Kääbus - Hispaania õukond armastas kääbuseid ja värdjalikke inimesi, neid kasvatati isegi meelega. Mudejar-stiil /mudéhar/ - mauri ja gooti kunsti sugemetega segastiil Hispaanias pärast mauride alistamist. Iseloomulikud on hoburaudkaar, rikkalik stukkornament, ehituskeraamika ja stalaktiiditaolised võlvid.Stiili õitseng oli 14.-15.saj.,eriti Toledos ja Sevillas (Slaididel näiteid Saragossast). Cordoba (23 400 m*m) linn Hispaanias Andaluusias. Uhke juudi linnaosa (Juudid saabusid Hispaaniasse koos roomlastega, ehitasid Cordobasse 30 sünagoogi ,tänapäeval on seal alles vaid üks 13 sajandist pärit juudi sünagoog, kuid rahvas kutsub seda linaosa endiselt juudi kvartaliks). Vasesulatus-, masina-, toiduaine-, tekstiilitööstus. Juba 1000 a. tagasi oli siin 27 kõrgkooli, arenes meditsiin, astronoomia, filosoofia. Ka Kreeka kultuuripärand leidis tee Euroopasse just Cordoba kaudu. Linnapildis oluline mauri arhitektuur.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic ...
süsteemi. - Grupiviisilist soojusvarustus süsteem. - Kaugsoojus varustus süsteem(kaugkütte süsteem). Lokaalne ehk kohalik soojus andmist samas hoones paiknevast või antud hoonet varustavast katlast/katlamajast. Seda süsteemi kasutatakse põhiliselt maa kohtades. Võib toimuda väikekatla abil. Sobivad ka uuemad kohtsüsteemid(soojuspumbad). Grupiviisilise soojusvarustuse korral varustatakse linnaosa, linna mitmest keskmest ettevõttest. Selleks võib olla soojus elektrijaam(Iru). Kaugsoojus varustussüsteemil on suur transpordi võrk. Esimene ehitati USA-s 1877a Lockford-is. 1903a hakkas tööle esimene Vene kaugsoojusvarustus süsteem ja oli esimeseks soojus ja elektri koos tootmis jaam. Eesti suurim on ,,Tallinna küte" tegeleb edastamise ja müügiga. Tema turuosa on 68% kusjuures Tallinna kütte omanik on Prantsuse konsern ,,Dalkia". Otseseks töötegijaks on Tallinna küte. Ta
Vene-suhete halvenemine võib aga sellele linnale mõjuda üsna hävitavalt. Sillamäel elas 2000. aasta rahvaloenduse ajal 17000 inimest Viivikonna samanimelise karjääri juures on hääbuv asula, kust kaevurid võimaluse korral Sillamäele ümber asuvad. Kohtla-Järve ja Jõhvi kujunesid mõlemad peamiselt kaevurilinnadeks, Kohtla-Järve päris tühjal kohal, Jõhvi teederistil tekkinud pisialevist. Umbes 13000 elanikuga Jõhvi, eriti ta Ahtme linnaosa, on peamiselt kaevuritelinn, kaevandustega on seotud ka lõhkeainetehas ning väike elektrijaam. Kuid Jõhvis leidub ka muud tööstust (piimatööstus, õmblusvabrik, vagunimonteerimistehas, ehitatakse põllumajandusmasinate tehast), mittetööstuslikku äri ja tegevust, kultuuri ja haridust, sellepärast ka rohkem (1/3) eestlasi. Sellepärast sobis Jõhvi paremini Ida-Viru maakonnalinnaks. Viimasel ajal on Jõhvi isegi kasvama hakanud.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Kunstnik ei pööranud oma naisele tähelepanu, vaid keskendus ainult maailmisele. Seetõttu hakkas neiu ilu kaduma ja ta justkui närtsis. Ta maalis oma lõuendile oma naist, kuid sulgus niivõrd oma maailma, et ei saanud arugi, et kui ta andis viimast lihvi pildile, võttis ta sellega abikaasa elu. Hoopis pildile oli ta elu jäädvustanud. ,,Mõrv Rue Morgue'il" tegelastekson Egaeus ja Dupin. Nad kolivad Pariisi eraldatuimasse linnaosa härrastemajja. Ühel päeval lähevad nad linnatänavatele jalutama, kui äkki Dupin Egaeuse mõtteid lugema hakkab. Samal päeval loevad nad ajalehest koletu topeltmõrva kohta Rue Morgue'il. Kedagi ei osatud kahtlustada. Dupin ja Egaeus hakkavad ise mõrvu uurima. Nad jõuavad järeldusele, et säärase motiivitu, groteskse tapatöö sooritaja ei ole inimene, sest ohvri peos oli hunnik karvu
