogt- Maaisanda esindaja rae juures. Bürgermeister- On rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Raad- Ehk magistraat on linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Missa- On läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus. Reformatsioon-oli 16sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldasid nn reformeeritud harud. Pildirüüste- on reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid. Bernt Notke teos ,,Surmatants" ütleb seda, et vahet ei ole, kes sa oled, sured niikuinii.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Juhendaja Lektor Toomas Muru Tartu 2011 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Elanike etteheited........................................................................................................... 5 Planeerijate argumendid.................................................................................................7 Poliitikute seisukohad.....................................................................................................8 Kokkuvõte.......
HMS § 8 lg 2 –haldusakti andmise volituse võib anda ükskõik millisele osavalla või linnaosa ja selle valitsuse allüksusele. Käesoleval ajal on linnaosad Tallinnas(8) ja Kohtla-Järves linnades, osavallad Vinni ja Väike-Maarja valdades. Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt osavallavalitsuse ja linnaosavalitsuse kui KOV ametiasutuse juhiks. Neid nimetab ametisse ja vabastab ametist valla-või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Tallinna põhi,ääruse nimetab mitu linnaosavanema ülesannet(nt juhib ja korraldab linnaosavalitsuse tööd, esindab Tallinna kohtus linnaosa pädevusse antud küsimustes või volitab selleks teisi isikuid, käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid jt). Nas võivad oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Nende üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea
1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eestiveneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 48 kohta. 1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks, mis tähendas volikogu juhtimist. Vabadussõja võidu üheks eelduseks võib pidada eestlaste käe all olevat omavalitsuste süsteemi, siin omandatud kogemused võimaldasid kiiresti mobiliseerida riigi ressursid idast pealetungiva vastase vastu. 1905.a. dets. asus keskvõim vasturünnakule. Ajaleht "Teataja" suleti ja kindralkuberner käskis juhtivad eesti tegelased arreteerida. K. Pätsil õnnestus põgeneda Sveitsi. 1907.a. siirdus K. Päts Soome. Siit pidas K
Raudteed ja linnastumine 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike muudatustega, esimest korda kolisid linnadesse ka eestlaste hulgad 1877 Vene linnaseadus kehtestas uue valitsemiskorra linnavalitsus ja linnapea. Erikord ja keskvalitsus Erikorra püsimine Balti provintsiaalseadustik 1845, 1864 kinnistas senist erikorda. 1860.ndatel tekkisid vastuolud Vene avaliku arvamuse vastuseisu ja Eesti alade erikorda kaitsvate baltisakslaste vahel Kubermangude valitsemine Kuberner `peremees' Kubermanguvalitsus igapäevane juhtimine Kroonupalat majandus ja rahandus, maksud
Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla Balzac. Honoré lisas sellele aadlipatrikli de. Balzac sai hea koolihariduse, õppides Vendóme'i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. End algul, 1820-ndatel aastatel, ei läinud see sugusi ladusalt. Ajavahemikul 1821-1825 a. Avaldas ta kaheksa õudus- ja seiklusromaani, mis ei äratanud mingit tähelepanu
