massiivne kaarja esiküljega betoonist trepistik, mille all asub väiksem treeningsaal. Eesti disainer Mait Summatavet on öelnud A.Le Coq Spordihoone kohta: „Sellise funktsionaalse „spordimasina“ valgustust, ruumide jagamisvõimalusi, tehnilisi lahendusi, materjale ja värvitoone ei ole kerge valitseda nii, et kuskil ei libastuks, kujundus ei segaks „masina“ tööd ja kasutatud materjalid vastaksid spordihoone staatusele. Siin tundub kõik klappivat, nii kasutaja kui vaataja poolelt. Linnale esinduslik ja vajalik.“ Üldiselt arvan sama, mida Summatavet, tegemist on üsna huvitava hoonega, mis mõjub efektselt igast küljest ning sobib väga hästi anne kanali äärde – kõik tundub klappivat. Ärihoone Tartus 2010. aastal valminud ärihoone Tartus, aadressil Ülikooli 2. Hoone arhitektideks on Emil Urbel ja Andrus Mark (Arhitektibüroo Emil Urbel OÜ). 2007. aastal välja kuulutatud
said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: · Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon.
vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused. Ühtsusts loodi Roomas õigusega- jumalik, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma oli maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant.
Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused. Ühtsusts loodi Roomas õigusega- jumalik, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma oli maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAM...
linnades see aga üle 50% piiri ei ulatanud. 2) Venelased Eestis XVIII saj: 18.sajandil venelaste püsiasutus jäi väikeseks, kuid suurima osa moodustasid sõjaväelased, keda oli rahuajal 5-15%, sõjaolukorras kuni 30% elanikkonnast. Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi 3) linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga sarnasused, erisused: Rootsi ajal olnud 10-le linnale lisandus Paldiski ja Võru [Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Viljandi, Vana-Pärnu, Valga, Haapsalu, Paide, Rakvere, Paldiski ja Võru 12] 8. Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj. 1) asehalduskord millal, miks, millised muutused: Asehalduskord 1783-1796 , Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi ajajärk saanud ajalookirjanduses asehalduskorra nime.
tuntuim töö ja õppimismaterjal järeltulevatele põlvedele oli „Portinari altar“ (1475). Teisi kunstnikke veel: Albert Outwater, Geerten tot Sint Jans, Dirk Bouts, Hans Memling, Gerard David. (Vaga 2004: 459) Umbes 1500. aastal toimub Madalmaade kunstis murrang. Seni suurima majandus- ja kultuurikeskusena toiminud Brugge kaotas oma tähtsuse kaubasadamana, kuna peamine merega ühenduv kanal liivastus ja suured laevad ei saanud enam linnale läheneda. Seetõttu sai oluliseks kaubasadamaks Antwerpen, kuhu nüüd koondus ka kunstirahvas. Sellega ühes muutub ka maalikunst – naiivse, robustse ja terve vaimu asemel hakkab võimust võtma tundlikkus ja peenus. Hakatakse rohkem rõhutama monumentaalsust, toretsemist ja suurejoonelisust, suuresti mõjutatuna Itaaliast. (Vaga 2004: 460) Uut kunstisuunda esindasid suurejooneline Quentin Massys (1478-1533), Lucas van Leyden
Astunud troonile kisti ta juba kolme aasta pärast Põhjasõja keerisesse. Ta lõi küll edukalt tagasi Prantsuse- Taani- Vene liidu kallaletungiüritused, kuid koges ebaõnnestunud invasiooni Venemaale ja hävitavat kaotust Poltaava lahingus 1709. a, mis tähendas Rootsi ülemvõimu lõppu Läänemere maadel (www.academia.edu.ee; Beazley 2002:252). Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper (Beazley 2002:252). Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks. Kaasaegsed täheldasid tema üliinimlikku valutaluvust ja pealtnäha täielikku emotsioonide puudumisest. Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurpärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest
toimib tänaseni. Puquios - Nazca tsivilisatsiooni poolt ehitatud maa-alune akvedukt, mis on käigus tänapäevalgi. Alla viib korralik kivitrepp. Sele 9 Nazca maa-alune akvedukt. (Tarmo Tammingu blogi, http://goo.gl/XIXm0L ) 5.7 Vaatama tasuks minna ka veel: Ayacucho- suurim regioon lõuna-Peruus ja mis on ka nimeks selle regiooni pealinnale.Kõige rohkem terrorismi all kannatanud regioone. Máncora- nimeks linnale kui ka rannakuurortile loode-Peruus.Sama nime ka regioon. Mancora on Talara regiooni pealinn. Huaraz-linn, mis on Ancash regiooni pealinn ja seal linnas asub ka valitsus. Peamine majandustegevus linnas on põllumajandus ja turism. Cuzco- linn, mis asub kagu-Peruus. See on ka Cuzco regiooni pealinn. See linn kuulub UNESCO maailmapärandisse, kuna on ajalooline linn ning see linn oli
kinnisvarade hindamiseks Nõmme linnas (RT 1933, 22, 156) sätestasid, et hoonestatud krundist kuni 5400 ruutmeetrit loeti ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks, mis ei kuulunud hindamisele ja oli maksuvaba. Selles volikogu otsuses peitubki peamine Nõmme mändide säilimise saladus. (Aasmäe 1999:187) Riigikogu võttis 25. Novembril 1932 vastu linnades asuvatelt kinnisvaradelt riigile võetava kinnisvaramaksu seaduse (RT 1932, 91, 702). Maksu suurus oli 15% linnale võetavast kinnisvaramaksust. Ära jäeti riigi kinnisvaramaks Vene riigi kinnisvaramaksu seaduse alusel (VSK V köide, 1914. A väljaanne, §111-192). (Aasmäe 1999:187) Kinnisvaramaks moodustas 1936.1937. aastal ca 9% maksutuludest, millele lisandus kinnisvara lisamaks 8% ulatuses. Kinnisvara ümberhindamine toimus Tallinnas reeglina iga viie aasta tagant. (Lehtmets...01.12.2009) MAAMAKS Selles peatükis käsitleme hetkel kehtivat maamaksu selle määra ja maa hindamise süsteemi