Aktiivsel kasutamisel paigutatakse hoone katusele või maapinnale päikesekollektorid või päikesepaneelid, mis koguvad energia soojuse või elektrina, enamasti kasutatakse vee soojendamiseks. Päikeseenergia efektiivsus sõltub kliimast, laiuskraadist, aastaajast, ööpäevast ja õhu puhtusest. Päikeseenergiat kasutavad energiatehnoloogiad on ka erakordselt paindlikud, olles rakendatavad hoone, kvartali, linnaosa ja tervete linnade mahus. Selge on see, et päikeseenergia kannab endas suurt potentsiaali, mida oleks võimalik rakendada vähendamaks hoonete energiatarbimist, pikemas perspektiivis linnade energiasõltuvust ning ka keskkonnakoormust. Tehnoloogia arengu mõju selgub siis, kui kasvab tehnoloogiate tõhusus ja langeb hind. [3] 1.3. Päikesekiirguse liigid Päikesekiirguse liikideks on: 1) otsene kiirgus - on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis,
oma tegudega on hoopis teistsugune mees kui iiri kirjaniku Bram Stokeri oma. Nauditav on rahvakultuur transilvaania rahvamuusika ja hoogsad tantsud. Pealinna Bukaresti ei saa samastada Parlamendipaleega, ehkki see maailma suuruselt teine ehitis on vaieldamatult tähtsaim vaatamisväärsus pealinnas. Bukarest, mida ka IdamaaPariisiks peetakse, võlub roheluse ja mitmesugustes arhitektuuristiilides hoonete ning väljakutega. Kõige romantilisem paik linnas on Vana Bukarest ehk Dracula linnaosa. Kava: 1.päev, 09.06. Väljasõit varahommikul kell 07.00 Tallinnast, Sakala parklast. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu. Pikem peatussöögipaus Leedu toitlustuskohas "19.ndal kilomeetril". Sooja söögi võimalus alates 10 Leedu litist. Sõit Poola, ööbimine Varssavis. 2.päev, 10.06. Hommikusöök. Sõit läbi Poola ja Slovakkia Ungari pealinna Budapesti. Lühike tutvustav bussiekskursioon tuledesäras Budapestis: Gellerti mägi, Kangelaste väljak,
episood ja detail. Apollonius Rhodiuse "Argonautika" teos kirjeldab legendi Iasoni ja argonautide retkest kuldvillaku järele müütilisele Kolchise maale. Aratose "Ilmastikunähtused" õpetlikke fakte sisaldav kataloogeepos Kallimachose "Hekale" sarnaselt eeposele ,,Argonautika" müütlise sisuga lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa. Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika on karjuseluule, tekib kirjandusliku zanrina hellenismiajal. Tuntumad esindajad on Theokritos (pastoraalizanri rajaja), Moschus ja Bion Smyrnast. 87. Mis on ,,Anthologia Palatina"? Heidelbergi ülikooli raamatukogu järgi nime saanud vanakreeka luule antoloogia sisaldab peamiselt epigramme
81) KOV üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule; 9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul;