Tegemist on avakõnega ja mingil moel ka poliitilise kõnega. Tänusõnad kõnes olid mõeldud eelkõige kohapealsetele inimestele ja avatud teabepunkt kindlasti üle Eesti kõigile, kes vähegi Ameerika Ühendriikidest huvitatud on. Kõne eesmärk oli tänada Eestimaad ja Ameerikast huvituvaid inimesi, et edaspidi Eesti ja USA suhted oleksid head ja säiliksid. Kõne Asekantsler Pärn, maavanem Raidma, linnapea Tammiste, direktor Erilaid, daamid ja härrad. Mul on hea meel olla täna Narvas, et avada siin meie esimene Ameerika teabepunkt Eestis. See teabepunkt võimaldab Narva ja kogu Kirde-Eesti elanikkonnale vaba juurdepääsu laialdasele informatsioonile Ameerika Ühendriikide valitsuse, ettevõtete, haridussüsteemi, ajaloo, ühiskonna ja kirjanduse kohta. Narvas asuv Ameerika teabepunkt võib kindlalt loota
Aastail 1970-1973 ja 1984-1986 oli ta Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. · Itaaliast pärist kunstnik Roberta Guidi di Bagno on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele ning kujundusi näiteks oopertele "Jevgeni Onegin", "Parsifal" ja "Don Pasquale". Ballett "Coppelia" räägib kahest armastajast Swanildast ja Franzist ning nukumeistri Coppeliuse käe all valminud nukust Coppeliast. Swanilda on linnapea tütar ning iga hetk abiellumas Franziga, kui aga ühel päeval näeb Franz peast natukene hullu nukumeistri rõdul istumas imeilusat tüdrukut. Teises vaatuses lähevad Swanilda ja ta sõbrannad ning Franz Coppliuse töötuppa ja taipavad, et imeilus rõdul istunud tüdruk on hoopis nukk. Swanilda läheb nuku asemele ning Coppelius tuleb koju ja tahab Franzi eluga Coppeliat ellu äratada. Kui aga äkitselt nukk, kes on päriselt hoopis Swanilda, ellu ärkab.
majanduses näha pole. Vastupidi, suure sissetulekuga inimesed maksavad täpselt sama palju makse kui näiteks miinimumpalga saajad. Et vähendada riigis äärmuslikkust, ehk vähendada vaeste arvu ning ülirikaste arvu, on vaja muuta maksupoliitikat. Kui riik koguks makse inimeste maksevõime alusel, oleks riigis tunduvalt vähem vaeseid. Viiendaks tunnuseks on vaba ettevõtluse toetamine. On päris palju erakondi, mis selle tunnuse pooldajad on (näiteks Keskerakond ja IRL). Tallinna linnapea Edgar Savisaare vaatenurgast ei piisa vaba ettevõtluse säilitamiseks ja toetamiseks vaid erastamisest, kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamisest ega WTO põhimõtetele vastavate seaduste vastuvõtmisest. Savisaare sõnul monopolid hävitavad vaba ettevõtluse Eestis. Näiteks kiskjaliku konkurentsi tõttu kaovad väikeettevõtted ja väikesed ketid, mistõttu on eriti tähtis vaba ettevõtlust toetada, eriti väikefirmasid. Kuuendaks tunnuseks on ametiühingute õiguste kärpimine
Kasvas tööpuudud langes elatustase, pankrotid. Enne1924 Riik ei sekkunud majandusse, Esikohal tööstus Hakati ehitama uusi ehitisi Suuremrõhk ehitusmaterjalidel. Üõlevkivitööstus Venemaalt palju tellimusi Mõisamaad asendusid talumaadega Uus majanduspoliitika-turg pöörati õ Rohkem euroopa poole,majanduse kt Rõhk põllumajandusel.väiketõetajate pakutu Suuremaid toetusi,rahareform.. Jaan poska-eestimaa kubermangu juht.eesti ajaloo kronoloog. 1913-17tallina linnapea, laidoner-24veeb 1918aitas välja töötada plaan eesti iseseisvumiseks jaan anvelt-riigipõõrde juht viktor kingsepp-enamlane võtis poska käes eesti kubermangu üle.