saapad) 5)Väikeloomade vargus 6)Lihtmurdvargused 135 juhul 150st 7)Huligaanitsemine, tülitsemine, kaklemine – 2-3 juhul Harkus käis ankeet järgi->Vangi tegevus pärast vanglat. Üle 70% saadi heale järjele pärast vanglat. Vabanemise süsteem – Värvide pingerida, magamistoast ülevalt.Erivärvi žetoonid, teatud perioodi jooksul järgmise žetooni. Hea käitumise korral tõusti. 1...10. Koloonia asukoht linnale liiga lähedal – et läbikäimine teiste oma pättidest suhtluskaaslastega ära jääks. JÄRELDUSED Alaealiste kurjategijate read täituvad vaeste eluviisidega inimestega, nende vanemad on alkohoolikud, vanemad ei ole väga suutlikud, alaealised kurjategijad 76% vaeslapsed, väljaspool abielu sündinud, vanemad lahus(lõhutud perekonnad), 47% isadest alkohoolikud. Vanemate alkoholism: 1)pärilikult koormavad tegurid, 2)miljöölised faktorid.
korraldamise seaduse § 10 kohaselt esindavad linna või valda seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea. Omavalitsusüksuse esindamise korra kinnitab volikogu (KÕKS § 22 p. 22) . Niisiis valla või linna esindusõiguse täpsema jaotuse teadasaamiseks peame lugema valla või linna põhimäärust, samuti leidub erisusi munitsipaalvara käsutamise kordades. Linnale või vallale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmiseks on vajalik valla- või linnavolikogu nõusolek (§ 22 p.8) . Kohtus esindab linna või valda vastavalt linna-või vallavalitsus (KÕKS § 30 lg l p. 4). Erivolituseta võib valda või linna kohtus esindada valla- või linnasekretär (KÕKS § 55 lg 4 p. 6), samuti võib anda edasivolituse teisele isikule. 12. ESINDUSE lõppemise alused
tipuks! 19 Olümposenimelistest mägedest on tuntuim paljude lumiste tippudega metsarohke mäemassiiv, mis asub Makedoonia ja Tessaalia vahel ning on 2918 m kõrge. Olümpost peeti kreeka peajumalate olümplaste legendaarseks asukohaks, kus olevat paiknenud nii peajumala Zeusi palee, kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümposelt avaneb vaade Kreeka suuruselt teisele linnale Thessalonikile, kus on näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid.
Kuulsaim neist oli Zeusi auks korraldatud Olümpiamängud. Osalesid ainult hellenid; samuti ei lubatud naisi. Põhilised alad olid maadlus, jooksudistantsid, rusikavõitlus, viievõitlus ja hobusekaarikute võidusõit. Kõik prestiizsemaks peeti lühijooksu staadionijooksu. Kehtestati ka olümpiarahu, mis tähendas, et ei tohtinud relvi kanda ja relva jõul kellegi sisse pääsu takistada. Olümpiavõitjad tõid kuulsust kogu oma linnale ning neid hinnati kõrgelt. Paljudest neist said lõpuks mõjukad riigimehed. Peeti olümpiavõitjate nimekirja.. Esimene OM toimus 776. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused ja muu iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus domineeris mees. Abielu sõlmiti mehe ja tulevase äia vahel. Tavaliselt võttis 30- 40 aastane mees endale naiseks noore (~16-20) tüdruku. Poolte kokkuleppel võis abielu lahutada ja naine
väiksema rahasumma eest. 1938. aastal pöörduti kirjaga haridusministri poole, kus meenutati presidendi lubadust toetada üritust 30 000 krooniga ja selgitati, miks maja ost ei ole teostunud. Võru asutused ega organisatsioonid ei ole nimelt suutelised looma sellist 7 sihtasutust, kes suudaks aineliselt maja osta, muuseumi luua ja seda hiljem korras pidada. Tehti ettepanek, et maja ostaks Haridusministeerium ja annaks selle siis linnale kasutamiseks, linn on oma nõusoleku selleks andnud. Käsitööliste selts tõstis maja hinna kohe 40 000 kroonile. Nüüd hakkasid sündmused õige kiiresti arenema. J. Teder olla hiljem meenutanud, et toonane linnapea Fritz Suit olevat talle kuvalt öelnud ostkem maja ära, varsti pole meil selle oma rahaga midagi teha. 1939. aastal lubas K. Päts tema käsutada olevaist rahadest 10 000 krooni, 20 000 reserveeritakse kultuurikapitalist kolmeaastase maksegraafikuga
Siirdusid röövsaagiga tagasi Läti aladele. Kevadel mõõgavendade rüüsteretk Sakalasse Lembitu Luhavere (ehk Leola) linnuse alla, linnus vallutatakse, lembitu vangistatakse aga vabastatakse poegade vastu(pojad koolitati preestriteks). Luhavere rahvas ristiti. Aprill- Mai, suurejoonelisemaid ettevõtmisi eestlaste poolt- kolme maleva manööver: eesmärk hävitada sakslaste koloonia Liivimaal. Plaan: saarlased tulevad laevadega Taugava jõe suudmesse ja sulevad ligipääsu Riia linnale. Teine malev e läänlased ründavad samal ajal Kaupo Toreida linnust. Kolmas rühm sakalased ja ugalased takistavad maapoolt lätlasi Riiale appi minemast. Edu ei saavutatud, tuli abivägesid. Juuni- Ootamatu võimalus hävitada osa sakslaste sõjalaevu. Suvi- Eestlaste jõud olid nõrgestatud ja ugandi maa ning sakala maa pidid vastu võtma ristiusu. Samal ajal korraldasd pihkva ja novgorodi vürstid rüüsteretke Ugandisse, mis näitas et ka venelased olid huvitatud Lõuna-Eesti ristimisest.