(2) Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on: 1) üleriigilise planeeringu puhul – vähemalt üks üleriigilise levikuga päevaleht; 2) maakonnaplaneeringu puhul – regulaarselt ilmuv maakonnaleht või vähemalt üks üleriigilise levikuga päevaleht ja vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; 3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul – vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. (3) Käesolevas seaduses sätestatud korras vastavas ajalehes avaldatav teave avaldatakse ka kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 12. Algatatud planeeringust informeerimine
Seetõttu pidas kumbki pool linna enda omaks ning ei soovinud siin erilisi järeleandmisi teha. Olukorra lahendamiseks nõustusid mõlemad riigid neutraalse vahetalitajaga, kelleks sai Briti kolonelleitnant Stephen Georg Tallents. Kuigi vahetalitaja otsused põhjustasid suuri proteste mõlemal pool, aktsepteerisid Eesti ja Läti valitsused määratud piirijoont. Tallentsi otsusega jäi eestlastele peamine osa Valga linnast koos raudtee- ja elektrijaamaga. Lätlastele jäi kunagine Luke linnaosa, mis nimetati samuti Valga linnaks ning jäeti samanimelise maakonna keskuseks. Eesti poolel moodustati ka Valga maakond, mis aga ei olnud kuidagi järglaseks tsaariaegsele Valga kreisile. Uus haldusüksus moodustati linna lähiümbrusest ning suuremal osal naabermaakondadest valdu juurde võttes. Kui linnast jäi enamus Eestile, siis lähiümbrusest läks suurem osa Läti riigile ning Valga linn jäi kolmest küljest piiratuks naaberriigi territooriumiga. Selline olukord lõikas Eesti-
Domeeninimed võivad ka kohanimedest (www.parnu.ee) või osatähtlühendist pärineda (www.ut.ee) või olla lühendina kirja (www.kul.ee = kultuuriministeerium, www.just.ee = justiitsministeerium). Võib olla ka valiksuurtähtlühendist loodud. Mõnel juhul pole selge, millele kohanimi viitab, nt www.salme.ee on küll kohanimi, ent viitab Salme kultuurikeskusele, nii ka www.haabersti.ee, mis viitab tegelikult linnaosa asemel vabaajakeskusele. Kõige eksitavamad on tüübinimedega domeeninimed, nt www.ametikool.ee on Kuressaare ametikool, www.hariduskeskus.ee on Pärnumaa Kutsehariduskeskus, www.jaam.ee on Eesti raudteemuuseum Haapsalus. Nimede funktsioonid tänapäeva ühiskonnas - Nimedel on tekstis suur roll. Igas tarbetekstis on nimed. Tekstitöötluse seisukohalt on see probleem – nime ei saa analüüsida
kedagi ja midagi kiiresti ja ökonoomselt erinevalt tavavahenditest keelest. Nime saab taaskasutada. Igale objektile ei saa ainsat nime anda. Rääkides nimede tähendusest, siis tavaliselt inimesed mõtlevad selle all seda, kas saame aru, millest nimi koosneb. Tavainimene ei saa teada, millest nimi on tulnud. Nimeuurija teeb vahet: kui näeme päritolu, siis on tegu läbipaistva nimega. Rääkides nime tähendusest onomastikas, siis Mustamäe tähendus on Tallinna linnaosa. Etümoloogiline tähendus on see, et tuleb sõnadest ,,Must" ja ,,mägi". Tähenduse aspekt meid igapäevaelus ei häiri. On nimesid, mille tähenduse üle me ei mõtle. Nimi ei tähenda seda, mida ta tähendab. (nt Väike-Pakri on suurem kui Suur-Pakri). Nime tähendus ei sega funktsioneerimist. Nimeteooria. Willy van Langendonck. 2500 aasta jooksul pole aru saadud, mis see nimi tegelikult on. Kripke tuntuks saanud sellega, et esitas uue osutusteooria, selle kohaselt on