Talle tuli ukse peale vastu tema kõhn, kondine naine. Talus oli aset leidmas üks kurb sündmus nimelt naise isa oli suremas. Ta oli juba tükk aega olnud sellises seisundis, et ei liiguta ega räägi. Preester ennustas raugale, et ta ei ela enam seda ööd üle. Nad hakkasid mõtlema matustele, mees lubas minna linna inimesi matustele kutsuma ja naine pidi samal ajal küpsetama. Kui naine süüa tegi, kõndis mööda linnapea ning naine ütles talle, et matused on laupäeval. Kui laupäeval külalised hakkasid saabuma, oli isa siiski veel elus. Kõik sõid ikkagi ja nautisid oma olemist. Järsku karjus üks talunaine, et mees oli lõpuks surnud. Nii otsustati matused pidada esmaspäeval. Mees ütles naisele, et ta hakkaks jälle küpsetama. Naine natuke nurises, aga mees ütles, et ega seda iga päev ei juhtu. 3) Kaelakee
Ning nii nad valituks saavadki. Eks igal erakonnal ole häid ja halbu külgi ning alati ei paista need head küljed halbade külgede varjust välja. Reformierakond ongi selleks minule kõige rohkem sümpatiseerinud kuna näen ,et nende head küljed kaaluvad üle halvad küljed ning nad ei täida võib-olla kõikki enda ette antud lubadusi aga sellepoolest nad täidavad enda lubadustest alati midagi. Kui näiteks võtta meie oma Kuressaare linnapea Urve Tiidus siis tema on meil ümber Kuressaare teinud jalgratta teed ning üldse on näha kuidas Kuressaare on ilusamaks muutunud. Peale valimis oli näha ,et inimesed olid Tiiduse tööga ülimalt rahul ning valiti ta ju nüüd uuesti. Sammuti ei kurdaks mina midagi tema tegemiste kohta. Kuressaare on märgata ,et Reformierakond on enda lubadusi täitnud ning inimesed on rahul kuidas need täidetud on ning tänu sellele ka Tiidus uuesti Kuressaare linnapeaks ju sai.
· Eesti Töörahva Kommuun- ,,omaette riik", juhiks- Jaan Anvelt · Landeswehr'i sõda- (ehk maavägi), baltisakslaste kukutamine Venemaal Tartu rahu sõlmimine- 2.veebruar 1920 Sisu:Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir Tähtsus: Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Jaan Poska-Tallinna endine linnapea, vandeadvokaat, vastloodud rahvuskubermangu komissar. Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja Jaan Anvelt-eesti töörahva kultuuri juht Viktor Kingissepp- Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Konstantin Päts-päästekomitee liige, osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Jüri Vilms-päästekomitee liige
VLADIMIR PUTIN JA DMITRI MEDVEDEV VLADIMIR VLADIMIROVITS PUTIN NOORUS vSündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis vOli perekonnas kolmas laps, kaks vanemat venda surid lapsena vIsa kasvatus oli range, ema oli leebe. vPutinite perekond elas Leningradis 20 m² suuruses toas kommunaalkorteris vÕppis Leningradi 193. 8-klassilises koolis vHakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema, algul poksiga, siis samboga ning hiljem judoga vPärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis vInnustus Nõukogude luurefilmidest ning unistas tööst riikliku julgeoleku organites v vAastatel 19701975 õppis Putin Leningradi ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas vTuli 1976 judos Leningradi meistriks vÕpingute ajal astus NLKP-sse TEENISTUS KGB -S v1975. aastal suunati Leningradi KGB piirkondlikku valitsusse vAastal 1984 sai majori auastme v Teenis aastail 19851990Saksa DV-s Dresdenis vTegeles ...
5. Weissenstein Paide Jüriöö ülestõus 1343. a Põhjused: -talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine -Taanlased ei suutnud valitseda -kaotatud vabadust taheti tagasi Kus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Linnad ja kaubandus 9 asulat said linnaõiguse. Sissetulek = kauplemine Väljaveoartikkel teravili Sisseveokaup sool Tsunft- käsitööliste ühing Raad- linnavalitsusorgan Bürgermeister- rae vanem või linnapea Linnafoogt- kohtunik Gild- kaupmeeste ühendus Skraa- tsunfti põhikiri
Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused 1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealet...
Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Mari...
rahulepingule kirjutati alla 2.veeb. 1920 (leping jõustus 30märts) *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest *sõja lõpetamine *sõjavangide vabastamine Eesti iseseisvumisega seotud isikud, millist rolli täitis, milliste sündmustega või ettevõtmistega seotud olid: J.Poska- rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea J. Kuperjanov- eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant. Osales Tartu vabastamisel, sai Paju lahingus haavata, mille tagajärjel suri J.Laidoner- Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, tänu temale saavutati iseseisvus R.Goltz- Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht. V.Kingissepp- Eesti kommunist
Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid, jõudsid teadlased tuvastada turvariskid, mis on päevakohased ka praegu. Komitee hoiatas, et kui valitsus ei suurenda oma tähelepanu terrorismivastasele võitlusele, ei suuda USA ennast rünnaku vastu kaitsta. Richard Milhous Nixon suri 22. aprillil 1994 Watergate: president astub tagasi 9. august 1974
Johan Laidoner (1884-1953) ametlikult Eesti sõjaväelane ja poliitik, mitteametlikult samuti tuntud varas, reetur ja muidu kabi. Vabadussõja ajal Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, lahkus omal soovil peale sõja lõppu, 1924 nimetati taas ametisse peale enamlaste mässu. Viktor Kingissepp (1888-1922) Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, lasti 1922 välikohtu otsusel maha. Jaan Poska (1866-1920) Eesti riigimees. 1913-1917 oli Poska Tallina linnapea. Juhtis Tartu rahulepingu läbirääkimisi. Jaan Anvelt (1884-1937) jurist, bolsevik, poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (nagu Hunt Kriimsilma 7 ametit). 1917 sai temast üks Eestimaa bolsevike juhte. 1924 mässu organisaator. Peksti surnuks ülekuulamisel NL-s 1937. aastal. Hugo Treffner (1845-1912) Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Philipp Karell eesti arst. Tsaar Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, tema algatusel asutati 1867
Maripuu sõnul pole seega mootorsõidukimaksu näol tegu märkimisväärse summaga.11 Ka teised poliitikud mõistsid, et mootorsõidukimaks pole kuidagi kasulik linnale. Abilinnapea Toivo Ninnase sõnul on maks tallinlastele diskrimineeriv ja selle kogumine tuleb lõpetada, kuna see ei täida oma eesmärki. (...) Ninnase sõnul on paljud linnaelanikud seni automaksust hoidumiseks enda auto registreerinud väljaspool Tallinna, maksu kaotamisel selline olukord kaob.(...) Ka linnapea Edgar Savisaar märkis, et võib-olla kaotab linn rahaliselt, ent seeläbi muutub linn elanikele atraktiivsemaks. Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsioon esitas menetlusse eelnõu kaotada tuleval aasta mootorsõidukimaks pealinnas, 19. septembril.12 Mootorsõidukimaksu määrus tunnistati kehtetuks 2.oktoobril.2002.a ja määrus jõustus 1.jaanuaril.2003.a. 11 Tallinna koalitsioonilepe: mootorsõidukimaks kaob, piletihinnad ei tõuse (www.aripaev.ee)
Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri ema Klara oli tema isa sugulane. Isa tõi ta majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mai...
Omavalitusus- Tartu linna näitel MÕISTE 1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. 2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMUPIIRID: 1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega. ...