hea juurdepääsuga. Ümberringi pole tööstust ja päevasel ajal on elamurajoon hästi vaikne ja sobiv miljöö lasteaiaks. Lasteaiast jalutuskäigu kaugusele jääb park ja linna spordistaadion. Usaldusväärsust lisab asjaolu, et lasteaednik elab samas majas. See annab lastevanematele võimaluse töötajatega rääkida oma muredest, rõõmudest. Tavalise lasteaia puhul on juhataja majas ainult kuni kella viieni. Tulevikus plaanime pakkuda linnale ka eelkooliealiste laste puhul ajutist ja kiireloomulist asenduskoduteenust kuni hooldusküsimuste lahenemiseni. 8 1.4 Klient, turg, konkurents Ettevõte pakuks alguses teenust eelkooliealiste lastevanematele lasteaia ja lastehoiuteenust. Alternatiivina ja tulevikule mõeldes saaks pakkuda omavalitsustele ajutise asenduskoduteenust ja suurematele lastele laagriteenust ning lastepidude teenust.
Töövõtuleping sõlmitakse kindlaks perioodiks. Lepingus katseaeg on neli kuud. Treegeri kohviku lepingus on sõlmijate andmed, lepingu tähtaeg, töö sisu, töö aeg, palk, palga maksmise koht ja kuupäev, puhkuse kestvus (28 kalendripäeva), muudatused kajastatakse lisas, töölepingu lõpetamine. 4.2 Töösuhted ja varalised suhted. Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Õnnestunud üritused Kultuurikeskuses, teevad nime tervele Paide linnale, Kultuurikeskusele kui ka kohvikule. Töölevõtmisel tuleb eriti arvestada inimese iseloomu, ühise eesmärgi saavutamiseks, ei ole kõik alati valmis. Üritused toimuvad tihti peale tööaega, kuigi ületunnid antakse järgmisel päeval tagasi, ei sobi paljudele inimestele öötöö või natuke pikem tööpäev. Kuna Treegeri Kohvikus paljud töötajad on pikaajalise töökogemusega, siis nemad on võimalised näitama üles omaalgatusvõimet ja töötama ürituse õnnestumise nimel.
Ajalooallikas võib põlvkondade vältel anda uut teavet uurijatele, mida eelnevad põlvkonnad ei osanu näha või ei pidanud oluliseks. Võib öelda, et allikas avaneb igas uues ajastus justkui uuesti, omandab uue elu ja hingamise, kuid ainult siis kui ajaloolane tema poole pöördub.1 Õigusaktid Esimesed õigusallikad Eestis on alistumislepingud, tõenäoliselt vanim kohalike õigusnormide kogum on Riia-linna õiguse variant Tallinna linnale aastast 1227. Keskajal hakati suulisi ja ürikutesse kätketud õigusnorme koondama õigusraamatutesse, millest üks esimesi oli 14.saj 1 ,,Toomas Karjahärm" (2010) lk 60 algul koostatud kolmeköiteline ,,Liivimaa peegel". Trükikunsti leiutamisega 15.saj hakati õigusakte trükkima. 1539 aastal trükitud orduametniku Dionysius Fabri koostatud viieköiteline ,,Fabris Formulare Procuratorum" võttis kokku siinse protsessiõiguse. Rootsi ajal
ümbrusesse. Linn tekkis alati kellegi maa-alale. Seda inimest kutsuti linna suhtes senjööriks. Sageli oli senjöör pidanud loa andma, et selles linnas võib tegelda käsitöö ja kaubandusega. Alguses sai ka tema kasumit linna kasumist. Senjöör annetas linnale linnaõiguse õigusnormide kogumi, mis reguleeris elu linnas. Alguses olid igal linnal omad linnaõigused. Hiljem võttis senjöör kusagil mujal eksisteeriva linnaõiguse ja annetas selle uuele linnale. Taani annetas Lübecki linnaõiguse Tallinnale. Riia sai enda linnaõiguse Hamburgilt. Sageli püüdsid linnad ennast senjööride võimu alt vabaks võidelda, et saavutada täielik sõltumus. Kõige paremini õnnestus see osadel Itaalia linnadel. Osaliselt tekkisid seal linnvabariigid Veneetsia. Teine piirkond oli Saksamaa. Seal ei nimetatud neid mitte linnvabariikideks, vaid vabalinnadeks ja riigilinnadeks. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus hakkas tekkima tugevnev kuningavõim, ei