kui Müürivahe ning Laboratooriumi tänavad. Kõik all-linna tänavad on harilikult kitsad (v.a Lai tänav) ning kõverad, et mitte raisata ringmüüriga hõlmatud ala. Lisaks hobusega läbitavatele tänavatele tekkis Tallinnas ka hulganisti ainult jalakäijatele määratud kitsaid ühendusteid. Need olid juba mainitud Saiakang Raekoja platsi ja Pika tänava vahel, Börsi käik Pika ja Laia tänava vahel, Lühike jalg Niguliste linnaosa ja Toompea vahel ning Nõelasilm maalilise trepiga Niguliste kiriku ala ja Harju tänava vahel (hävis 1944). Sellised teed tekitasid kokkusurutud linnale omase eriti vertikaalse mulje. Nagu mainitud, on all-linna keskaegne tänavavõrk ning hoonestus erakordselt hästi säilinud. Vaid mõnel üksikul lõigul erineb tänavajoon keskaegsest, samuti on üksikud keskaegsed hoonestusalad pärast 1944. aasta pommirünnakut seni hoonestamata. All-linnas oli keskajal neli eraldiseisvat kirikut:
kindlasti kirjeldada meetodeid, kuidas reostusest hoidutakse. 3. Turg ja turundus Järgnevalt kirjeldatakse turgu, klienti ja meetodeid, kuidas oma toode klientideni viiakse. 3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik) Kui on täpsemalt paigas tulevikuplaanid, tuleb kirjeldada ajaliselt kus alustatakse ja millises järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni:
Kasutamise alusel positsioonimine; Kasutaja alusel positsioonimine; Tooteklassi alusel positsioonimine; Positsioonimine konkurendi vastu; Kasu, probleemilahenduse või põhiliste vajaduste alusel positsioonimine. Teised mõisted 19 1) Geograafiline segmentimine - segmentimine geograafiliste segmentimistunnuste alusel riik, regioon, asum, kliima, elukoht, töökoht, linnaosa, rannik/sisemaa, linn/maa. 2) Demograafiline segmentimine - segmentimine demograafiliste segmentimistunnuste alusel vanus, sugu, perekonna suurus ja elutsükli faas, sissetulek, amet, haridus, rahvus, rass, religioon, emakeel. 3) Psühhograafiline segmentimine - segmentimine psühhograafiliste segmentimistunnuste alusel (tarbija elustiili ja väärtushinnangute põhjal) isikuomadused, klassikuuluvus, elulaaditüüp. Põhimudelid
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall,...
kokku 17 miljoni dollari väärtuses; NL-i mõjusfääri riikidel keelas Stalin plaanis osaleda Berliini blokaad (1948) – Lääneliitlaste kontrolli all oleval SMl olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistasid ette reforme, NL tsoonis oli kom diktatuur. Kui läänetsoonides alustati majandusreforme ja teoks sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem. Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
teistest eraldumiseks kandma hakkama. See oli tavaliselt ümmargune kollane märk, mille värv sümboliseerib reeturlikkust ja argust. 1348 – Katkuepideemia Must Surm Euroopas. Katku levitamises süüdistati juute, kes olevat kaevud ära mürgitanud. Selle tulemusena tapeti üle Euroopa kümneid tuhandeid juute. 1492 – Likvideeriti suurim juutide kogukond Hispaanias. Juute sunniti valima ristiusku astumise ja väljarändamise vahel. 1516 – Veneetsias loodi linnaosa, mida kutsuti getoks. Varsti loodi need juba enamikes Saksa ja Itaalia linnades. Nii sunniti juute elama müüridega eraldatud linnaosades mitmeid sajandeid. 1543 – Protestantismi rajaja Martin Luther avaldas raamatu „Juutidest ja nende valedest“. Luther uskus, et juudid keeldusid kristlasteks hakkamast roomakatoliku kiriku valede pärast. Pärast seda, kui juudid keeldusid oma usku ümber vahetamast kristluse uue vormi vastu, pöördus Luther juutide vastu.