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud.Kubjas- oli mõisa korraldusi täitev talupojast ametimees.Kilter- töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vasall- läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus. Kodukarjaõigus- ihunuhtlus 1242- Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel. 1236-Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu. 1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus. 1343 a 23.aprill Jüriöö Ülestõus 1346 Taani müüs oma alad Saksa ordule. 1248 Tallinn sai linnaõiguse
ESIALGU TÄHELEPANUTA? Need vastandusid romantilisele ilutsemisele ja fantaasiamängule, mida tolleaegne lugeja ootas. 5. KIRJELDA JULIEN SORELI KARJÄÄRI PÜÜDLUS. MIKS NEED KOKKUVARISEVAD? Julien Sorel- ,,Punane ja must ,, peategelane. Ta unistab paremast elust. Ta on auahne, andekas, õpihimuline individualist, oma ideaaliks peab ta Napoleoni. Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht linnapea juures. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku sekretärina tema tütre armasutuse võitmiseks. Kuid pihiisa kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil segaseid tundeid, sõidab ta kiriku ning tulistab seal palvetavat proua de Renali. Naine jääb elama ja hoolimata Julieni teost armastab ta teda ikkagi edasi. Toimub rahvarohke protsess, mida Julien mõjutab meelega oma vastu. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast
iga kahe aasta tagant peetavatel Rahvusvahelistel Paide Paepäevadel. Iga aasta oktoobris kogunevad jooksusõbrad nii siit- kui sealtpoolt piiri, et võtta mõõtu Paide-Türi rahvajooksul. Paides on ka Järvamaa muuseum, mis on asutatud juba 31.juulil 1905. Aastal Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt. Seal on mitmeid unikaalseid kogusid ja esemeid: nt. 1869. a. asutatud Paide Apteegi sisustus, Filipiinidelt toodud teokarp-ristimisvaagen, linnapea ametirahad, seltsidele kuulunud esemed. Paide vaatamisväärsuseks peetakse ka kohtuhoonet, mis on 18. sajandi lõpu esinduslikum hoone. Seal asusid kreisikohtu saal ja kantselei, linnafoogti istungisaal ja kantselei, kassa, arhiiv, vangla, vahitoad, ooteruum ja kojamehe korter. 1980-ndatel aastatel valmis üks tähtsaimatest ja suursugustest ehitistest, selleks on Paide Kultuurikeskus. Paides saab ka hästi puhata, näiteks jalutades mööda Lembitu parki, mis planeeriti 1936.-37. a.,
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (...
3)õigeusku ümberasumine, sinna astus 100 000 inimest. Ehitati Aleskander Nevski katedraal ja Kuremäele Pühtitsa nunnaklooster. Õigeusust tagasi minek oli keelatud, need kirikuõpetajad said rahatrahvi, keelati tegutsemeni või pandi vangi. 1885-94.a LM kubermangu 135-st kirikuõpetajast 104 olid uurimise all. Poliitilised 1)kohtureform inimesed muutusid võrdseks. 2)linnareform selle tulemusena raad kadus ja asemele tuli valitud linnaduuma ja valitud linnapea, seda said valida majaomanikud. H. Jannsen arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die Heimat. A. Grenzstein arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda, eestlastel kui väikerahval pole üksi tulevikku, peaks sulanduma tulevikurahva venelastega. Kolmas suund üritati venestumise tingimutes rahvuslikku liikumist jätkata
Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõtte...