XII sajandil Lübeckis kujunenud õigusnormid kehtestusid järk-järgult ligi sajas Hansa linnas Holsteinist Baltikumini. Rostock, Wismar, Stralsund Läänemere edelanurgas said selle vastavalt 1218., 1229. ja 1234. aastal, Tallinn 1248. (kui mitte varemgi), Greifswald Läänemere lõunakaldal 1250. aastal, mõni hiljemgi. Vana-Liivimaa lülitus seega Lääne süsteemi kiiresti, kiireminigi, kui hilisema Saksamaa idaosa. Lübecki õigus andis linnale omavalitsuse, rae ja kohtukorralduse, linnakodanikule -- isikliku vabaduse. "Stadluft macht frei," ütles sakslane, "Linnaõhk teeb vabaks," teadis ka eestlane. Linnaõigus vastustas feodaalset omavoli. Lübecki linnaõigust on nimetatud saksa linnaõiguste kuningaks, see oli terviklikuim sisult ja ulatuslikuim territooriumilt, kus seda rakendati. Seejuures ei olnud Lübecki õiguse andmine ühekordne akt. Lübeck varustas "oma" linnu kus aastal 1400 elas ca
ta oma vägedega valitsusvägesid ning rahuvalvajaid. 2007. aastal vältel peeti lahinguid vaenutsevate poolte vahel. Mõlemaid pooli süüdistati inimsusevastastes sõjakuritegudes. 2008. aasta jaanuaris sõlmiti küll rahuleping, kuid juba sügisel algasid uuesti relvastatud kokkupõrked. Nkunda alustas suurejoonelist pealetungi valistusvägedele ning rahuvalvajatele ning suutis vallutada sõjaväebaasi Virunga Rahvuspargi läheduses. Nkunda alustas seejärel pealetungi Goma linnale, kus paiknesid rahuvalvajate väed. Linnas toimus rüüstamine ning mässamine. 29.oktoobril sõlmisid Nkudna väed uue vaherahu. Sellegipoolest oli olukord kriitiline. Gomas rüüstasid linna Kongo väed, kes tapsid ühe öö jooksul linnas üle 20 inimese. Nkunda lubas avada humanitaarabi tagamiseks koridori linna. 6. novembril rikkusid mässajad vaherahu ning vallutasid valitsusvägede poolt maha jäetud Nyanzale linna. 22
-8. saj. eKr; kes endale uut metalli ei hankinud, kaotas võitluses ja jäi teistest maha ka tootmises, sest rauast töö- ja sõjariistad olid pronksist riistadest tõhusamad 3 Odüsseia kreeka keeles "Odysseuse lugu"; ülekantud. tähenduses: pikk ning vintsutav eksirännak 4 Paris (ka Alexandros) Trooja kuninga Priamose ja Hekabe kaunis poeg, Hektori vend; vanemad hülgasid vastsündinud Parise, sest oraakli sõnade kohaselt pidi laps tooma linnale õnnetust; Paris kasvas üles karjasena mägedes; hiljem pöördus ta Troojasse vanemate juurde tagasi ning põhjustaski Trooja hukkumise; Paris surmas Achilleuse, kuid suri ise kreeka sõjamehe Philoktetese mürgisest noolest 5 Helena ilusaim ja ihaldatavaim naine, Sparta kuninganna Leda ja Zeusi (peajumal tuli Leda juurde luige kujul) tütar, Klytaimestra ja Kaksikute (Disokuuride) õde; tema rohked kosilased, kelle hulka kuulus ka Odysseus, tõotasid
- Paljudel itaalia linnriikidel kehtestati dünastiline võim - Väljaspool itaaliat magistraat, raad hakkas linna valitsema - Rae eesotsas seisid bürgermeistrid - Raad koondas enda kätte nii täidesaatva, seadusandlik ja kohtuvõimu - Linnades hakati keskaja lõpus aadeellikku elustiili harrastama - Raeliikmed said ametisse erinevalt: maahärra nimetas, raad ise kutsus, valiti - Linnaõigus reglementeeris linna haldamist, võimaldas linna kaitse jms - Linnaõiguse lubas linnale maahärra - Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist - Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus) - Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud (tavalised kösitöölised), ülejäänud.