Seetõttu võib neid käsitleda kui derivatiivseid e tuletuslikke halduse kandjaid (avalik võim pole algselt omandatud). C. OSALISE ÕIGUSVÕIMEGA HALDUSÜKSUSED: Institutsioonid, kellel ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid kes on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid vastavalt oma pädevuse piiridele. Nad on avaliku halduse kandjad nii kaugele, kui ulatub nende õigusvõime (nt linnaosa, mis asub linna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb volikogu kinnitatud linnaosa põhikirja alusel) Nt ka Ülikooli teaduskonnad. . § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. See on detsentraliseerimise kui protsessi üks osa. Neid ülesandeid, mis riik annab, täidavad eraõiguslikud subjektid iseseisvalt ja ainuvastavalt. Nendes piirides on eraõiguslikud subjektid ka halduskandjad.
Kaubanduslik linn - valitseb mitteformaalsus; tänavate, kaupluste ja majade paigutus oli pigem juhuslik ning inimeste omavaheline sotsiaalne suhtlus spontaanne. Korporatiivne linn - tööstuslinn, mida kirjeldab vabrikud, moodne transport, agulid, mis eraldab töölisklassi kesk- ja kõrgklassist. Lisaks on sellisel linnal ka täiendavad tunnused: tööliste kontsentreerumine, töödistsipliini tugevnemine 21.6. Kuidas kirjeldaksid eeslinna fenomeni, selle arengut ja varjukülgi? Eeslinn - linnaosa, mis asub kesklimnast eemal ja väljaspool linna halduspiire, kuid on tihedalt seotud kesklinnaga majanduslikult ja sotsiaalselt. Plussid: Eeslinnas elamise eeliseks on kombinatsioom maa- ja linnaelust, turvalisus, homogeensus, ruumikus, vaba aja veetmise võimalused, tihedamad sotsiaalsed sidemed jne Miinused: ühistransport, suurem sõltuvus isiklikust autost, kultuuri- ka haridusvõimalused, kättesaadavus arsti- ja sotsiaalteenustele, konformsus jne
Pühapäev Grande-Jatte'i saarel (1884-86) ● PAUL SIGNAC (1863 – 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: „Punane poi“ 1895, „Galata linnaosa Istanbulis“, „Santa Maria della Salute kirik Veneetsias“. Paul Signac (1863 – 1935): Paavstide loss Avignonis (1900) Paul Signac (1863 – 1935): Felix Feneoni portree (1890) POSTIMPRESSIONISM
Jõe ääres paikneval Emajõe tänaval üllatavad esinduslikud suurte korteritega elamud, mis pisut jõukamale rahvale mõeldud. Emajõe-äärne soine pinnas on hoonetele huvitavaid deformatsioone tekitanud – nii viltuseid, lainetavate katustega või silmini maasse vajunud hooneid mujal naljalt ei kohta. Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel. 15 1.3.3.3 Karlova Karlova linnaosa oli 1916. aastani väljaspool Tartu linna piire. Ajaloolistele Karlova mõisa maadele kerkis terve suur linnaosa tänu mõisaomanike huvile müüa oma maad ehituskruntideks. Need tehingud võimaldasid maast sootuks suuremat tulu saada kui traditsioonilise põllumajandusega. Samas olid hinnad oluliselt odavamad kui naabruses, linna territooriumil. Ka ei soositud linnas eestlaste kinnisvara omandamist, sest teatavasti moodustus valijaskond just omanikest. See tähendas, et 19. sajandi lõpul ja 20
osutamise korra kehtestamine; 6. valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 7. valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9. valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11. osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15. vallavanema või linnapea valimine; 16
Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: · Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus · Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. · valla või linna eelarve · kohalikud maksud ja maksusoodustused · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine · linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. · osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. o Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi
Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus
kompsitsioonireegeldi; 3) väga peen detailitaju. August Jakobson · 1927 Vaeste-Patuste alev (soovituslik lugeda esmatrükki) Naturalistlik proosa. Nimetatud romaan kinnitab, et tegemist on andeks ja hiljem raisku läinud autoriga. ,,Vaeste-Patuste alev" on sündinud otseselt Zola lugemise ainel. Sisu liigub reaalelulisel pinnal, kuid on sündmusi, mis tegelikult toimunud pole. Realistlik-naturalistlik kirjeldus aluseks on aguilelu. Prototüüpne ruum on Pärnus Rääma linnaosa. Vaeste patuste alev on: haigus, alkoholism, töö- ja rahapuudust jm. Jakobson jätkab ka mõnvõrra naturalistlikus liinis. 30ndate proosas tuleb ka psühholoogilist kujutamisviisi juurde. Tahestahtmata jääv esikteoses vari Jakobsoni saatma. Jakobson kujuneb 40ndatel 50ndatel aastatel sotsialistliku realismi autoriks ja tulemuseks on väga kummalised tekstid. Richard Roht Ta on autor, kes on proovinud igasuguseid asju. 20ndatel katsetas mitmel moel, aga suurt edu ei tulnud
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
" 1959 - Moskvas võeti vastu Kommunismi Ehitus Poliitika, mille järgi oleks kaheksakümnendateks kommunism valmis. Ministeeriumide asemele loodi Rahva Majandus Nõukogud. Selle tulemusena hakkati kuuekümnendatel aktiivselt moodustama propagandalisi organisatsioone, mis lähendasid rahvast kommunismile. 1960 - toimub esimene Tartu suusamaraton. Valmib Tallinna laululava. Maarjamäele püstitatakse obelisk. 1962 - hakatakse ehitama Mustamäed - esimest vabaplaneeringuga linnaosa. 1964 - NLKP KK I sekretäriks määrati Leonid Ilits Breznev - neostalinist. Püüdis Stalinit postuumselt rehabiliteerida. Breznevil oli Nevski ordeni, Marsali aukraadiga, pidevalt määrati talle ordeneid juurde. Samal aastal alustab tegevust EÜE. Tekkisid noorte organisatsioonid Komsomol jne. 1965 - Tallinas pannakse püsti trolliliinid. Avatakse reisilaevaliin Tallinn-Helsingi. 1967 - tegevust alustab EÕM. Aprill-august 1968 - Praha kevad. Lõppes sula aeg. Breznev kehtstas stagnatsiooni
konfiguratsiooni, et saada ka suureneva ehitusmaksumuse puhul ikkagi oluline lisakasum. Sel juhul on maksumusplaanimisel eraldi ülesanne tagada sellele krundile maksimaalne arv "ühikuid" (kortereid), optimeerides samal ajal projektlahendit, arvestades ka toetusrahasid ja subsiidiume (nende olemasolul). Hoonestajale on aga ebameeldiv see, kui väga täpselt koostatud ja arvutustel põhinev projekt pole aga vastuvõetav Linnaosa Valitsusele, kus eelistatakse esteetilist ja head välisilmet: nende veto projektil on aga lõplik. Selliste projektide puhul on soovitatav mitme alternatiivvariandi kulude ja tulude hindamine, mis ongi maksumusplaanimise põhisisu, ning projekti põhjendamisel on oluline saada võimalikult kiiremini tagasi tehtud investeering. Maksumusplaanija võib soovitada ka sobiva töövõtulepingu, et koos tööde kiirusega oleks tagatud ka maksumuskontrolli võimalus.