Mõlemaid riike juhib peaminister Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e. munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. Volikogu määrab volikogu esimehe (tema on nagu president riigis) ning ka linnapea e. meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogu poolt vastu võetud kohalikud seadused e. määrused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse e. konstitutsiooniga. Konstitutsioon on ülemuslik igas linnas ja vallas. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH (keiser, kuningas, tsaar), mistõttu sellist poliitilist režiimi nimetataksegi
endise Uderna postijaama maad, mis otsustati elanikele välja jagada. Kuna eelmisel aastal ehitatud ujula oli väikeseks jäänud, siis tehti juurdeehitisi, ning suurendati kabiinide arvu. Läbi viidi staadioni ehitamine, laiendati Kesk tänavat, tänavavalgustite arvu suurendati 30-ni. Lõpuks saadi kokkuleppele ka alevi piirides olevate maanteede parandamise asjus. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931). Aastal 1932 tekkis Elva alevivalitsuses kriis ja linnapea Lell astus tagasi. Tema asemele sai alevivanemaks Juhan Sepp. Selle linnapea ajal sai alev 10-ne aastaseks. Pidustused toimusid korraldatuna alevivalitsuse poolt. Istutati juubelitamm ja kutsuti ~ 70 külalist. Volikogu tegeles enamasti ikka suvitajate ligimeelitamisega, aga ka alaliste elanike heaolu tagamisega. Koostati hoonestuse- ja tänavate-, kui ka linna üldplaneering. Aastal 1934 kinnitati Elvale ja Nuti(Peedu) asundusele suvituskoha õigused. 1936. aastal muudeti Nuti Peeduks
nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Saab vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või saab kergendada karistust või siis just algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. 2. KONSTANTIN PÄTS 4 Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ja lisaks kolmele vennale oli üks õde Marianne Pung. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas, kust ta
armukese pihta. Selle peategelane on Julien Sorel, 19 aastane noormees, puussepa poeg, ta on edasipüüdlik, kõrgete vaimsete võimetega, on iseseisvalt salaja õppinud selgeks ladina keele, lugenud läbi piibli ja võiks vabalt preestri ametit pidada. Karjääri astmestik on tal väga selge ja tuleviku unistused väga suured aga ta on talupoeg ja ülespoole pürgida saab vaid kavaluse ja osavate manöövritega. Ta otsustab seda teha naiste abil. Tema esimene samm on koduõpetaja koht linnapea de Renàli peres. Linnapea naine on 30 aastane, lihtsameelne, armub Julieni ning too pääseb kõrgseltskonna sekka. Edasi pääseb ta Pariisi, rikka aadli teenistusse, kelle tütre võrgutamine avab talle palju võimalusi. Ta saavutab positsiooni ja jõukuse, kuid ootamatult saadab proua de Renàl Julieni tulevasele äiale tema tulevikku ja minevikku paljastava kirja. Julien tulistab kirikus proua de Renàl selja tagant ja kohtus ütleb ta, et tapmine oli ette kavatsetud
Lisaks nimetatutele on munitsipaalomandis Võru vallas asuv Andsumäe spordibaas (hüppemäed K10 ja K30 ning suusastaadion) ning Haanja vallas asuv Jaanimäe spordibaas. Kolmes linna üldhariduskoolis on võimlad, Tamula rannas on tenniseväljakute kompleks, rannavõrkpalliväljakud, korvpalliväljak ning skatepark. Olevi, Luha ja Vabaduse tänaval on noortel jalgpalluritel kasutada kunstmuruga minijalgpalliväljakud. Liikmed · Ülo Tulik Linnapea · Kristjan Võrno Abilinnapea · Kersti Kõosaar Abilinnapea · Innar Mäesalu Abilinnapea · Jüri Kaver Abilinnapea Ajalooline kujunemine linnaks Linna asutamise ajaks loetakse 21. augustit 1784. Sellist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linna pindala on 13,2 km². Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas
telekommunikatsioonifirmad, näitkes Playtech Estonia, Webmedia ning Eesti firmad Regio ja Raintree Estonia, ka Skype`l on Tartus esindus olemas. Kõige suurem tööpakkuja on ülikool. Valitsus Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise põhimõtted ja üldised alused on kinnitatud Tartu linna põhimääruses. Linnavolikogus on 49 liiget. Linnavalitsuses on üks linnapea ja viis aselinnapead. Praegune Tartu linnapea on Urmas Kruuse, kes kuulub reformierakonda, mis on Tartu poliitilises elus juba pikemat aega domineerinud. Arhitektuur Tartu arhitektuuri on oluliselt mõjutanud linna tulekahjude- ja sõdaderohke ajalugu. Kõige vanem ehitis Tartus pärineb keskajast. Selleks on oma originaalsel kujul säilinud Jaani kirik, mis on oma terrakotaskulptuuride poolest maailmas ainulaadne. Toomemäel asunud kunagise
19. saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, teisel poolel aga eestlased; Töökohtadeks olid tsunftid ja gildid, raehärradena, bürgermeistritena. Eestlaste kätte jäid jätkuvalt raskemad ja madalama sissetulekuga ametipostid; Teisel poolel hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda, linnu juhtisid nüüd volikogu ja valitsus, mille rahvas oli valinud. Eesotsas oli linnapea, valitsemine jätkuvalt sakslaste käes; Ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtspoode, kuid samas linnades valitses jätkuvalt saksa keel ja kombed ning olid ka kadakasakslased. 15. Vaimuelu Taasavati TÜ 1802. a, kus olid usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles, kuid hiljem vene keeles. Esimeseks rektoriks sai G.F. Parroti. 19
Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta
,,Coppelia" Leo Delibes Etendus toimus Rahvusooper Estonias 23.novembril, 2011 Dirigent Risto Joost Peaosades : Swanilda, linnapea tütar Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin Doktor Coppelius, alkeemik Vitali Nikolajev Nukk-Coppelia Ksenia Bespalova Koreograaf-lavastaja Ronald Hynd Koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Kunstnik Roberta Guidi di Bagno Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust Eve Andre Ta lõpetas 1996
võimalik. Eestis on palju lapsi, kes tahavad/peavad õppida/õppima ja kui sinu elukohas asuv ainuke kool sulgetakse, peab perekond oma elu ümber seadma ja kolima näiteks sinna, kus on lähim kool. Seetõttu võib-olla loobutakse tööst ning ei saada uues kohas uut tööd või korraliku elamispinda. Haridus ja kindlustunne on väga tähtsad. Ning viimaks Tallinna TV. Minu arvates ja ka paljude teiste inimeste arvates on see väga mõttetu. Edgar Savisaar, kui Tallinna linnapea, kasutab seda ära reklaamiks Keskerakonnale. Tallinna TV rahastamise asemel võiks linnaraha kasutada hoopis lasteaedade korrastamisele ja nende juurde tegemiseks. Näiteks, tänu sellele, et lasteaia mänguplats oli korda tegemata, sai üks laps hiljuti surmavad vigastused. Tegemist oli just katkise ronimisredeliga. Ning kindlasti selle raha eest peaks juurde palkama kasvatajaid, kelle abil saab lapsi rohkem jälgida ja tähele panna. Tegelikud on kõik sotsiaalprobleemid omavahel seotud
iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklamee- rimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. 22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni (2. Eesti polgu 3. pataljon) ülem staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum oma päevakäsus nr 41, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril
ja soldatide saadikute nõukogud. 2. märtsil Tallinnas aset leidnud tööseisakutest arenes ülelinnaline streik, millest omakorda kasvas massimiiting, mis läks üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korraldused likvideeriti kiiresti ning Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja määras asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komossariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska. Kuna täieliku iseseisvuse saavutamise mõte polnud veel piisavalt küps, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang üheks rahvuslikuks kubermanguks. Sinna alla aga ei kuulunud Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa. Autonoomia saavutamise järel asendati senised vene ametnikud eestlastega ja
arenenud mitmesugused käsitööharud. Dramaturgi vanaisa Richard elas Stratfordi lähedal. Oli talumees ning suri 1560.-60. aastal talvel. Varanduse pärijaks oli ametlikult maakonnast lahkunud John Shakespeare. Esimesed teated tema asumisest Stratfordi pärinevad 1552. Aastast. 1557. Aastal abiellus John Mary Ardeniga. Samal aastal tõusis ta silmapaistvate linnakodanike hulka. 1568 sai temast tänapäevases mõttes linnapea. Teadmata põhjustel sattus võlgadesse ega tahtnud isegi enam kirikusse ilmuda. Arvatavasti vaesustus ta täiesti. Peres oli kokku 8 last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William Shakespeare oli pere kolmas laps. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Põhirõhk oli ladina keelele. Tolleaegse õpetuse omapäraks oli ka talumatu tundub kümnete ja sadade lk'de päheõppimine, sest raamatud olid haruldased ja kallid. Siit võivad pärit olla ka Shakespeare'i hilisemates teostes
Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo, et Faust läheb halvale teele, kui teda mõjutada. ÖÖ Fasut ja Wagner(õpilane) Küpse teadlasena satub Faust meeleheitesse, sest tal ei ole peale oma teadmiste midagi ette näidata. Fasut tahab leida elu mõtete. ,,See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse." Faust tahab õelda, et kui ei hakata otsima asjade sügavamat tähendust võib väga lihtsalt õnnelikuks saada. LINNAVÄRAVA EES Ülestõusmispüha, linnapea valimine Käsitletake vaimuinimeste(Fasut ja Wagner) vastasseisu pööbliga(linnarahvas). Inimsed austavad Fausti, aga Faustil on sellest ükskõik. Ilmub must puudel. TÖÖTUBA Faust,Mefistofeles, õpilane Faust jõuab koos puudliga oma töötuppa, kus puudel Mefistofeleseks muutub. Ta pakub Faustile tehingut, mille järgi ta saab Fausti hinge endale, kui suudab panna Fausti elu nautima. Faust ei ole alguses nõus, kuid lepib lõpuks tingimustega ning nad solmivad lepingu kolme veretilgaga
o Hääletamisõigus on: a) Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes 18 ja kelle püsiv elukoht selles vallas või linnas b) välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel o Valimised on üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel. Igal valijal on 1 hääl. o Ametisoleku aeg on 4 aastaks. · Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täidesaatva võimu organ o Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes moodustab valla/linnavalitsuse o Vallavanem/linnapea ei tohi olla volikogu esimees Võim riigis ja kohtadel Seadusandlik võim Eestis tervikuna Riigikogu Valla- või linna volikogu Täidesaatev võim Eestis tervikuna Vabariigi Valitsus Valla- või linnavalitsus Eelarve · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid)
priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein)
Opositsiooni moodustavad praegu (2019) Eesti Reformierakond Eesti Vabaerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Fraktsioon - Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle. Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega, kahte sorti ajutised (probleem tekib vaja lahendada) alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad) Kohalik omavalitsus. Valla /linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linnavalitsuse, volikogu esimees Tartus on Aadu Must. Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea Tartu linnapea on Urmas Klaas. On ka abilinnapead. Valitakse iga 4.aasta järel, volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. ELi juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused, mis asuvad Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise, kompromisside tulemusena. Institutsioonide ülesandeks on luua seaduseid, mis ühtlustavad reegleid kõigis liikmesriikides.
STENDHALI ,,PUNANE JA MUST" Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korralda...
õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 karistussalklased ta tagaselja surma mõistsid, emigreerus Sveitsi, läks sealt Soome, naasis 1909 Eestisse. Pärast sõjaseisukorra kaotamist Balti kubermangudes (1908) ilmus tagaselja surmamõistetud Konstantin Päts 1909 vabatahtlikult kohtu-uurija ette. 9-kuulise vanglakaristuse kandis ta "Krestõ" vanglas Peterburis 1910-1911. Sel ajal suri Sveitsis tiisikusse Konstantin Pätsi abikaasa Helma Päts (neiuna Peedi). 1901 sõlmitud abielust oli tal kaks poega - Leo ja Viktor
KEILA GÜMNAASIUM [Grade] [Name] HAAPSALU JAAMAHOONE Referaat [Location Year] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Haapsalu jaamahoone ajalugu ja tänapäev.....................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ..........................................................................10 2 1. Sissejuhatus Haapsalu jaamahoonet peetakse siiani üheks kaunimaks historitsistlikus stiilis jaamahoone näiteks. Lisaks ilule oli üle sajandi tagasi ehitatud jaamal ja jaama...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