tugevamaks. Tulemuseks on ka tugev bränd, mis saab osaks tarbija minapildist. Seega pakub bränd ka eneseväljendushüve. Läbi brändi tarbimise saab klient väljendada ja kujundada oma identiteeti, huve ja väärtusi. · Sümboliline majandus: S. Zukin (1995) Globaalmajandus on ümber kujunemas materiaalsete asjade tootmisest ,,väärtuse" tootmisele; sellise muutuse kirjeldamiseks kasutatakse ka Sharon Zukini loodud mõistet sümboliline majandus. Sümboliline majandus: iseloomulik linnale ja sümbolite tootmisele linnalises keskkonnas; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. Seda nähtust võib vaadelda kultuuri ja majanduse kompromissina linnaruumi tootmisel . · Arhitektuurse fantaasia tõus Näiteks: Dubai. Uued vormid kui reaktsioon uuele globaalsele reaalsusele, kaasaegse kultuuri väljakutsetele ja tehnoloogilisele edasiminekule
domineerinud rahvariided, laialdast kasutamist leidsid petrooliumilambid, aknaklaas, aniliinvärvid. Linnade kasvamine -Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. -1914.aastal linnaelanike arv 250 000. -Suurimad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. -Muutus linlaste rahvuslik koosseis- eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. -Lisaks 12 linnale kujunes sajandivahetusel rida aleveid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber. -Sellisteks linnastuvateks aleviteks olid Jõhvi, Otepää, Põltsamaa, Sindi, Tapa, Türi ja Tõrva. Ühistegevus -Sajandivahetusel algas Eestis ühistegevuslik liikumine -Ajendiks sai piimakarjanduse levik. -Talupojad hakkasid rajama piimaühistuid, mis hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas. -Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902
vahel sündisidki esimesed autode võidusõidud. On andmeid, et esimene võistlus auruautodele korraldati Ameerikas juba 1878.aastal. Selleks eraldas Wisconsini osariik 200 miili pikkuse võidusõidu auhinnarahaks 10 000 dollarit ning kiiremat sõitu demonstreeris seal Green Bay linna sponsorrahadega ehitatud aurusõiduk. Paraku ei pidanud see auto lõpuni vastu ja nii jõudis esimesena finisisse Oshkoshi linnale kuulunud auruvanker. Võitja keskmiseks kiirusek märgiti 6 miili tunnis. Euroopas üritas esimest iseliikuvate vankrite võistlust korraldada aastal 1887 prantsuse ajaleht " Le Velocipede " , sõit pidi toimuma distantsil Pariis - Versailles, kuid kuna starti ilmus ainult üks osavõtja, jäi võistlus ära. Esimene rahvusvaheline võidusõit, milles osalesid peale auruautode ka bensiinimootoriga sõidukid, korraldati 1894. aastal Prantsusmaal. Võistluse eesmärk oli välja selgitada kõige
ENNE TEIST MAAILMASÕDA Valitsev olukord 1938-39 Euroopas Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse. Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas, et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed ületavad Austria piiri ja järgmisel päeval ehk 13 märts, kuulutatakse Austria Saksamaa osaks ja sellest saab Sm osa ...
mängukõlbulikuks sai, ei ole rahapuuduse tõttu palju visuaalseid edusamme tehtud, on lisatud valgustus ja alustatud katuse ehitust. Lubatud büroohoone ja kohvikud jäävad arvatavasti tulevikku. Paraku on siinkohal jalgpalliga seotud poliitika linnavalitsuse vahetudes kadus miskipärast linna huvi korralik esindusstaadion valmis ehitada, lisaraha eraldamise asemel hakati FC Florale nõudmisi esitama. Muidugi osa süüd olukorras ka FC Floral, kes ei suuda linnale selgitada, kuhu nende raha on paigutatud. Mõisted FIFA edetabel (FIFA/Coca-Cola World Ranking) on rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA edetabel, mis moodustatakse jalgpalli meeste A-koondiste alusel. Edetabelit peetakse 1993. aasta jaanuarist. FIFA muutis 2006. aasta MM-i järel tabeli koostamise reegleid ja esimene uuel moel esitatud edetabel avaldati 12. juulil 2006[1]. Edetabeli punktid sõltuvad kõik A-koondiste viimase nelja aasta jooksul mängitud
Punaarmee kindraleid peeti vääriliselt meeles ning hakati kasutama ,,ohvitseride" terminit. Suurt osa mängis NSVL võit Stalingradis ka mujal Euroopas, eriti okupeeritud aladel. See kuidas Punaarmee end ohverdas, andis jõudu paljudele okupeeritud rahvastele vastupanuliikumiste algatamiseks. Ka anglosaksi konservatiivid ülistasid Punaarmeed ja nende sangarlikkust. Ühendkuningriikiga kuningas George VI andis käsu valmistada Stalingradi mõõk, et see hiljem linnale üle anda (Beevor 2002: 360-361). 12 Stalingrad ise oli sõjaga muutunud rusumäeks. Kõik oli pea peale pööratud, alates raudteerööbastest lõpetades elumajadega. Ligi 3500 eraisikut said tööd hukkunute matjatena. Sakslaste laibad toimetati punkritesse või suvel kaevatud tankitõrjekraavi. Surnukehi kaevati välja mitu aastat