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Lõpetamata tiivast on valmis välissein, mis ühelt poolt kenasti krohvitud-dekoreeritud, aga välisküljest meenutab oma palja kivimüüriga mõnd lagunevat hoonet. Ja oh üllatust, kui avastad teisel pool sõiduteed rohtu kasvanud marmorsammaste jm antiiksete ehitusmaterjalide hunniku. Ime, et keegi neid sadade aastate jooksul laiali pole tassinud (või ongi need veel viimased allesjäänud riismed..) Tassike bicat ja magus koogike Belemi linnaosa külastus ei oleks täielik kuulsaid Pastej de Belem'e maitsmata - nii et tellin lähimas tänavakohvikus tassikese bicat ja paar imemaitsvat koogikest. Portugali kookidele (nagu ka muudele magustoitudele) on iseloomulik rohke muna- ja suhkrusisaldus. Südantsoojendav on näha iga tillukese restorani külmletti ehtimas omavalmistatud magusroogi ja koogikesi, kuigi kohalikele on täiesti tavaline peale lõuna- või õhtusööki piirduda vaid juustu ja klaasikese veiniga
stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Osalise õigusvõimega avalik-õiguslikud haldusüksused on institutsioonid, kellel ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid kes on volitatud täitma teatud avalik- õiguslikke ülesandeid vastavalt oma pädevuse piiridele. Nende struktuur võib olla korporatsioonide ja asutuste sarnane. Niikaugele kui ulatub nimetatud institutsioonide õigusvõime, on nad ka avaliku halduse kandjateks. Näitena võib siin nimetada osavalda või linnaosa, mis asub valla või linna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhikirja alusel (KOKS § 56). Analoogiline õiguslik seisund on ka ülikooli teaduskondadel, kes ei ole iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid kellel on kindlad avalik-õiguslikud ülesanded ja vastutus. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepinguga üle anda ka eraõiguslikele isikutele
6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Osalise õigusvõimega avalik-õiguslikud haldusüksused on institutsioonid, kellel ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid kes on volitatud täitma teatud avalik- õiguslikke ülesandeid vastavalt oma pädevuse piiridele. Nende struktuur võib olla korporatsioonide ja asutuste sarnane. Niikaugele kui ulatub nimetatud institutsioonide õigusvõime, on nad ka avaliku halduse kandjateks. Näitena võib siin nimetada osavalda või linnaosa, mis asub valla või linna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhikirja alusel (KOKS § 56). Analoogiline õiguslik seisund on ka ülikooli teaduskondadel, kes ei ole iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid kellel on kindlad avalik-õiguslikud ülesanded ja vastutus. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepinguga üle anda ka eraõiguslikele isikutele
Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja
tegevus tunni pärast e Näide: Kaks 11-aastast poissi hulguvad pärastlõunal leiavad puhul... oma linnaosa tänavatel. Neil on tulnud mõte varastada politseinikud lähimast kauplusest sigarette. Üks poistest juhib müüja tagaotsita- viivad poisi, kes ei näi just kuigivõrra oma tegu kahetsevat, vad poisid koju. Selleks ajaks on töölt koju jõudnud ka poisi ema. ühest Politseinikud teatavad poissi üksinda kasvatavale emale
Samal ajal on naiste ajakirjandus ka madalamat tüüpi - igaüks võib sinna kirjutada. Feminismi probleem samasugune - probleemid on nendel, kes saavad lubada endale asju. Neid, kes ei saa ja keda ekspluateeritakse, need ei huvita. Tarbijate jaoks on ükskõik - nad tahavad odavaid riideid. Lahendused rasked, kuna tootmise ja müügi ringis on nii palju inimesi. Lahedused peavad olema lokaalsed ja kontekstuaalsed. Linn, regioon isegi linnaosa või naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Oluline - ekspluateerimine ei toimu ainult kolmanda maailma riikides. b. Tehnoloogiavastasus. Andy Bennett (2005) Culture and Everyday Life Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika.