talupoeg; ka praegu saab rahvuslik haritlaskond tõsiselt tugeda vaid temale. Kõik seni riiklikul ja rahvuskultuurilisel alal saavutatu on— maalt pärit oleva eesti haritlaskonna töö, kes noorusaastate juurtega veel terves maamullas, immuniseeritud maa vaimsusega aatelageda linna haiguste vastu. Maa on saanud nüüd ka kõikjal üle maailma tähelepanu keskuseks, mitte üksi agraarriikides, vaid isegi tööstusmaades, koguni Inglismaal, kus maa on kord toodud armetuks ohvritalleks linnale, tööstusele. Maalt otsitakse tuge, stabiilsust. Talupojaseisuse sotsiaalset tähtsust nüüdisajal, eriti Kesk-Euroopa agraarriikides — peab tõtt tunnistama — on vahest kõige õigemini osanud esile tõsta ja valgustada saksa rahvussotsialismi teoreetikud, kus — Saksas — viimane revolutsioon oli rajatud just talupoja aktiviseerimisele ja vabastamisele, — et teda taas orjastada riigile. Ning just uued agraarriigid, enamikus (peale Poola ja
Seal toimus osa õppetööst tavaliselt emakeeles. Euroopa esimesed ülikoolid tekkisid 12.s nt Inglismaal (Oxford), Prantsusmaal (Pariisis, teoloogia), Itaalias (Bologne õigusteadus) (Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Baka- 6a, spetsialiseerumine 6+6a
õppimas isandate, unustamas isade keelt; näen neid häbenemas oma siniseid silmi, oma vanemaid ja karedat kõnet; näen neid roomlastena, kodanikukirjad põues. Olgu siis, imperaator, üle su vabariigi üks keel, üks usk ja üks rahvas. Olgu su sõdureil, kaupmeestel ja sulidel ohutu tasane tee Ultima Thuleni ja Styxini välja. Mind pekstakse Kapitooliumil surnuks, aga mu armastust ja viha ei saa surmata. Mu viha jääb alles öökullina aastate õõnde huikama hukku sulle ja su täitmatule linnale, Caesar. Karistus tõuseb kui tamm su oma tahtmiste tõrust. . Näitekirjandus Lasteraamatud · Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga · Udujutt (1977) 20 · Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) · Jänes (1980) · Jalgrataste talveuni (1987) · Kaks päikest (2005) · Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed
paavstiga, preestritega: pühapildid, kujud, krutsifiksid, missarüüd, küünlad, kellukesed, orelid, altarid ja missa tseremooniad. Liturgiat ja kõiki neid asju olid uue õige usu jutlustajad nimetanud saatana tööriistadeks. Sest Lutheri õpetuse kohaselt ei vajanud ristiinimene vahendajaid enda ja Jumala vahele. Samas, Luther isiklikult ei kiitnud pildirüüstet heaks, ta nägi selles võimalikku ohuallikat. Nagu mitmele Saksa linnale, nii saatis ta ka Liivimaa suurtele linnadele pärast seal toimunud pildirüüsteid kirja, hoiatades neid mässu ja reformiliikumise lõhenemise eest. Evangeelne liikumine kandus Liivimaal esmalt linnade ümbruses asuvatele talupoegadele ja siis sealt edasi teistesse kihelkondadesse. 1524. aasta kevadel tekkisid mõningased rahutused ja vastuhakkamised Harju- ja Virumaal, Narvas, teisteski maakondades, ka Saaremaal. Aga taolist talurahvarahutuste lainet, mis järgnes
metskitsede küttimine. Samas pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud ajujahtidel. Eesti veed oli kalarohked. Suur saak saadi Peipsi järvest. Seda kasutasid agaralt rannikualad asustanud vene talurahvas, kellele see sai peamiseks elatusallikaks. Vähenes mesinduse osatähtsus. (võrreldes keskajaga) Linnad ja kaubandus: 17.sajandi suure muutusena tuli asjaolu, et aktiivse majandustegevuse võimalus oli vaid sadamalinnadel. Niisiis oli 17. sajand õitsengu ajaks Narva linnale, ja oma au suutis säilitada ka Tallinn. Ebasoodsaks muutus aga Tartu seisund. Väljaveona omas tähtsust veel Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Keskajal olid linnad üsna iseseisvad kujundamaks oma majanduse korraldamisel. Nüüd aga tegi riik oma huvides üha enam ettekirjutisi. Oma linnaõiguslikult iseseisvuse säilitas vaid Tallinn. Narva sõltus aga enamasti Rootsi võimudest. 4
Samasugust lepingut soovis Nõukogude Liit sõimida ka Soomega, esitades vastava nõudmise 5. oktoobril. Lisaks pakkus Moskva Soomele näiliselt kasulikku territooriumide vahetamist, mis oleks andnud Soomele rohkem alasid, kui Nõukogude Liit oleks vastu saanud. Kuid territooriumi loovutamine Karjala kannasel oleks tähendanud loobumist väljaehitatud kaitseliinist ning avanuks Punaarmeele tee pealetungiks Viiburile, Soome suuruselt teisele linnale. Kuigi valitsus kinnitas, et Soome ei ole suuteline sõja korral Nõukogude Liidule vastupanu osutama ja isegi sõjaväe juhtkond eesotsas Earl Gustaf Emil Mannerheimiga pooldas järeleandmist Moskvale, keeldus parlament lepingut sõlmimast. Seepeale lavastas Nõukogude Liit 26. novembril Mainila külas Karjala maakitsusel piiriintsidendi, tühistas mittekallaletungilepingu ja katkestas diplomaatilisel suhted. 30. novembril 1939 alanud Punaarmee sissetung Soome vallandas Talvesõja.
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie
leida. Linnast tegi linna: 1. Linna müür 2. Linnaõigus seaduste kogu, mille alusel toimus linnaelu korraldamine. Maaisand ehk senjöör isik, kelle maa peale tekkis linn. Nad olid isegi huvitatud sellest, et nende maa peale linn tuleks, sest kui nende maa peal oli linn, siis nad said elanikelt makse nõuda. Vastutasuks linnaelanikud said õiguse tegelda kaubanduse või käsitööga. Selleks, et paremini korraldada linnaelu, annetasid senjöörid linnale linnaõiguse. Väga sageli võeti aluseks juba varem eksisteeriv linnaõigus ja annetati see sedasi (Tartu piiskop annetas Tartule Riia linna õiguse, mis oli tegelikult Hamburgi linna õigus). Sageli üritasid linnad maaisanda võimu alt täiesti vabaks saada. Sellel oli kaks peamist teed: 1. Vabaks võidelda 2. Vabaks osta 16. ELUOLU KESKAEGSES LINNAS Linnades tuli väga hästi välja, kes on vaene ja kes on rikas
Nõmmikut. 4 1. AS TAMSALU KALOR 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED Tamsalu Kalor AS on Lääne-Virumaal Tamsalu linnas asuv ettevõte ja on loodud 19.10.1992 omandireformi seaduse alusel.1 Praegusel hetkel on see põhiline Tamsalu vallale ja linnale soojust tootev ettevõte, sealhulgas on tegemist ka esimese Tamsalu valla piirkonnas soojatootmise müümisele ja tootmisele spetsialiseerunud ettevõttega. Aastatel 1992 1997 kandis Tamsalu Kalor nime Munitsipaalettevõte Tamsalu Kalor ehk ME Tamsalu Kalor, kuid pärast äriseaduse nõustumist 1995. aastal, mille kohaselt munitsipaalettevõtted asendati aktsiaseltsidega, kannab Tamsalu Kalor nime Aktsiaselts Tamsalu Kalor ehk AS Tamsalu Kalor.2 Ettevõtte algusest, 1992
aasta 17. juuli keskööl vastu 18. juulit.21 Linna poolitamisega jäi eestlastele olulisem osa Valgast ning peamiseks tõsisemaks kaotuseks oli Luke kirik koos Luke surnuaiaga. Lätlastele sai pigem vaikne liivaste tänavate ja puusillutistega eeslinn, kus Luke kiriku juures paiknevate üksikute äride ümber tuli uut linnakeskust kasvatama hakata.22 Rohkem kui Luke platsi loovutamine häiris Eesti- Valga linnavalitsust kahe endise reaalkooli maja, linnale kuuluvate talude ja linna tagamaa kaotsiminek ning paljude ühendusteede piirijoonega läbilõikamine. Valga kaotas seega rohkem kui poole linnale tulu toovatest talumaadest. Valga linnavalitsus maalis oma 1923. aasta kirjas välisministrile linna olukorrast ning tulevikust suhteliselt troostitu pildi, kus ei näe linnal normaalset tulevikku kui Valgale tema loomulikku ümbrust tagasi ei anta.23 Kuna aga Tallentsi otsusega oli Eesti riik saanud enamuse Valgast, siis ei olnud
võimuorganite tähtsus. 2. Türgi oht a) Sissetung Kesk-Euroopasse (1660-ndatel) · Türklaste poolt vallutati ära Transilvaania (tänapäeva Rumeenia ja ka enamus Ungarist). b) Viini sissepiiramine (1683) · Linna päästis 70 000-line abivägi Baieri-, saksa- ja poola valitsejate juhtimisel. · Sunniti 270 000 türklast põgenema. · Linna kaitsjaid oli 16 000. · Suurtükituli tegi linnale palju kahju. c) Võitlus jätkus hiljem vahelduva eduga. · 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania. · 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast. · Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks. 3. Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???) a) Hispaania pärilussõda (1701-1714): · Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias). b) Austria pärilussõda (1740-1748):
Spordiklubi ja asusid endile ise Palermosse staadioni rajama. 1927 said mõlemad ehitused täie hoo sisse. Kalevi algatus osutus siiski kavakindlamaks ning 1927. a kevade ja suve jooksul tasandati kesklinnas 120x60 meetri suurune väli, et sinna korralik staadion ehitada. 11. augustil 1927 prahvatas aga äike sealt, kus seda kõige vähem osati oodata: Rakvere linnavalitsus eesotsas linnapea Heinrich Aviksoniga otsustas viimase ettepanekul võõrandada Kalevi tasandatud maa linnale avalikuks väljakuks ja nimetada see Vabadusplatsiks./.../ Ehitustööd spordiplatsil pandi päevapealt seisma, jalgpalli lubati tasandatud väljal siiski mängida/.../ Linn kohustus Kalevile kõik tehtud väljaminekud hüvitama ja aitama kaasa uue staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../ Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300
Neid peeti iga nelja aasta tagant, võistlejad kogunesid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Naised osaleda ei võinud. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, maadluse ja rusikavõitluse kombinatsioon, viievõistlust (jook, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekarikute võidusõitu. Kõige prestiizemaks loeti lühimat jooksudistantsi staadioni jooksu (192m). mängudeks kehtestati olümpiarahu. Olümpiavõit tõi au kogu linnale, seetõttu püstitati olümpiavõitjatele ausambaid ja premeeriti vääriliselt. Olümpiavõitjatest peeti hoolikat nimekirja, mis ulatub tagasi aastasse 776 eKr, mis sai hiljem kreeklaste ajaarvamise alguseks. Abielu ja perekond Abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel. Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi
juulil Vändrani. Kuid siitpeale tõi vastane juurde täiendavaid jõude ja sakslaste väikesed eelüksused, keda toetas Pärnumaa Omakaitse, olid sunnitud taanduma. 19. juuliks oli rindejoon jõudnud Valgeranna - Sauga mõisa Nurme silla joonele, jäädes seega vaid 6 12 km Pärnu südalinnast. Koos rindejoone lähenemisega elavnes kohe ka venelaste lennutegevus. See oli seda saatuslikum, et vahepeal olid sakslased linnast ära viinud oma raske õhutõrjeüksuse. 29 ja 30. juulil toimus linnale mitu õhurünnakut, mida saksa kerge õhutõrje ei suutnud tõrjuda. Hukkunuid oli umbes poolesaja ringis. Purustused olid suhteliselt väikesed. Elanikele, kelle kohalolek polnud vajalik, anti käsk linnast lahkuda. Edasi toimusid õhurünnakud peaaegu iga päev. Vene pommitajad, mis asusid Saaremaal, tulid tavaliselt pärast lõunat, kui päike oli loodes ja nende lähenemist raskem avastada. Viimane venelaste õhurünnak Pärnule toimus 20. augustil.