kui p on tõene ning q on väär. Seda võib sõnastada nii, et p on väär või mõlemad operandid on tõesed. Sellist, kõige nõrgema tähendusega kui-siis-lause vormi nimetatakse ka materiaalseks implikatsiooniks (material implication) põhjendusega, et väite p → q tõeväärtus sõltub ainult ekstensioonist, antud juhul tõeväärtustest. Materiaalne implikatsioon ei ole alati kooskõlas tavakeele arusaamadega kui-siis-lausest. Nt materiaalne implikatsioon „Kui Tartu on Tallinna linnaosa, siis on Tartu Riia linnaosa” on tõene, ent seda on väga raske tõesena tajuda. Materiaalses implikatsioonis võivad komponentlaused olla teineteisest sisu poolest täiesti sõltumatud. b) Formaalne implikatsioon (formal implication) on arutlusskeem, milles antetsedent implitseerib konsekvendi, kui leidub kehtiv arutlus, mis lähtub aluseks olevast väidete hulgast kui eeldusest ning jõuab välja tagajärjeni kui lõppjärelduseni. Formaalset implikatsiooni
Ühiskonnaplaneerimine on koondnimetus erinevatele planeerimistegevustele, mille eesmärgiks on terviklik planeerimine erinevatel ühiskonna tasanditel. Terviklik planeerimine toetub nii territoriaalse- kui ka teemaplaneerimise põhimõtetele. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (funktsioone või sektoreid) korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üldplaneering, Supilinna üldplaneering, Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering). Teema- ehk sektor- ehk funktsionaalne planeerimine käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni käsitletaval territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. Ühiskonnaplaneerimine, mis käsitleb tervet haldusüksust või muud moodi piiritletud
kui p on tõene ning q on väär. Seda võib sõnastada nii, et p on väär või mõlemad operandid on tõesed. Sellist, kõige nõrgema tähendusega kui-siis-lause vormi nimetatakse ka materiaalseks implikatsiooniks (material implication) põhjendusega, et väite p q tõeväärtus sõltub ainult ekstensioonist, antud juhul tõeväärtustest. Materiaalne implikatsioon ei ole alati kooskõlas tavakeele arusaamadega kui-siis-lausest. Nt materiaalne implikatsioon ,,Kui Tartu on Tallinna linnaosa, siis on Tartu Riia linnaosa" on tõene, ent seda on väga raske tõesena tajuda. Materiaalses implikatsioonis võivad komponentlaused olla teineteisest sisu poolest täiesti sõltumatud. b) Formaalne implikatsioon (formal implication) on arutlusskeem, milles antetsedent implitseerib konsekvendi, kui leidub kehtiv arutlus, mis lähtub aluseks olevast väidete hulgast kui eeldusest ning jõuab välja tagajärjeni kui lõppjärelduseni. Formaalset implikatsiooni
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
finantsjuhi, mingi Ameerika fond tahab endale turundusdirektori kohta ja Kaubandus- Tööstuskoda nõuab oma esindaja jaoks ühe asedirektori koha juurdetegemist. See oleks absurd. Aga poliitikas just nimelt nii asjad käivadki. Avalikus sektoris esineb tihti majanduslikult ebaefektiivne killustumine. Omaaegne linnapea Jüri Mõis ei saanud aru, miks peab Tallinnas olema kaheksa linnaosa valitsust. Hansapank suutis ju ühest kohast hallata kogu Eestit. Aga igal parteil on ju vaja oma kas või pisikest vürstiriiki, mida valitseda. Selleks et seal nõunikena palgal hoida parteitöötajaid ja -aktiviste ning kasutada hoonet partei peakontori filiaalina ning valimisstaabina. Hansapangast tulnud tollase Tallinna linnapea Jüri Mõisa jaoks oli poliitiline töökorraldus lihtsalt arusaamatu
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
田, m¨arkis algselt p˜olluvaheteed 間地 ning u¨ ldisemalt eri p˜oldude vahelist piiririba 区画. 議類 参考 ⇒ 村 ⇒ 丁 1 p˜ollupiiri tee (間) 2 linn 5 p˜ollupinna u¨ hik 9930 m2, 3000 TSU- 3 linnaosa (市町村) BO (坪) 4 pikkus¨uhik u. 109 meetrit v. 60 MA-d 何 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 7 446 45 65 ✄ か に ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosuti ほこ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