Lisaks anti neile spetsiaalsed prillid, mis kaitses nende silmi ereda valguse eest. Pomm lasti lennuki küljest lahti kell 08:15, ning palju kergem masin hüppas umbes kolm meetrit kõrgemale. Pärast pommi lõhkemist umbes 500 m kõrgusel pöördus masin kohe minema. Teine masin rändas mõnda aega Hiroshima kohal, et filmide katastroofi võimsust ja ulatust. Tulekahju puhkes igal pool. 4.1.1 Aatompommi mõju linnale Pomm tappis kohe umbes 75 000 inimest ning hävitas 90 protsenti linnast. Umbes üks kolmandik surnutest olid sõdurid. Kümneid tuhandeid suri paari nädala jooksul pärast plahvatust. Kiirgus põhjustas kõhulahtisuse, juuste väljalangemise ja nahale violetsete laikude tekkimise. Aasta lõpuks oli surnuid 140 000. Viie aasta jooksul alates sellest saatuslikust päevast oli muude tüsistuste pärast surnud kokku 200 000- 250 000 inimest. Linnas elas enne 6
I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autorite...
sajandist pärit naiste urinaal. Urinaalid on klaasnõud, millesse lasti uriiniproov. Üheks oluliseks haiguste määramise vahendiks oli haige inimese uriin. On leitud ka meeste peeneid urinaale, mis pärinevad 16. sajandist ning on Veneetsias valmistatud. Keskajal olid linnades küllaltki laialt levinud ka saunad. Tallinnas on kirjalikes allikates märgitud esimest korda sauna aastal 1310, kuigi tegelikult võisid saunad seal olla ka varem. Andmed väidavad, et osad saunadest kuulusid linnale ning linn rentis need välja. Saunapidajad võtsid saunalistelt raha ning maksid selle eest renti. Eksisteerisid ka sellised saunad, mis olid rajatud enda majade juurde, kuid nende kohta on andmeid väga vähe. Saunas käisid mehed ja naised koos ning mingil määral oli see ka armunute kokkusaamispaik. Aega veedeti suurtes vannides, vahel tehti ka massaaži. Saunad võisid kohati olla üpriski siivutud kohad. Samas lisaks saunadele eksisteerisid ka päris lõbumajad
vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on seni üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna majadest. Analoogiline küttesüsteem ehitati ka Selfossi linnas Reikjavikist edela pool, mille lähedale Hveragerdi rajati Islandi esimene geotermiline jõujaam. Ehitamisel on uued jõujaamad. Taupo vulkaanilises vööndis Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutasid
piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud. 2. Gilgames: Sumeri eepos, akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist. Kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. Vanim säilinud kirjapandud lugulaul. Gilgames oli ~5oooa tagasi Uruki linna valitseja Mesopotaamias. Pooljumal2/3;1/3 inimene. Kõrk ja himur mees, rõhub oma rahvast. Rajab Uruki linnale ümber müüri, mis paneb meeleheitel inimesed jumala poole pöörduma. Teiseks himustas Gilgames kõiki kenasid neidusid, keda nägi. Taevajumal Anu annab käsu inimeste loojale Arurule luua Gilgamesile vääriline kaaslane, kellegka jõudu katsuda ja võistelda. Auru voolis savitükist sangari ja pani nimeks Enkidu. Enkidu oli metsik, elas koos loomadega. Kui kütt saab aru, et Enkidu on see, kes lõhub tema püüniseid, läheb ta Gilgamesi jutule
1.2.1 Lisa 1 – rendile antavate ruumide spetsifikatsioon 13. novembri 2006.a inventariseerimise koondakti alusel koos joonisega; 1.2.2 Lisa 2 – rendiruumide üleandmise - vastuvõtmise akt; 1.2.3 Lisa 3 – rendi suurus; 1.2.4 Lisa 4 – alus rendilepingu sõlmimiseks; 2. Üldsätted 2.1 Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel võlaõigusseadusest, teistest normatiivaktidest ning käesolevast lepingust. 2.2 Rendiruumid kuuluvad Jõgeva linnale omandiõiguse alusel. Rendileandjal on õigus anda ruumid allkasutusse. 2.3 Rendiruumide kasutamisel saadud tulu, samuti üüritud rendiruumist saadud tulu eest omandatud vara kuulub rentnikule. 2.4 Leping jõustub selle allakirjutamise momendist ja kehtib viis aastat. 3. Lepingu ese ja selle üleandmine ning kasutuse otstarve 3.1 Rendileandja annab ja rentnik võtab rendile rendiruumi vastavalt Lepingu lisale 1 ja 2. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
